Saar tunni aja laevasõit Napolist keskelt umbes 400 meetrit kõrge, mis oli isegi küllalt palju Imeilus valgel kalju mille all on kolm rotti. Üks neist on sinine krat grotar surra. Mul on õnn olnud seal kaks kordadele grota surra suu ees. Aga sisse ma ei ole pääsenud, sest mõlemal korral on olnud torm. Kolonn kunagi saada veel sinna ja sinna krohviga sisse pääseda. Ta on selline sellepärast, et nagu te teate, itaari taevas on sinine, selle kohta on olemas laul. Ja sinise taevast peegeldub päiksevalgus läbi sinise vee. Valge kaljukoopasse sissekoobas muutub siniseks, sellepärast grotaatis urru ehk sinine koobas. Aga olgu, koobas, kuidas kookos on, maa peal on pigem ajada kui meil. Ega onnid nagu vanasti, vaid pillad. Villade, ilusad, uhked majad, valged. Ja nende villade hulgas üks on. Niisugune villa, milles elas eelmise sajandi lõpus selle algul Rootsi imearst Aksel Munte Jaksa Munte villas on ka üks saal või tuba või salong. Kujutame ette nii, et mõlemad salongis täna Itaalias Capri saarel laulame itaalia laule, vanemaid ja uuemaid, lõbusamate kurvemaid. Itaallaste juurde käib üks asi, nad ütlevad nussi alleel. Me oleme rõõmsameelsed natuke vahest kurvad, vihased. Aga nende põhiolemus on alati heatahtlik rõõmsameelsus. Ja kõik, mis me laulame, see on tal kirjas, kes me oleme seal ka kirjas. Me oleme Dana itaallast. Need meie, kes sellel õhtul esinevad, on Mati kõrts, Aare Saal ja Mati Palm tenor, bariton ja bass. Kõik on andnud endale itaallase välimuse. Valged särgid, värvilised rätikud, kaelas mustadel pükstel kirjud, laiad vööd. Kõiki lauljaid saadab klaveril Ülle Rebane. Saalisolijatel on kavalehed, kus on ära toodud laulude nimed, autorid ja ka väike sisuga, kui võtte selles saates pean mina teile asendama kavalehte. Niisiis alustab Mati kõrts Bonantsiini lauluga mille lühike sisukokkuvõte on kirg minu rinnas ei kustu, ei unune selgete silmade sära. Laulujärg läheb Aare saalile, kes esitab tundmatu autori vana laulu milles öeldakse, et need silmad, mis alles särasid, ei sära enam. Niina, kuidas küll surm sind nii jätki viis? Mati Palmi esituses kuulame Alessandro Scarlatti laulu päikesesära kangesel. Päike särab ja sillerdab kange see veel ja kuldab kastetilku aasal. Oh oh. Oo oo. Oo. Oh. Good. Loo. Dosti suukene su huuled kui kirsid, kui lubada? Abba. Räägi mulle armastusest, Marju. Kogu minu elu oled vaid sina. Dosti suvine kuu kes neid säravaid silmakesi kord näed, selle süda väriseb armastusest. Kas taldoonis keelatud muusikaluba Emmutasinud kaunitar luba tunda, mis on tõeline armastus? Lahkuda. Piccio metsateel tule veel neile radadele, kus te kuut kuus jalutasime. Curtis ära unusta mind ära lahku nagu pääsuke soojale maale. Kahju, et meie hulgas enam ei ole kõige suuremat niinimetatud itaallast, elektroonne. Ja see tänane õhtu võikski olla tema meenutuseks meie kõigile. Sest vaevalt on teile teada fakt, et Henrik loomudel Itaalias Itaalia tähendab Milaano raadio rai Uno lauluvõistlusel, kus lasti linkide rahvale raadiost, Nõukogude lausetega. Ja paluti neil hinnata. Ja Hendrik olnud oli selle lauluvõistlusel teiseks lambartiini lauluga. Armunud sõdur. Esimeseks tuli Suur Armeenia, pärit on lihtsalt. Aga neist kaasõpilastest automaat, plantofenoreika ja palju, kes temale aalse lõppesid. Ta oli parim. Jätka meie mees või itaallaste hulgas ilma teha neid oma muusikaga. Dosti serenaad, kuuvalgel laulan sulle serenaadi, kallim, kes sa oled kaugel ja nii üksi. Oo. Jaa. Tiaara hispaanlanna. Ah, uhke hispaanlanna, tule minu juurde. Saju otsid armastust. Progress. Hirm väljendatakse. Ella, kes. Siis tule tagasi Sorentosse. Nii selgelt on meeles. Meie viimane kohtumine. Oh ma suren siin kaugel sor Ventos ja sinust. Kambardello mammeta tüdrukuke väike, tahad sa teada, millest ema sind valmistas? Tirindelli poogevad ok elatu tagasi mu armastus. Seal kaardil. Ka oomega, aga. Oo oo. Oo. Ja niisuguse marulise aplausi peale ei saa lisapala jääda tulemata. Nüüd laulavad kõik kolm lauljat koos tenor Mati kõrts, bariton Aare Saal ja bass Matti pall ning nende truu klaveripartner Ülle Rebane. Jaa? Jaa, jaa. Jaa? Jaa, jaa.