Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Infoajastu töötavaks tunnuseks on igasuguste andmete kuhjumine. Sellest on palju räägitud, aga samas jätab kogu jutt tavakodanikud külmaks. Andmetega tegelevad masinad ja seni, kuni need kedagi sega, kergitatakse juhtuva peale õlgu. Isegi kui aeg-ajalt kostub hoiatavaid sõnumeid andmeid koguvate inimeste halbadest tegudest. Loodetakse, et need lood puudutavad teisi. Pealegi on ju rahustav, kui pahategijaid harjutatakse. On ju kõigil muudki teha kui muretseda abstraktsete ohtude pärast. Kirjeldatud kultuur on aga muutumas ja iga isiku kohta käivate andmetega arvestamisest võib kujuneda midagi sarnast regulaarsele peeglisse vaatamisel. Euroopa liidus hakkab järgmise kuu lõpus kehtima uus isikuandmete haldamise kord. Uut regulatsiooni iseloomustatakse interneti enda tekke kõrval olulisuselt järgmise sündmusena. Sedavõrd suurt mõju eeldatakse eurooplaste tegevuselt kogu maailmale. Kuid seegi oleks vaid intrigeeriv infopala, mille tavakodanik peagi unustab. Muutus tema elus põhjustab õigus sest isegi kui tema ise püüab jätkata vanas vaimus leidub piisavalt neid, kes asuvad nüüd andmeid ümbritsevat kultuuri muutma. Eurooplastele tagatakse uue seadusega õigus saada kõikidelt siin andmeid koguvatelt ettevõtetelt teada, mida tema kohta on tallele pandud. Tuntud sotsiaalmeedia teenusepakkujate kõrval. Tähendab see muu hulgas tööandjale kohustust edastada kõik, mida tema päringu esitanu kohta kogunud. Seda isegi juhul, kui info olemasolust pärija midagi ei tea. Näiteks kui tööandja on käsitlenud isikut mõnes kirjavahetusest, koostanud tema kohta iseloomustusi või muud taolist peab sellest küsivat informeerima. Aega tohib ülevaate koostamisele, kuluda maksimaalselt. 30 päeva reegli rikkumisel võidakse andmete haldajale esitada trahv, kas neli protsenti globaalsest aastakäibest või vähemalt 20 miljonit eurot valides on Eestis suurema. Mõnel juhul võib pääseda väiksema käibest umbes kahe protsendi suuruse karistusega. Näiteks. Andmete haldamine ei vasta nõuetele kliente informeeritud deme andmete lekkimise häkkimise juhtumitest või ei analüüsita andmevarguse mõju tagajärgi ja nii edasi. Seega peaks uus kord vähendama andmete kogumise isu. Näiteks kui hetkel kogunevad andmed paljudes ettevõtetes igaks juhuks tänu võimaluse olemasolule siis nüüd peab huvilist sellest kõigest informeerima. Samal ajal ei tohi kahjustada teiste huve. Ja ülevaatest peab eemaldama kõikide teiste isikute andmed see tähendab hüppelist töökoormuse kasvu. Valida on see ka kahe halva vahel sest vigade eest küsitakse trahviraha. Iga kodanik peaks harjuma mõttega, et on nõndanimetatud andmesubjekt kõik andmed, mis võimaldavad andmesubjekti tuvastada kuuluvat personaalsete andmete hulka. Olgu selleks siis pildid, asukoha infot. Pangakonto number, arvuti, IP aadress ja muu taoline kelle töös on vaja neid andmeid säilitada, peavad seda esmalt põhjendama, siis looma vastava tegevusskulptuuri ja arvestama uute reeglitega. Vahet ei ole, kas ettevõte asub Euroopas või mujal seni, kuni selle mäluseadmetesse talletub mõnda Euroopa Liidu andmesubjekti puudutavaid andmeid peata uue korraga arvestama. Uuendus eeldab kodanikelt omapoolset aktiivsust, sest edaspidi peab ju igaüks meist nõustuma kogutavate andmetega. Viimase aja kurikuulsad skandaalid. Facebook'i üksikkasutajate kaudu kogu tema suhtlusvõrgu liikmete andmete traalimisest tõid esile seni levinud tavaohtlikud tagajärjed. Kehtinud vabadus soosis andmeid koguva ettevõtte huve mis kogusised teatamatult kõike saadaval olevat. Klientidelt eeldati andmete kogumisest keeldumist. Mida enamus ei teinud, kuna harvad loevad lepinguid ja uurivad lõputute menüüde taha peituvaid seadeid. Edaspidi selline inimliku nõrkuse ekspluateerimine vähemalt Euroopas läbi ei lähe. Uus seadus nõuab, et igasuguste nõustamiste puhul peab kasutajate arusaadavalt informeerima ning ilma nõusolekuta ei tohi vaikimisi seadetega tema andmeid koguda. Nõustumise nõue puudutab seega kõiki. Alates kuueteistaastasest on õigus teha seda ise. Nooremate puhul peab vanem andmetega. Kui me sellega nõustuma ja alla 13 aastastele on iseseisev, nende andmeid kasutava teenuse pakkumine keelatud. Tähelepanu väärib nüüd ka bürokraatlik sõna- eristus. Varem kehtis Euroopa liidus andmekaitse direktiiv. Nüüd on tegemist regulatsiooniga. Regulatsioon on kõigile siduv seadus. Kui direktiiv oli suunis, mille poole pidid liikmesriigid oma seadustega liikuma Seega pole enam palju vaielda ja andmete väärtustamises on oodata kvaliteedihüpet. Kui nende vabakogunemine asendub pigem kauplemisega.