Selleks, et elada kaua, ütlevad doktorid, minge kõrgmäestiku, karjatage seal lambaid ning sööge juurviljavaikus, puhas õhk, rahulike elude Po, ütlevad nad tagab teile pikka elu ja. Ärge sööge liiga palju. Ärge jooge liiga palju, ärge armastage liiga palju, ärge töötage liiga palju. Ärge olge ilma tegevuseta, ütlevad nad. Ärge suitsetage tubakat, ütlevad nad. Ärge nuusutage roose, ütlevad nad. Ja ärge ärritugeja, ärge vihastuge. Ja ärge ehmata käia, ärge imestage. Ja ärge kurnakend ja ärge olge öösiti üleval. Ja ärge tehke veel tuhandet muud asja, ütlevad doktorid. Tuleb arvata, et nad ise on käitunud vastavalt oma soovitustele. On mõõdukalt pinud ja eksamid pole nende eluiga lühendanud. On mõõdukalt katsetanud ja maganud öösel kaheksa tundi sügavat und söönud juurvilja ja pole üldse mitte suitsetanud. On võidelnud inimeste vananemise vastu ärrituma Ta üle pingutamata korralikult puhates, niisutatud haljasaladel kõndides ja vaikset muusikat kuulates. Sest nemad ju teavad, kuidas tuleb osata kaua elada. Ja osake seda Teiegi, kes te olete oma väärtuselt unikaalsed isikud. Te peaksite tõesti elama kaua, et ehitada meie planeeti. Lõpuks on ju maailm vaid üks teile kuuluv keeruline kellamehhanism, mis näitab, et aega on küll. Talitage tõesti doktorite soovituste järgi. Ärge ärrituge, elage rahulikult, armastage kaks korda nädalas oma vindunud armastust, kõndige magamistoa põranda pehmetel vaid padel ja olgem mõõdukalt heldinud oma akvaariumidest, kus sujuvalt liiguvad küüruga kalad. Lambaid ärge siiski karjatama minge. Aga kui juhtub, riputage seinale mõõduka hinnaga maal lilladest, mägedest, palju villalistest uitudest ja ees rindlikust kaariusest. Ärge kurnakend, kuid olge nõudlikud doktorite vastu, kes on seatud teie linnalise tervisevalvele. Ja kui te juhtute doktorites targemad olema, ärge jätke seda neile ütlemata. Ühesõnaga, olge rahulikud, kaevake kodus kiviktaimla serval lillepeenraid Laske enesele eri haiglas teha massaazi. Tarvitage kõnes harjumuspäraseid fraase, kiitke sporti ja hoidke osa rahast hoiukassas. Ja ärge tehke välja laimust ning bridži, ärge mängige raha peale. Või hankige tuusik kõrgmäestiku. Jalutage nööridega tippudel mõtlema asjadele, mis võiksid meelde tuletada maailma, tema miljoni ärrituse vihastamise ja muu tunde pahvakuga. Ärge võidelge, ärge armastage Bru, ärge visake vaenlasi. Minge mägedele ja sööge taimeõli. Ja ärge ärritugega selle puhul, et teised ei tule kaasa. Need, kes tegelikult tahavad luua gerontoloogiat, geriaatria, triat ja tuhandet teist huvitava nimega teadust ja kunsti kes tahavad võidelda inimeste huvide eest parema tuleviku eest, kes tahavad armastada, kes tahavad vihata, tahavad ärrit, Duda, tahavad end üle pingutada, tahavad öösiti demagada, tahavad kärsitult karjuda, tahavad jonnakalt vaikida, tahavad südamest naerda, tahavad südamest nutta ja järguvuse sega, kui teie basturaalset idülli, alpiaasade aiatiikide ja sinise taeva taustal. See, et leidub ebamõõdukaid, inimesi. Mees puhkusel, vanamees istus kütmata toas, pidas aru, et peaks naise võtma. Seda arvu oli mõnus pidada. Kujutad enesele ette ja puha, mida enam hoogu satud, seda noorema võtaks. Sestsaadik kui roosi ära kutsuti, oli vanamees ilma naiseta. Ega ta oli uue abielu vastu, midagi põhimõtteliselt ei olnud. Aga väärt naisterahvaid pole varnast võtta. Pealegi polnud vanameel eriti aega, istud oma mõtete otsas, sest ta oli otsustanud poodi saia järele minna. Ja muidu oli kah vaja maailm järgi kaeda ja raamatukogus ära käia, sest üks raamat oli juba läbi ja teine ei meeldinud. Pood oli lähedal ja ilm oli külm. Vanamees pani jope selga ja läkiläki pähe ning raamatut torkas endale kaenla alla. Ja tal oli üsna kiire, sest saiapood võidi õige pea kinni panna. Nurga taga oli tuul ja altkorruse mees. Andi, kes õpib õhtuses joon vahetevahel tehase autahvlil, kui ette tuleb, sammus vastu. Vanamees ütles, ma mõtlesin saia minna tooma. Aga näe, ilm on õige krõbe. On küll krõbe, oli andi nõus. Vanamees ütles, et nii krõbe ilm on, et võtaks kasvõi kärakat. Aga pension tuuakse alles laupäeval. Ta polnud eriti napsimees, aga vahel oli Haasi võtta küll, kui maailm kippus halliks jääma. No siis nad rääkisid Velgagaarinist Titoovist Jon Glennist ning vanamees lubas ise selle asja suvel ära proovida, lennukiga Viljandisse sõita või nii? Tuul oli kibe ja sellepärast vanamees andi ei rääkinud enam midagi nimetamisväärset ja andi läks koju ja vanamees saiapoe poole, sest see võidi heal juhul kinni ka panna. Aga raamatukokku viiva trammipeatuskohani ta sai, aga veel niipea ei jõudnud, sest üks naine rikkus tänava liikluseeskirju ja vanamees ütles talle. Teate, mina olen ka oma eluajal selle liiklusasjandusega kursis olnud ja ma tean täpselt, kuidas see käib autojuhtidele närvide peale, kui üks jalakäija kooperdab ees ja ma olen kindel, et just sellep pärast surevadki pooled autojuhid enne õiget aega ära. Naine hakkas oma kanaaruga muidugi vastu vaidlema ja autojuhte süüdistama, aga vanamees teadis neid asju siiski paremini. Inimesi kogunes ka ümber ja nad küsisid, et kes on viga saanud. Aga viga polnud keegi saanud ja naine ütles. Ah, seda peab mulle jutlust. Siis peatas teda tänaval üks kirju kübaraga mutt ja ütles, et homme on rajooni pensionäride nõukogu koosolek. Vanamees ütles, et ta tingimata tuleb, kui aega saad. Siis nad rääkisid veel mõne aja selle võõramutiga juttu eelseisvatest ülesannetest ja sellest, kuidas saaks pensionäride nõukogu tööd elavamaks nooruslikumaks muuta. Vanamees ütles, ega meid nõukogusse kudema ei ole valitud. Kui organiseerida, siis nii jätkarrin taga. Lõpuks jõudis vanamees trammi manu, mis pidi teda raamatukoguni Küüttima. Sinna oli tal hädasti vaja, sest lugemist oli palju. Isegi viimane Hruštšovi kõne oli läbi uurimata. Ta ei osanud küll seda nime päris hästi hääldada, aga kõnedega oli kursis. Ja sellepärast ta üritaski trammi peale saada, kuigi seal oli vähe ruumi. Sest instituudis oli lõppenud loeng ja tramm oli täis heledate mütsidega tudengeid ja inimesed ei mahtunudki peale. Vanamees trügis kavalalt tagumise vaguni esimesest uksest sisse. Noormehed tahtsid küll ukse nina ees kinni lüüa, aga vanamees sai jala vahele. Ta pressis ennast sisse ja oli üsna vait. Aga poisid olid ära parandatud, et vanamees jala vahele sai ja üks körentki siis ei tea, kas vanemal meeskodanikul kaad k on. Vanamees kohendas saia kaenlas ja ei teinud kuulmagi. Poistele meeldis keegi neist arutas. See trammisõit käib ikka veel vist maksu eest. Vanamees niheles pisut ja tegi siis õienduse. Tõid tülitada oma raha edasiandmisega siis ta saatis kolm kopikat teele, kuigi pensionipidi alles laupäeval saama. Järgmises peatuses viipas vana mees ühele memmele ja laskis ta eesuksest peale. Üks poistest hakkas õiendama, et vanamees ronis ise valest uksest peale ja nüüd väärpropagandat ka kaaskodanike hulgas. Aga vanamees oli jonni täis. Järgmises peatuses nügista veel ühele eidele trammitamm puuris ruumi teha. Siis hakati sõna võtma vanamehe aadressil. Inimestel on kiire, aga tema peab täis trammi kinni. Poisid jälle tegid niisugust juttu. Ma oleksin kodustana tugevuse õpetust vaadanud, aga logist on selle asemel trammiga. See poltide asi jääb need lugemata. Ja kui ma ükskord silla projekteerin, variseb see sisse, mis siis? Ja nii edasi. Igavesel naljamehed, need tudengid, nad peavad seda huumoriks. Vanamees oli muidugi vait ja vaatamata tema vastu üles tõstetud süüdistustele riiklikes kuritegudes üritas ta järgmises peatuses veel kord heategevusega katsetada. Aga siis suruti vana mees sai ukse ja trammiseina vahel pooleks. Vanamees eriti ei nurisenud, kuigi pensionipidi alles laupäeval saama. Ta ütles. Näe, noortel on ikka õigus, tee, mis tahad. See on kurradi mavastik, kui kellelgi on alati õigus. Ja ta mõtles, et kas need, kellel õigus on, võivad sellepärast teiste vastu julmad olla. Nende vastu, kellel pole õigus? See oli äärmiselt tähtis küsimus ja vanamees oli sellele varemgi mõelnud, et noorus on progressiivne ja edasiminev ja kõik nii edasi. Aga kas ta siis sellepärast peab vana ehitajatel keelama trammile tulla, kui hästi peale ei mahu ja muud sarnast. Niiviisi sai vanamees üsna tugeva filosoofilise soonega ja tal polnudki enam isu seigelda. Ta võttis raamatukogust pisut poliitilist kirjandust, piits, trupi karikatuurid ja tahtis tuulise rannajärge saada. Aga talle öeldi, et neljas osa ei ole veel valmis ja pakuti selle asemel Beekmanni luuletusi. Aga vanamees, no ja siis ta sõitis kodu poole, kus ta tee peal mõtles, filosoofiat välja, jäi teinud ümbrusega suuremat tegemist. Pealegi oli juba pimedaks läinud ja tänavatel põlesid laternad. Aga kodus oli ahi ikka veel kütmata, sest vanamehel oli linna peal tegemist olnud ja naine Ning õhtul oli vaja veel kõne koostada pensionäride nõukogu koosoleku jaoks ja dünaamaasi järele uurida ja vaadata, kas padaemand on Puškini või Lermontovi kirjutatud.