Kallid laulusõbrad 100 aastat on kõlanud, laulsid Iisaku kuplitelt üle iidsete Alutaguse metsade. Seda laulu on kuuldud Virumaal on kuuldud. Harjumaal on kuuldud Tartu ja Saaremaal. Seda laulu on kuulnud Tallinna, Tartu ja Narva elanikud. Juba möödunud sajandi keskpaigas tekkisid Eestis laulukoorid ja on teada, et Iisaku kandis näiteks juba esimesel jõhvi laulupeol, mis toimus aastal 1865, laulis meie varesmetsakoor vaakmanni juhatusel. See varesmetsakoor. 100 aastat tagasi aastal 1868 võttis oma lauluga vastu ka meie Iisaku kultuurielu. Nii nurgakivi pane ja Robert Theodor Hanseni siiatuleku. Kes 68. aastal oli lõpetanud Tallinnas kreiskooli ja oli valitud Iisaku kestriks tuli tööle siia augustis. Ja kohe ta esimeseks tööks oli laulukunsti edasiarendamine. On teada, et Robert Theodor Hansen hobusega sõitis mööda külasid ja värbas lauljaid Iisaku korjaks. Muidugi esimesed laulud ja lauluoskus olid madalal tasemel. On teada, et kui lauldi esimestel kuudel, siis Hansen orelil oli pidevalt paar takti ees ja koor, paar takti laulis järele. Kuid Hanseni visa töö tulemusena juba järgmisel aastal aastal 1869 laulis Iisaku kooris 60 lauljat ja sellest ajast peale hakkaski Iisaku kultuurielu samuti koorilaul hoogsalt pika sammuga edasi arenema. Iisaku koor võttis pidevalt osa laulupidudest, kus tema möödunud sajandil pidevalt laulupidudel oli esimese viie koori hulgas. Üldse, kui Iisaku laulul peatuda 100 aasta jooksul siis peab ütlema, et selle 100 aasta jooksul on olnud selle laulu käigus nii tõususid kui möönasid, mis on olnud tingitud nii aegadest, ajaloost kui ka isikutest, kes seda laulukultuuri Iisakus edasi viisid. Praegune pensionär Ella Tamm on juhatanud Iisaku segakoori palju aastaid. Seepärast Vornesidki tema käed juubelikontserdid avalaulu ettekannet. Gustav Ernesaksa lõikuse laulu juhatab külalisena Laine Karindi. Ukraina rahvaviisilaid neprit juhatab Tammiku koori dirigent Ain kuusk. Mihkel Lüdigi laulu Koit juhatas Alutaguse rüpes võrsunud koorijuht, professor Alfred Karindi jutulõngaga mehest, kes 100 aasta eest hobusega sõites mööda Alutaguse külasid laulukoori jaoks liikmeid otsis, pole veel lõppenud. Iisaku näidissovhoosi direktori asetäitja Anto Pähna kõnest kuuleme. Peale selle, et Hansen oli suur muusikamees, oli tema tubli loodusearmastaja ja eesti inimesearmastaja Hanseni poolt. On istutatud iidsed puud meie Iisaku sovhoosi lasteaia parkimispraegu kuulevad pealt ka meie tänast laulupidu. Ja sinnal korjatud palju igasuguseid liikisid. Peale selle on teada, et Hansen armastas ilusat lüürika. Ta kirjutas ka helitöid ja põhiliselt Lydia Koidula sõnadele 1881. aastal. Kui tema tütar suri siis oma naisele ta pühendas laulu ema süda. Pärast teist maailmasõda on elu üldse Iisakus pika sammu edasi teinud on viimase 20 aasta jooksul tugevalt muutunud, Iisaku ilme on üles haritud, tuhandeid hektarit metsa, aluspinda on ehitatud uued, suured majad. On kasvanud suuremaks Iisaku, Haled ja Iisaku elanikkond. Ja ka kultuuritöö pärast viimast seda on kaunis intensiivselt edasi arenenud ja tänu muidugi nendele meestele nendele juhtidele, kes seda elu edasi viisid. Nendeks olid Johannes karri ja 1952.-st aastast alates Iisaku kooli õpetaja Ella Tamm kes kuni möödunud aastani juhatas Me Iisaku laulukoori. Täna, 100. sünnipäeval. Tahaks loota, et tänane pidupäev saab uue, hoogsa kultuurieluperioodi alguseks. Tahaks loota, et siin meie hulgas leiduks Hanseni taoline inimene, kes aktiivselt meie kultuurielu edasi viiks. Tuudur vetiku. Laul helise juhatab helgas. Iisaku segakoori 100.-le aastapäevale pühendatud kontserdil esinesid koos juubilar kooriga Jõhvi segakoor Heli Kohtla-Järve rohelise vööndi metsamajandi segakoor, Sompa segakoor, jätammikusega koor. Tuljakut juhatas Iisaku koori dirigent Kalju Kivisild.