Homme on sünnipäev luuletaja Eha lekkemäel. Kuulame täna paar päeva tagasi juubilari kodus lindistatud jutuajamist ja Eha Lättemäe luulet Iivi Lepiku esituses. On õhtu. Kõik on vaikne. Veel loojunud pole sätendav sära, päike. Nagu midagi imelist peaks sündima. Eha Lättemäe, teie luuletuskogus elulugu on esimene luuletus aastaarvuga 1930 siht häälite pisikene koolitüdruk ja kasvasite oma kooliõpetajast isa kodus. Lapsele jääb ikka tema esimene koht nagu kõige ilusam ja kõige paremana mäele saatma, et mõlemad olid kooliõpetajad ja mõlemate ilukirjanduse harrastajad. Mõlemate seal natuke luuletanud koolipõlves ja isa veel hiljemgi. Tal oli maakonnalehes ilmunud luuletusi, aga mina hakkasin luuletama siiski kuidagi nii täiesti omapead. Ja esialgu mul ei olnud eriti suurt ettekujutust mingist rütmist või Rimist. Ja kui siis isa nagu märkas neid mu vabaversilisi pisikesi katsetusi siis ta hakkas mind suunama ja juhtima ja et tema meelest vähemalt siis nagu ainult triimiga luule olid kõige luule, siis ma esialgu ei osanud sellega kohaneda. Siis hakkasid need tulema umbes sedamoodi, võib-olla see omapärasus läks kaduma nagu lind laulab rõõmsat ja lõbusat, viit rõõmust, et talv on kadunud, siit umbes sedamoodi. Siis ma alkoholis kirjutasin, vahepeal jäi, jäi soiku. Noh, aga see on ikka nagu alguses Teie luuletaja tee on siin eesti luules üsna omapärane ja ainulaadne, sest et siis pikkade aastate ei kirjutanud midagi ja kui siis luuleilma ilmusite, siis hoopistükkis soome keeles luule. Täna võib-olla luulesse tulek sai alguse 55. aastal, kui mul õnnestus minna ühele pikemale reisile. Ja siis ma kirjutasin rajoonilehte sellest natukene, et mul olid jälle viimasel aastal tekkinud mingid luuletused, need olid küll soome keeles, luuletamine käib nii, et kui nagu luuletus hakkab tulema, siis võib saada midagi asja. Kui ma ise otsustan, et ma midagi kirjutanud, selge võtan, siis ma võin kõige rohkem lauluteksti valmis kirjutada, aga vaevalt midagi sellist, mis luuletus kogusse sobiks. Noh, nii rajoonilehes siis 57. aastal oli kirjandusvõistlus, siis ma saatsin ka ja nagu selle Tal oli kombeks esimest auhinda välja ei antud siis teisse villama vist jagasin kellegi teisega. Igatahes ilmusse kaks soneti. Sel ajal Viljandis nii kultuuri isiksusena tegutses Kalev Raave. Ta ei olnud siis enam ajalehe toimetuses, aga ta oli seekord kirjandusvõistluse žüriis. Võib-olla ma võlgnen tema maitsele selle saavutuse 59. aastal, kui ma olin lepingulise töötajana räime rannas Pärnumaal Pärnu lehes, Mul ilmus kõige rohkem. 59. aasta sügisel tulin Tallinna, aga juba enne seda ma olin saatnud karjale punalipule soomekeelseid. Seal hakkas pidevalt ilmuma, siis jäigi ainult soomekeelne kirjutamine esimese kogu suhtesse kõigepealt üldse raamatu ilmumise ilmumisest, jutud olid muidugi Petroskoisse soomekeelse suhtes aga siiski Tallinnast nagu läks see asi kiiremini. Nii et tegelikult ilmus siis ehkki eestikeelne varem ja 68. aastal Petroskoisse 69. ja kui sageli arvatakse, et need on nagu täiesti paralleelsed. Täiesti siiski ei ole, võib-olla üks kolmandik on ühist materjali 71. aastal, kui see teine eestikeelne tähendab, kolmas üldiselt ilmus siis oli nagu nagu alles lahti. Ütlemata ei saa jätta ka seda, et Tarvastu keelne oma kodukeelne luule on teil tähtsal kohal. Murdeluule. Võibolla mind inspireeris mingi murde kokku kogumise võistlus kuulutati välja lehes ja kuidagi siis ta pani mu mõtlema, üks päälkiri oli seal midagi. Et saunast kirjutada, selle alalist sõnavara niiviisi talletada. Ja siis ma kirjutasingi masimene, orden, luuletus on siis 57.-st aastast kodus, on teil seal kodus anud pääsega? Oi ei ole, ei ole vist ühtegi oma tuletustas kõigis valiku, kus võtsin ta ka ja kahestamatusel ma võtan raamatu välja vast laete võrreldes. Sammas, annet veel kodus, Anna Miki, minu meelen, ta seinapalgi väljastall seest must suitsuaugu katel poolda ust, dast laula laulu, oma kodu, keelen. Suitsuhais jäi manu Mõsu viile ja laupäeva õhtul lõunud lennas viht sai ihu puhtas pehmes pesed piht. Ja minna aga jäänumeele. San oli vana lagunugi juba mina esikes oli enam plats sest taastid mööda neli kõrda kaits, kui järve kodus on ja tuttav tuba. Nüüd mälestusi sellest jäänu veel. Kas Talmis saada sõnuga pappkeel? Siis on luuletus, mille järgi mu kolmas raamat sai oma päälkiri ja tegelikult ma ise selle peale ei tulnud ja nii, et selle nimel leidmine oli kole raske. Seekord ja, ja selle ristiemaks sai siis vaima kapul, kes ütles, et paneb pääsuke päeva lind see luuletus siin kuusse vallam ja tule jale pääsukese laulu vil õppi pähe, sellest minu käes, et kevadel hakkas päeva poole jäi vallakan päive ja pääsukese on kuultaja näta, pääsuke päeva võtab, jätab pääsuke päeva võib võtta ja jätta, korjata mustikamätta. Ei taha veel magama jäi ja seda pikka teed tahas käia. Seda teed üle jõe ja mäe, mille tagant vil Taivast ei näe. Ei näe nüüd veel õhtu algust. Ei näe nüüd veel õhtuvalgust. Sõzmia läksidid nüüde pika täive pikali, hüüde obene oli olemada esiKäisi rasket rada. Esikõnd Segic, nii päive, mõne mõttemiile jäiva. Ikina mõtle minekest. Sellest valla ei saa. Kuu on kõrgen, ülen ja madalam oma. Tõsi küll, et mia ole seanses loodu vist. Kuu on kõrgen, ülen. See ongi Mioorist. Üks rahva laululik, läksi lauba linagakma linaga hakkama Joe lina like silma kuiva silma kuiva jõeda Ammale Äraikena maiku Joeda Ammale linaga teiste linna ja aeda. Üks eesti rahvalaul on midagi linna kit köiest lina kitkuda, sai märjaks, et tulid koju ja perenaine kuri hakkas pahandama. Ja vist see jõe taki esines, mõtelda tõist moodu või olla mõtlemata geimarialitele jälitige. Vot joobes vankrist valla, tema raudtee tantsime paljaste jalge kõrval. Igatahes kahest kohast ma olen lugenud et murdeluulesse nei Essapi keelsed sõnad ja laused mulle endale need tunduvad nii loomulikud. Mulle tundub, et see probleem võib tekkida ainult kirjakeelseid, kellele murdekeel on nagu omamoodi eksootika või, või mingi muuseumi. Kas aga murdekeelsele, kes siis kogu aeg elab selles keeles loomulikke, kuid ta selles keeles mõtleb, või räägib need siis ka tema muu keel lihtsalt lugemised, tulevad nagu nagu sillakeelte ja võib-olla nendest lugemistesti mingid tsitaadid või väljendid. Kasvas muudest madalambi võrsus, võsa väikesena kevadesse ei kõlvanud ega suvesse sobinud. Muude manu ei mahtunud, teiste seltsi ei tohtinud. Nüüd on sügis siia saanud. Kas võtab võõra omaksi lepp dema, tuttavaksi? Ilm on jahenenud, kuigi ma ei uskunud sügisesse. Olin märganud, et aastaajad alati ei pea paika. Et olla olemas, pidin uskuma korrapäratusse. Mida ma tean, algosakestest? Võin ainult tunda, kui sedagi. Teadsin, et endast väiksemaks saamine ei võta võimalust suuremaks saada. Mõtlesin kõikuma kujutused. Lasksin neil valguda sõrmede vahelt üteldes ainult maanteede kruusa, väikesi Rahederi kogemata sündinuid, juhuslikke. Mitu kuud ringleb mu läbi mitu kirgas, rohelist kuud. Ei peatu, et mind mõista. Ja minust ei tule muud. Nad ise muutuvad muutuvad ja neist saab mu kätesse hääl. Nõnda siiski nad minusse puutuvad. Ja nõnda ma nendega jään. Kas te mäletate enda esimedi suuri luuleelamusi teiste inimeste loodud luulest? Igatahes lasteluulest ma olen midagi taipama hakanud alles nüüd päris hilisemas ajas. Kui ma esse laps oli, siis muidugi loeti ette, aga ei jätnud mulle nii erilist muljet. Alles kaheksaaastasena mul läks nagu lugemine lahti, need, ma ei pidanud koolitunniks tükki õppima, vaid võisin lugeda kõike, mis kätte juhtus. Gustav suits oli, oli minu jaoks see esimene luuletaja. Kõigepealt mulle meeldis, elu tuli siiski kaheksaaastasena, nüüd mul tuleb meelde. Värsilist luuletust siis ma kuskilt, kas see oli Eesti naine või kus oli apaad luuletust Edit söödelkraanilt. Et siis mõnede luuletustega need kaks naist olid, andsid mulle esimesed luuleelamused, siis üheksa-aastasena tuli Gustav suits kõigepealt elu tulega ja siis väga ruttu ma jõudsin selle tuulemaa juurde ja kümneaastasena aastateks kujunes mu lemmik luuleks. Kõik on kokku une, nagu 30.-te aastate lõpul lakkasid ilmuma Betti Alveri ja Kersti Merilaasi luuleraamatut. Siis need mulle ka väga meeldis. Ja mäletan, et Merilaasi maanteetuultest Ma õppisin pähe mitu luuletust. Aga kas te ise oskate ka eritleda, kas teie luulele, nii omanäoline, kui see ongi, on ka meie eesti luules miski või keegi mõju avaldanud? Kas keegi on mõju avaldanud, seda ma ei oska ise märgata. Muidu kui soome luuletajast on mainitud evalisson Mannerit ja Katri vallad, siis evalisa manner on külmu lemmik luuletajaid. Aga Katri vallast muidugi mõned luuletused väga meeldivad, aga maas seal kanda ja elaman Holm ja võib-olla minu lase vaikse ja tasase olemisega hoopiski noh, see võib meeldida küll, aga minu luulele ei saa nagu mõju avaldada. Eesti tänapäeva luuletajast võib olla igal luuletajal, on midagi, mis mulle meeldib. Et väljapaistvat naisluuletajat siis nagu Betti Alveri ma juba nimetasin hakkas mulle meeldima juba siis, kui ta hakkas avaldama oma loomingut Debora Vaarandi til jusse viimase aja luule ja, ja viimane tuule valgel, kui nooremast rääkida Viivi Luigel, palju ilusaid luuletusi ja Doris Kareva, muidugi nendest noortest loete palju luulet. Ja loen küll. Üldiselt nii proosa, ilukirjandust loen võrdlemisi vähe. Nii et kui mu vanemad olid puht ilukirjanduse lugejad, mina hakkasin juba võib-olla kaheksandast eluaastast pääle, huvi suundus kõige rohkem ajaloole. Ja 10 aastaselt ma lugesin kõike üldharidusliku, mis ma vähegi kätte sain vanadest, ajakirja dest ja igalt poolt, küll muude maade kirjandusest ja filosoofiast ja elulaadist ja ajaloost muidugi. Viimasel ajal mu lugejate kõik ütlevad jah, kiidavad, moslasid rahva laululike ja, ja murdeluuletusi kui jälle tegelikult mul läbilöömise kogu oli see nõnda, ma lähen kus ei ole ühtegi murdeluuletustega ühtegi last, rahvalaulule. Nõnda ma lähen, oli läbilöömise koguks. Aga missugune teile ise kõige kallim ja kõige sisukamalt? No muidugi valikkogu see viimane elulugu ja ma ei tea, kuidas lugejad võivad sellesse suhtuda. Esiti eesti kirjakeelsesse ossa sai jäetud väga vähe materjali, need on muidugi kõik tõlgitud soome keeles peale selle esimese noh, muidugi võib-olla siis Tarvastu keelne on nagu kõike kunstiliselt kõige ühtlasem. Kõige suurem on muidugi soomekeelne ja see on loomulik, sellepärast et selles keeles mul on kõige rohkem luuletusi. Aga nagu üks kriitik ütles, et jätab kirju mulje, siis muidugi võib-olla see ei ole kunstiliselt nii ühtlane, kuna ma seal tahtsin näidata nagu nagu kõike, igat laadi luulet, mida, mida ma olen osanud kirjutada, ma ei oska ja neist nii üldist ülevaadet anda. Luuletused on nii kuidagi rohkem, nad on rohkem meeleolu, kajastused kui muidugi selles meeleolus võib ka midagi last asjalikku või mingit infot sisaldada. Võib-olla sellane, puht mänglev. Vaat mida näiteks üks ekskriitik midagi võib-olla tähendab see kirjutis oli positiivne, aga võib-olla kriitik sedalaadi nakku ei nii hästi nagu ei tajunud. Noh, võib-olla ta natuke negatiivsena mainis, et, et mõned luuletused on nagu ainult mänglevad, mille taga midagi ei ole, aga minu meelest see siiski on nagu üks juba kindlaks kujunenud luule ala. Nii et et siiski seal on luulest täiesti eluõigus. Ja ma ei oleks selle peale välja läinud, et et kõik luuletused peavad nii väga sügava põhjaga või taustaga olema. Aga need sügavama põhja- ja taustaga luuletused, need tegelevad teil inimese hinge, tema vajadused, ka teisi inimesi leida üksiolekuga ja ja elamise raskusega hingelisest mõttes väga sageli. Ja kui otsida seda niisugust helgemat poolt, siis seda näeb looduses ja No võib-olla see helgem pool kõigepealt lapsepõlve mälestused jäävad, on just kõige rohkem mu murdeluules lapsena tajub seda loodust nagu kõige elavamalt. Hiljem see võime nagu hakkab kahanema ja tuhmuma, et seda kuidagi värskendada. Selleks mulle on reisid olnud. Kui ma sattunud kee hoopis uude miljöösse ja hoopis teistmoodi loodus siis. Ma näen seda nagu selgemalt, intensiivsemalt ja koju tulles olen mõneks ajaks võimeline ka jälle meie tavalisse lootus rohkem sisse elama. Lugeja, kes? Ta võib ainult mõnede luuletuste puhul tajuda, et need on mingite reiside tulemused. Kui ma ise hakkan vaatama, siis on neid luuletusi tohutult rohkem, millele ma sain inspiratsiooni kuidagi reisidel. Muidugi ma olen käinud Lätis, Leedus Karjalas, Valgevenes, Tallinnasse, Leningradis, Moskvas, paatias Kaukaasiasse kolm korda. Krimmil olen käinud Kesk-Aasias kolm korda, mis mulle eriti meeldib islamipiirkondade muusika. Esimest korda ma sattusin sellega üldse kontakti esimesel Kesk-Aasia reisil, see oli kohe armumine esimesest kuulmisest, see kasahhi kirgiisi võib-olla vanem muusika pakkisin ühist seal nende naaberrahvastega. Midagi on natuke erinevad, olla see nagu algselt randla vaste, mingis lane, üksinda, mingite joigude Laulmine, tollane igatsuslik ja, ja, ja väga, väga ilusad meloodiad. Kaugi taas. See oli sellene tuusikuga laevamatk niiet Vladivostokist sõitsime välja Sahhalinil Kamtšatka all. Neljal Kuriili saared, võib-olla kõige mõjuvam sellel reisil oli paramussil, kus me käisime, tegev tulemäe, Elle, mis kogu aeg Audas, nii et mis seal traate, kes oli südamest saanud. Ja siis need viimased lõunapoolsemad kude iilid vakaslas iseloomuliku ilusa maastikuga, siis sealt tagasitulek. Aga lähedalt Jaapani saarte vahelt Hokkaido lõunarannikut võiksime päev otsa vahtida oma laevat hommikust õhtuni. Aga missugust maastikku, mis laadi loodust siin kodus eelistate? On ju nii näiteks, et mõned inimesed ütlevad, et nemad ei saa näiteks ilma mereta. Mõni ütleb, et mets on tähtsam kui meri. Olla lapsepõlve muljed on siiski kõige rohkem metsaga seotud. Otse koduümbrusesse olid ainult sellised väiksemad talude metsad aga siis isa vanemate kodu juures oli suur riigimets ja siis marju sai käidud vahel Võrtsjärve äärses suurtes metsades. No siis mul meeldivad väga veel soomaastikud. Jaa jaa sugused veemaastikud küll jõed ja järved ja jämelisamat. Puude peegeldus siis õhtuvarjud vaikse loojanguga, tulen marjult, sõrmed korvi sanga ümber. Kõvasti. Ei karju. Öösiti ärganud pimedas kui enam ei jaksa loota paratamatuse ees kui midagi või aidata asjatult mälestusi otsinud. Sellest, et olen elanud, mõtlen mind, ei ole kunagi olnud. Ma ei ole veel olnud. Kord. Tahtmise jäive maha. Kikna võib laske käest. Ütte jätta on raske. Tuulise sügisega ja sellest kinni hoia kõigest väest. Ütle tuisku, haig, vil oma haiga. Kate tuiskus on viimane. Mis me sellega teeme? Kudame selle viidane. Viimatise sõnade äraanni. Ammu olen mõtelnud muud. Ammule Moal ollu, viimeti vahtin valget kuud. D luuletustes on üsna tihti niisugune tegelane, kui nii saab öelda nagu kuu sünnipäeva sinna ette jääb just ilus ilusate kuuvalgete töödega augustikuu. Kas teil on kuuga tõesti mingi eriline sõprus? Ütelda, samuti Mont päikesest ja mu esimene soomekeelne raamat on pääl kirjastatud usconaudinkoone. Aga eks nad mõlemad taevakehad on minu meelest vist enamikel luuletajat inspireerinud. Tuleb teile siis soovidagi, et teil huvitavaid ja sisukaid ja, ja pikki reise ikka tuleks ja, ja rõõmud ümbritsevast loodusest ja kõigest sellest palju, sest mida inimesed kunstiga loonud. Ja ma usun, et tunnete rõõmuga ikkagi nendest nüüd juba nii mitmest raamat tõst mis on lugejaid rõõmustanud. Oma sammude varjust usun päikesesse pääsuke päevalinud. Nõnda ma lähen. Metsamarju mõtsa marju, korjan marju sinisest metsast. See oli luuletaja Eha Lättemäe sünnipäeva saade juubilariga, kõneles Mari Tarand. Luuletusi luges Iivi Lepik ja muusika valis Silja Vahuri.