Tere õhtust, kallid kuulajad. Täna kuulete viimast lugu meie sellenädalastest tädingtoni juttudest. Eile rääkisime karupojast golfiväljakul. Ta oli niisiis sunnitud olema golfipoisiks onu Carryle naabrimehele, kes tahtis suurt auhinda saada. Ja lugu lõppes niimoodi, et onu karri oli niisiis löögiks hoogu võttes libisenud ja kukkunud. Oi, oi oi, ütles peakohtunik ja võttis maast üles pädingtoni marmelaadi saiakese, mille onu karri just enne kukkumist oli maha visanud. Te vist astusite sellele peole. Limisesiter. Golfiväljakul ei maksa midagi maha loopida. Kas te saite haiget? Onu karri polnud eriti haiget saanud, aga ta oli solvunud ja vihane. Pägingtoni peale kohtuniku peale ja kõigi vaatajate peale, kes nüüd juba naersid ja vilistasid. Golfiväljaku lähedalt läks mööda raudtee. Nii et mööda kihutav kiirrong mattis oma mürinasse onu karri vastuse. Mina teie asemel läheksin esmaabi punkti igaks juhuks. See on seal esimesest telgis sõnast kohtunik ja onu karri hakkas kergelt longates sinnapoole minema. Kas ma tohin teie eest lüüa? Küsis pädington aralt. Onu karri lõi käega. Kohtunik vaatas pädingtoni ja ütles. Õnneks mitte niisugust eeskirju ei ole, mis seda keelaks. Onu Garry ulatas vastu tahtmist Pärningtonile oma golfikepi ja lonkas vihaselt minema. Reddington võttis kepi vastu ja vaatas ringi. Nüüd lehvitasid tema tuttavad ja isegi võõrad talle veel rõõmsamalt. Karupoeg pani silmad kinni ja võttis hoogu. Kui ta silmad uuesti lahti tegi, seisis pall ikka veel sama koha peal. Ta lõi uuesti sama lugu. Mine natuke lähemale, siit ju ei ulata palli lüüa, õpetas kohtunik. Ja karupoeg lõi natuke lähemalt. Ka ei juhtunud midagi. Tädington vaatas palli pahase pilguga. Talle tundus, et golfimängus peaks palju muudatusi tegema. Kõigepealt peaks tublisti suurema palli kasutusele võtma. Ta otsustas veel viimast korda proovida. Võttis kõvasti hoogu ja lõi. Seekord kostis löögi lõpul plaksatus, mis tähistas palli ja kepi kokku põrkamist. Ja pall lendas kusagile ära. Palju õnne, ütles kohtunik, see oli ilus löök. Rahvas plaksutas ning hõiskas. Aga tädington polnud kindel, kas ta just täpselt oli näinud, kuhu pall lendas. Igal juhul hakkas ta selles suunas minema, sest onu karripall oli vaja tingimata tagasi tuua. Tal oli hirm, sest raudtee ääres kasvavast kõrgest rohust ei olnud väikest golfipalli kerge leida. Möödakihutava rongi vedurijuht lehvitas ja naeratas talle ja oleks nagu midagi hüüdnud. Aga pädingtoni meeleolu see paremaks ei teinud. Mõni tund hiljem saabus haiglasse, kuhu onu karri oli viidud, sest ta oli oma jala kergelt nikastanud. Väike delegatsioon, mis koosnes perekondade Braunidest ja karupoeg pädinctanist. Pidulikult ulatas isa Braun onu Carryle uhiuue golfikomplekti. Palun, see on auhind kõige pikema löögi eest. Kas mina vaid siin selle auhinna, imestas onu karri. Tädington võitis selle, parandas teda tädilonni ja ta otsustas need asjad teile kinkida. Mul on teile veel üks kingitus, lausus Karupoeg. Siin on üks pall, see on tehtud niimoodi, et ta ei lenda kunagi väga kaugele. Siin on augud sees ja see on tehtud harjutamiseks. Palun tänan sind väga, karu ütles onu karri, ehkki mitte just eriti sõbralikult. See on sinust väga kena. Ma kavatsesin sind just kõvasti noomima hakata, aga nüüd ma seda ei tee. Tõepoolest loomima. Hüüatas tädi Lonni, kellele teatavasti onu karri sugugi ei meeldinud. Kuidas siis sina ometi kõige kaugemale lõid, imestas onu karri, uskumata oma silmi. Golfikepid olid uhiuued ja väga ilusad. Tegelikult ta ei löönud kõige kaugemale, seletas Jonatan lihtsalt tema löödud pall rändas veidi kaugemale. Peakohtunik arvas koguni, et see võis olla maailmarekord. Maailmarekord, imestas haige. Tegelikult nagu te isegi arvata võite, ei olnud ta eriti haige midagi. Ta oli oma jalga ainult natuke nikastanud. Aga kui ta teada sai, et ta midagi maksmata võib lihtsalt haiglas olla siis tegi ta end kohe väga haigeks ja laskis palatisse talutada. Kangesti tahaks neid keppe proovida, sõnasta siis üht kepikotist välja võttes. Ta võttis, kab palli, sirutas paljad jalad põrandale ning libistas Netsussidesse pani palli keset põrandat ja hakkas hoogu võtma. Mina teie asemel seda siin ei teeks katsusema Braun teda mõistusele tuua. Ega te ei taha ometi, et jälle õnnetus juhtuks? Rumalus tähistas onu karri, ega ma nii haige pole nagu paistan. Varsti lasevad nad mind koju, kui ma tahan. Mul on juba parem, mis see ikka teeb, kui ma natuke proovin. Ta võttis hoogu viibutades kepi mitu korda edasi-tagasi. Seejärel tahtis ta pallile löögi anda. Aga mingil imelikul kombel veeres ta selle asemel ise mööda põrandat ja põrkas kolinal vastu seina. Karjus ta siis. Mille pagana pärast see põrand nii libe peab olema? Siin ei saa isegi golfi mängida. Perekond vraunid vahetasid omavahel pilke, kui uksed lahti paisati ja terve rida valgetes kitlites inimesi palatisse tormas. Hetk hiljem olid Braunid juba õues. Kas me talle tervet lugu ei või ära rääkida, küsisin Jonatan. Kunagi hiljem, vastas isa Braun. Ma arvan, et ta seda niikuinii ei usu. Ütles ema praol üheksa miili tundub igal juhul uskumatuna. Yhe golfilöögi pikkus mõõduna. Väga hea, et võistluste eeskirjades, nagu kohtunik ütles, ei olnud sõnagi selle kohta öeldud, kuidas pall sihtkohta peab rändama. Hiigla maru mõelda vaid vaimustust, Jonatan ikka veel. Sina lööd palli lendu ja see maandub otse möödakihutava rongi veduripõrandale. Sellepärast vedurijuht sulle lehvitaski. Väga hea, et te selle tagasi tõi, ütles džuudi. Muidu me poleks teadnudki. Ja tädington poleks auhinda saanud. Eks ole. Diskarupoeg õnneliku juhuse läbi kõige pikema löögiauhinna golfiväljakul. Onu karri oli aga veel mitu nädalat haiglas. Iga kord, kui arst tahtis ta haiglast koju lasta tundis ta end korraga kohutavalt halvasti ega saanud üldse jala peale toetada. Ning jäi ikka veel mõneks päevaks haiglasse. Õed haiglas hoolitsesid ta eest hästi ja Pedington käis teda mitu korda vaatamas.