Vikerraadio Reporteritund. Tere vikerraadiokuulajatele algamas on reporteritundi, mis on toimetatud Rahvusringhäälingu Narva stuudios. Tänase saate ajendiks sai meediaspetsialisti Raul Rebase idee novembri alguse Postimehes järgmisest eesti rahvuslikust suurprojektist, milleks tema arvates võiks saada Patarei vangla Tallinnas. Tore ettepanek. Samas Eesti idapiirilt vaadatuna sobiks ehk selliseks rahvuslikuks väljakutseks palju mastaapsem tähenduslikum Kreenholmi endine tööstuspiirkond. Peetakse ju üldiselt Kreenholmi väga ahvatlevaks arendusalaks ja tulevikus isegi uueks Narva linna südameks kus oleks ruumi ärile, elamumajandusele kui kunstile ja kultuurile. Samas liiguvad asjad Kreenholmis kuidagi väga teosammul või on inimese elu liialt üürike, et 30 hektari suurusel alal suuremat liikumist märgata. Kuigi Kreenholmi muutmise stardipaugu kõlas juba kümmekond aastat tagasi tänases reporteritunnis uurimegi, mis toimub Kreenholmis praegu? Millised on Kreenholmi väljavaated kunagist edulugu korrata, aga seekord mitte tööstusena ning mis segab ja mis aitaks Kreenholmist teha Narva uut linnasüdant? Minu nimi on Jüri Nikolajev ja Narva stuudiosse kutsusin Kreenholmi arengutest rääkima Kreenholmi haldusfirma, osaühingu Narva Keit tegevjuhi Jaanus Miku, Narva peaarhitekti Ivan Sergejevitš, Ida-Viru turismikoordinaatori Kadri Haloneni ja sihtasutuse Narva Muuseumi juhataja Andres Toode. Head kuulamist. Millised on üldse teie hinnangul need Kreenholmi väljavaated oma kunagist edulugu korrata? Vaat see edulugu, mis oli kunagi Kreenholm, Kreenholm, tekstiilitööstus, praegu on nagu vaikne aeg, aga aga mis saab edasi, on see edulugu võimalikelt? Mina arendajana võin ütelda, et ega muidu rootslased ei oleks sinna investeerinud, seda kinnisvara ostnud, kui nad ei oleks näinud selles mingit potentsiaali. Aga Kreenholmi õnn ja õnnetus on see, et ta on lihtsalt nii suur. Ja, ja kui me vaatame tänapäevast situatsiooni, siis Narva on tegelikult kinnisvaraarenduse jaoks suhteliselt perifeerne koht, kuna piir on kinni, ta omab potentsiaali, aga see potentsiaal realiseerub pikaajaliselt ja seda ütles ka ütlesime me kohe välja, kui me ostsime 10 aastat tagasi selle kinnisvara, et ärge ärge oodake mind midagi, et kiiret või või tormilist hakkab siin muutuma. Et pigem on selle realiseerimisaeg 25 kuni 30 aastat, mille peale siis kohalikud kinnisvaraärimehed ja haid naeratasid niimoodi irooniliselt sellepärast et see oli just see aeg, kui veel kestis buum vahetult enne enne, siis seda kriisi ja kõik tahtsid nagu kiirelt Ta alati raha tagasi saada, aga, aga aga me, me nägime seda ette, et see ei ole kiiresti, realiseerub projekt. Kuidas omanikud näevad seda Kreenholmi edulugu praegu, kuna tavaliselt on kombeks rääkida Kreenholmist kui sellest ajaloolisest osast siis ma pean mainima, et Kreenholm oli ka nõukogude ajal ehitatud vabrikuhooned, mis asusid ka kõrvalolevatel territooriumitel ja seal on meil praegu 30 rentnikku, umbes üle 1000 inimese saab tööd seal. Nii et Kreenholm ei ole päris surnud, tegelikult tööstus tuksub seal edasi, osad ettevõtted on päris edukad. Ma tean, et võetakse ka täna töölise juurde ja, ja see on see, mis meid hoiab tegelikult veebel meie ettevõtet. Kadri, kas Kreenholmi edulugu on võimalik korrata üldse seda suurt massiivi nagu ellu äratada? Kunagi pandi ju asi tööle suure investeeringuga väga suure investeeringuga, et põlema väga suur investor, et kui sina arvasid, et Tallinnas võiksid olla need mõtted, et jah, Tallinna omad, kas nad vaatavad siia, et minu mäletamist mööda arendus Narva kett on ka kujutanud ette, et see tuleks nagu rohkem Venemaa poolt, võib-olla see suurinvestor või suured investeeringud. Et selle tagasi. Tore on see, et just uurisin, et investeerimiskliima on meil paranenud meie tööstusalade eksperdilt. Et on taastunud vähemalt tööstustootmisesse investeerimishuvi taastus siis pärast 2011. aasta langust ja viimase aasta jooksul on selgelt tõusnud huvi vene poolt investeerida. Ma kommenteeri, Jaak, et, et me ei ole muidugi piiritlenud seda, et kuskohast see investeering tuleb, aga raha on niikuinii rahvusvaheline, pigem ootame, et piir läheks lahti ja inimene hakkaks liikuma. Raha leiab alati, kui on põhjust, mille jaoks investeerida. Ma tahtsin vahele segada, kui tohib, et ühesõnaga Jaanusega rääkisime paar päeva tagasi, et ma ütlesin, kuule, ütle uuesti, et palju sul seal ruutmeetreid nagu pinda siis on, nendes majades on 200000 umbes oli selline, noh, no see on, mis on muinsuskaitse all ja no see, mis on olemas, eks. Ja siis. Ma just hiljuti lugesin ühe hoone kohta, mis on nagu ameerika vist kõrgeim hoone, praegu on see Friedemann arvata, mis, mille sai ehitatud New Yorgi Manhattani nii-öelda tipule on ju selles võldreid sander linnaosas maailma üks kõrgemaid hooni seal on ruutmeetrit 325, mis ei ole isegi kaks korda suurem ta noh, poolteist korda suurem on ju, selle ehitamine maksis 3,9 miljardit dollarit. Et lihtsalt võrdluseks tegelikult kogu see suur investeering. Mul ei ole õrna aimugi praegu, mis rahast me praegu räägime tegelikult, sest et seal need investeeringud, kui me võtame sedasama skaalad või nagu suurusjärk on ja no ütleme, et Ameerika ongi kallis riik, et võtame okei, 325 200 et siis no mitte 3,9 miljardit vaid näiteks kaks miljardit on see nii-öelda Ameerika skaalal sellise asja väljaehitamine. Ja kui me ütleme, et Nokia, Ameerika hästi, kallis riik, et võtame pool 50 protsenti soodustust, on ju üks miljard noh, et kes pakub, onju, et sellise komplekse väljaehitamine on ropp rahaliselt, et, et siin ei tohi, nii, minu arust see on minu isiklik arvamus. Kui ma ei tea linnaarhitektiealist nagu elanikkonna, et siin ei tohi nii mõelda sellistes kategooriates, et küll keegi tuleb ja teeb, on ja me oleme seda juba ammu viimased 25 aastat teinud ka teiste asjadega, et kust me töökohti võtame, ikka tuleb keegi ja teeb, onju, et ei Keini ja ma arvan, et tegelikult on see praegu nagu õigesti, mida just Narva geid ja Jaanus konkreetselt teevad, on ju, on väiksed kive haaval mingisuguste väikeste asjade arendamine, näiteks seesama kunstiresidentuur, mis on sind nagu aset leidnud, see on tilluke asi tegelikult selle nagu kogu asjaskaalas, onju, aga see metsikult tugev projekt ja selliste väikeste asjadega, kui sa väikselt nagu hammustad ja sööd, teed sellest asjast siukest nagu kuidas ma ütlen jätkusuutlikku mudeli ja siis lähed järgmise maja juurde, et, et sellest ka midagi ja niiviisi vaikselt arendatki, sest ei ole mõtet loota ühe miljardi dollariga peale, nii et noh, et ei ole lihtsalt võimalik, et siin peab tegema hästi väikseid, aga hästi mitu erinevaid pannust. Ja siis sellest tulenebki või sellest tulebki välja selline hästi mitmekesine piirkond, onju, mis ei ole üherahaga ühe funktsiooniga ehitatud ongi nagu väga erinevad asjad koos ja, ja ta on lihtsalt jätkusuutlikum ja ei ole nagu selles midagi sellist, nii väga halba, et seda tehakse järk-järguliselt. Tegelikult ongi see, kuidas elu käib, et ma arvan, et kommenteerides raha kommenteerida seda, et arengu arengupotentsiaali või arengu nii-öelda, et kuidas seda teha. Tahtsin selle eduloo kohta rääkida, et, et tegelikult ju ütleme noh lihtsalt summa, kõik on maailmas võimalik, et et samas me ei suuda ette ennustada, et ma arvan, et ega Kreenholmi asutajad ise ka omal ajal ei julgenud arvata, et see nii suur edulugu saab olema, sest hästi suurte edulugude puhul on lisaks mõistusele intelligentsuse ütleme järjekindlusele kõigele, sellele, mis edule viib, on vaja õnne ja ja see Kreenholmi rajamine oli küll väga teadlik otsus nende selle veejõu tõttu, aga raud areng, sõda USA-s kodusõda, tänu millele seda riiet tekkis see puuvillaprobleemid, see kõik ainult aitas sellele eduloole kaasa. Et me ei teadnud, potentsiaalselt on täna kõik selle edu ja loo jaoks valla. Et arvestades, et investeering on nii pikk, siis üleüldse ega, ega Eestis tegelikult ei ole harjutud nii kaugele mõtlema, et me ei tea lihtsalt, mis toimub, sellepärast et siin mõned aastad tagasi ei kujutanud ka ette, Putin tungib Ukrainale kallale, et me me ei tea, mis Venemaal juhtub. Mis üldse Euroopa liit on selleks ajaks? Ei ole 20 aasta pärast, et et kõik need asjad võivad tegelikult nii toetada kui, kui noh, nii-öelda kärpida selle edule võimalust. Samas me teame, et Narva ajaloos onu tegelikult need suuremad arengutõuke tulnud kõik olnud väljaspoolt mitte ei, mitte tänu sisemisele pusimisele või ütleme, järk-järgulise arendamisele, vaid kusagilt väljast tulnud tehti sama Kreenholm näiteks jällegi Aga see näitabki selle koha tähtsust, isegi välismaalased hindavad seda kohta. See on üks asi ja teine asi on see tegelikult tänapäeva maailmas. Me võiksime Svičida võib-olla sellesse nagu mõtteviise ja tegelikult teeks nagu ise ka midagi. Aga Kreenholmi edulugu on ju põimitud ka kriisidega, et Kreenholm on, on läbi elanud mitu mitu kriisi täiesti krahvi, et on täiesti maatasa olnud, et esimene maailmasõda, teine maailmasõda ja siis 1991, kui kogu turg kukkus ära sisuliselt. Siin me räägime muidugi pleenumi tööstusest tekstiilitööstusest, aga praegu on nagu vist millele peaks praegu panustama ikkagi siis tööstusele, kultuurile, spordile, ma ei tea veel. No see on ikkagi puhtalt posti industriaalne arendus, mis nüüd peaks toimima, et sel nendesse hoonetesse ei ole võimalik enam tööstust panna kui siis sellist tööstust, ainult, mis põhineb aju tööl, traditsioonilist tööstust, ei ole võimalik nendesse tsaari aegsetesse majandusse enam panna, et nad lihtsalt see ei ole majanduslikult mõttekas. Aga mis sa mõttekas majanduslikult turism, loomemajanduselamumajandus kõik see sõltub ainult sellest, et kui palju on inimesi siin piirkonnas. Et praegu näiteks on Narvas alla 60000 elaniku, ma arvan, et kui Narva oleks 10 korda suurem, siis oleks viltu teine seepärast, et on olemas Poolas analoog Kreenholmi projektile manufaktuur lutsis, mis on sisuliselt sama suur arendus kokku 300000 ruut nagu meilgi. Ja see prantslased panid selle tööle kolme aastaga. Vahe on, selles lutsis on elanikke 700000 pluss Poola ise. Et noh, meil on ikkagi küsimus inimestes, et inimene hakkaks liikuma, et siin oleks seda massi, siis siis tulevad ka investeeringud kohe. Kuulge, aga see ei ole ju ometigi, ma ei tea, see Eiffeli torn või, või, või püramiidid Egiptuses igavesel turistile näitame. Kadri, kas on huviliste turistidelt kremlile vastu olnud tegelikult ja ausalt? Muidugi on seepärast nii imelik ja teistmoodi ja hästi suur. Ja, ja see arhitektuur on ikkagi kaunis ja me tegime sellel aastal testi, kuulutasime välja, et Ida-Virumaa on seiklusmaa ja meid tulid testima Eesti siis peavoolu ajakirjanikud alustades Delfist aprillikuus. Ja meie väljakutse oli see, et kas me lihtsalt blufi mäed, mingid seiklused või on sellised seiklused, need tõesti on, et vao ja selgus, et meil ongi päris seiklused ja meie üks top seiklustest on kindlasti Kreenholm. Fotograaf, kes kaasas oli, ütles, et ta oli päev otsa nagu kommipoes. Et see on juba praegu selline koht, kuhu tegelikult Narva muuseum, parim müügiartikleid nähtavasti sellel suvel olnud. Et kuhu inimesed tulevad ja mis on meil hästi kihvt, on see, et ka väikese investeeringuga, nii nagu siin äsja räägiti on võimalik tegelikult olla äge, et käima on läinud ka Kreenholmi peale uute seikluste loomine. Et seda territooriumi saab tegelikult elamus näiteks ekskursioonidega väga põnevalt ära kasutada juba praegu kasutatakse ära ja just nimelt terve suvi müüdi. Muuseum ju nii-öelda Jaanusega kokkuleppel me oleme sinna juba aastaid teinud ja ja me ise kogu aeg noh, ei julge nagu väga neid summasid oma eelarvesse. Mida aasta edasi, seda vähem julgeme planeerida, ütleme, et noh, inimesed tüdivad ära. Aga ei, ta on senini ikkagi üks hästi oluline meie omatulude allikas, et et see, muide ekskursioon siin on kallim kui meie enda linnuse pilet ja sellest hoolimata tegelikult on noh, ütleme nii, et see on üks väga oluline osa meie oma tuludest võib-olla võib-olla ütleme efektiivsuse ja sellise teenimise mõttes võib-olla kõige parem nendest asjadest. Et sa võid teha 1000 hästi odavat asja või 100 natuke kallimat asja ja sul on mõttekas teha vähem ja kallimat. Aga et kuna siin tuleb veel mass ka taha, siis superteenistus meile ei, no kui me räägime Kreenholmi alast kui sellisest tuleviku Narva linna südamesse, sellest suurest arendusalast, kus on kunsti ja ma tea kaubandust ja, ja mis iganes. Aga kuidas aitavad selle arendamisele kaasa viimsed, kes seal ringi hulguvad ja elamusi otsida. Keda saadad sinna koerida inimesi, eks ju, et mida rohkem inimesi sinu poest teavad, seda rohkem sisse tuleb. Tset siin on vastus sinu küsimusele. Et kuidas iganes moel sa näitad seda teistele inimestele samamoodi areneda. Tallinna vanalinna, kuhu tulevad järjest kallimad butiigid ja ja pole tegelikult vahet, miks te seda Tallinna vanalinnas olete, miks te teda Pariisi pidi, aga millegipärast kruiisituristid kuskil nad oma raha kulutama peavad, mida rohkem võimalusi selleks lood, seda kiiremini noh, nii-öelda jäävad, nad lähevad orgi otsa, et et selle pärast kindlasti inimesi peab väljast tulevad. Et, aga siin peab muidugi inimesi elama Narva praegu on paraku väheneva elanikkonnaga linn ja ja võib-olla Kreenholm on tegelikult, võib-olla on Kreenholm tegelikult üks põhjus miks peaks Narva linnas tulevikus elama rohkem inimesi kui enne teist maailmasõda, mis jäi sinna kuskil 25 30 vahele. Et, et muidu meil nagu eriti midagi, noh, ütleme meil ei ole midagi palju paremini, kui oli enne teist maailmasõda. Et elektrijaamad on, aga need on ikka nagu Narvast eemal. Suurettevõtteid on meil tegelikult ikkagi vähe ja see väikeettevõtlus on meil ikka väga nagu kehvalt arenenud, et kui sõjaeelse Narva selliseid kalendreid vaatad seal sabas olevate kümnete lehekülgede kaupa hambaarsti mingisuguseid kabinet, kõikvõimalikke teenuseid, ärisid, siis loetelu tundub olevat kõvasti pikem kui tänases Narvas, et ma ei tea, kas tegelikult ka nii on või, või see tundub lihtsalt niimoodi, aga aga linn ise oli ka palju väiksem. Et, et võib-olla Kreenholm on näiteks see, mis veab nii-öelda selle linna elanikkonna kasulehele. Jah, ma olen isegi hirmuga mõtelnud, et kui me hakkame arendama, et kus me need kõigepealt kõik need ehitajad sinna leiame, kuna see maht on nii suur ja kaasajal on kõige sellisem tööjõumahukam majandusharu on, on siis teenindus ja kui sinna tulevad sellised ettevõtted, mis teenindavad inimesi, et kus sinna inimesi võtta, siis Narva on kindlasti väike, et siia peab tekkima mingi positiivne inimvoog, siis sellel juhul Kuulge, aga kus on siis ütleme muna ja kus on kana, et kus, et millest siis algab kassett, Narva peab tulema rohkem elanikke, rohkem üldse inimesi, kus võtta neid inimesi ei ole inimesi, kas sellega nendesamade inimeste teenindamiseks, et millest peaks nagu alustama. Mina näen turismile on ikkagi see kaalukeele osa, et, et kui me saame turismitööle, et inimesed hakkavad tagasi tulema siia et piir läheb rohkem lahti seepärast, et no me ei saa üle ega ümber sellest, et meie naabruses on väga-väga suur linn. Me oleme lähivälismaa, neile, siia on võimalik tulla kas või üheks õhtuks. Kui transport on kiire, et alati ei ole inimesel võimalik kuhugile kaugele ja kallisse kohta reisida, siis see on väga-väga suur nagu potentsiaal meile, et meelitada inimesi kasvõi nädalavahetuseks ainult siia Peterburist näiteks. Et siin ei ole mõtet nagu küsida sellist küsimust, et kas kana või muna tegelikult vaata, me oleme harjunud sellega, et täiskasvanud kana annab ühte täiskasvanud muna on ju tegelikult tegelikult seal on niiviisi, et üks hästi tillukene kana peab andma tillukest muna, mis on küll natuke, millest kasvab välja üks natukene suurem kala natukene suuremat muna, kust jälle kasvab välja natukene suurem kana ja siis nagu lõpuks me tegelikult jõuame kuhugi, eks. Et tegelikult ta käibki nii matrjoškad ja siin igatpidi saab nagu mõelda seda nii, aga tegelt no ongi, sai viga, paradigmaatilised, mis me teeme kogu aeg. Me ootame, et meil on, nüüd näed käes täiskasvanud kala, mis hakkab meil siin muna tootma kuldmune eriti eriti seda, et hästi suuri kohe, eks. Et siis on juba nagu parem mõni teine lind võtta, eks kodustada. Aga tegelikult on see niiviisi, peab alustama nii munast kui kanast samaaegselt hästi tillukestena. Ja siis vaikselt kasvatad mõlemad, et siin ei ole mõtet praegu panustada, oleme Narva ajaloo jooksul, teeme seda viga nagu hästi mitu korda, et piirilinn teeme tööstus, mis töötab ainult piirile, on ju kultuuris näiteks mõelda natuke aega, sest et kultuur tegelikult tänapäevases maailmas vajab ka sedasama. Loometööstus, mis on siin figureerinud, on tegelikult suhteliselt arvestatavad harud juba. Et, aga seda me kuidagi oleme nagu tead, unustasime näha nägemisest, et siin peabki, turism on hea, jah, loome tõestus, hea kultuur, hea sport, hea kõik asjad. Ja siia on ju kõigele enam-vähem, sest et tegelikult siin arendamist on nii palju, et ma ei usu, et kui me ühte asja hakkame tegema, siis on teisi seal siis tegelikult täidame kogu asja sellega ära. Kõike teha samaaegselt, noh, aga sellepärast me olemegi kultuuriga alustanud, et võtame sellesama residentuuri näite. Võin reklaami teha järgmiseks suveks, et tuleb suur teatrietendus meie territooriumil. Kolm festivali peaks tulema järgmine aasta, mis, mis tulevad ka Kreenholmi. Et me olemegi sellega alustanud. Räägi täpsemalt festivalil ja nime nime juba sellel aastal oli, toimus ka meie territooriumil ideedžess, mis õnnestus väga hästi. Järgmine aasta tuleb Jaak Joalast suur suvelavastus päris varesesaarel siis minuga on ühendust võetud veel, et teha veel üks, üks etendus enne seda, seda ma ei taha, kuna seda ei ole veel päris kokku lepitud, siis ma ei taha sellest kõva häälega veel rääkida, sosistan ainult. Ja siis Tallinn Music Week tuleb järgmine aasta. Tähendab, ta tuleb siis oma nime all, mitte Narva nime all, me ei tea veel seda nime ja ideed, džäss tuleb uuesti järgmine aasta Narva Kreenholm kui vabaõhulava või jah, Kreenholm kui vabaõhulava on ja ka vabaõhulavaga ja lisaks on siis läbi kunsti, residentuuri erinevaid kunstiprojekt. Ja ma just rääkisin ka kunstiresidentuurijuhiga ja ta ütles, et meil on siin Jaapanist, USAst, Inglismaalt ja ma ei tea, kust veel. No praegu on järgmine konkreetselt praegu on Inglismaalt ja Poolast kunstnik ja maalivad Siin ka midagi öelda, et, et ma arvan, et tegelikult see kultuuri majandus võib olla võiski olla üks asi, mis, mis nii-öelda Narva päästab või ta või ta annab uue hingamise. Et Narva oma sellise kohati õige nihkes keskkonnaga ja, ja selliste hästi erinevate kihistuste seguna peaks olema kõikvõimalikel loomi inimestele ligitõmbav koht. Ja noh, Kreenholm sealhulgas, et minu arust võiks tõesti olla vot siit võiks tulla näiteks selline hästi palju hästi omapäraseid, julgeid loomeinimesi ja kogu sellest segust võiks talle väga kihvt energia. Et mida, nagu selliste suurte eduprojektide puhul ma arvan, et see on pigem viga üritada mõelda, kus me lõpuks oleme, sest see võib tegelikult hoo maha jahutada, et igal EDU projektil, mis tõesti edukaks osutub, on üks murrangupunkt kuni selle hetkeni tegelikult keegi ei usu, et see on edukas peale selle konkreetse inimese, kes tegelikult usub pärast seda punkti läbimist, ütleme siis hakkab juba siia ise rahast juurde tulen pärast seda on kõik veendule algusest peale olid täiesti kindlad, et see läheb niimoodi hästi käima, et noh, nii see on lihtsalt usku peab olema ja tuleb lihtsalt vaikselt teha oma asja. Kuulge, aga need vabaõhuetendused, hakkasin vaatama, et see tuleb just rääkisime Narvas elanikke vähe ja inimesi ei ole. Tuletame vabandust, tuletame meelde seda orkestri proovi, mis oli täielik keedulugu ja, ja nii palju, kui mina tean, kaheksast etendusest üks on juba vähemalt üks on välja müüdud publikuarv ühe etendus on siis 1500 kuni 2000 inimest. Roman Baskini orkestriproov Publicast rongiga kohale rong tuli, rong läks, meil on rongiliiklus täna esiteks palju parem. Teiseks sellesama orkestriproovi ajal oli Tallinna-Narva maantee väga olulises osas remondis ja sellest hoolimata tuli siia rahvast, et et täna on selles need kommunikatsioonid või transporditeed, on. Seisneda selles mõttes, et sa detsembrikuust, kuust, minul igatahes nagu algab meil, aga rongiliiklus läheb veel paremaks Narvaga, eks, et see on juba välja kuulutatud, see on üks asi, mille kallal ka linnavalitsus on töötanud natukene nagu paar sõna sekka öelnud. Et praegu võib nii öelda väita, et näed Tallinna lennujaamast, Narva saab kahe tunniga. Kas sa otse sinna ülemistesse lähedal peatusse kahe tunniga Narvas? See on tegelikult täitsa normaalne. No rahvusvahelise turisti jaoks, kes näiteks on harjunud selliste asjadega nagu London või noh, mis iganes, Pariis kaks tundi on täitsa mõistlik aeg, mis seal tegelikult taksoga sõidad, onju et siin sa saad teise linna, meie eesti ongi tillukene riik, skaala ongi see võimaldabki selliseid nagu trikke, onju, et tegelikult siin on, see võib tunduda probleemina, selle kallal peab kindlasti töötame seda läbi mõtlema, aga tegelikult see ei ole mingisugune, tead, et oma igaad, onju, et mis me nüüd teeme, et Narva nii kaugeltki igalt poolt ei ole. Kas me oleme need ära testinud, et näiteks residentuuris esimene projekt, mis meil oli, oli Tõnis saadoja maalinäitus lihtsalt maalinäitus Sali alla kuu aja lahti, tegelikult külastatavus oli 1500 inimest mis on Tallinna kesklinna kui vanalinnagalerii külastatavus. Aga see oli Narvas ja, ja valdavalt muidugi tulid inimesed, et Tallinnast ja Tartust vaatama järgmistele näitustele leidsid ka juba tee kohalikud, sellepärast et nad lihtsalt tähendab, nad ei, ei leidnud seda kohta, Narva inimesed ei leidnud seda kohta üles või, aga, aga, aga ma ütlen, et valdavalt Tallinnast ja Tartust tuldi, kunstinäitus. Sest ma tean, et see on nii huvitav, sest et see tegelikult hoopis ja punkti võrreldes on programmi kvaliteet. Et vaata igasugustest piiririikides ja linnade lähedal või kaugel on olemas ja kus on kõike, oli riisid ja mida iganes on ja kuhu inimesed tulevad puhtalt selle jaoks või sellepärast, et sa programmidesse ja konkreetne asutus või koht pakub, on niivõrd hea. Siin Kreenholmi puhul ongi oluline mitte maht, vaid kvaliteet. Et kui sa tood asja, mis on tõsiselt hea, sest tullakse ka, et tegelikult Sa oled alati töötab, nii see võib-olla hästi selline nagu Sharp on ju mingisugune fookus. Aga kui sa teed seda õigesti, kui sa tood head kvaliteeti, head programmi, siis tullakse ka niiviisi vaikselt nagu seda lihtsalt verifitseerida kasvatad suuremaks ja ongi nagu sellepärast. Ta on meil ka partnerid, näiteks residentuuri. Meie väga oluline partner on Eesti kunstiakadeemia, et ja me oleme kokku leppinud, et me, me teeme seal ainult kvaliteetprogrammi. Jaanus Rohumaa ütles Eesti turismi aastakonverentsil, mis sellel aastal toimus Ida-Virumaal Sillamäe, et Ida-Viru on uus sanell, Telliskivi hipsterid räägivad niimoodi, et me oleme tegelikult pingutanud siin terve maakonnana ja Ida-Viru turismiklastri egiidi all ju juba aastaid. Et tekiks positiivne nihe selles tunnetuses, et mis Ida-Viru on. Ja see ongi tekkinud, ütlen ausalt, kõrvad läksid kohe punaseks. Ei välja Eesti turismikonverentsilaval, kõik paned valmis bussitäisi, et hakkavad juba siia tulema, et mina võin kinnitada, et nihe on toimunud. Ja see on tegelikult seotud ka kvaliteediga nimelt me siin ei blufi, milleni mastaapi kvaliteeti, et see Kreenholm on üks väga lihtsalt noh, erakordselt mastaapne asi, aga lisaks siis ka kvaliteetne, et see, mis meil siin on, seda vaadake, mõnes mõttes on ju tore, et siin on nii vähe käidud ja eemale hoitud, et siis nüüd tuleb suure üllatusena, et siin on nii kõvad asjad ja nii palju ja nii eriilmelised, et meile kindlasti tullakse avastama ja kui siia jõutakse, tullakse tagasi. Ja veel ma lisaks seda, et meil on ka olemas Euroopa Liidu regionaalarengu fondi toetus ja EAS-i projekt piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist millega me saame teha uusi seiklusi ehk siis oma neid kihvte asju rakendama hakata, et see ei ole ainult potentsiaal, vaid seal on teenused tahabki tulla ja saadki mingi ägeda asja läbi kogeda. Ja me saame teha ka turundust, ehk siis me teemegi praegu tööd selle nimel, et Eesti inimesed tuleksid. Meil on kaks aastat järjest tulevad edasi Wilkom paaniat, praegu käib jõulukampaania jõuluseikluste kampaania aga soomlased. Me avame ennast Soome turule, meil toimub selline Ida-Viru avastamine Soome turu jaoks ja samamoodi Peterburg ET Me nende jaoks tegelikult oleme mõlema jaoks siiski piisavalt võõrad. Et see, et meil on midagi huvitavat pakkuda lisaks Tallinnale, Eestil Peterburi-le. See ei ole üldse enesestmõistetav. Aga mul tekkis muidugi küsimus, ma kuulsin seda, et Narva inimesed tihtipeale ei leia üles kunsti residentuuri ja tõepoolest kunstiresidentuur Narva inimeste jaoks endine lastesektor, mis asub endise Kreenholmi endise pääsla juures, tuleb mööda sõita endisest turust ja mööda sõita veel endisest Gerassimovi kultuurimajast. Et narvakad nagu eriti kahtlust ei usu, vaid suhtuvad väga suure skepsisega Kreenholmi arendamisesse. Kuivõrd oluline on teie jaoks, ütles kohalike elanike osalusel. Tunnetus selles protsessis, kas ma tohin öelda, parastada, et ma tegelikult tahaks tulla tagasi Kadri teele või teie juurde nihe? Vaata, sa rääkisin yhest, mis on ära toimunud, ma arvan, nihe on tegelikult kahepoolne ju sai nina ei saa olla toimuda Tallinnas või välismaal või kuskil mujal on ju see nihe tegelikult meie peades toimuma, eks ja näiteks on ja miks inimesed lähevad sinna sisse, siis oleme järsku avastanud, et see on omaette vaatamisväärsus. See ei ole mingisugune nagu kurb lugu üheksakümnendas ja kahe tuhandetest, et tuhandeid inimesi sai vallandatud ja mida iganes on ju, et kogu see narratiiv on seal. Ta on ajalooline tõde, aga see ei ole ainukene asi, mis seal on tegelikult kamoon, tehke silmad lahti ja vaadake, mis tegelikult on ja naudiks seda, mis meil praegu käes on ja see on see Kreenholm teema näiteks. No see Kiviõli, see mägi, vaata mis tähtis seikluspark on täpselt samasuguse mõtlemise produkt tegelikult. Et sul, mis sul on tuhamägi noh, et mis teed, sellega on ju te nägedeks ja tehti ägedaks ja ongi hästi, tegelikult käib väga toredasti seal käin, ma ise olen ka käinud nagu suure vaimustuse sain. Et see Ida-Viru avastamine peavad toimuma ka Ida-Viru laste enda peades, et mis on see ressurss, mis meil tegelikult on, kas me üritame, peame tema lahti või ümber mõtestama sõde, mis meil on, või pole ja siis nagu sellest mingisugust produkti tekitada ja, ja see on minu arust ka väga kriitiline aspekt ja see on osaliselt ka, vastab võib-olla sinu küsimusele, et me peame kuidagimoodi üritama näha või nägema neid asju, mis meil on väärtustena või leidma nendest väärtus ja siis alles maa saame nagu edasi liikuda positiivsuse suunas. Jah, see on see küsimus, et väga paljude narvakate jaoks on ikkagi see Kreenholm jala, pigem selline memoriaal, kalmistu, kus käiakse muutmas. Ei no iga Narvas on üldse, kui ma siia tulin, mingi rohkem 10 aastat tagasi, siis kui ma taksoga sõitsin, siis kõik sihtpunktid olid endised, et endine pioneeride palee, endine Tetskymirja, jah, kõik oli üks endine minema, mina olin tulnud sellel hetkel, kui ühtegi asja enam nii ei olnud endist. Ühesõnaga õppisin mingisuguse varasema kihistuse linnas peagu selgeks, teadsin täpselt, mingid asjad nõukogude aja lõpus asusid. Selge on see, et ühel hetkel see aeg lihtsalt läheb ära, et, et ma saan tegelikult Narva inimesest ka väga hästi aru. Et kui see Eesti vabariik tuli, et noh, see oli rohkem nagu teadmine tegelikult ei muutunud sinu ümber mitte midagi, ei keskkond isegi tänaseni ikkagi muutub, muutub, muutub, aga aga võrreldes ülejäänud Eestiga on vähe muutunud. Sõbralt keel töö noh, kõiki hästi pikalt samaks, et et põhimõtteliselt muutus lihtsalt üks fakt, mida sa teadsid, vaid tasub kuskil süsteemi. Et, et mida, mida rohkem neid muutusi. Aga siis tuleb seda rutem, see endine maailm ka oma asjad kokku pakkida. Et, et mulle tundub, et praeguse protsess läheb päris selgelt selles suunas, et neid põussi, asju enam nii väga palju Jaanus, aga mina vastan sellele küsimusele, kellele me seda teeme ja loomulikult me teeme seda ka Narva inimeste jaoks ja kunstiresidentuuri üks põhimõte on ka, et see peab olema avatud kohalikule elanikkonnale. Narvalased on umbusklikud, väga raske on neid saada, see on täielik keemia, et kuidas reklaamida midagi või mingit üritust Narvas kellegile nad lihtsalt ei tule kohale. No proovi ühtepidi teistpidi. Ei mul on tähtsam minna sinna suvilasse, et seal on vaja porgandit praegu panna, et ma, ma ei saa ikka tulla seda head näitust vaatama või vead kontserti kuulama. Kas sa muutub vaiksemalt, sest ta saada näiteks siis kui oli marjaga paeva, näitas, on ja arvestada sellega, et temal on isiklik suhe Narvaga näiteks tema tööd on ka Kreenholmist endast, mis tema organiseeris oma näiteks niiviisi ja ta kaasas tegelikult endiselt Kreenholmi töötajaid. Vabandust, Andrese endine jälle selle. Aga, aga igal juhul onju, et ta kaasas inimesi, et tegelikult tema avamispeol oli päris palju rahvast ja rahvas oli väga-väga erinev, nii et ei olnud mingisugused hipsterid, kes iganes, nagu sinna tulid, sellised nagu uusi kogemusi saada on ju vaid nad tulid ka ümber mõtestama sedasama maailma, mis Marion loonud. Nii et siin ongi jälle kvaliteetne programm ja siis mingisugune, et päris sidumine Narvaga siis on ja mitte lihtsalt mingisugune, tead, mis iganes on. No Mona Lisat niikuinii tulevad rullin vaatama vaatamata sellele, kuhu sa selle paned, onju, aga siiski, et see, et aga ma olen nõus ka Jaanusega täiesti, et umbusklikud või selline ja siis see endiste, ma ei tea. Inglise kummitused ja asjad nad kindlasti on olemas, aga me ei saa pidama jääda nende taha. Vot ei tohi lasta, aga Laurentsiuse näitusel, mis meil oli, sinna nad juba leidsite ja siis me olime ka õppinud rohkem, et kuidas neid kõnetada läbi koolide kunstiringide ja sinna juba leidis palju rohkem kohalikke inimesi teed ja siis isegi kõik taksojuhid juba pärast teadsid, et mis asi on kunstiresidentuur. Ah et see on see koht, kus Eesti peakunstnik esinenud? Eks me rääkisime positiivsetest asjadest, räägime negatiivsest veidikene, et mis siis tegelikult on need suurimad segajad, mis segaksid Greenomy analoogselt muutuda uueks Narva linna keskuseks. Ma saan aru, et inimesi on vähem. Inimesi käib ikkagi veel väga vähe. Pangad ei anna laenu, ei, piir on kinni. Pangad annavad laenu, kui sul on normaalne äriprojekt, praegu meil on pigem raskusi leida mingit koostööpartnereid siia, kes tahaksid tulla midagi tegema. Et me oleme kogu aeg pakkunud välja neid, et me oleme käinud Inglismaal, Rootsis, kas kellelgi on pakkuda ja mida noh, erinevaid näiteks Itaalias oleme pakkunud. Tulge, tehke kaubandust näiteks ja olid päris tõsised läbirääkimised juba, aga kõik kukkus kokku. Kui Krimm annekteeritud näiteks siis üteldi, et ootame. Ja noh, me oleme pakkunud hotellipidajatele erinevatest riikidest, et tulge, tehke kõik ütlevad näitas seda inimmassi, et kellele me teeme. Ja inimmassi ei ole ja see ei ole küsimus nagu rahas raha leiab, kui on, kes tahab teha ja kes, kellel on edukas, mingi äriprojekt, see ei ole nagu. Blair ja siis ta pakkusid riigile sisekaitseakadeemiat sinna üle tuua. Ei, seda me oleme korduvalt teinud, et seda me oleme neli korda teinud ja noh, see oli üldse üks selline poliitiline mäng, lihtsalt et see ei olnud ju väga tõsine ja noh, me pingutasime mitu korda, et teha neid ettepanekuid, kuidas Me olime nõus ise investeerima, et tulge ainult rendipindadele, aga noh, see tegelikult seda reaalset tahet ei olnud muidugi selle viimase valitud praeguse valitsusega hakkasid asjad liikuma ja tegelikult ju tehti midagi ära ka, et nüüd tuleb sisekaitseakadeemia kolledž Narva mis on ülipositiivne, aga mitte Kreenholmi, aga mitte Kreenholmis. Sellepärast et algne jutt oli, et tuleb kogu kool üle ja siis arvati, et toome väiksemas mahus ja siis on juba parem ise ehitada väiksemas mahus. Vaata Kiisor häälduses on üldiselt selline nagu lihtsam skeem on ju, et sa leiad endale eriti, kas teil näiteks äriarendust siis sa leiad endale ankurrentnikku, et see oleks siis nagu, no ma ei tea, Famas näiteks ollakse Fama keskuse, siin ollakse Rimi, on ju või ma ei tea, klastri laiendus osas Selver, keegi, kes lähe ära, pangakontoreid on tavaliselt ka sellised asjad, mis nagu alati, maksavad alati, nagu on taim, kõik on alati hästi ja see on see tüüpiline nii-öelda kinnisvaraarendaja selline. Ta viis, et ma leian endale ühte hästi suurt tükki, onju. Ja siis ma hakkan vaikselt teisi ka lisama, et kui sa suur on siin siis küll teised tulevad. Kahjuks Kreenholmi puhul, see on minu isiklik arvamus ja ma arvan, et see ongi see, mis on praegu õigesti käib, on see, see ankurrentnik ei pruugi tulla ja on korduvalt nagu proovitud. Kuidagi ei taha need suured tüübid tulla praegu veel, sest et siin ei olegi midagi praegu veel. Et ongi need väiksed tüübid on ju, kes tulevad ja muudavad seda keskkonda Tootsada positiivsemaks tekitavad sellest koha, kus see koht on tekitatud, mis me näeme siin nagu meie jutust juba toimumas, siis tulevad nad ankrut ka, sest siis on neil mõtet tulla. Nii et siin on natukene see, et siin peab vastupidi, mõtlema natukene selle tavalise, lihtsa, laisa kinnisvaraarendaja nagu mõtteviisiga, et seal pigem teed väikeste asjadega ja kusjuures, kui rääkida praktilises tegelikult üks näide olemas on Tallinna Telliskivi see on kordades väiksem kui Kreenholm, aga need tüübid said sellest asjast aru, et nad vaikselt hästi väikeste asjadega hästi odavalt hakkasin midagi seal korda tegema poole maja haaval enam-vähem, onju, ja no vaatame, kas nad on praegu, eks, et, et siin Kreenholmi puhul võib-olla see selline diagramm või selline skeem, kuidas edasi asjana ringi asjadega liikuda ongi vajalik. Aga jah, Kreenholmi üks probleem on olnud, et see linnaosa terve see linnaosa on olnud liiga äärelinn ja minu meelest linn Narva linn või linnavalitsus on liiga vähe tähelepanu pööranud sellele piirkonnale, et on jäänud nagu liiga nurgataguseks, et sinna ei ole isegi korraliku ligipääsu. Mina elan seal praegu selles linnaosas ja, ja mulle tundub, et kui Narvas üldse kuskil on olemas linnalik keskkond võib-olla mitte liiga korda tehtud ja välja arendatud, aga apperi Mertraalsete kvartalite ega, ja see majadega ääristatud patud ilusate suurte linnamajadega ääristatud tänavat siis asub see just nimelt seal linnaosas. Ja selles mõttes muidugi Jaanus ütles õigesti, et et noh, me räägime, et linn ei ole arendanud, et, et mitte lihtsalt liiga teha, siis noh, näiteks ma ei pea selle all silmas linnavalitsusest. Ma tean, et neid plaane on olnud küll ja küll aastate jooksul, kuidas tegelikult Kreenholmi linnaosa siitsamast otse Puškini tänavalt minnes üle raudtee siduda, aga pigem on need, kes meil otsustavad lõpuks või ehk volikogu, et Nemad on väga umbusklikud ja nende taga on üsna suures osas on mitmedki sellised olulised erinevate linnade osa osade sidumise projektid siis jäävad just selle taga, et ma ei tea, kas elab volikogu liikmed liiga vähesel Kreenholmi poolel ja nüüd ei jõua lihtsalt sinna ja see on selles mõttes nende jaoks nagu vähetähtis koht, aga aga Kreenholm on lihtsalt selline, sellepärast et ta ei olegi olnud ju kogu aeg Narva linnaosa ja ja päris niiviisi, ütleme Narva piirasse kuulub ta ikka alle sõjaeelse Eesti vabariigi ajast, enne seda ta kuulus hoopis teise tugevamaks. Noh, eks see protsess on pooleli ja ütleme linna ruumi arengu mõttes 100 aastat pole teab kui pikk aeg, et Narva on üle 700 aasta vana. Jaanus rääkis erasektorist, kes ootab paremaid aegu, millal seal mingi piir lahti läheb ja millal inimesed tekivad. Aga mis võiks olla avaliku sektori roll Kreenholmi arendamisel, räägime riigivõimust, räägime kohalikust võimust, kas nendel on ka mingi panus teha kadri? Ma arvan, strateegilised ühendused, lennuväli, et saaks vähemalt mingisuguste lennukitega mittetoimiv jaam muidugi. Ehk siis, et eralennukitega saaks ja, ja teine asi on Sillamäe sadam, Sillamäe sadamaavad meid Soomele põhjasuunale. Et see muudaks tegelikult kogu piirkonna olukorda. Kas Sillamäe sadama omanikud näiteks Sillamäe linnavalitsus on üldse huvitatud Kreenholmist? Hea küsimus. Kui seal hakkab turismiliiklus, siis see on nii lähedal sinna, et absoluutselt, no üldiselt on sadamal plaanis kõigi kruiisilaevandus käivitada päriselt, et nad valmistavad ettekaid ja see tuleb nähtavasti ja Narva on ju siinsamas 20 minutit tegelikult, et saaks nagu kokkuleppele siin maakonnas, et mis nüüd strateegilised suured arendusprojektina, vaadake, mis Pärnu teeb lennu- ja kruiisisada Rail Baltic sarnaselt asja vaja ja kus on siis mehe kahtri? Meie Mihhail aga linnavõimul ülesandeks võiks olla just nimelt nii-öelda see linna ta sidu ja nii-öelda ümbritseva selle linna Sarasega sidususe tekitamine, see, see võiks olla, kes kohapeal see nii-öelda avaliku võimu ülesanne et, et pakkuda linna poolt neid asju, mis aitavad kaasa siis inimeste jõudmisel Kreenholmi. Aga noh, tegelikult terve hulk asju, et kohaliku võimu ülesandeks on ju ikkagi luua selline investeerimisele soodne keskkond. Küll siis hakkab erakapital kohale tulema. Me tegime ettepaneku Narva linnale paar aastat tagasi, et avame Kreitzbergi pargi, mis asub siis praegu Kreenholmi territooriumil, aga mis iseenesest on linna enda selline park ja mis avaks läänepoolsele kosele vaate, et me saaks kohe ühe turismiobjekti linnas juurde, noh, see on üks tähtsamaid looduskaitseobjekte Eestis, mida inimesed tahavad vaadata ja millegipärast see projekt ei läinud töösse ja see oleks juba olnud üks suur samm veel saada sinna piirkonda, noh nagu turismivoogu juurde. Ja see on toppama jäänud, aga noh, seda võib alati teha. Aga ma lihtsalt toon ühe näite, et isegi nii väikest asja ei oldud nõus tegema. Aga kui nüüd rääkida riigi suhtes, siis mina näen küll viimasel ajal riigi panus kasvab pidevalt. Minul või meie ettevõttel on väga-väga tugev koostöö praegu kultuuriministeeriumiga just läbi selle kunsti residentuuri ja läbi erinevate kultuuriprojektide, mida toetatakse. Müts maha Kultuuriministeeriumi ees näiteks praegu. Ma ei tea, millal saab rääkida filmi tegevusest. Äkki saab varsti saade läbi hiljem, kui ma juba rääkida sellest, et täna tegi Eestimaa esimene regionaalne filmifond, esimene filmifond ültse Viru filmifond otsuse toetada projekti Andre kood, ehk siis all jumalat, mille võtted toimuvad Kreenholmis ja, ja see on selle fondi kõige rahvusvahelisem projekt. Eilne projekt muide, on just nimelt igitee, mis äsja linastus nii Soomes kui kui siin Eestis ka, et olen käinud, kuna koordineerin Viru filmifondi käinud tõesti ka ise rahvusvaheliste produtsentidega PÖFFi raames näitamas siis Ida-Viru neid filmi võttepaiku, siis Kreenholmist mäletan hästi, millise mulje see suutis jätta tegelikult mõte ka Aasia Ameerika produtsentidele. Eriti meeldis see, et seal ei olnud üldse Coca-Cola reklaame ega segavaid elektriliine. Millest me mööda kuidagi minna ei saa, kas meil on mõtet loota Kreenholmi ala arendamisel Vene kapitalile, tegelikult see idee kunagi oli, no siis olid ka suhted teised, siis oli ka Krimm Ukraina osa Narva tööstuspargis, nagu mingid arengud liiguvad, need seisma jäänud projektid on töösse läinud jälle taas. No ütleme, see elu tekkimas on vist isegi natuke liiga tagasihoidlikult öeldud, et mina arvan küll, et noh, mis seal vene kapitali siis häda on, et, et kui seda on võimalik nii-öelda poliitikast lahti siduda, siis see on lihtsalt raha. Vene omanike raha võib tulla ka läbi Lääne lõpuni, kontrolli seda kunagi ja me ei ole kunagi ust kinni hoidnud vene partnerite ees, mitte kunagi paar päeva tagasi oli mul üks vene ärimees, käis ju, ma näitasin talle meie piirkonda kõigile tuleb näidata ja tuleb leida võimalusi areneda ükskõik kellega koos. Et mis nüüd kultuursed, venelased halvemad, on. Huvitav, et keegi öelnud selles teemas, et mis võiks nagu aidata Kreenholmi et Narva võiks saada Euroopa kultuuripealinnaks, siis lõike sellest räägime, siis on ju selge, mis on selge, et, et ei saa, peabki saama. No see oleks tohutu turundusprojekt kogu Narvale ja mitte ainult Narvale, aga kogu piirkonnale Teisest küljest ma arvan, et see oleks nagu hästi oluline ka narvalaste endi nii-öelda mõtlemise muutumises, et ühekorraga on tegelikult mitu erinevat kultuuripealinna Euroopas ja ja see ei tähenda seda, et see peab olema siin tohutute ooperiteatrit ja galeriide linn, et aga siin selle üks eesmärke on ka nii-öelda kultuuritegevusele kaasa aidata, et nii palju kui on neid linnu, kus mina olen käinud, mis on kultuuripealinnad, siis jälg on ikkagi alati maha jäänud palju pikaajalisemalt kui üks aastat seal ja et olümpia käib ära, staadionid jäävad alles ja kogu see spordielu saab hoopis teise hingamise, kui see on hästi läbi mõeldud. Me teame ka neid linnu kus pärast on, noh, kõik need rajatised räämas ja teate, ma olen rääkinud Narva inimeste, aga nad ei usu sellesse kultuuripealinna asja üldse, väidavad, et seal on üks rahakulutamine. Ilma rahast jäime ilma kuulsuse, see asi, et keegi usub, ega, ega kogu elanikkond ei peagi uskuma, kuidas ebausk ikka edasi viib. Tähendab, isegi kui Narvast ei saa kultuuripealinna, siis kogu see protsess, kandideerimise protsess on ülioluline. See läbielamine on juba nagu omaette väljakutse, sest vaata, see paneb ju ka kohaliku võimu sellise konkreetse nagu väljakutsed, tead need koos töötama. Et nüüd on ühine eesmärk, mida Narvas ei ole tegelikult tükk aega olnud. Ühine mõte, mida ka ei ole üks tükk aega olnud, et me peame nüüd tervet linna aktiveerima selle jaoks nagu mingisuguse hästi suur asja juurde minna. Ja see parandab nii sisetööd kui välistööd, leiab mõtted, see teeb igasuguseid asju paremaks. Igatpidi projekt, siin ei ole tegelikult ühtegi nagu halba külge üldse isegi no kuidas sa, omaettevõtted, kuidas sa üldse kasvad ja kas isiklikult või majanduslikult sa sead endale eesmärgi ja siis saab, lihtsalt paned kõik, mis seal on, nende nii-öelda saavutamiseks. Ja Narva linnaga ja kultuuripealinnaga on täpselt sama teema, nii et ma arvan, et tegelikult on sinna. Ma mõtlen, sinna liikuda küll, lihtsalt peab seda targalt organiseerima nii juhul kui saame ka juhul kui me ei saa seda tiitlit, sest et kui me nii-öelda ettevalmistusprotsessi jooksul peab ikka tegema niiviisi, et see ettevalmistus ise on kasulik linnale, eks. Ja siis, kui ma mõtlen, see esimene nii-öelda voor kuni otsustamiseni ja siis, kui see asi on näiteks, oletame, ei tea, jumal tänatud, on see otsustatud Narva ja nii-öelda kasuks, onju ja ongi meil aastani 2024 vaja tööd teha, siis ehitada selliseid asju, mis ei seisaks hiljem nagu kasutuseta nii-öelda lihtsalt kogu see protsess peab olema tehtud väga-väga targalt ja väga Narvat meeles pidades just Narva, sest tegelikult kui me hakkame jällegi lahti mõtestama seda, mis meil siin on, kultuurist on meil siin hästi palju. Räägime kas või sellest, et me oleme venekeelne Euroopa eks ja Euroopa meile, Venemaa paradigmaatilised on see niivõrd tugev kandev idee. Et ma arvan, et kindlasti peab selline nagu edasi liikuma sellega sellest võidaks küll terve Eesti. Jaa, absoluutselt. Ja, ja see, et nüüd ei ole siin, Narvas, Eestis ega, võib-olla, aga ütleme Põhjala regioonis sellist raha, millega seda seal üldse oluline praegu ei ole, jah, et väärtusi luuakse, väärtusi kogutakse, et ühel hetkel lihtsalt on. Kuulge, aga räägime veidike sellest ka, et kui ütleme, see Kreenholmi projekt õnnestub täies mahus, nagu ta kunagi on kavandatud koos kultuurikoos kaubanduse koos, ma ei tea, millega veel lihtsalt elama hakkab. Mis kasu on sellest Narvale ja Eestile laiemalt? See on see, et kogu raha ei koondu lihtsalt Tallinnasse, et et Eestis on nii-öelda Tallinnast kaugemal kui 40 kilomeetrit ka mingi elu ja saab iseendaga nagu väga hästi hakkama ei pea kogu aeg käsi pikas Tallinna poole, et ma arvan, et see on küll väga suur kasu, kui nagu kogu eesti muutub suvilateks ja nii-öelda 11 kuud elatakse Tallinnas ja siis üks kuu elatakse mujal Eestimaal, et võib-olla see oleks midagi hullu, aga minu minu jaoks tundub see nagu väheke võõras mõte olevat, et, et see oleks see asi, sul on näiteks Narvas lihtsalt. Sa tahad siin elada, sa mitte ei tule siia lihtsalt kaheks aastaks katavaleeriva huvitavaid kogemusi omandama. Vaide tuledki siia täiesti rahumeeli, nagu läheks Tartusse ükskõik kuhu mujale. Viimane küsimus, kas see Kreenholm on ikkagi siis eesti rahvuslik suurprojekt või Narva rahvus? Üks suur projekt minu meelest Eesti, kuna ei ole mõtet küsida, sellist küsimust, peab lihtsalt arendama. Eks kõigepealt peavad, peab Narva ise seda tunnustama, ma arvan, et ega see tegelikult ei puudu nii täna, et see on päris olemas ja lihtsalt võib-olla Narvas ei juleta nagu liiga julgen tunnistada ja, ja noh, seal omad põhjused, aga, ja see võiks rahumeeli olla ka Eesti oma. Praegu tundubki, et nüüd, kui Eesti Rahva muuseum valmis sai, nüüd ohatakse Tallinnas kergendatult, et midagi on nagu mujal Eestile antud järgmised 10 aastat investeerib jälle Tallinnas. Et minu arust võiks Tallinas selliste suurte riigi investeeringute puhul lausa moratooriumi kehtestada ja mitte enne sinna digikulutada, kui kogu Eesti maakonnad on läbi käid. Et noh, praegu me teame linnahall, noh, on jah, kihvt ehitis, aga kas neid Eestis on vähe. Ja nüüd siis veel see Patarei vangla ka, et, et meil on, meil on piisavalt selliseid asju ja, ja tegelikult kui me ise kogu aeg muretseme, et Eesti pealinnast ääremaastub üheaegselt. Et noh, siis üritame mingisuguse, üritame neid protsesse kuidagi siis mõjutada või teisipidi käima panna, ärme ärme kütame veel hagu takka, nagu praegu. Mina ka ütlen ühe kommentaari, 19. sajandil oli Kreenholm maailma suurim tekstiiliettevõte ja isegi praegu ma arvan, et kui mitte maailma mõistes, siis Euroopa mõistes on Kreenholm ja Narva päriselt ka oluline, see on aastatuhandeid olnud Lääne piiril ja, ja selline euroopameelne, venelaskonte ja jupikene idasin läänes ja vastupidi, on väga oluline. Kreenholmi teemalises Reporteritunnis rääkisid Kreenholmi haldusfirma osaühingu Narva geid tegevjuht Jaanus Mikk, Narva peaarhitekt Ivan Sergejev, Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Halonen ja sihtasutuse Narva muuseum juhataja Andres Toode. Vestlust juhtis Jüri Nikolajev. Tänan tähelepanu eest ja kuulmiseni. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio.