Tänases filmilabürindis vestleb Liina Kirt Mati Põldre ka saates kõlab Raimond Valgre muusika. Eesti NSV teeneline kult Touri tegelane Mati Põldre on meie tunnustatud autorifilmi üks väljapaistvaid esindajaid. Kui 18 aastat tagasi tuli teleekraanile Grigori Kromanov, Vi Mati Põldre kahtlemata meie dokumentaalfilmi kullafondi kuuluv Meie Artur kirjutas ajalehes sirp ja vasar, filmikriitik Jaan Ruus, et juba ammu oodati sellist täpse autoripositsiooniga, filmi, arvamuste, tegude, psühholoogilise analüüsi ja sotsiaalse probleemi terava asetusega. Mati Põldre loomingu paremikku kuuluvat filmid, Jaan Talts, mina ise kalendrilaulud igavesti teie Muusikarüütel peadirigent. Eriline kohv Mati Põldre loomingus on täispikal dokumentaalfilmil igavesti teie mis ei valmis nüüd juba 10 aastat tagasi. Filmi esilinastuse puhul kirjutas ajalehes sirp ja vasar filmiteadlane Tatjana ilmanovitš. Mati Põldre portree filmidele on omane isiksuse dokumentaalselt mitmetahuline. Dialektiline käsitlemine. Inimest ei kujunda üksnes aeg, vaid temas eneses peituvat vastu oksused. End. Isiksus väärib vaatlemist, kui tema elutöö on olnud tähendus oma ajale. Mati Põldre portreefilmide süžee. Toetudes usule elusse ületab isiksus oma sisemisi vastuolusid, isiksust, karakterit ja selle vastuolusid, otsib Mati Põldre ka rindelaulik Raimond Valgre grammatilisest elukäigust. Mõneti võib-olla niuke lapsepõlve mälestusega tegemist natsioon kuskilt üsna varajasest lapsepõlvest või? Ma arvan, et see oli kuskil 48 või 49 olin siis 12 vastane. Ja selles majas, kus ma elasin Gondari tänaval, oli üks õllepood, selle selle poes oli üsna tihti Raimond Valgre muusikat kuulama. Kas see on mingi selline kontrast, mis pilt, mis mul on jäänud eluks ajaks silmad ette sest iseenesest õlle paar või õllepood, nagu ta tol ajal oli üks oli nagu paratamatu kaasnähtus pärastsõjaaegsel ütleme küll romantilisel ajal, aga aga samal ajal ütleme väga paljud inimesed olid jäänud oma sugulastest ilma ja palju oli sõjainvaliide ja ühesõnaga oma mure, nad matsid matsid viina ja õlle sisse sellest, mida ma sealt ülevalt ma teiselt korruselt voodri otse minu all. Siis tihtipeale selline pilt, kus naised vedasid mehi ära ja nad olid lihtsalt niivõrd juua täis. Ja siis saatis kuidagi niuke nukker valge muusik, siis oli üks põhilisi kohti, kus ta käis mängimas. See pilt on mul Velvaks silmade ees üks esimesena pärastsõjaaegseid mälestusi tähendab, ühesõnaga ühelt poolt äärest äärmiselt Natralistlik ja teiselt poolt ääris nahnice õrn, õrn, lüüriline muusika. Ma kahjuks seda valget ennast mäletan üsna üsna halvasti, kui mäletan tema akordioni ja kuna ma olin 12 aastane, siis mul ei olnud veel tuba ja jood paslik jälle poodi minna sisse aga, aga noh, nii palju kui ma nägin seda aknast või ütleme, kui nad käisid ka vahepeal trepi peal mängimas, siis ma olen teda lihtsalt silmast silma näinud. Aga see on üks noh, üks selline mälestus, aga mida ma pidin kunagi realiseerima, et ühesõnaga, ma ei saa öelda, et mul oleks tollele mingisugune mõte selles, et ma tahaksin teha filmi või mul ei olnud sellest aimu. Aga, aga hiljem, kui tekkis selline võimalus teha valgest filmi midagi sellest lapsepõlvest sellest moodne siukest tungistamisena taastada või või sellist pilti luua, vähemalt realiseerida mingil määral, kuigi kuigi mul on kahju sellest, et materjali selle filmi jaoks pigem topelt rohkem, aga ma otsisin mingisugust kompromissi tähendab üle Liiduseks filmi jaoks. Aga millal tuli üldse mõte läheb filmi Raimond Valgrest? See mõte on mul olnud üsna kaua aega üsna kaua aega, kuna meil on nihuke plaaniline asutus, siis oli võrdlemisi raske seda plaani panna. Ma arvan, et see mõttena sellise konkreetsel kujul realiseeris kui kuskil 74 tõenäoliselt saida alguse ja tõuke selleks andis üks, üks raadiosaade, mida tegi Lembit Lauri. See oli võrdlemisi pikk ja põhjalik, esimene uurimistegelikult tõsine uurimisvalgusest. Ja, ja noh, peale seda, kui ma seda olen kuulnud, siis oli kindel soov realiseerida filmina, tähendab tundus, et seal on filmimaterjali palju, kuigi tol ajal veel seal põhilist, mille peale praegu film on tehtud, ütleme nende Niina kirjade peal tol ajal ei olnud. Lembit Laurile ei olnud aimu, tähendab, see tekkis filmi resiivsus stsenaariumi käigus leidsime juhuslikult ühe aadressi ja selle aadressi järgi leidsime Niina ja siis tuli käigu pealt kiiresti ümber teha, aga see kõik haakub, oli teada, tähendab, et on olemas, on olemas niisugune laul, vaid sina, Niina. Ja, ja ma tean ka ühtelugu. Kui me otsisime neid kangelasi, filmi, kes võiksid Raimond Valgrest rääkida, siis kohtasime väga ühte ühte härrasmees, kes ütles, et see laul on tehtud tema naisele. Kui nad olid valgega ühelt lõbusalt töölt hommikul tulnud ühesõnaga ja nad olid väga lõbusas meeleolus ja naine võttis seda sõpra, siis ütleme noh, niimoodi võrdlemisi kurjalt vastu, siis siis kuna selle naise nimi oli Niina, siis ütleme, valgel oli kohe seesama laul varuks ja nad püüdsid selgeks teha, et nad selle laulu siis öösel kirjutasid. Aga noh, nii see tegelikult ei olnud. Senina eksisteeris kaua paljude paljude inimeste käest, ma kuulsin, et on olemas tal Leningradis üks tütarlaps, paljud ei teadnud, mis ta nimi on. Aga siis juhuslikult leidsime ühe sõbra juurest ühe ümbriku ja sealt leidsime aadressi ja meil ei olnud mingisugust lootust, et siis tähendab 46. aastal kirjutatud kiri, et see inimene võiks veel seal elada, aga aga nii tuli välja, et ta siiski elas. Sõitsime kohale Lembit Lauriga ja ta oli väga üllatunud, kui ta meid nägi, et kas Raimond juurest, ühesõnaga mis, mis soovid meil on. Siis me rääkisime, et me tahaksime teha temast midagi, tõesti on, ta ütles, et ei ole võimalik teha temast silmi, et sellest on nii palju möödunud ja tal ei olnud, ei ole temaga tahtel on niivõrd vähe kokkupuuteid ja kuidagi ta pareeris meid sellest. Aga järgmisel päeval millegipärast ma ei tea, kas säraldasime temas usaldust mingisugust, ta tuli, järgmisel päeval tõi kolm kirjapildi ja siis veel läks edasi. Nädal aega ütles, et ta tuleb Tallinnasse, tal praegu on vähe aega, täidab neid rääkidegude Tallinnasse tuli siis ta istus mul kodus võttis koti välja, sealt kotist, puistas välja, kuskil kolm-nelisada, kirjutasin, need on teie, et mul ei ole nendega midagi teha. Et võib-olla te saate kuidagi ära kasutada ja siis. Noh, niimoodi need kirjad sattusid mu kätte, nad olid suuremalt osalt olid nad inglise keeles kirjutatud. Kuna Niina õppis tol ajal Dali kõrgema sõjaväelase tütar ja enne sõda õppis inglise filoloogid ja võib olla üks põhjus, miks ta üldse valgele kirjutama hakkas. Oli ka see, et oma inglise keelt praktiseerida. Kuidas te tulite üldse filmi juurde, sest te olete üldse üks väheseid operaatoreid autode takte, kellest on saanud tunnustatud autorifilmitegija. See on võrdlemisi keeruline nukk, keeruline, kus tavaline Marf. Sest et ma enne sõjaväeteenistust olin Tallinnfilmis või mõni aeg valguste sisuline Eduard Heljasel olin assistendiks. Kõik see kestis väga lühikest aega, öelda võib-olla pool aastatele, kevadel ma läksin sinna tööle, sügisel sõjaväkke, aga pärast sõjaväest vabanemist läksime televisioonile jällegi televisioonis oli tol ajal niimoodi. Tal on lihtsalt vaja palju inimesi ja, ja, ja ma olin suurt kasvu ja oli vaja kroonika operaatoritele, assistent kõigepealt, kes jaksasid kaamerat tõsta. Aga juhtus nii, et just sel samal ajal suurendati koosseisu ja ja tolleaegne televisiooni Pealik Leopold Piip pakkus mulle kohe, et sa oled sõjaväest tulnud poiss, et et meil on siin kõik paljud, kes, kes ei ole kuskil õppinud ja sa oled juba Tallinnfilmis selle kooli saanud, kuigi kool oli seal kolm kuud tassida kasti õieti mind kätte ja pandi kohe operaatori tööd tegema. Väljas oli mul lasknud ka enne sõjaväge proovida, mõni aeg olin ma isegi saluutini juures olin assistendiks. Nii et see oli murdnikat, ainukene kokkupuude sellega. Peet väinastuga olime koos pioneeride palee fotoringi seal foto, kui ma olin tegelenud kaua aega ja kuskilt muretseme mingisuguse pater filmikaamera, nii et olime proovinud teha ka mingisuguse filmi. See film ema toob kuurist puidu. Midagi, midagi niisugust, aga igal juhul ta, me, ta võtsime ära ja ilmutasime ära ja kahjustada ei ole alles jäänud talle küll üsna kaheksa millimeetrine kaamera. Aga nii see, nii see läks. Ma töötasin aktuaalses kaameras pikka aega seitse aastat. Ja siis oli iga päev iga päev, tähendab iga päev üks või kaks lugu. Ja minu olete, mis kõige parem üldse selle asja juures oli see, et pidi filmipidise monteerima, tähendab, operaator, kes võttis filmi pidi teise monteerima, kukkus. See oli puhas kool. Kuigi teoreetilisi kogemusi mul ei olnud mingit. Ja 61. aastal ma proovisin teha kinoinstituuti sisseastumiseksamid. Oleksin siit veel vabariikliku kohaga, mida ma tahtsin minna režiks, tähendab, kuna Risi asi tundus mulle meeldivana seepärast, et filmi kokku panna, on meeldinud mulle alati rohkem kui, kui filmi tähendab mulle tundus, et režissöörina tantsija kokkupanemist öö on nagu tema töö. Aga kahjuks läks ja seal instituudis kuskil mul ei teki, tekkis täielik ebaklapp, tollal võttis vastukursust. Ja mul ei olnud temaga kõige vähematki klappima, ma olin päris kindel, kuna mul oli vabariiklik koht, et ma saan sinna sisse ja sellega põrusingi. Tegin oma töö, moskva olustiku, läksime, ma peaksin ütlema kõikidele inimestele, kes ei tahaks kunagi kinokooli minna, et mingil juhul ei tohiks vähemalt teha seda võõras olustikust. Kuna tööd on kõik Sifrial, seal ei saaks olla mingisugust sohki, siis siis keegi ei või elus aimata, tähendab, et, et see inimene on tulnud on tulnud kuskilt teisest Vabariigist, ühesõnaga tõenäoliselt on seal oma seitse, kaheksa kirjaviga igal juhul sees ja juba see määrab, oli 60.-te aastate alguses tekkis varjatud kaamera ja ma kirjutasin selle töö mingisugust täis sümboolikat ja ja see kopaline on eluaeg olnud väga realistlik ja. Ühesõnaga ta tegi mulle selgeks, et mul ei ole siin kinokoolis midagi midagi teha. Vot nii see asi läks edasi, ma tulin tagasi ja töötasin viis aastat aktuaalses kaameras järjes, tähendab, ma arvan, et see oli kõige suurem kool ja ja võib-olla ka teoreetiliselt sellepärast oli, oli võimalik täiendada, et ma sain sisseastumiseksamite ajal endale väga häid sõprusele, kes saatsid. Ma ei oska öelda, kas seda tehakse ka praegu, tol ajal avaldati paremate tähendab, õppejõudude loenguid avad, avaldati brošüüri tänasest Nad saatsid, nii et mingisuguseid teoreetilise teoreetilise pagasi ma siiski sain selle viie viie aasta jooksul, mille ma olen kopaaniaga kohanud kuskil ühel festivalil. Ja noh, ta on avaldanud kahetsust, et nii läks, aga. Mulle endalegi kahju tähendab ikkagi nii või teisiti on see teoreetiline ettevalmistus lünklik, kuigi, ütleme praktika tähendab ka väga palju eriti ja eriti see televisiooni praktika, selliseid operaator, kes saab ise monteerida, kes algusest peale ise moteeriksin, on üsna palju üsna palju kasulikke kokkupuude vahetult. See on mu põhiline Pool teie parimad filmid on seni olnud portreefilmid, millest see eriline huvi inimese vastu. Nii või teisiti peab ütlema, ütlesid et dokumentaalfilmiobjektiks on, on ju alati inimene, praegusel juhul televisioonis seda tihtipeale rikutakse, tähendab telefilmis ja noh, ma võin konkreetse näite tuua, et praegu noh, ma ei oska öelda, kuidas plaanis seisab järsku mingi mingi film, milles on Eesti eksperimendist kergetööstuse sild siis sellisel juhul see peaks olema populaarteaduslik film, eks. Eesti eksperimentidega, kuna ta seisab dokumentaalfilmis, siis ta on juba algusest peale, on planeeritud, midagi, on planeerimisolulised. Ühesõnaga dokumentaalfilmiobjektiks on inimene, mitte eksperiment ise, eks ju. Ja selle võrra on juba ette näha, et mis sellest filmist võib tulla, kui sealt põhirõhk peab olema eksperimendile, aga televisioon juba ükskord selline on, inimeste õnnestub, ma ei oska öelda, Sa arvad, et väga tihti on just see teema tähtsam. Kuna Eestis toimub mingisugune eksperiment, siis üleliiduliselt on vaja seda kajastada ja nii me siis ühesõnaga oma dokumentaalfilmi raiskamine, selle asemel et ühesõnaga planeerida, siis tõsineb, uurimusfilm, tähendab populaarteaduslik film, mis siis on eksperiment. Aga, aga see on siis inimene, tähendab, ta ei ole huvitav vaadata. Kahjuks ei ole huvitav vaadata, mina ei suuda süveneda sellesse eksperimenti niimoodi, et ma saaksin aru. Tähendab, et oleks käega katsutav, et oleks näha, et ta filmis oleks näha ja oleks teistele huvitav vaadata. Vot niisugune niisugune keeruline keeruline süsteem olnud. Ma loodan, et see muutub. Kuidas olete leitud oma portreteeritavatest, teil on huvi olnud just teatud isiksuste vastu. Artur Rinne, Georg Ots Raimond Valgre, Eri Klasi, Kaarel Ird. Ma arvan, et igast inimesest võib teha filmi, kui räägitakse, et igast inimesest võib kirjutada romaani, siis tõenäoliselt võitjaga igast inimesest filmi antud üles otsida seda ja, ja kahjuks meie ajalimiidid on, on sellised filmide juures on ka Tallinnfilmis samamoodi. Tähendab, et inimest jälgida pika aja jooksul ja, ja põhiliselt inimene avaneb siiski ikkagi reportaaži sees või tähendab mingi sündmuse sees, eks sellisel juhul on, meie ajad on väga lühikesed ja tihtipeale me peame seda hakkas lavastama dokumentaalfilmis, mis on, mis on juba iseenesest halb ja ma vaatan näiteks, sööd, kes oma kangelasi põhiliselt ju filmi kõik kõik selliseks, tähendab tähendab, ta on neid valinud vähemalt niimoodi, et neid on võimalik avada mingisuguses sündmuses. Aga, aga tõsine film vajab pikov või mis ja pika jälgimisja. Ja kõigil on aega vähe, inimestel, kellest filmi tehakse, on nendel, lihtsalt on see tülikas kui mehed tulevad ja see ei ole üks mees, neid on, neid on palju. Aga Ma ei oska öelda, võib-olla need kõik ei saaks nii ühise nimetaja alla viia ka. Nii või teisiti on valge ja Artur Rinne on, on küllalt traagilise elusaatusega inimesed ja igas filmis pikemas filmis peab olema juba dramaturgia tähendab paari osaline film, näiteks nagu siin ütleme, kolmeosaline filmeeri klassist, seda võib ka nimetada portreefilmiks, kuigi see puhas reportaažfilm, Eri Klas on lihtsalt niivõrd katav isiksused, aga ta peab iseenesest pool tundi filmi ülevalt ilma ilma suure vaevata. Aga ütleme, pikemad filmid vajavad lihtsalt elementaarset dramaturgiat, seda maturgian inimsaatuses olemas nii otsal kui valgel kui Artur pinnal. Nii et nii võiksin ma sellele vastata, et miks nad sellised on? Mul on kole kahju, et, et ei ole realiseerunud film Paul Keres-ist küllalt traagilise saatusega inimene ja ma praegu tean, et Andres Sööt tõenäoliselt teeb vähemalt kuulde, ta teeb lõpuks filme, aga ka see on 30 minutit. Tähendab, 30 minutit tõsineb Paul Kerese uurimusi ei mahu, ma olen selles täiesti veendunud. Aga miks see nii on jäänud? Ma ei, ma ei oska öelda. Väga meelt on ta üks kuulsamaid eestlase, keda peaks jäädvustama samamoodi kui peaks jäädvust ameeriklasi edasi. Aga kui te nüüd mõtlete tagasi oma filmidele, millise filmi tegemisel on olnud endal see tegemisrõõm kõige suurem? Nüüd on palju, esimene siiski tõenäoliselt tõsine, tõsine töö ja ja ka suur kool oli mul kromonoiks selle 69. aastal, eks, ja kui me tegime filmi Meie Artur, me tegime seda kahes etapis, esialgu me tegime poole tunnise filmi, siis me saime loa teha tunni aseks filmiks. Aga meie mõlemi jaoks ma arvunalise suur avastus tähendab tol ajal tõepoolest oli see, ütleme varjatud kaamera ja varjatud mikrofoniga võtmine. Me olime tõenäoliselt küllalt avameelselt, see oli niisugune noh, avameelses aeg. Ja ja ma ei oska öelda, et, et oleks asju, millest oleksime loobunud varem, tähendab selle mõttega, et seda ei saa või ei tohi või või, või kuskil oleks mingisuguseid käärid, tähendab, me püüdsime nii teha seda filmi, kui, kui me heaks arvasime, et see rõõm oli väga suur, tähendab, sile montaaž. Ja ta oli võib-olla noh, tõesti tolle aja kohta. No natuke ebaharilik, sest pidasime tähtsamaks kõige tähtsamaks avad Arturi isiksust ennast, tähendab, seal ei omanud enam tähtis ei pilt ei valgus siiamaani televisioonis ja ja ka noh, paljudel juhtidel filmis pidi olema pilti luua seda, mis tähendab, me pidasime mingiks tähendab selleks, et pilt peaks olema ilus pilt pidi olema eluline ja ja ma olen nüüd hiljem tagantjärgi vaadanud, seal on päris niukseid õnnestunud kaadrid, mis annab seda seda ajastut küllalt täpselt edasi. See rõõm oli suur, tromaviga töötada, ei läinud ära arvatavasti kuu aja jooksul niimoodi montaažiks paar tundi magada ja kes on õnnelik aeg, võib-olla sellest, et kui see töö on, tähendab nii huvitav, et et sai, ei suuda ära oodata, millal tuleb hommiks, tähendab paar tundi, sa pead vahel magama, aga aga tahaks, et juba oleks hommik kiiremini, et saaks jälle uuesti alustada peale ja ja me seda filmi väga palju Malteerisime ümber ja pensioniga, kui ta meil lõplikult lõpliku kuju võttis, aga ma seda rõõmu olen elus tundnud mitte just eriti palju, et et sa ei suuda daamid oodata seda, et peaks ometi hommikulema uuesti, et peaks selle paar tundi suutma ära vahel magada, sest noh, lõpmata inimene ei suuda üleval olla. Ilus aeg, glasuur. Avastamisrõõm oli siiski valge, valge sellest tähendab, et ma tundsin siis tähendab esimest korda ka seda, kui kui tähtis on filmi juures ettevalmistus. Aga kui kõik inimesed sai läbi uuritud, üks inimene, tähendab, andis mõtte teisest inimesest, käisime läbi, püüdsime läbi käia kõik tema, tema sõbrad tähendab pärast aegseid noh, nii palju kui kui palju see sellest ringist haka tähendab, üks inimene ütles, et ta oli sellega koos. Me läksime järgmise inimese juurde ja ja selles galeriis oli igasuguseid tüüpe, see oli. Mis on teie arvates peamine, igas kunstnik? Kus ta oma olemuselt ütleme oma noh, ütleme küllalt suure suure kogu juures olev Marek õrnahingeline, see, võib-olla see kontrast minu juures on? No vähemalt need filmid kipuvad, ma ei, ma ei tahaks öelda, et nad on sentimentaalsed, aga aga nad on siiski lüürilised ja. Nii või teisiti meeldib mulle filmis ja, ja ka kirjanduses ja kõik siis niisugune lüüriline kangelane võib-olla, võib-olla rohkem kui, kui miski muu ja peamine on ikkagi inimene, huvitav inimene, nagu me suudame, tähendab fikseerida seda inimest nii, et ta, et ta muutuks kujuks või, või, või, või sümboliks või. Ma võin öelda, mis mulle meeldib teiste juures, näiteks, eks ma olen palju õppinud Mark Soosaarelt, kes, kes väga hästi tunneb operaatori tööd ja, ja kaamerat ja ma olen sellest tihtipeale vaimustunud, eriti tema värvilahendustes. Nii palju selliseid eeskuju see on, mul peaks olema kõik eeskujud kooliga mehed, tema praegu vaatan Mark Soo seal, tähendab, ta on kuidagi noh, mingisugust, eriti heas vormis võimule, ta on saanud sellesse kuldsesse keskikka ja kui me räägime sellest, et meil puudub kinokool või kino fakult, et siis siis noh, lihtsalt selle jaoks, et seda luua, peavad olema inimesed. Ja praegu tähendab, see oleks kurigu lihtsalt see, kui me seda ei tee, eks praegu on olemas, kui meil omal ajal ütleme siin Jüri Müür, Veljo Käsper, kes oleks võinud teha mõlemad mehed on kahjuks surnud, eks. Kes oleks võinud olla, ütleme, selle kino fakultedi rajajad või seal ees, siis siis praegusel juhul on meil täiesti fantaasiafilmikunsti filmikunstistuudio, nii nagu on lavakunstistuudiumi lavakunstikateeder võix avale, tähendab ühesõnaga võiks, et võiks olla selle eestvedaja, Mark Soosaar võiks meile, Kaljo Kiisk võiks lugeda seal näitlejameisterlikkust, Rein Maran, võiks rääkida, ma ei oska ütelda, ühesõnaga on palju igo, võiks rääkida operaatori kunst, kõik need mehed on jõudnud sellisesse keskikka, kus nende kogemused on vaja edasi anda, sest paljud räägivad, et Moskva kinokool on lihtsalt vananenud ja ma ei ole kindel, kas meie teadmised küünivad selleni, et me saaksime õpetada oma oma tulevasi operaatorid, ütleme kas siis Prahas või nii, nagu meil oleks, siin on praegu Plaan Poolast või Tšehhoslovakkias, aga aga võimalus, tähendab vajadus selle kinokooli loomise järgi on ja kui meil on olemas inimesed, kes seda võiksid, võiksid teha, sellest oleks kahju, kui me ei tee. Aga meil on olemas olemas filmi eriti dokumentaalfilm, milles siis mul on veel noh, nagu tõsine kahju sellest, et me me ei suuda teha, tähendab ennast üleliidulised panna maksma, mida me Peaksime tegi all, meil on omanäoline dokumentaalfilm ja dokumentaalfilmis, mis on meil tõepoolest, on ka selline, mida me mitte kellelegi ees ei peaks häbenema. Ei olgu see siis põhjanaabrid või lõunanaabrid või. See on suur asi ja see oleneb kõik meist endast, kas me suudame seda ta läbilööki teha, üleliidust, läbile? Milles on teie arvates Eesti dokumentalistika eriline tugevusi, ainulaadsus? Võib-olla traditsioonides ma võiksin vastata sellega siiski võib-olla televisiooni küljele, tähendab, on olemas väga tugev raadioreporterite koolkond. Ja ma õitseaja pestid, dokumentaalfilm või telefilm, õigemini elas siis, kui oli meil tugevat reporterit, aga nad olid saanud oma oma raadiokoolid enam alates seal Felix maalist alatest. Valdo Pant, Stryker Lauris, nähi Klaus Mikaalane, ütlesin talle väga tugev reporterite koolkond ja nad erinesid täiesti sellest üleliidulises malliste Nad suhtlesid inimesega kuidagi teistmoodi juba kaua aega varem, kui, kui seda tegi üleliitrine raadiuseks. Andrus üle teles filminud pant tuli ju tegelikult tööle ka televisiooni, Karemäe tuli televisioonile siis pärast seda Mikis Mark Soosaar oma väga huvitava maailma nägemisega ja see on üsna ainulaadne maailmale. Ja paljudel juhtidel loeb dokumentalistika seltsi isiksus, tähendab, kes seda teeb, kui on inimene huvitav, kes seda teeb ja ta nii või teisiti väljendab oma oma suhet maailma, siis need on kõik ära tunda. Räägitakse siiski põhimõtteliselt inimene teeb eluaeg ühte filmi tähendab nii või teisiti ta varieerub, tähendab inimestes, aga, aga üks ja sama mingi lähenemisnurk kandel ehk seesama näiteks söödi filmid on üsna üsna sarnased üksteisele, kuigi nad on väga erinevatest inimestest Marani filmid soosele, siin. Nad on täiesti väljakujunenud isiksused ja paljud stuudio ei saa, paljud vabariigid ei saa lugeda selliseid inimesi kokku, eks meil on. Aga ma arvan, et paljudel juhtudel on see ikkagi võidame. Ajakirjandustraditsioonid on olemas raadioreporterid traditsiooni poolt, sealt kuskilt kasvasta välja kuuekümnendatel aastatel tõenäoliselt, aga meil on tekkinud mingisugune grupp inimesi, nad on enam-vähem üheealised ja nii või teisiti, kuigi ma arvan, me mõtleme erinevalt või, või nii või teisiti võis luua mingisuguse koolkonnaga. Mis te arvate, miks Eesti mängufilm, kui välja arvata mõned üksikud õnnestumised ei suuda tõusta samale tasemele? Mängufilm on nii palju keeruline ja, ja küsimus on siin praegu, tähendab või isegi võib-olla kogu üle liidu siis mängufilmis see kriis on üleüldine. Mul on praegu ajalehte siis kõige rohkem üldse saab nahutada. Kino. Ma ei oska öelda, millest see tekkis vahepeal, aga üks pikk periood on, kus ilm on lastud lihtsalt käest ära. Tähendab, seda sai teha sulgentusiast kogu film iseenesest ütleme, filmigruppi elus ja nagu mustlaste elu tähendab, ühesõnaga sõita välja, selles kõiges on mingisugune noh, mingi võlu ja kui on, on huvitav inimene, huvitav isiksus, kes seda asja veab ees, siis sellisel juhul on see nauding, see töö. Nüüd aja jooksul on see asi jõudnud nii kaugele, et paljud inimesed noh, ma ei oska öelda, entusiasm on inimestes kadunud, tähendab ühesõnaga, mõeldakse, mõeldakse, mõeldakse rahasid äärmiselt ebaõige on, on, on rahajaotust lõpp-produkti juures ja ma olen näiteks vaadanud, kuidas telefilmis on pragunenud kohutavalt raske teha, tähendab, saada ütleme ma ei oska taski, oleks öelda lihtsamaid inimesi või või inimestele plahva tööliseks kes peavad tegema, mitte milleski, peavad tegema nii, et summa selle jaoks ei ole. Aga ta peab tegema, ütleme, ehitama valmis paviljoni ja see peab mägi, ma tean välja ehtne ja ja kena, aga nüüd nende inimeste töötasu on 42 kopikat tunnis. Öelge üks normaalne inimene tahab, kellel on väga osavad käed, kes 42 kopika eest tunnis tahaks teha tööd. Tal võib olla entusiasm, üks on, meil jätkub 10-ks aastaks, aga rohkem lihtsalt ei jätku. Võib-olla nendel vanadel inimestel on aga noori inimesi. Nii entusiastlikke inimesi 42 kopikas tunnis enam ei leia mitte kusagilt. Sellepärast tekib hulk tehnilisi raskusi paviljonide väljaehitamiseks, kõik meil nii või teisiti vajab film järel järel kohendamist, seal see on, noh, ütleme asja küll üks külg, aga aga teine külg siiski on, ma arvan, et see ei ole ju minu teooria, kultuurikiht on liialt õhukene, veel liialt õhukene. Film on võrreldav, eks ju, teater ei ole võrreldav teater. Teater on, ütleme Moskvas ma vaatan ühtemoodi ja ja Riias ühtemoodi Tallinnas ühtemoodi tähendab 11 neid panna kokku. Film on kõik sellesamale ühel valgel, kangelastähendab ühesõnaga silmi, vaatame. Vaatame meie filmi kõrvuti kõige maailma tegi parimate filmidega, tähendab, projekteeritakse ühele samale ekraanile. Ma ei taha kellelegi liiga teha, aga no ütleme ütleme Narva Kreenholmi jäähokimeeskond ja Nõukogude Liidu kohandeist tähendab, mõlemad mängivad soki, mõlemale on heada, Tiidas varustasid, eks ju. Aga aga see mängukvaliteedi vahe sellel samal ekraanil on aga ära tunda ja film paistab taga läbi. Paistab kõik läbi, mis seal ekraanil on seal nii naljakas on, aga, aga, aga ometi paistab kõik, mis sinna sisse on pandud ja ta peab olema. Ja väga täpne, sügavuti minema, kahjuks sügavuti ei suuda minna ja, ja ma ikkagi ütlen, et meil peaks olema oma oma kinokool, tähendab, et peaksime neid välja kasvatama ja ma arvan, et et head filmid tulevad kuskil alles, võib-olla viie-kuue, võib-olla 10 aasta pärast ja filmirežissöör on üldse juhus. Suur asi nagu, kes võis ette? Arvad, et Rootsis tuleb Bergmani ajal, see on suur õnn, see on mingi erakordne nähtus. Teatas Panso, oli. Neid inimesi, sünnib vähe kuulsusi, selle filmi tegijad, filmirežissöör peab olema isiksus, eks tähendab, ühesõnaga suur sõda, kus, kus saab neid võtta, me peame neid ette valmistama, eks ju. Ja ja seega see ikkagi garanteeritud tulevad, aga peab olema, juhus, tähendab üles leida see inimene, siis oleks meie kohus, hüljes leida järsku järsku. Ütlesite ühes televisiooni intervjuus teie soovunelm, maks oleks teha mängufilm Raimond Valgrest. Milles näeksite sellise filmi õnnestumise? Aga ma tunnen, vahest mõni mõni hetk on minu elus, kus ma tunnen, et ma olen oleks nagu küpsele filmitegija ja filmi vaatamise juures tekib selline tunne, et ma tahaks ka midagi niisugust teha. Niisuguseid momente on, mul on palju olnud, kuigi see suurtükk on üsna suur. Aga, aga see teema ei ole. Ta istub mu sees kuskile sellest lahti ei ole päris päriselt saanud, kuigi ma vindile tõugata eemale ja ma arvan, et kui ma saan kas 55 aastaseks või kuuekümneaastaseks, et ma selle siiski kunagi õnnestub, selle ära teha, praegu ei ole ka. Ei ole näha ka organisatsiooni, kes oleks eriti huvitatud sellest, et ma olen seda pakkunutidele, see, millega Tallinn sil, millega keegi ei ole reageerinud. Et ühesõnaga üldse alustada läbirääkimisi selles. Ja nii või teisiti olnud on see nagu niuke tühi tuuletallamine. Ja, ja pärast seda, kui ma olen ta jälle järjekordselt esitanud, siis tekkinud mulle järgneski käegalöömise tunne, et ei taha, järsku tõepoolest ei ole seda vaja, kuigi ma arvan, et ühe suure filmi tegemiseks muusikalisi filmima. Ühesõnaga, seal on kõik olemas, seal on kõik olemas, inimese saatus on olemas ja muusika on olemas ja ja minu kogemus. Võimalik, et tuleks veel, vahest ma usun sellesse, et olen pannud. Mis on just see, see eriline, see imeline Valgre isiksuses, et Valgre isiksus, andeid võiks nagu öelda kogu elu. Muinasjutu arseenilinnust rääkis mulle Ja kuni vaevas Siiski näib see vana lugu 1000 korda Ena. Tunnen seal. Tundjale oodates unistan. Igatsen. Tundiaal väetu oodates unistan. Igatsen. Igatsen sind, meenus. See nii see. Ei. Mees see. Mis eeskaar Guido? Ta on armas, aga ei, ma. Ei? Ei. No. Mis? Me. Siin. Tessi. Aga? Me ei saa. Tartu. Linn on Tartu ja pesa teinud. Aga talle Eka, Tartu ta siin. Kaua? Sa siin? Ära ka kere koju v eks ole ikka Tartu? Eile TRW tunni koodsi asjatult masin, viivaskord sind näha lootsin, kuid ma pettusi. Nüüd ei rahu leida enam suu. Seest üks mõte piinab nii. Ma olen all peeta, armasta arad. Et mõelda kordki mulle siis kui taevas särab, suudaks olla. Ei see tasu suusaseks oleni. Et saabus suuuure õnn, nii, mõtlesin kui esmakordselt mulle kuulatasid. Kuid möödus, mõnib. Ja määr ka siin. Et olen. Maagitlesinetuleeri Sparallal mahe ja taas anda haiksed. Ei uus, kuuluvad seal sõõraagi Mesi sana kudes ainult raamatut, siis. Ma olen linn. Ja sina nõnda õnnelikuks elude koos iialgi metsa. Kuid kurbsus, türa, sest armas mulle, sa võid selleks. Maa töötle seenetulevi Sparallal mage. Ja taas on, ta on kõik super väiksed ja ei uskunud seal sõõragi, mis ütlesi. Õnnelikuks elude Elgoosi, Algiive oks, kuid kuulub suurt lakkuda. Sest armas mulle sa, kuid selleks leid all. Per vaikseks. Ja järsku mis kaunis? Saagu Raave. Valu ja lambale. Ja aga?