Täna tahaksin meenutada ühte pianisti, kes pedagoogitööd ei teinud. Sooloesinemistest. Siis vähe küll aga andis oma parima klaverisaatjana veel mõni päev ja möödub 95 aastat tema sünnist. Dekla koha. Mäletate veel teda? Kahekümnendatel aastatel kandis ta nime Thekla koht, sest see ta sünnipärane nimi oligi enne, kui peeti vajalikuks eestistada. Sest nii oli kombeks. Õppis ta klaverimängu aastatel 1928 kuni 34 professorite Peeter Ramuli ja Theodor Lemba juures. Mõlemad olid parimad, kelle juures meie oludes seda õppida sai. Sageli eelistati küll professor Artur Lembat. Omavahelistes jutuajamistes valitses siiski seisukoht, et kui tahad ikka tõepoolest midagi õppida, siis mine Deodori juurde. Artur oli küll suurepärane kontsertpianist, aga õpetajana oli Theodor parem. Ja kuna Thekla koha tahtis ikka tõeliseks pianistiks saada Sisvalista teadori. See oli aeg, kui dekla koha puutus kokku teise mehe helisema tuntud pianisti ja klaveriprofessori Heljo Sepaga. Thekla koha oli siis 22 aastane Tallinna konservatooriumi üliõpilane. Üheksa aastane Heljo Sepp oli aga alles alustamas oma pianisti teed. Heljo Sepp on meenutanud. Tol kaugel ajal, mida meenutan, olime mõlemad Thekla kohaga Valga linna tüdrukud, kes armastasid klaverit mängida ja võtsid seda tegevust tõsiselt. Vahe oli vaid vanuses. Sündisin 12 aastat hiljem. Lihakaupmees Kochi tütar Thekla osutus pudukaupmees oma tütrele muusikaliseks autoriteediks kelle juures üheksa aastane Heljo õppis ühel suvevaheajal. Suvi ei ole ju eriti intensiivne tööaega, kuid meelde on sööbinud, et õpetaja andis võimetekohaseid ülesandeid, mida oli võimalik praktiliselt teostada. Püstitatud eesmärgid osutusid kätte saada, võiks kõik see tiivustas, töötame edasi ikka edasi. Lapsel oli selline hingeseisund, on väga oluline. Nii on meenutanud Heljo Sepp veel paar aastat ja 1934. aastal oli dekla kohal konservatoorium läbi ja töökoht klaverisaatjana raadioringhäälingus olemas. Edasi tuli aga sõda, Nõukogude tagala kunstiansamblid, rindebrigaadid, siis aga uuesti töö Eesti raadios. Kuid juba 1945. aastal sai temast ühtlasi Estonia teatri repetiitor. See, kes solistidele partiid kätt õpetab. 1958. aastal pühendus ta täielikult teatri tööle. Sellele tööle ta lõpuni truuks jäigi. Ta oli seega üks ooperite ettevalmistamise juht jõude, keda saalis näha pole kuid kelle maitseoskused ja kogemused ooperilavastuste õnnestumisel on väga tähtsad. Eriti hinnatud on tema osavõtt eesti ooper. Olite lavaletoomisel. Aga neil päevil möödub Thekla koha sünnist 95 aastat.