Kell sai kuus ja eetris on Päevakaja, et võtta kokku kolmapäeva, 25. aprilli olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Reene Leas. Eelmisel aastal küberrünnakud Eesti ettevõtete vastu aktiviseerusid, kuid tegelikult olime me valmis hullemaks, ütleb infosüsteemi ameti peadirektor Taimar Peterkop. Kõik see, milleks me valmis olime materialiseerunud küll möödas 2017, aasta teine pool meil lisaks eesistumisele ka siis ID-kaardi kriisi lahendamisega. USA ei taotle kuue suurriigi ning Iraani tuumakokkuleppe taasavamist ning selle tingimuste muutmist, ütles USA esindaja tuumarelva leviku tõkestamise küsimustes Christopher Ford. Armeenia pealinnas Jerevanis on inimesed taas tänavatel, nõudes mitte üksnes peaministri, vaid nüüd juba terve valitsuse tagasiastumist. Tõenäoliselt on alanud ka opositsiooni ja võimude läbirääkimised, kusjuures opositsioon tundub veendunud olevat, et sel korral õnnestub neil valitsus murda. Siin üritatakse tegelikult sisepoliitiliselt puhastuda ja astuda samm demokraatia suunas sellisel moel, et ka Venemaaga Juldaks tülis. Veerand esimese klassi lastest on ülekaalulised, iga 10. on rasvunud. Peamine kurjajuur on magusad joogid ja vähene liikumine, selgub tervise arengu instituudi uuringust. Meie kogemus ja teiste koolide kogemus, kes selliseid liikumist toetavad õppemeetodeid kasutavad, seda näidanud, et tegelikult seda saab teha õppetulemused sel ajal üldse ei kannata. Venekeelse kultuuriajakirjanduse hääbumist peavoolumeedias raskendab venekeelsel elanikkonnal kohaliku kultuuriruumi lahtimõtestamist ja spordist. Eesti tennise esireket Anett Kontaveit alustas täna Stuttgardi WTA turniiri esimese ringi, matš Kristiina Vla teenovitšiga vastu on praegu käimas. Avasetis tuli Kontaveidil tunnistada prantslanna vaimust ilmast ilm oleval ööl ja homme päeval muutliku pilvisusega. Paljudes kohtades sajab hoovihma. Öösel on õhutemperatuur null kuni pluss viis, päeval kuus kuni 12 kraadi. Riigi infosüsteemi ametis esitleti küberturvalisuse aastaraamatut ja räägiti küberturvalisusest üldisemalt. Uku Toom teeb ülevaate. Riigi infosüsteemi ameti peadirektor Taimar Peterkop ütleb, et möödunud aasta tõi küberteemad uuesti esiplaanile. Riigid. Tegelikult üha rohkem kasutavad küberruumi oma eesmärkide saavutamiseks ja pahatihti polegi esmapilgul aru saada või vahet teha, milline rünnak tuleb riigilt. Milline rünnak tuleb kurjategijatelt. Loomulikult on intsidentide arv kasvanud, see on juba trend. Iga aasta. Peterkopi sõnul olid kõik eeldused olemas, et ka Eestil tuleb keeruline aasta. Ühesõnaga, me olime valmis halvimaks. Kõik see, milleks me valmis olime, materialiseerunud küll, möödus 2017 aasta teine pool meil lisaks eesistumisele ka siis ID-kaardi kriisi lahendamisega, see vast oligi kõige olulisem sündmus Eesti jaoks, mis eelmine aasta toimus. Jaa, Taimar Peterkop lisas veel. Aga kui teha selline laiem järelduse üldistus, siis mis me nägime eelmine aasta, on see, et et sellised vanad tehnoloogiad, mis on juba aastaid-aastaid olnud kasutusel ja peetud turvaliseks, et nendel esineb turvanõrkusi ja tõenäoliselt seda trendi me näeme veel, sest üha rohkem ressurssi aega panustatakse sellele, et uurida neid turvanõrkusi. Analüütik Hannes Krause juhtis tähelepanu sellele, et inimesed ei mõtleks, et nende ettevõtte andmed kedagi ei huvita, kuna pole neile väärtuslikud. Rünnakuks annab põhjuse see, kui palju on sinu andmed väärt sinule või sinu ettevõttele ja see on juba näiteks lunavaraga pihtasaamise puhul juba nagu ründeks piisav eeldus. Juhtivanalüütik Kadri Kaska rääkis arvudest Selliseid küberintsidente, millega kaasnes tegelik mõju kasse süsteemidele või teabele Neid oli 3162 mister kandiliselt kaheksa intsidendid ööpäevas ja see on ka jälle umbes kolmandiku võrra rohkem kui, kui möödunud aastal. Ja nüüd neid küberintsidente, mille taga ei olnud kas tehnoloogiarike või, või inimlik eksimus vaid vaid mille taga oli reaalselt kellelegi pahatahtlik tegevus, neid on kusagil kahe poole 1000 ringi, kui seda tervikpilti vaadata. Üle kahe kolmandiku intidentidest põhjustab endiselt nakatumine kõik võimaliku pahavaraga ja nakatumise võimaldajaks on täpselt samamoodi endiselt enamasti uuendamata tarkvara. Üha enam on maailmas toime pandud tõsiste küberrünnakute tagariigid ning järgmisena võetakse sihikule eluliselt oluliste teenustepakkujad, nagu näiteks haiglad, lennujaamad ja elektrijaamad, selgub aastaraamatust. See aga võib kujutada juba reaalset ohtu inimeludele. Kuidas on lood küberturvalisusega Eesti energias, seda uuris Jüri Nikolajev kontserni äri ja infotehnoloogiaüksuse juhilt Agnes roosilt. Kui suurt kahju on Eesti energiale tekitatud viimastel aastatel küberrünnakutega? Rünnakuid loomulikult me oleme täheldanud, et ka meid testitakse, aga siiani ütleme siis ei olene selliseid olulisi intsidente toimunud, mis oleks meie igapäevast töökorraldust oluliselt nagu mõjutanud või meile rahalist kahju tekitanud. Tegelikult igapäevaselt me mingisuguseid märke näeme võib-olla kõigil lihtsam ja labasem on tõepoolest pahavarade intensiivne levik, võib, kus püütakse siis lunavara sisse tuua, neid kõiki tuleb väga hoolikalt jälgida ja need kõik võivad olla suhteliselt laia spektriga, kui nad tähelepanu jätta. Kas te võtke hinnata või arvata, mis nende rünnakute eesmärk, mis puudutab just Eesti Energiat? Kuna see on infrastruktuuriettevõte, mis mõjutab hästi paljusid kogu riigis, siis tähelepanu saavutamine. Ma võin seda teha ka see teine, võib-olla siis riigi julgeoleku küsimus. Kuna ta on ikkagi elutähtsa infrastruktuur või osa ka lunavaranõue võib-olla seal taga, eks ole. Et kui te mingi summa välja käite, siis Me taastame teie süsteemid. Tihtipeale ettevõtetes konkureerivad investeeringud põhitegevusse, investeeringud küberturvalisuse tagamiseks. Kuidas on Eesti energias lood? Küberturvalisus on hügieen ja hügieenifaktorid ei saa nagu äriprojektidega konkureerida, ehk loomulikult me peame tõestama ja näitama juhtkonnale, mida me teeme ja milliseid riske sellega maandama, aga nad ei ole nii-öelda raha teenimise kohaks. Mitmeks aastaks on tal olemas küberturvalisuse investeeringute plaan. Meil sai eelmise aasta lõpus kinnitatud nelja aastane küberturvalisuse investeeringute plaan. Ja kui palju ettevõte kulutab sellele? Ma ei tahaks seda öelda. Siit lähme edasi välisuudistega Janek Salme. Keemiarelva keelustamise organisatsiooni eksperdid käisid täna teist korda Süürias tuumapiirkonnas ning võtsid ühest kohast proove, mis saadetakse analüüsiks organisatsiooni laborisse Hollandis ris väikis. Eksperdid külastasid tuumapiirkonda esimest korda möödunud laupäeval. Tuumapiirkonnas kasutati seitsmendal aprillil väidetavalt keemiarelva ning erinevate allikate teatel hukkus selles rünnakus vähemalt 70 inimest. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa andsid 14. aprillil raketilöögi Süüria sõjaväe kolme arvatava keemiarelvaga seotud rajatise pihta. USA ei taotle kuue suurriigi ning Iraani vahel sõlmitud tuumakokkuleppe taasavamist ning sele tingimuste muutmist, ütles USA esindaja tuumarelva leviku tõkestamise küsimustes Christopher Ford. Ta avaldas lootust, et USA jääb leppe osaliseks ja selle leppe puudusi parandatakse täiendava kokkuleppega. Ford vastas uudisteagentuuri Reuters teatel Genfis ajakirjaniku küsimusele, kas Prantsusmaa presidendil Emmanuel Macronil on õnnestunud käimasoleva USA-visiidi käigus see kokkulepe päästa. USA president Donald Trump on varem pidanud lepet USA jaoks ebasoodsaks ja ähvardanud sellest taganeda, kui selle muutmises 12 10.-ks maiks kokkuleppele jõuda. Heino ekspertide andmetel varises Põhja-Korea maa-alune tuumakatsetuste rajatise eelmisel aastal tugeva plahvatuse mõjul osaliselt sisse ja on nüüd kasutuskõlbmatu, teatas uudisteagentuur AFP. Põhja-Korea on teinud erinevatel hinnangutel viis või kuus tuumakatsetust. Suurim plahvatus toimus mullu kolmandal septembril ning vallandas maavärina magnituudiga aga 6,3, mida oli tunda ka üle piiri Hiinas. Põhja-Korea väitele katsetati siis vesinikupommi. Põhja-Korea juht Kim Jong-un teatas eelmisel nädalal, et Põhja-Korea peatab tuuma- ja raketikatsetused ning sulgeb riigi kirdeosas Mantapi mäel asuva tuumakatsetuste rajatise. Avaldus eelnes selle reedel toimuvale Põhja-Korea ja Lõuna-Korea tippkohtumisele. Ja veel välismaalt nädala algul tundus, et Armeenia sündmused lähevad väga ägedaks, kui rahvas Jerevani tänavatel nõudis peaministri tagasiastumist pärast seda, kui peaminister otsustas tagasi astuda. Protestid mõnel määral vaibusid. Meie toimetaja Astrid Kannel sõitis jerevani sündmusi koha peal jälgima. Mall Mälberg saidatelefonile. Armeenia uudistest praegu peaaegu kadunud, niipea kui rahutused lõppesid, märgitud on ainult seda, et nad mälestusi teele, osmani, veresauna, ohvreid, see oli siis 103 aasta eest, aga mis nüüd siis täna Jerevanis on, kas on kõik rahulik? Meeleavaldajad on täna jälle Jerevani tänavatel ja tegelikult ei ole see lugu kaugeltki lõppenud. Inimesed ei ole rahul sellega, et tagasi astus üksnes peaminister, nüüd soovitakse tagasi, astuks kogu valitsus ja ja võtaks üleüldse täiesti uue suuna. Jutt ei käi isegi niivõrd, et Euroopa liikus suunast, kuivõrd lihtsalt demokraatlikumaid suunast, sest Armeenia on tegelikult küllaltki kitu ja mõjutatud Venemaast ja see, mis toimub siin, ei ole praegu näiteks üldse võrreldav Ukrainaga, kuna Ukrainas ikkagi inimesed tegid kindla valiku uue brüsseli poole ning selge Moskvale. Siin üritatakse tegelikult sisepoliitiliselt, et puhastuda ja astuda samm demokraatia suunas sellisel moel, et ka Venemaaga Juldaks tülis, aga hommikust saati inimesed tänaval. Meeleavaldajaid on palju. Tõenäoliselt käivad läbirääkimised ka Euroopa Liidu vahendusel mingil määral siin praegu me nägime diplomaatide autosid ringi sõitmas. Millega need sündmused lõpevad, on väga ette arvata, aga ei saa ka öelda, et äärmiselt kogenematu opositsioon nüüd kindlasti jääb kaotajaks pooleks, kuna armeeritabki suurel määral toetab praegu meeleavaldajaid. Kas on mingeid märke sellest, et on alanud võimu üleandmise mingid kohtumised või läbirääkimised? Ma arvan, et need läbirääkimised käivad ja ma arvan, et käib selline kassi-hiire mäng, et rääkisin mõningate inimestega, kes teavad, et rohkem kui tavaajakirjanik ja nemad väitsid, et käib selline võimude poolt opositsiooni survestamine sellega, et, et justkui kuulutatakse välja mingisugused läbirääkimised, aga siis need jälle katkestatakse. Ja mõlemad pooled Ta on veendunud, et neil on veel olemas Shan ja mõlemad pooled, nii opositsioon tänavatel kui ka siis valitsus, kes tegid tegelikult ikkagi ei tahaks astuda nagu kummutava, et kumb pool esimesena eksi või kumb pool siis nüüd esimesena. Opositsioon on täiesti veendunud, et sel korral õnnestub neil valitus ikkagi kurda. Aga ega samas ei tea ka keegi täpselt, mis saab siis, kui opositsioon võidab. Maailm vajab tehisintellekti eetikakoodeksid ja Euroopa Liit peaks selle välja töötama, leiab Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu asepresident Andrus Ansip. Komisjon teatas täna tehisintellekti arendamise teadusrahastuse suurendamisest. Eesmärk on kasvatada investeeringud tehisintellekti 20 miljardi euroni aastas. Komisjoni asepresident Ansip lubas kokku kutsuda töörühma sõnastada käesoleva aasta lõpuks eetika suunised tehisintellekti arendamiseks. Me kõik oleme näinud neid pilvetapjarobotitest, kuidas troon tuleb ja paneb otse otsaette selle kolm grammi lõhkeainet kasutades näotuvastusmeetodit. Ja, ja loomulikult me ei tahaks, et, et meie tulevik saab selline olema, kus keegi hakkab iseseisvalt ringi uitama ja vaatame, kuidas kuidas kellelegi kurja teha. Praegu oleks paras aeg leppida kokku globaalselt, mitte ainult Euroopas. Eetilistest printsiip rääkides ja need eetilised printsiibid on vajalikud kõigile, kes tehisintellekti arendamisega tegelevad. Kui neid printsiipe pole ja on täielik vabadus teha mida iganes. Et siis võib juhtuda, et hiigelinvesteeringud lähevad kõik tühja, sest et näiteks Euroopas me võime öelda, et meie kellegi poolt loodud Frankensteini siin Euroopas kasutada ei luba. Ehk siis me kutsume kokaeksperdid, kes hakkavad süvendatud nende eetiliste printsiipidega tegelema, neid välja töötama ja me ei pea alustama nullist. Eesti raudtee investeerib tänavu 34 miljonit liiklusjuhtimise uuendamisse. Aastaid edasi lükatud juhtimissüsteemide väljavahetamine on meid naabritest kaugele maha jätnud, ütles Eesti raudtee juht Erik Laidvee ERR-i veebisaates. Otse uudistemajast. Kui minna, vaadata, milline liiklusjuhtimissüsteem asub Ust-Luuga raudteejaamas kas või, või minna Peterburi raudteejaama ja võrreldes meie omaga, siis noh, need on öö ja päev. Need ei anna üldse võrrelda, et meil on kahetsusväärselt juhtunud selline asi, et pidevalt aastakümneid aastaid on lükatud edasi investeeringuid Eesti raudteel, siis liiklusjuhtimise uuendamisse ja see on meid täna jätnud nagu sellisesse eelmisesse sajandisse. Vanimad liiklusjuhtimissüsteemid on 60 aastat vanad. Kindlasti on noh, selline olukord ebarahuldav ja meil on prioriteet number üks, uuendada need liiklusjuhtimissüsteemid minu plaanitud investeeringud selleks. Ja me loodame, et me saame nendega alustada juba siin lähikuudel. Laidvee on veendunud, et Rail Baltic tuleb ja selle kaubamahud ületavad tulevikus äriplaanis prognoositud mahte. Ma olen ise ka teinud transiidikeskuse poole pealt, kui me seda põhi-lõunasuund analüüsisime, oleme teinud turu-uuringuid ja ma võin kindlalt väita, et kaubavoog sellele rail Balticule aastaks 2026 on kindlasti suurem kui see, mis seal äriplaanis kirjas on. Eesti laste seas on üha rohkem ülekaalulisi riik peaks rohkem investeerima ennetusse, sest muidu kasvavad varsti tervishoiukulud üle pea, hoiatab maailma terviseorganisatsioon. Kai Vare jätkab teemaga. Laste ülekaalulisust teeb muret kogu Euroopas, aga Ida-Euroopas kasvab paksukeste hulk kiiremini kui läänes ja Eestis kiiremini kui näiteks Lätis ja Leedus. Nii selgus maailma terviseorganisatsiooni uuringust. Eesti seitsme kaheksa aastaste laste andmed näitavad hommikusöögi ja trennis käimise tähtsust, rääkis tervise arengu Instituudi vanemteadur Eha Nurk. Need, lapsed, kes uuringupäeva hommikul olid hommikusööki söönud, nende puhul oli ülekaalulisi rasvunud lapsi kuus protsenti vähem kui nende hulgas, kes hommikusööki ei söönud. Tartu kuuenda seitsmenda klassi poisid Laurits, õunpuu, Henri käbik ja Mark Kaspar kõnd ütlesid intervjuus Marii Kangurile, et nemad söövad hommikust küll. Põtra muna, kas koolis ka seda peab sööma? Puhveti on ka olemas. Sinine, investeerime päris palju, aga mis te tavaliselt siis seal puhvetist ostate? Vett, saiakesi. Avinurme Gümnaasiumi üheksanda klassi õpilane Katrin Kaara maa ja Tartu katoliku kooli üheksanda klassi õpilane Lotan haga koolis puhvetis ei käi, söövad koolitoitu ja võtavad kodust puuvilju kaasa. Mõlemad käivad ka trennis. Meil on koolis sisehoov vahetunnis käia värsket õhku hingamas ja samamoodi väiksemad lapsed saavad seal ringi joosta ja nagu see on nagu väga hea lahendus ja me saamegi vahetundides oma pead värskendada, ma arvan, ma käin isegi rohkem treeninud teisend, mu klassikaaslased, eriti poisid, poisid, käid üsna vähe trennis, tulevadki koju, istuvad arvutis. Veerand esimese klassi lastest on ülekaalulised, iga 10. rasvunud liiga palju, juuakse magusaid jooke ja liigutakse vähem. Sama saaks ka koolis lihtsa vaevaga liikumist lisada, nagu selgub Tartu Deckarty kooli kogemusest. Kooli direktor Jaan Reinson. Õppetulemused sel ajal üldse ei kannata ja nagu uuringud näitavad, et õpilaste kooliväsimus väheneb, tegelikult on seal väga lihtsaid meetodeid. Kas kõige tavalisem püsti tõusmine? Maailma terviseorganisatsiooni Euroopa mittenakkushaiguste ennetamise ja kontrollikeskuse juht João Reeda hoiatas, et praeguste laste ülekaalulisus hakkab varsti peegelduma tervishoiukuludes, sest kasvab südamehaiguste, diabeedi ja teatud kehakaaluga seotud vähkkasvajate arv. Peagi jõuab kätte päev, mil võib tervishoiusüsteemi kui palju tahes raha juurde paisata, aga ikka seepärast tuleb investeerida ennetusse, ütles tšau. Preda tõsta lapsevanemate teadlikkust, õpetada arste, ülekaalulisi lapsi abistama, parandada terviseõpetust, koolides, kasutada maksundust, seada piirangud reklaamile. Panin marketingi. Skembo. Toidu reklaamid on vahel lausa skandaalsed. Vaadake, millega seitsme kaheksa aastased kas või Youtube'is kokku puutuvad. Ta soovitas kaaluda ka toidu märgistuse parandamist. Et survestada toota, jäid toiduainete suhkrusisaldust vähendama näiteks seada sisse valgusfoorisüsteem. Ma olen kindel, et tootjad muudavad oma tooteid, sest nad ei taha punast värki, ütles preda. Sellest aastast alates pole Eesti peavoolumeedias tööl ühtegi palgalist venekeelset kultuuriajakirjaniku. Vabakutselise kultuuriajakirjaniku Jelena Skulskaja sõnul on järjepidev kultuuriajakirjandus vene keeles aga vajalik, et mõtestada venekeelsele elanikkonnale paremini lahti kohalikku kultuuriruumi. Kärt Kelder avab teemat. Kui küsida, miks on üldse kultuuriajakirjandus oluline, siis vene keeles luuletab Igor koot. Juht tõstab esile, et see aitab lugejal leida tee autorini. Tagasiside on vajalik ka loojatele endile oma teoste analüüsimiseks ja paremaks muutmiseks. Igor gootjov. Kas selle vastu käe puudumine paneb tahes-tahtmata venekeelseid loojaid mõtlema selliselt, et nad võiksid avaldada oma teoseid eelkõige eesti keeles näiteks juhtivat kirjanikud nagu Andrei Ivanov kui Bajevi Limonov ja olukord ongi selline, et nende teoseid ei ole võimalik lugeda nende emakeeles vene keeles. Kirjanik, kuid ka vabakutselise kultuuriajakirjanikuna tööd tegev Jelena Skulskaja ei kirjuta vene keeleskulptuurist väga tihti, sest artikleid tellitakse tema sõnul varasemast vähem. Nii kaks korda kuus avaldatakse Skulskaja kirjutisi venekeelses Postimehes ning aeg-ajalt ka rahvusringhäälingu venekeelses portaalis. Lisaks peavoolu meediale ilmub hetkel kolm venekeelset kultuuriajakirja, kuid ka sinna kirjutamisel ilmnevad omad kitsaskohad. Igor gootjov. Need väljaanded on ilma püsiva toetuseta, see tähendab, et toimet on sunnitud kirjutama projekti igale üksiknumbrile. Samas olukorras on meie kolm kirjandus- ja kultuuriväljaannete ajakiri Tallinn Ajakiri võõrad ja ajakiri Luup. Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev tõdeb, et venekeelsed autorid on Eestis tasemel ning vääriksid nende loomingut ka omas keeles arvustataks. Siin on meedia enda valikud, miks see olukord niimoodi on kujunenud ja kui on võimalik kultuuritoimetajaid juurde palgata, siis tuleb seda kindlasti teha. Meie siit lihtsalt ettekirjutusi teha ei saa, aga lihtsalt vääriks seda kindlasti. Vähese venekeelse kultuuriajakirjanduse Ta on lugejaid punktis, kus vaatavad tihti Eestist väljapoole, sest kohaliku kultuuriruumi lahtimõtestamine on keerulisem, ütles Jelena Skulskaja. Seega olgu vaatluse all venekeelne teos või eestikeelne looming. Skulskaja leiab, et kultuurist kirjutamine on oluline, sest vaid nii harid lugejaid ning kasvatad nende teadlikkust ja huvi. Kultuuriosakond peab olema igas ajalehes ja igas portaalis venekeelseid. Me peame kasvatama oma vaatajaid, oma lugejaid peab lahti tegema ja nägema, et näed, siin on see retsensioon, ma pean seda lugema ja ta harjub sellega. Nägu oligi enne. Ilmast räägib nüüd sünoptik. Maile Meius, palun. Põhja-Euroopa on madalrõhkkondade huviorbiidis Skandinaavia põhjaosa kohale koonduv madalrõhkkond jääb nii täna kui ka homme väheliikuvaks ja selle lõunaserv ulatub Läänemere äärde. Mööda. Madalrõhkkonna lõunaserva kandub Eestis jätkuval niisket õhku ja saju tõenäosus püsib suur. Täna õhtul on meil pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni kaheksa, rannikul puhanguti 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kuus kuni 11 kraadi. Neljapäeval tuleb muutliku pilvisusega ilm. Öösel sajab kohati hoovihma ja võib olla udu. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Homme päeval sajab hoovihma taas paljudes kohtades. Puhub läänekaare tuul neli kuni 10, Liivi lahe piirkonnas puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kuus kuni 12 kraadi. Tänastest olulisematest spordiuudistest teeb ülevaate Karl Mihkel Eller. Eesti esireket Anett Kontaveit alustas täna Stuttgarti WTA tenniseturniiri, kus on praegu avaringis vastamisi endast maailma reitingus 11 kohta eespool asuva Christina Mladeenovitšiga. Kontaveit kaotas Prantsusmaad esindava-le ja maailma 20.-le reketile Mladenowitzile esimese seti viis. Seitse. Praegu on käimas teine sett, kus on juhtimas Kontaveit neli. Kolm. Mul oli Stuttgardi turniir Kontaveidile eriti edukas, sest alistas toonase maailma kuuenda tennisisti karbiinia Muguruza. Eestlanna teekond lõppes toona veerandfinaalis Maria Šarapova vastu. Eesti jäähokikoondis jätkas täna pärast puhkepäeva maailmameistrivõistluste esimese divisjoni B-grupi turniiri pärast lisakaotust Jaapanile. Võitu Ukraina üle suudeti täna alistada Rumeenia üks. Null. Kohtumise ainsa värava lõi viimasel kolmandikul Riho Embrich, kui kohtumise lõpuni jäi veel 53 sekundit söödu. Punktid said kirja Andrei Macraga, Robert Rooba. Eesti on kolme mänguga kogunud seitse punkti ning tänase võiduga kindlustati vähemalt divisjoni püsimajäämine. Eesti jäägrikoondise peatreener Jussi tubamegi. Plaan oli väga raske, kõige raskem naises Estonian Airis, et seevastu oli hea, oli koba, mängisid kokkumängu hästi, kaitseväkke oli nagu selline, ütleme, distsipliini selt mängis. Eesti kurlingupaar Marie Turmann Harri Lill võitis Rootsis toimuval segapaaride MM-il juba kuuenda mängu järjest. Täna alistati Uus-Meremaa tuua 12. Neli, millega kindlustati C-grupivõit. Homme jääb mängida veel üks kohtumine Leeduga. Eesti jalgpalluri Ragnar Klavani koduklubi Liverpool teenis eile meistrite liiga poolfinaali avamängus olulise viis. Kaks võidu AS rooma vastu. Täna toimub teise poolfinaali avamäng, kui Müncheni Bayern võõrustab Meistrite liiga viimase kahe hooaja võitjat Madridi Reali. Aitäh spordiuudiste eest ja ongi praegu kõik ilusat õhtut ja kuulmiseni.