Sageli tunnen end olevat õnnelik ilma et mul oleks selleks põhjust. Ja leian suurepäraseid inimesi. Aga juhtub ka vastupidist. Et ma tunnen ennast nagu kurb laul. Ja oleksin nagu maailma üksi mahajäetud. Nagu kurb laul, kõlab Claude Francois Alt. Claude Francois oli prantsuse noorsooajakirjanduses populaarsus nimekirjas täht number üks. Oleks võinud seda olla ka praegu kui poleks saabunud tema ootamatult rumale traagiline surm. Ta hukkus elektrilampi parandades vannitoas. Claude Francois oli ainult 39 aastat vana. Ta oli alles särama löönud estraadilavade täielik peremees Prantsusmaal, Belgias, Šveitsis, Kanadas ja teistes prantsuse keelega maades. Tema kunstnikutee polnud kerge. Juba lapsena tõmbas Claude Francois lava oma esimesed sammud, laval astus ta trummi lööjana. Ema tõi ta kasiinosse ja palus seal minu poeg, ta mängib trummi. Võtke ta vastu, me oleme täiesti rahata. Monte Carlo kasiino tundmatu trummilööja lindistab oma esimesed laulud kodusele magnetofonilt et viia need helisalvestuse firmale ja valib endale kõlava nime kokku, millest hiljem sai Kloo. Nimi küll meeldis, aga laulud mitte. Kuigi tema kolm lauluseid peagi tuntuks kogu Prantsusmaal ei saanute ühtki lepingut ja tal tuli elada pool näljas, töötades juhutöödel laadiana kokane tantsijana ööklubis. Kui tal lõpuks avanes võimalus esineda kontserdil, valmistas ta ise fishid ja riputas neid üles Pariisist Vahemereäärse Sandropeesini kuhu oli sadu kilomeetreid. Meil ei ole enam ühtegi vihmast ja kõik pilved on hajunud. Usu, mida ma sulle ütlen? Et ma näen ainult sind ja täitmisest on möödunud nutetud silmade aegs, kõik halva olen unustanud. Hele taevas on asendanud öö ja ma näen ainult sind ja päikest. Oma õnneks Claude Francois debüüt jäi hiljemaks laulustiili jei ilmumisajast. See polnud veel vabanenud rock n rollist Tuestist kuid oma raske rütmi ja traditsiooniliste vahehüüetega jett oli saanud juba mingi jämeda toore taltsutamatu sümboliks. E-ei jõudnudki tolleaegsesse tippmuusikasse ja seda esindasid algul juhuslikult kokku pandud orkestrid ning teisejärgulised lauljad, kuid meelitas ligi massiliselt noorust. Claude Francois jõudis teiseks laineks ja tõusis peagi võrdseks Johni olideiga prantsuse lauljaga, kes võttis endale ameerika nime. Võib öelda, et ainult üksikutel õnnestus selle stiiliga läbi lüüa. Claude Francois tõusis orbiidile ja ta võidutses lõpuni. Nii ma pole armastaja, vaid laulja. Ja homme on vaja, et oleksin mujal. Ma tean, et ma eksin ja mul hakkab kahju sind kogu eluks maha jätta. Kuid kui ma hakkan laulma laulu armastusest, ma laulan seda sulle. Kui ma hakkan kirjutama laulu armastusest hakkab see ainult sinust rääkima. Tuhanded südamed soovivad mind kuulda ja tuhanded silmad soovivad mind näha. Aga nad näevad ainult sind. Tihti ilmus ta lavale kuue võluva tütarlapse saatel, keda kutsuti Klodettideks. Ta ise ütles selle kohta nii. Tütarlapsed, kes keerlevad minu ümber stimuleerivad mind, aitavad mul anda publikule seda, mida too minult ootab ja olla sedasorti jumalaks. Ma sõidan Rio de Janeiros ja mu süda põksub erutusest. Mu unistus täitub. Sest seal on tuhandeid, kes laulavad. Oo, milline pidu tuleb. Ta ei üle hinnanud oma talenti. Ta püüdis alati teha veel paremini Paimast. 1967. aastal astus Klooduma esimesed sammud kunstilise sõltumatuse saavutamisel. Paljude aastate kestel ta võitles, otsis lahendust. Ja lõpuks, 1977. aastal ta leidis selle. Claude Francois ametikaaslased ja sõbrad on öelnud tema kohta Klooli töös väga karm. Võiks öelda isegi, et halastamatu. Ja ta töötas palehigis ennast säästmata. Lauluproovid, võõrkeeltetunnid, esinemised mitmesugustes raadio- ja telesaadetes, estraadilavadel samas heli plaadistused, kusjuures paljude laulude autor oli teise tass kohvi. C-vitamiiniga aitas tal juba aastaid üle saada väsimusest. Ta asutas ka heliplaatide stuudio, Fleff moeagentuuri, noorte ajakirja poodium ja parfümeeriavabriku. Kõikide algatusi kroonis edu, sest tema klientuuriks olid ka tema austajad. Claude ei tahtnud olla business meil, see oli tema hingele võõras, aga ta pidi seda olema oma iidoli rolli pärast, kellel õnnestub kõik. Täiuslikkus, öeldi tema kohta. Ja ta oli seda tõepoolest ka oma shows. Lõpuks, ma vaatan elavaid inimesi ja ma ei sulgu enam ise nendesse, ma pole enam üksinda. Lõpuks sel hommikul on mul tunne, et ma elan ja näen jälle teisi inimesi ja hakkan jälle uskuma iseendasse. Tuhanded 14 19 aastased Claude Francois austajad kogunesid tema kontsertidele, ootasid teda lennujaamades, jälitasid teda koduni. Sul pole vaja midagi erilist öelda. Lase rääkida ainult oma silmadel. Need on nagu raamat, mida ma just lugesin ja ütlevad mulle, mida sa soovid. Iga nägu kõneleb üht lugu, mis pole vale. Iga nägu kõneleb üht lugu. Nüüd tean, et soovid lahkuda. Ma tundsin, et sa pole vaba ja soovid oma elu. Juba on su mõtted mujal. Kurb, elu ootab sinuta. Oma meeldiva hääletämbri esinemise emotsionaalsus ja kunstimeisterlikkuse saavutas Claude Francois rahvusvahelise kuulsuse. Arvatakse, et Prantsusmaal on müüdud üle 50 miljoni Klooklo heliplaadi. Claude Francois armastas noorust ja lapsi. Meelsasti laulis ta neile ning lõi neile palju toredaid laule. Ja noorus jumalast teda, sest nendele ta laulis ja nendele ta naeris. Kord öösel äratas mind poeg. Lohutasin poissi ja talle tuleb andestada, et teda pole me juures. Hommikul aias ütles laps koerale. Ühel päeval saadad ema mulle vihma ja roosidega oma armastuse. Meist saavad südametud kujud kui laseme armastusel enda juurest põgeneda. Mind teeb see õnnetuks. Kuid lase mul öelda, et tänasest on üks teine naine minu elus. Olen lõhestatud. Ma olen jaotatud sinu ja tema vahel. Aga ma ei lakka sind armastamast. Keegi ei saa minust seda osa, mida ma sulle andsin. Lõpuks väike olupilt kahest armust, kes hotellis joovad vahuveini kellel on lõpmata hea olla ja kes võivad endale kõike lubada, sest nad on armunud.