Nathan tarda Melchioriga teenis prantsuse Prantsusmaale ja Saksa haara. Estheri laul levis väga kiiresti, 19. sajandi aga lasteaia vahel. Erinevus. Saksamaa oli. Me teame, kassetteria Melchiori tegevusest juba 19. sajandi alguses, Prantsusmaal tekkis meeskonna passiivsed ja miks, kui räägitakse prantsuse Melchiori laulust, siis räägitakse sageli seal täpsusega prantsuse revolutsiooniga, mis tegelikult oli palju parem kui meestelaulu liigud seal Saksamaal, miks te siis Prantsusmaa nihi ja ja tere tulek Yuki saksa kultuurimõjudest ja Prantsusmaale. Autor väidab, et meeskoorilaul levi ei tekkinud müüte prantsuse revolutsiooniga seotud otseselt, vaid levis Prantsusmaale Saksa meestelauluseltside mõju. Ja kui paljusi just saksa mõjusid on. Ja ta püüabki sellele küsimusele vastata, samuti arutada seda, mis tähendab võsal sele saksa meeste mõjutledastele, prantsuse meestelaule. Ja seetõttu üks olulisemaid asju, milles ta alustab, on saksa koorilaul Pariisis. Märkida seda, et Prantsusmaa kõigepealt meeste laul tekkis nendes piirkondades, mis on otseselt saksa naabri, seal siis kliente Prantsusmaal sassi ümbrus ja mõned Fregi ümbruses ka. Aga edasi on tähtis just Pariis, kus elas palju sakslasi. Ja lõpuks ta kaotab mõngarnel. Et jutt oli seostest Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, nüüd et ta oli kontakte piirialadel, piir liikus sajandite jooksul ja seetõttu piirialade elanikud olid kodus mõlemas kultuuris. Elsassi noortel sakslastel oli huvi küll õppida omas keeles, aga kuna prantsuse riigis administratiivsed ametikohad nõudsid prantsuse keelt, siis motiveeris sega õppima prantsuse keelt. Ja paljud neist inimestest asusid ametisse ka Pariisis ja suurtes linnades. Ka mujalt Saksamaalt, emigreeriti Prantsusmaal, eriti Pariisi majanduslikel põhjustel ja tekkisid saksa kolooniat joonis Mardees, bordoos ja teistes linnades. Need olid miniatuursed saksa ühiskonnad, kus olid käsitöölisi mitmesugustelt, elu kutsetelt, aga ka intellektuaale, heliloojaid, luuletajaid nagu Haine või heliloojaid nagu Wagner. Eriti kasvas sakslastest elanikkond 1830.-te aastate revolutsioonide käigus ja siin oli siis arvud, kui palju 40.-ks 40.-teks need elanikkond suurenes. Selle suureneva saksa elanikkonnaga tekkisid ka prantsuse linnates saksa ühingut ja Saksa ajalehed ja need omakorda koos muu saksa kultuuriga. Propageerisid ka meestelauluseltside loomist ja üldse tõid teavet meeste laulust elust. Lõik läheb muidu natuke liiga pikaks. Ma võtan tagasi ühe üsna suure lõik. Et selle sakslaste kontsentreerumine Prantsusmaale mille tõttu siis tekkisid ühinguid ja ajalehed. Tekitas näiteks mõnes Pariisi linnajaos niisuguse nagu omaette saksa diasporaa või geto kus siis kõlaski ainult saksa keel ja kus liikudes olevat olnud tunne, nagu sa oleksid Ladžikis. Ja sellise sakslaste seltsielu juurde loomulikult kuulus ka koorilaul need ühiskonnad sajandi algupoole. Instants kahe, kolme või 30.-test aastatest võisid olla küllalt hermeetiliselt ühiskonnad ja et seetõttu pole eriti palju ajaloo allikaid ja me ei tea, palju, mida siis tehti, mida lauldi. Nad harjutasid kodudes või eramajades, nii et ka see oli kinnine tegevus. Vahetevahel olid sellega poliitilised põhjused, sest et need seltsid, kes tegelesid laulmisega, olid sageli ka küllalt tihedalt seotud poliitikaga. Ja neil oli ka põhjusi, siis mitte väga oma seltsiliikumisest rääkida või sellest jälgi jätta. Ja. Rohkem hakkame teadma siis, kui asutati ühinguid. Ja üks selline oli näiteks saksa lauluühing Julius Sterni juhatusel Pariisis. Kui ta Pariisis õppis. Kui ta hiljem läks Saksamaale, siis tema allikatest on mälestusi seal liikus kõrgem seltskond. Kes siis võttis osa sellest ühislaulmisest, siis üks oluline tegelane oli transpordist pärit Johann Georg Kasner kes on näiteks kirjutanud instrumendiõpiku, mis oli ka perioodil eeskujuks. Ja tema loodud. Ühingust on teada 1836.-st aastast, et harjutused toimusid tema korteris ja oli küllalt suur liikmemaks ja see liikmemaks läks siis selleks, et omandada repertuaari noodimaterjali. Nii et mida rohkem tekkis neid ühinguid ja korraldati regulaarseid õhtuid, esialgu kinnisi õhtuid, seda rohkem siiski sinna seltskonda imbus ka prantslasi. Ja võeti vastu ka välismaareisi vait, sakslasi. Ja 1800 viiekümnendatel loodi siis CD like'd tahvel. Kõlab küllalt naljakalt. Nagu oleks pool prantsuse pool saksa keeles. Ja 1800 kuuekümnendatel hakkasid saksa koorid Pariisist Sis koonduma ühingutesse tegema ühiseid kontserte ja need olid siis juba avalikud kontserdid. Ja need avalikud kontserdid toimusid paar korda aastas ja näiteks liider, krants loodi küll meestelauluühikuna, aga hiljem ilma seda seltsi nimetust muutmata muutuste segakooriks. Nende avalike kontsertide jaoks tähtsa seltskond suutis üürida küllalt olulisi Pariisi kontsertsaali või olulikepress, kirikuid, hooneid, mis ühelt poolt võib näidata selle asja populaarsust, aga teiselt poolt kindlasti peegelduks seda, kuivõrd jõukas seltskond nendesse seltsidesse oli koondunud. Repertuaar oli tüüpiline saksa repertuaar. Nautis Schuberti ja akti teisti. Ja võeti vastu ka külalisansambleid Saksamaalt näiteks meeskoorid, hõlmist. Millegipärast tuleb mulle meelde see, kuidas meie meeskonnad portlandis käis ja mis jutustuses seal kõik on. Nii, nüüd kuidas see mõjutas prantslaste ettekujutust meeste laulust ja siis oli siin katkendeid kriitikast ja üks refereering sellest, kuidas prantslased reageerisid saksa laulule Pariisis mis oli võluv, aga natukene veider. Aga see viimane, pikem ja kena tsitaat oli siis sellest, kuidas üks prantslase reisis Saksamaal ja siis ajakirjanduses avaldas oma muljeid, kuidas sakslased laulavad ja ta rääkis siset. Saksamaa on imelik maa, kus ei ole kohvikuid ja selle asemel on niisugused asutused nagu liiter tahvel ja liiter krants. Kuhu siis inimesed tulevad, õhtul kokku, uni, kogunetakse, süüakse, midagi juuakse. Ja siis, kui kõik on koostise märguande peale hakatakse laulma ja kui võluv ja uhkesse laulan ja kuidas siis vahetajal juuakse erute, siis lauldakse edasi ja sealjuures on ta noored naised ja abikaasad, see naised, kes esinevad siis vahetevahel sooladega ka väga ilusa häälega. Ja kui niiviisi on väidetud terve õhtu, siis minnakse laiali ja tuntakse rahuldust sellest, et on hästi seletudest joodud, hästi lauldud. 19. sajandi kõige prestiižikas prantsuse muusikaajakiri oli review muusikal ja selle paljud kaastöölised olid sakslased. See ajakiri peegeldas küllalt aktiivselt meestelaulu, sageli isegi esilehel. Nüüd oli juttu sellest samast kastmerist, keda juba enne mainiti. Seoses tema tegevusega Strasbourgis. Neljakümnendatel aastatel tuli ta Pariisi ja ta oli väga prestiižikas meestelaulu juht üldse koorilaulu propageerija. Ta sai väga mitmeid kõrgeid ja Olitme kohti Saksa ülikoolides kuid ka Prantsusmaal oli ta prestiiž niivõrd kõrge, ta käis loengutega esinemas näiteks kaunite kunstide akadeemias ja tema kui eriline missioon oli propageerida koorilaulu kui haridust. Ja Ta pani käima koorilaulukogumikke seeriad. Samuti kirjutas sellest, kirjutas võrreldes prantsuse koore ja saksa koore prantsuse koorides näiteks on efektsed hääled ja neid alles tuleb õpetada laulma, kuna neil ei ole tagasta muusikalist kooliharidust ja et näiteks kardelter ja teised saksa koorijuhid nendel olid võtta hästi laulvat lauljat, kes olid maast madalast koolides laulma õpetatud. Ja tema missiooniks oli siis hakata edendama ta koorilaulukultuur ja koorilaulu haritust Saksamaal. Ja avaldas hulgaliselt koorile laulukogumikke, kus oli isegi kuni kaheksaäärseid laule, mis oli tolles talle prantsuse kolleegidele võõrad. Nii et see repertuaar tema ideede vaatelt levis nii Prantsusmaal kodanluse kui tööliste seas. 1856. aastal loodi juba ka prantsuse kooriühing. Lõpus ei olegi mul eriti kokku võtta, sest et minu jutt nagunii oligi enam-vähem see kokkuvõte sealt, et prantsuse meeskoori Lauluühingud dorfioonid tekkisid suuresti saksa mõjudel. Et Pariis oli nagu sulatuspott, kuhu siis kõik kokku tulid? Ma lisaksin ainult nii palju, et see ettekande täielik saksakeelne tekst on meil olemas, mis on veel pikem kui see, mis siin praegu inglise keeles sai ette kantud, nii et kui kedagi see prantsuse andmestiku materjal huvitab, siis. Me saame seda teksti paljundada.