Tallinna Sakala ja Tatari tänava kandi elanikke hoidis juunikuu lõpupäevil, 27., kaheksandal ja üheksandal elevil huvitavate helide kostumine Eesti Muusikaakadeemia tulevase hoone kõrgematelt korrustelt. Üle linnajao kajas puhkpillisignaale Beethoveni koodirõõmule, juubeldust, kahtimpsugi mikrofoni ja võimenduse prooviks, kui asja sisusse tungida. Tulemas oli suur päev. Muusikute uus õppehoone pidi oma sarikapeol muusatki majja kutsuma. 29. juuni pange tähele ja jätke meelde see kuupäev. 29. juuni 1996. Sel päeval toimus Eesti Muusikaakadeemia lõpuaktusele järgnevad traditsiooniline lõpetajate kontsert täiesti ebatraditsiooniliselt uue valmiva Eesti Muusikaakadeemia hoone kolmandal korrusel VEEL klaasimata akendega lahtisel nii-öelda rõdul. Siit räägiti ka pidulikud pöördumised, tervitused ja sõnavõtud. Sest selle päeva sündmusega tõi Muusikaakadeemia siia majja oma vaimu, oma pidupäeva ja oma argipäevagi aga kõigest kõigest järgemööda. Raadiomuusikatoimetajana, minnes kaasa elama oma kunagistele õpingukaaslastele, Muusikaakadeemia, õppejõududele, juhtkonnale, tegevmuusikutele ja õppuritele ei saanud ma teisiti, kui magnetofoniga käepärast. Siia helilindile jäi selle päeva meeleolu rõõm ja kordumatus. Eesti rahvas on kaasa elanud Eesti Muusikaakadeemia uue õppehoone ehitamise ümber toimuvale mitme kannatusterohke aasta vältel. Kuulakem siis nüüd ka rõõmusõnum, sest Eesti Muusikaakadeemia uus hoone on katuse alla. Tänane saade on ajalooline meeleolu saade, mille käigus paljude sõnade ja mõtete ja tunnete kaudu kuuletega rohkesti informatsiooni. Teeme mõttes koos teiega kaasa selle ilusa päikesepaistelise päeva. Eesti vabariigi kultuuriminister Jaak Allik Vähem kui kaks päeva tagasi siis siinkohal oleva suure augu kaldal minu eelkäija kultuuriminister Peeter Olesk ja tehnika siia tuleb Eesti Muusikaakadeemia. Ja täna on mul hea järjepidevuse nimelt väljendada oma kindla õhku, et juba praegu on Muusikaakadeemia üliõpilaste tead nüüd jälle lõpuaktus toimub. Need kaks aastat ka olnud või pakkumistele maja pojale ja selle maja, kui palju maja ühtivanud pooldama. Jaan. Ükski Eesti vabariigi valitsus ei ole riigikogule esitatud eelarves näinud ette ühtegi senti selle maja ehitamiseks, aga see maja ometi on esitatud. Sellepärast, et nii on tahtnud eesti rahvas ja nii on selle rahva tahet väljendanud eelmise kui praeguse Eesti parlamendiliikmed, kes on leidnud raha selle ehitamiseks ja ma olen kindel, nii tarvitavad nad ka eeloleval sügisel. Eesti rahvas on oma toetusmuusikapreemia ehitamisele väljendanud väga tugevasti, sellepärast et Eesti rahvas teab kindlasti rahvuse ja eesti keele püsimine ei sõltu mitte ainult Eesti ettevõtluse elus ja kaugeltki mitte selles, kui palju relvi siia maade ja merede tagant kokku ostame. Vaid Eesti rahvuse ja keele püsimine sõltub kõige ennem tema hariduse ja tema kultuuri arengut. Ja Eesti kultuuri hulgas on. Ja tõepoolest, see päev on ilus. Ma tahaksin kõiki, tahaksin hävitada rektori selle kauni päeva ja ma arvan selle ajaloolise momendi puhul, mis paray saabub. Ma olen kindel, et me kohtume. Eesti Muusikaakadeemia rektor Peep Lassmann Üllatavalt lühikese aja jooksul on kerkinud üles müü, mida mitmed muusikute põlvkonnad aastakümnete vältel pikisilmi oodatud. Paljud meist mäletavad jutte mingitest ehitustest Kadriorus Tõnismäel. Meile on pakutud igasuguseid Varmooni, ka hõlmatuid, Baraks oleme sattunud isegi kombele kivimäele. See hoone siin on aga meie esimene oma kodu. Juba mõne kuu pärast peaks kogu ülejäänud hoone olemasolevas valmimisjärgus. Praeguseks on kell 60 protsenti, nagu ta rääkis sellest majagaks. Kallid sõbrad linnaehituse munitsipaalettevõttes Eesti projektis firmast raatsinud, olgu see väike. Kuid meie parimate lõpetajate poolt antud kontsert tänasel sarikapeol. Südamikuga väljendus kõigile. Kui palju lisanud algatamine ja ehituse alustamine, nõudlus, rektor Venno Laul 100, mis tähendab tema ise. Kuid võin kindlalt öelda viima professor lauluta, seda õigust siin ei oleks. Samas järgneb ehitus ei tee elushoidmine. Ja ka juba konkreetsete lahenduste otsimine on nõudnud palju, palju tööd ja palju energiat. Väga paljudel nii hullud. Minu sügav tänu neile kõigile. Armsad kolleegid, soovin teile jõudu ja rõõmu õnnestumiste üle võitluses Eesti Muusikaakadeemia oma maja lõpliku valmimise eest. Lõpetuseks vanad Muusikaakadeemia peri nimel, eesti rahvas. Eesti Muusikaakadeemia majandusprorektor Tonio Tamra Sooviks edasi anda neile veel mõned uudised ja mõned on väga mõne toredale. Väga hea uudis on need, et maja on tõepoolest nii valmis saanud sisse tulla. Aga väga hea uudis ei ole see, et kõikjal korraga sisse. Ja selleks on ehitajad kõvasti vaeva nähtud. Ja me saame sisse vastu kolmekümneliikmeliste gruppidena Aktsiaselts vaatevälja pannud kolm grupijuhti, kes teevadki sellise lühikese läbi, hoidke ekskursiooni läbi maja. Verb kaks reegli 13 ruutmeetrit, kantsler toad on väikesed, sekretär seitsme. Siin on üldse administratiiv korpus naba paigast ära surud. Jah, palun, rektori kabinet. Ai, see on päris kelner. 7,8 Roodovee taim, suurt Takel. Ja hommikupäike laulab? Jah, ja esialgu ei ole ka kõrgeid maju eesel. See arv on, on. Näid kabineti niimoodi, et ma tundsin seal sipelgad. Juba nii käimas korrus. Kas siin on õppeklassid mitu korrust üldse on? Jaa kas võimeline ütlema, kummal pool on peasissekäik ja kus ma nüüd olingi? Ja kust õpilased hakkavad käima otstest all ja seal ka veel ja. Veel ja mõlemas otsas on veel. Kus siin vastanduse kontsert olemegi sellel rõdul, kus oli kontsert, kus on siin praegu suur tiibklaver. Need rõdu osad tulevad lahtised, siia tulevad klaasid ette, jah, nii. Ah, seal selge, siit tuleb seal, siit tuleb läbikäik ja siia tulevad klaasid. Nüüd lähme siis neljandale seegi, et peig, mis siia juurde ehitatakse, mitmekorruseline see tule, see jah, seesama kõrge, sama suur osa, kurb, sellevõrra kõrgem. See on saal või Tammersaal, kas on mõni muu saal veel saanud, hüppa, saalid, ooperid, asjad, seal on need kooriklass ja oreliklass seal tiivad, need on väiksemad, kui, kui see lapsa ja orel tuleb nüüd puhu siit. Sakala poolt vaadates esimene, aga samal korrusel nüüd ja sama seina peal suur klass siis me võime ka minna. Sealpool otsas ja vill on läbikoridore viimane Surlast. Asi läheb edasi, ei kuskile, Sid lambid uuesti alla. Aga lähme sinna oreliklassi. Kas te tulete oreliklassi poolt? Nii ilusa kooriklass, nii, vaatame, vaatame üle uksekooriklass. 110 ruutmeetrit täna paarigmats reas olge vaadake alge hinnang kahe tehke akustiline proovi, aastastiline rohelus. Eks kaunis vaadata vanalinnale ja teda ei saa ilusa peksu. Ka ikkagi seinad ei ole. Et me ei ole karbid nii suurt toas on võimalik panna, et seal On nagu kõik on võimalik. Tere. Tuleb. Eks ju? Ja. Ta teeb meele rõõmsaks tänane päev. Ühest küljest teeb meele rõõmsaks, teisest küljest kurvaks kui mõtlen kõige selle peale, mis, mis kõik on toimunud vahepeal ja kui palju seda on oodatud, kui palju publikut seda loodanud seltskond lõpuks tööle saab, nüüd oleks võinud olla aastakümneid varem juba, kui poleks olnud meil nii palju vastuseisjaid. Aga vähemalt tuleks kuskile raiuda nende inimeste nimed, kes on töötanud selle asja vastu. Et Eesti rahvas saaks teada. Miks ei ole meil seda varem olnud. Oreliklassi uksel tervitab külalisi Eesti Muusikaakadeemia rektor Peep Lassmann, šampuseklaas käes. Tere tulemast aitäh ja palju-palju õnne. Kas võin küsida? Nüüd me võime ikka kindlad olla, et see maja jääb meile, et enam ei imustata seda ei osta, müüa, vahetada, oli ta ei kahtle küll, jah, niisugune imelik, ma ei ole seda aega. Millal see maja valmis saab, seda ma küll ei julge oska öelda. 98 sügis võiks valmis olla. Vabadusi aga noh, tõenäolisem oleks näiteks 80. juubel oleks küll, tahaks. Jah. No ega see ei ole mägeria tänaval ja, ja, ja teenijate jaoks läheb see imeruttu Kellega on mul rõõm, ehitus? Palju tänu neile vajalikus. Väga palju õnne. Tänan. Kas ma tohin küsida nii, et tunnet seekord lihtsalt tunneb? Tunne on ülev. Optimistlik oleks kaua seda päeva oodanud ja loovaldamisel seda kujutada, yks päeva ma ootan veel. Aga siiski näib, et see asi hakkab looma. Aitäh teile toime Teica tülitele, Urve, jah? Mina nüüd hakkan juba uskuma. Siiamaale tundus see niisugune lõpmata kauge tulevik. Täpselt nii, kui siin majas käia, on need üllatavalt pilluks. On üks, üks tõeline meie aja konservatoorium siit valmis saab ja mida me juba praegu aimame Ella ümber? Tundub, et võiks olla, sest, et konservatooriumi Leon tähtis ja mitte ainult ilu, vaid ma ja muud asjad ka, mis paistab, et siin on olemas. Aitäh, loodame, et varsti kohtume siin ka päris avamisele. Milline on see, kas me võime üheks hetkeks allakas, rõõmsad või nostalgilised, kuidas, mida te ainult rõõmsalt ainult? Ma võiks öelda, et kui ma esimest korda siin majas käisin, ma arvan, et see oli umbes kuu aega tagasi või millal see akadeemia nõukogu siin käis siis ma tunnistan, et mul olid pisarad silmas, kui ma siin käisin ja öeldi, et paremal ja vasakul klaveriklassid ja siin on kammersaal väga ilus. Kauaoodatud ma olen selles majas töötanud ja õppinud muidugi alguses, 44.-st aastast saadik ja kogu aeg on räägitud sellest majast, nüüd on pool sajandit või rohkem möödas. Ja siin taas Fantastiline miljööd kirikud vastavalt klassi kätte ja islandi oreli. Ja no ma olen nii suures vaimustuses, et ei tea kohe, pisar tuleb silma. Andres, see on fantastiline välja vaata juba ja eks see teadmine ja et ilusat, kui see maja valmis saab, siis tasus ikka ära küll 50 aastat kannatada. Seal kivimäel olla. Tuleb siia varem on teil juba läänes valimistel esimest korda, kui ma hakkan nüüd vaatama, kuhu panna siis muidugi on olla on ikkagi ainukene võimalus Sillakule nurka vestelda siitpoolt ka väike pastaka vaadates. Ja kes hakkab orelit ehitama, kust ta tuleb võtta selle peale, nüüd me veel ei ole mõelnud, aga nüüd tuleb vist hakata kohe mõtlema, väga kiiresti mõtlema. Ja ma usun, et me tellime siia majale, vääris oreli. Mida see maja on väärt Saksamaad, kus sa, need kindlasti väga head ehitajat Igaljuhul. Mati Palm, pere, Vene Gazprom ja oleme õnnelikud kaasa. Niisama presidendi, kuidas maja meeldib? Mul on siin nüüd teist korda, sest me käisime korra õppenõukogu siin vaatamas. Ja tänaseks on vaja muidugi pidu päevaks nagu palju korrastatud ja puhastatud, nii palju, kui sa praegu võimalik ja mõeldav on selle võrra ta näeb veel palju kenam välja. Aga see on kõik ajutine, aga tegelikult on see, et see maja tõesti praktiliselt seisab püsti kusjuures linna peal ikka hiljaaegu veel, kes Tudson mingist august. Ja see on nüüd fakt, et siin toimus ka täna juba esimene muusikaline üritus ja need noored, kes täna siin mängisid ja esimesed need lähevad nüüd täielikult eesti muusika ajalukku, sest säärast juhust ei ole veel eesti rahval olnud. Oma ehitatud muusika. Templis võiks keegi esineda, sest siiamaani meil ei ole olnud pärast säärast võimalused ehitatavas akadeemias muusika templis võiks keegi üldse üldse esineda. Edaspidi on ainult aja küsimus, kui kiiresti maja valmis jõuab, ma loodan, et kõik, kes kuidagi selle maja peale hammast ihuvad lõpuks aru, et see ei ole mõeldav niiskust, niiskust, maja likvideerida, hävitada või kellelegi muule ära andma. Nii et ma usun, et kõigele kohalviibijale ja neile, kes informatsiooni saavad ja seda mõtet pooldavad, on selleks suur pidupäev. On selline tunne, et miilitsamuusika vaim lehvib juba siin majas ja, ja omamoodi sümboolne tänaseks päevaks pidupäevaks on pandud ka need sildid isegi uste peale klassi klass teine, et see ei ole mitte justkui ainult selle tutvustamise ja ekskursiooni mõttes, vaid, vaid täiesti nagu on märgid maha pandud, et see on meie maja ja mitte kellegi teise, siis siin on osi täitsa selge. Igaüks, kes kes leidis oma tööruumi süldise, teab, et ta sinna läheb küsimusele, kummas seinas ta istub, seal olnud väga tühised pisiasjad on vaja lõpetada. Nii et fakt on see, et maja juba töötab. Eks neid, kellele, Väga isiklik suhe selle uue maja ja ehitamisega on Venno Laul. Mida tunnete teie kodukorra ja nii palju asjad? Raske on midagi sõnadesse, ümber valada tunnetest. Ühest küljest tundub nagu, et, et on sündinud midagi mingi ime teisest küljest Ararat teisiti see ju iki käijad tohtinuks sellega saakski olla. Ja tänasest päevast konkreetselt oma kõige suurem rõõm sellest, et minister Allik esines siin täna väga selgete sõnadega. Sest eks temagi ole siiski praegu üks neid figuure, kes kaalukeelt kallutades selles suunas, mida me soovime. Ja et need seinad on ikkagi tõusnud taevane, nii nagu ütleme, Estonia kontsertsaalis, alles möödunud aastal sai kontserti algatatud Dowski talvele. Oleme jõudnud enam nendele müüridele kõrgust juurde ei tule. Selles mõttes võib öelda, et juba teatud määral on eesmärgini jõutud. Läheb aega, mis läheb, tahaks loota, et niisugust tagurlust ehk Eestimaal ei esine. Mis nyyd veel hakkaks mingeid muid variante välja mõtlema, Muusikaakadeemia ja. Me vist siiski seisame. Muusikaakadeemia oreliklassis. Ja et selle aasta lõpuks on loota, et kogu see karp saab katuse alla. Ehk see kallutab siis ka nende inimeste hingekeeli ja ja arusaamas, et kes peavad otsustada selle edasise raha saatuse ja saamise juures tänane päeva üle. Ja kultuuriminister Jaak Allik nüüd keset rõõmsat muusika rahvast. Nagu ma ka oma kõnes ütlesin täna selle maja avapidustustele sarikapeol et koerad hauguvad, karavan läheb edasi ja on täiesti kindel see, et aastakümnete ja aastasadade pärast mäletab Eesti rahvas neid inimesi, kes on seda maja ehitanud, kes on seda maja projekteerinud, kes on seda maja ehitusest võidelnud ja kes on seda maja ehituse ajal juhtinud Tallinna muusikat, ka teemat ma pean silmas. Ja kõiki neid, kes on toetanud rai reetu, konkreetset ehitust ja neid inimesi, keda on palju, kes on kõik need aastad selle maja ehituse vastu võidelnud nagu ka eesti kunsti muuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi vastu, neid ei mäleta tulevikus keegi. Ja see ongi võib-olla hea, neil ei peagi, eks iga inimene teab ise, mille nimel, milliste väärtuste, milliste eesmärkide nimel ta tegutseb. Ja see on põhiline ja, ja see vastandamine Eesti majandussituatsioon ja kultuurehitus, et see on väga lühinägelik ja naiivne, sest mulle tundub, et kui me anname praegu välismaailmale selle teadmise, et meie rahval jätkub usku, lootust ja armastust jätkub tahtekindlust, jätkub taibukust ehitada praegu neid objekte, mis on eesti kultuurile baasile see tähtsusega ja sajandi tähtsusega objektid. See on ju kõige parem impulss, mis me anname Lääne pankurite Lääne ärimeestele, selle rahva, tema vaimu ja selle ühiskondliku kliima kohta, mis selles riigis valitseb seal kindlasti impulsi töö mis tahes memorandum. Aitäh teile. Head pidu tegelnud näitlejale. Aga pidu läheb edasi. Rektor Peep Lassmann esineb uues rollis jagades seekord mitte õppeklasse. Mitte õppetoole ja mitte ka ehitusrahasid, vaid suurt valmiva majakujulist torti. Üks originaal Burt Muusikaakadeemia ma loodan, et neid tuleb rohkem ja meil on võimalus postitusega teisi seltskondi Rudolfiga edaspidi seotud rükk. Ja lubate vabaks tuhandese lõikumise vorsti vastu või vähemalt? Marian Estonia on teile? No uskumatu, aga tõsi. Ma ütleksin lühidalt, minister rääkis suurepärasest, et kahe aasta Eesti tõesti ei olnud midagi, samuti ma olin ka selle nurgakivi panemise juures. Ega keegi meist ei uskunud, et kahe aasta pärast ikkagi mitte ehitajale võiks öelda, et see maja on püsti juba, maja on ju tegelikult olemas, on olemas klassid ja muutunud reaalsuseks Õunel. See on olnud tõesti unelm, tundub teiselt poolt uskumatu, et Muusikaakadeemia pole ehitatud 50 aasta jooksul mitte midagi. Uskumatu, aga noh, ju siis peab nii olema ja küll ta lõpeb hästi. Head pidutuju. Suures vaikuses lõikab Peep Lassmann torti lahti. See tart on ehitatava majakujuline. Ja selle peale on aastaarv 1996. Kas ta on loomulikes värves, Peep Lassmann? Ei ole katustele punane kivikatus on juba valmis ja ma isegi ei oska öelda, kuna ei ole lubatud üles. Ja kaptenit ei ole valged. Toomas kapten kas ma võin tülitada ja vot siis ma arvan, et see on täna üldse üks väga pidulike tore päev. Ja väga eriline päev nii oma toimumise koha kui ka kui ka võib-olla selle ilma pärast. Pikka aega oli ju nii tudengite kui õppejõudude hulgas kahtlused, et kuidas see üritus täna võib korda minna. Milline on see miljöö ja, ja, ja kuidas õnnestuvad esinemised. On selline tunne, et, et kõik õnnestus üle ootuste muusikat kõlas väga toredasti siin üle linna ja need esinejad olid suurepärased. Ja mul on lihtsalt väga hea meel ja rõõm südames. Mina olen väga sentimentaalne. Ma lausa vaatasin heldimusega ja ma mõtlesin, ma ei julge seda tunnistada, et minul tuleb niisugune niukene kurku midagi sellepärast, et täna oli ja on kogu aeg meie ees, sünnib kultuurilugu. Me oleme siin osalised ja ma võin oma isikliku elamuse rääkida seoses noore lõpetaja andekale. Õpetaja Piret Kangroniga. Ma lihtsalt mäletan, kuidas sündis. Ta sündis üks päev enne minu sünnipäeva augustikuus. Ja ma saatsin talle tulipunased, tähendab emale, siis jaga temale tulipunased, suured gladioolid. Ja ma nähes teda tänasel mängimas, meenutasin seda pikka aega, et on läinud nii palju aastakümneid mööda. Me olime kunagi tudengid, unistasime oma majas. Ja nüüd on üks põlvkond, kes kelle sündimist ma mäletan ja tean põletab ja te siiski lõpetab uue maja uues majas ikkagi ütleme niimoodi, ma mõttes saatsin talle need punased gladioolid sinna üles ja koos sellega noh, vaat tuli peale niisugune eriline tunne ikka küll. Ja ja annaks nüüd Eesti rahvale vastupidamist ja kunstirahvale vastupidamist valitsusele ja võimulolijatele arukust, et see ehitus saaks lõpule viidud, see teeks meile au. Meie rahvale ma vaatasin inimesi, kes tulid kontserdi ajal ja jäid seisma ümber selle platsi ja ümber piirdeaia ja nad ei olnudki otseselt seotud ei lõpetajatega, ei konservatooriumi. Ja seda sisemist erutust, vaat seda Kymppi kurbus oli muideks täitsa võõrastel Tallinnast. See on siis tõesti hea näitaja ja ma loodan, et kõik läheb nii, nagu ta peab minema. Ma olen sõnatu ja liigutatud, sest astusin ise üliõpilaseks Tallinna riiklikus konservatooriumis, siis me kunagi jagasime juba klasse professor Tuudur vetikuga, kus kohal meie hakkasime oma erialatunde tegema ja praegu nii paljude aastate kümnete järel praegu siin olla täitsa liigutus ja tegelikult ei ole sõnu. Härra Tamberg, ma kuidagi ei saa mööda minna sellest juhusest. Ma tahan küsida, mida teie tunnete? Ma olen kohutavalt õnnelik, ma olin õnnelik juba esimest korda, kui ma kuu aega tagasi siin neid ruume käisin vaatamas. Aga täna lisandub sellele veel see pidulik lõpetamise sündmus. Väga ilus ilm. Ja midagi sümboolset on selles, et inimesed tulid siia mängima ja siia alles pooleliolevasse hoonesse. Et nad loobusid orkestriga mängimise õõnest, mida nad mujal saalides oleks saanud. Ja mulle see kontsert kuulata väga meeldis ja mul on niisugune tunne, et see võiks olla küll koht, kus niisugusi noh, vabaõhukontsert, õieti kontserti, mis, mille mängijad on sees, ruumise kuulajad väljas, neid võiksid edaspidigi, tehase tundub üsna õnnestunud koht olevat selleks ja lihtsalt ma olen väga õnnelik, ma loodan, et see laabub normaalselt ja ei tule kunstlikke takistusi selle ehituse lõpetamisele. Hikiga laus. Ma arvan, et ma kordan kõige ühist arvamust juba, et mul on väga hea meel, et me täna siin oleme ja et kõik läks korda. Alguses oli küll kõhklused ja kahtlused, kas õnnestub ja et mis sellest kõigest saab. Et ilmeid soosis. Ma ei tea, kuidas ma olin, kuulasin ülevalt, siin kõlas küll. Kuidagi alga, kõlas päästikale sundimine. Nad väga palju rahvast oli kuulamas. Ja ma tean kindlasti, et see maja ikka valmis saab. Kahtlen selles väga heametsale. Kas sa lappasid oma klassiruumid juba enam? Ma olen siin teist korda juba, aga minu arust meie klassiruumid on selles valmivas pooles vähemalt eelmine kord oli küll niisugune informatsioon. Indrek Laul, ma arvan, et see, mis praegu on tehtud kõik väga head, aga peamine, et me jätkame sest maja ei ole veel valmis ja ei saa poolel teel seisma ja see tuleb lõpetada. Alustatud. Kas teie nägemuse ja tunde järgi ja võrreldes sellega, mis te olete mujal näinud, tuleb sellest üks tavaline konservatoorium. Praegune planeering, mis siin on, ei ole ju kõike veel olema seal õpetatud läheb väga ilus ja, ja ma arvan, et maja iseenesest on tõesti õnnestunud. Aga siiski. Ma usun, et me ei saa unustada seda, et et muusikaõppeasutus seisab peamiselt inimestel õppejõududel õpilastel kaadrid ja loodame, et see kõik käib käsikäes. Me just siin praegu kommenteerisime, paljudel puhkudel me kuuleme targutatavat, et noh, et, et see akadeemia projekt ei vääri ehitamist, et see on kas stagnaajal projekteeritud või, või halb või midagi muud sellist. Tähendab, need inimesed, kes nii demagoogitseb, need lihtsalt ei ole tegelikult lihtsalt süüvinud asjasse, nad ei teagi, mis siin majas on. Ja nüüd oleks küll tõesti vaja ilmselt rektoraadil mõelda sellele, kuidas ehitajaga koos töös tuua need inimesed lihtsalt siia jääda, anda nendele võimalus kohapeal veenduda oma silmaga, mis asi see projekt on? Mitte enam lihtsalt rääkida korrut kuskil midagi kuuldud, keegi ütles, keegi arvas, keegi oletas see näiteks praegu, kui me siin ringi käime ja vaatame need seda kammersaale ja oreliklassi oopriklasse ja kooriv klassi siis ütles, et nad esimest korda nagu hakkaks vist midagi normaalsetes tingimustes eksisteerima. Senimaani, kus me oleme elanud ja muusikat teinud, see on ju noh, nagu me kõik teame lihtsalt põlve otsas. Kui mitte köögis ja vannitoas, siis noh, lihtsalt kellelegi magamistoas. Seal Kaarli puiesteel Ja, ja sõna otseses mõttes magamistoas kivimäel Seebee hoone, see on ju ühiselamu sõna otseses mõttes magamistuba. Nii et ütleme, esimene muusikaõppeasutus siin siin Pole midagi, midagi praegu enam arutada, kas see projekt on nii või naasugune funktsionaalselt sobilik muusikaõpetuse läbiviimiseks? Ja kes selles kahtleb, turu siia ja vadaku venna, kas ma võin teinud saadaga vastuse sellele küsimusele, et sa jääd siia lindile, kes on kahekteerijat ja kes praegu ehitavad? Kahjuks on projektigrupi juht juba surnud juba manalamees. Arhitekt luts. Tema poeg on ka Tallinna konservatooriumi lõpetanud ja ilmselt sellest ka tema eriline kiindumus ja huvi üldse seda konservatooriumi hoonet projekteerida. Ta oma perekonnas valitses muusikaline õhkkond ja ja ta oma poeg õppis ka konsulteerimis klaverit. Projekt valmis tegelikult lahtise konkursiga avaliku konkursiga. Ja, ja konkursi käigus ei olnud mulle isiklikult näiteks küll üldse aimugi. Mida keegi siia projekteerib, mingit mingit konsulteerimist projekteerimise käigus rektoraadi enam ei olnud, kõik lähteandmed olid arhitektide varem välja antud. Ja kui veetnud tööde ümbrikud lahti võeti, siis siis oli see härra Lutsu arhitektuuri kopi võit mulle samavõrra üllatus kui, kui kõigile teistele, sest me ei võinud midagi oletada. Nii et tegemist on täiesti vaba loomingulise konkursi korras saadud projektiga. Ja mis mind tollal kõige rohkem kallutas otsustama, kas selle projekti kasuks oli just see, et see projekt funktsionaalselt kõige rohkem vastas konservatooriumi vajadustele ta nägijat, et siin väga ratsionaalselt ja tolle aja võimaluste piires kõike seda, mis pidi olema elementaarselt Panso tormijooksu. Siin ei ole mingeid niisuguseid arhitektuurilisi efektitsemisi. Ja, ja võib-olla mõnigi noorema põlvkonna arhitekt just seda sellele projektile etteheiteid, et ta natuke liiga traditsionaalne panna ja liiga konservatiivne teostatud. Aga teisest küljest ega muusikaõppeasutus ehk ei tohikski olla niisugune omamoodi eksperimenteerimise objekt on siiski välja kujunenud teatud teatud kategooriad, mis tulenevad akustika nõuetest ja, ja läbivestlustest ja muudest asjadest, mis panevad teatud asjad paika. Nii et võib öelda, et tänu sellele õnnelikule asjaolule, et ehitustegevus kandus Eesti vabariigi aegadesse nüüd on seinad laotud telliskivist ja meil ei ole siin tegemist paneelehitusega. Nii et, et selles mõttes see ehitus vastab. See firma, kes praegu on Saatse ja firmadele korraldatas teatavaste vähempakkumiskonkurss ja see on ka konkursi korras sellele objektile valitud firma. Lenna kapitaalehitusvalitsus omal ajal. Nüüd ehitusamet on selle selle kandi pealt olnud tegev ja ja see käib juba koostöös koostööst, siis lina, lina, ehitusametiga. Ja sisekujundus, kes on selle peal, selle peale peaksid vastava praegu praegune rektor lassmann, sest vahepeal on tehtud sellele projektile just sisekujunduse osas minu meelest täienduse olulist täiendust antud lihvi antud arvestuses uuenenud võimalustele, arvestades sellega, et need on tulnud juurde palju materjale, millest veel veel 80.-te aastate lõpus polnud võimalik üldse midagi unistadagi. Nii et sisekujunduse osas ma usun, et praegu on, on tegemist juba uute nimedega. Ja informatsiooni lisab keel Tonio Tamra. Kas siin on mõeldud kästuudia peale? Sinul olemas, kuid ruumid elektromuusikastuudios on soklikorrusel sinna täna ei saanud minna, sa nii täis. Kaks foonikad, üks suur stuudiotehnika on juba nagu te teate olemas ja see on esimene edasi sellise igapäevase ütleme, töö jaoks. Interpreet, kes õpib oma pilli, tahab ennast salvestada selleks olemas statsionaarse helitehnikaga ruumis asub esimesel korrusel noodiraamatu põgusa eraldi väike salvestus, ruumikene seal nii audio- kui videotehnikat. Et selle peale on kõik väga mõeldud ja kõik on olemas. Nii et teine tuleb siia siis spetsialiste vaja või ega ei hakka neid koolitama siin. Vot sellest muidugi oskab võib-olla õppeprorektor väga hästi rääkida, sest praegu on just stuudio õppekavade läbivaatamine ja tuleb nüüd vastu uus eriala. Just ütleme režissööri poole pealt ja kaasaegne, selline elektrooniline muusika. Aga see asi toimib juba tegelikult, sest meil tempuse programmiga, eks see on see suur stuudio, mis asub Kaarlis ligi miljon maksjale, see kõik on juba töös, nii et ainult, mida ei ole, on ruumida. Mis puutub üldisesse sisustuse, siis see läheb töösse, ütleme selle aasta lõpus, kui on teada, et rahad tulevad peale järgmiseks aastaks, sest terve sisekujundus tuleb nii-öelda viimase sõna peal, ei ole mõtet ennem projekteerida valmis, seda tähendab niisuguse projektid on kõik olemas, eks ju, täpselt kui palju toole kui lauda, kui palju tahvleid maksumused on tehtud 95. aasta jaanuarikuus ja ma ei näe seal praegu mingit probleemi selles mõttes terve see maja tegelikult tuleb praktiliselt uue mööbliga, sest see, mis kivi meil praegu on. Me just enam tooli laudega juurde Lapine vanu veel kuidagi ära ja kõik läbi omadega. Tahvlid mõnedele Mostnikuna enam muidu vastu ei pea. Eritehnikaga niimoodi, et seesama tempuse programm, mis meil nüüd Euroopast kokku kolme aasta jooksul kolm miljonit tuleb, seal sees on ka juba osa helitehnikat. Aga tänapäeval tehnika ka niimoodi, et aasta aega tagasi ostetud juba läbi kiiver suur tarbimine on praegu nii, tudengid on üldiselt väga sellised. Targad, nad on kõik välismaal õppinud, nõuavad, oskavad nõuda, ütlevad, miks pole meil nii ja naa, mida nüüd tegema? Minule ütleb nii üsna vähese septempusel programm. See osa, mis meid käsitleb, on kõrgharidusele suunatud abi Euroopa ühenduse rahadest ja see projekt on põhimõtteliselt selline mitte ainult vaid, vaid lihtsalt tagastamatu abi ja ja mingi suuna arendamiseks. Antud juhul on selleks siis ütleme, Eesti Muusikaakadeemia kaasaegse muusika eelisarendamine ja selle kaasaegse muusika, ütleme õppebaasi loomine sinna hulka Maudseni elektronmuusika, stuudio kui ka siis kõik helitehnika, siis noodid, raamatuid, mis raamatukogusse tuleb. Me oleme siis nagu selle muusikakõrghariduse rahade saajad ja meil on siis koostööpartnerid, on ka olemas üks on siis Ljoone ja teine on siis küll nende kureerimisele kontrollimisel see kõik nagu toimub, et ta oleks siis ka viimase sõna peale ja teiepoolset õppejõude initsiaatoreid käivad, käivad täiendamas ennast sellesama programmi raames. Lepo Sumera stuudio konkreetne juhataja ja tema on ise palju täiendamas käinud sellesama raames ja palju õppinud see, nii et noh kõik on olemas. Kes selle päevaplaani kontseptsiooni välja mõtles ja kelle idee oli teha siin lahtisel rõdul rõdu, mis pärast klaasitaks ära minna, jah, aga kas niisuguste klaasidega, et saaks teha ka edaspidi siis tegelikult üle linna ja see kontsert, kas väga kenasti, muideks, aga kahjuks. Suudlus vitraaž tuleb siin nüüd ja tulevikus kinni. Ja see, kus praegu niisugune rahulik. Ühe versiooni järgi peaks tulevikus olema Rävala puiestee pikendus, need autotee selle koha peal. Aga mis puutub tänasesse üritusse, siis see oli, see oli lõpetajate kontsertaktuse ja me proovisime lihtsalt lõpetajatel seda, seda üritust hästi meeldejäävaks teha. Sellist asja ei tule enam mitte kunagi. Nagu hoone laotakse kividest nii on tänane saade üles laotud Muusikaakadeemia, õppejõudude rektoraadi ja Eesti vabariigi kultuuriministri sisu tihedatest mõtteavaldustest. Palju õnne kõigile, kes selle ehitisega otseselt või kaudselt seotud kõigile neilegi, kes rahaliselt või moraalselt ehitamist on toetanud. Jätkem meelde see kuupäev, 29. juuni 1996. Eesti Muusikaakadeemia uus hoone on katuse all.