Vikerraadio Reporteritund. Tere, kõikidele kuulajatele paljude muude omaduste kõrval peetakse eestlasi ikka ka raamatu ja kirjasõna usku rahvaks. Raamat on kaubanduslikke reklaamide kiuste ikka üks väga levinud ja armastatud pühade ja sünnipäevakink. Ja jaanuari alguses oli kindlasti paljudel inimestel mured, kuhu kingiks saadud raamatut panna, sest riiulid on juba ammu täis. Aga seekord selle aastavahetusel ja selle eelräägid D minu meelest rohkem kui varem, et kirjastusi hakkab varsti vähemaks jääma, kuna suured, äsja asutatud kirjastused neelavad väiksemad alla. Aga teisest küljest jälle tundub mulle, et neid väikesi ühe inimese kirjastusi või ühe autori kirjastusi tekib aina juurde. Ja suhteliselt sama seis arvatakse olevat raamatutega, et ühest küljest ennustatakse, et neid hakatakse tulevikus vähem kirjastama. Suured müümata tiraažid ei ummistaks ladusid. Aga teisest küljest me teame, et internet ja teravad tulevad Benjet paberile trükitud raamatut ei olegi tarvis et lugejani jõuda. Ja, ja mulle tundub, et kirjastusega kehvasti kursis oleval inimesel on siin raske aru saada, kus suunas raamatu ja kirjastuse maailm liigub. Ja et selgust saada, ma palusin saatesse kaks kirjastajat ja ühe kirjaniku, kes on ka ise kirjastajana kätt proovinud. Mulle tundub, et edukalt ja saatekülalised on täna kirjastuse hea lugu, tegevjuht Tiina Kaalep, tere. Tere siis kirjastuse tänapäev, peatoimetaja Tauno Vahter, tere. Ja kirjanik ja kirjastaja Urmas Vadi, tere Tartusse kõrgmina. Olen saatejuht Kaja Kärner. Alustuseks igale saatekülalisele üks küsimus. Mis on teie kõige suurem lugemiselamus 2000 seitsmeteistkümnendal aastal ilmunud raamatute hulgast? Tiina. Mul on sellele küsimusele on väga lihtne vastata. Sest tegelikult on see konkreetne lugemiselamus võib-olla isegi mitte et läinud aasta, vaid vaid mitme viimase aasta kõige tugevam ja see on kaheldamatult Vahur Afanasjevi romaan Serafirma ja Bogdan või on see vastupidi, ta on, ja Serafiima. Igal juhul ma lugesin seda, kaks korda oli võimalus lugeda käsikirja ja lugesin hiljem ka paberil üle. Jaa, jaa. Elamus oli, oli muidugi tugevam raamatut lugedes. Nii et jah, see romaan kindlasti. Tauno. Ma arvan, et Eesti asjadest tuleb mul meelde Malle Salupere koostatud Koidula elulugu, mis oli huvitav lugemine, kuradi näitas ikkagi uue nurga alt. Võib-olla sellise isiku elu, keda sageli peetakse väga igavaks või kuidagi vananenud nähtuseks, lausa, et täiesti selline uus hingamine anti selle raamatuga ühele ajalooliselt tegelasele. Aga tõlgetest jättis mulle täiesti ootamatult sügava mulje üks raamat, mis ma arvan, eesti keeles mitte kunagi ei ilmu Prantsusmaal ilmunud pagulast perekonnast pärit riaatsetuphi raamat tulevikku, araablane, mis kirjeldas tema perekonna üles kasvanud mis lugu Prantsusmaal ja siis hiljem Liibüas. Ja Süürias, mis on vormilt koomiks, romaan äärmiselt paks, aga kohutavalt hästi kokku kogu sellise Euroopa araabia maailmavaate, kogu selle pagulasküsimuse problemaatikas. Populaarne raamat Prantsusmaal, aga kuna tegemist koomiks romaani, kes meil täiesti kindel, et see ilmu kunagi eesti keeles. No see on fantastiline mõlemad nimetatud raamatud, nii Vahur Afanasjevi kui Mallus, Malle Salupereraamat, need on ikka tõelised telliskivid, nii et jääb üle kirjastajaid imetleda, et suudetakse nii suur raamat läbi lugeda. Nii lühikese ajaga on ju mõlemad üsna üsna hiljuti ilmunud Urmas, mis on sinu lugemiselamus? No omalt poolt pakuks midagi väga lühikest või mitte väga lühikest, aga mitte sellist meeletut tellist. Hiljuti lugesin Jüri Kolgi jutukogu naistepäev ja see on väga hea, kogu need lood on väga mõnusalt pöörased. Samas on nad sellise mõnusa elulise iduga ja need juured kuhugi lõpuks viivad, jumal teab kuhu välja, et, et need on väga-väga head lood. Ja võib-olla tõlkekirjanduse poole pealt Hanib kureissi eimiski. Noh, ta ei ole küll nii hea raamat, näiteks äärelinna buda või, või mõni teine, mis on eesti keelde tõlgitud, aga, aga ta on ikkagi väga hea lugemine ja saan ühelt vanamehelt, kes kes kujutab ette, et ta naisel on armuke ja on ka. Ja siis ta sepitseb, igastahes plaane ta toast välja minna ei saa. Ja kui ma seda lugesin, siis samal ajal toimusid need afäärid Edgar savisaarega, nii et see selle raamatu tegi huvitavaks see, et ma kujutasin ette, et see peategelane on seal Edgar Savisaar Nii et lugeja mõtleb alati veel midagi juurde, lisaks sellele, mida ta loeb. Nii aga kirjastajad, mida lugeja eelmisel aastal kõige meelsamini ostis, teil on kindlasti nüüd kokkuvõtted tehtud, Tiina. Kas kas küsimus puudutab nüüd meie kirjastust või, või üleüldiselt ravim elevil ja ma vastan ka üleüldiselt? No tundub, et, et lugeja ikkagi armastab neid samu asju, mis aasta varem. Ja mitu aastat varem. Tundub, et natukene võib-olla on hakatud lastele vähem raamatuid ostma. Mingi mingil moel tundub, et see lastekirjanduse number võib võib natuke väiksem olla, aga ma ei ole nüüd arvutanud väga üle, aga see on nüüd puhtalt nagu nagu tunde järgi, et lasteraamatuid kingitud ollakse ehk natukene vähem ja ma ei taha nüüd mingit linki teha selle selle prisma kampaaniaga. Aga võib-olla selline tunnetuslik mõte jah, kindlasti elulugusid eesti inimeste armastatud inimeste elulugusid ostetakse ja neid ostetakse ikkagi. Kui raamatul läheb hästi, siis need numbrid kasvavad ikkagi ka ilukirjandusest suuremaks ostetakse head algupärast ilukirjandust, kuigi et väga. Ja siis me oleme ju ikkagi kogu selle maailma tõmbetuultes, et kui, kui miski maailmas väga levib, tõlgitakse mitmekümnesse keelde, tehakse talle teleturundust Mil mingi tekstil on ka film peale tehtud, siis midagi ei ole teha, et need tõlked lähevad siin ju ka hästi ja inimesed loevad sageli jälgivad inglisekeelseid edetabeleid ja kui raamat tõlgitakse eesti keelde, siis siis loevad selle heal meelel omas keeles läbi. Minu meelest need eelistused eriliselt ei muutunud. Nii nagu ta on enam-vähem see jaotus olnud. Kui võtta nüüd see esim esimene 100 lahti, siis laias laastus on ta selliseks ka jäänud. Kui sa viitasid sellele, et ilukirjandusteost toetab kas film või teleseriaal, kas sa viitad siin Skandinaavia põnelikele, meiega? Ainult et noh, näiteks öeldakse koer, oravad just just ja, ja tegelikult noh, praegu on just tulnud Eesti kinodesse raamatu imebaasil tehtud film, väike ime ja, ja kohe on see tunda ja näha, et see mõjutab täitsa selgelt müüki. Tauno, kas lisaks elulugudele kõikvõimalikud eneseabi õpikud on ikka veel moes. Lugejate poolt armastatud? No eks nad ikka, eks nad ikka on, kuigi ma siin võrdlesin paari viimase aastast on nii-öelda top 100, mis mis võtta, on siis Rahva raamatu Kirjastuste Liidu tabelid aasta tabelid, et siis ma sain nii, et, et ikkagi kuskil pool raamatutest on Eesti päritolu või isegi natuke rohkem. Eelmine aasta esisajas oli kõik peaaegu 60 Eesti päritolu raamatut aga rohkem ilukirjandust. Et seda eestlane armastab sellist käsiraamatut ja ajalugu ja elulugu rohkem kui romaane. Et neid oli natukene rohkem kui ilukirjanduse poolt, aga kui niimoodi žanrite lõikes vaata siis tõepoolest lasteraamatuid oli vähem kui aasta varem. Et siin eile just rääkisin lastekirjanduse keskuse inimestega, kes ka ütlesid, et eelmine aasta ilmus aasta lõpus lihtsalt ka vähem lasteraamatuid või noh, vähemasti selliseid tugevaid tuntud autorite lasteraamatuid, mis paremini müüvad. Et kui kaks aastat tagasi oli lasteraamatuid esisajas 33, siis eelmine aasta oli 23. Aga see eneseabi ehk nii-öelda õua-õua kirjandus, noh see on jäänud kuskile sinnasamasse 11 12, raamatu kant, nii et, aga samas nad on sageli üsna seal edetabeli esimeses pooles, nii et nad on ikkagi müünud endiselt üsna hästi, nii et kuigi neid selgeltnägijaid tuleb vahel tundub vist päevas viis korda erikanalitelt, siis tundub, et päris ära tüüdanud see veel inimesi ei ole endiselt, et ikkagi ostetakse neid. Minu jaoks oli väike üllatused, krimikirjanduse osakaal oli küllaltki väike ja sellepärast ma kujutasin ette, et see on oluliselt suurem. Aga ei ole, 100 hulgas on ainult ühel aastal kolm, teisel aastal neli krimiromaani. Nii et ei olegi nii suur teema. Ilmselt on need lihtsalt väga palju ja see konkurents on suur. Noh, elulugusid 100 hulgas samamoodi ühel aastal neli, teisel aastal kolm. Ma arvan, et aastat kuus, seitse kaheksa tagasi oli neid rohkem, nii et natukene ikkagi hakkavad need persoonid otsa saama. Noh, aeg-ajalt leiab mõne veel aeg-ajalt ikkagi leiab mõne. Aga neid ei ole nii palju ikkagi enam pea ja. Ma loodan, et see suund on sellise suurema põhjaliku seepeale, et ei ole sellist, et noh, mis suhtumine vanast leiame mingi ajakirjanikku, kes viskab kolme kuuga mingi asja kokku ja siis nagu teenime jõuluaeg kõvasti raha, et ma loodan jah, et selline asi pigem kadumas. Aga noh, see eneseabiasi ta ei ole ära kadunud, ikkagi ta ühtlaselt püsib. Et ma usun, et lihtsalt seal on see asi, et mingid alateemad, mis seal tõuas on, et need muutuvad, et kaks aastat tagasi olid kristallid miskipärast ülipopid. Nüüd see on nagu pigem kaduma hakanud, et kristalli ja kiviäri ei ole enam nii kõva sõna, et ma hea küsimus, ma ütleksin, et, et võib-olla isegi poole miljoni hea küsimus, ma ei ole päris kindel selles. Aga ma olen täiesti kindel selles, et kui sa oled eesti nimega või vähemalt Eesti päritolu inimene, sa väidad, et sa näed selgelt mingisuguseid asju, et siis tarnet ostetakse endiselt. Tiina ma tahan öelda, et raamatute müük on ikkagi hästi seotud sellega, kui palju, kes ja kuidas neist räägib. Ja see elulugude elulugude laine on ikkagi ju ka selgelt seotud sellega, et et kas inimesed tulevad ise välja, ehkki ma oma oma asjadest, kas televisioon toetab seda kogu see turunduslik pool muutub aina olulisemaks ja olulisemaks ja tegelikult siin ei ole nüüd selles mõttes väga vahet Nende selgeltnägemise, raamatute ja, ja elulooraamatute vahele, et kui inimesed tulevad ja räägivad oma raamatust ise, olles nende raamatute peategelased, siis, siis nad toovad ostjad poodi nende üritustega seoses, nii et see turunduse osakaal mina olen olnud selles valdkonnas töötanud. Ligi kuus aastat, on hüppeliselt tõusnud, on see see turunduse osakaal raamatuedus? Urmas, kas see on ka sinu seisukoht, et väga oskuslik ja massiivne turundus aitab kehva sisu lugejale paremini lähemale tuua? No kindlasti, ma ei tea, kas need kehva sisu, et ma arvan, et selle kehva kehva sisu ikkagi nagu lugeja tunneb ära ka, nagu siin olid ennast Nendest nõia ja eneseabi ja toidu ja soolika raamatutest juttu, siis mind tegelikult nagu väga ei sega sellepärast et sest on ju tore, kui inimesed mõtlevad enda füüsilise ja vaimse tervise peale. Mis puudutab aga seda seda promo või kuidas inimesed ennast nagu välja käivad, siis noh, see on tõesti nagu hästi-hästi oluline, see meedia kajastas tegelikult kõige olulisem on ikkagi televisioon. Et ma olen ise vahepeal lausa jälginud seda, et näiteks kirjandusministeerium. Et kui seal on seal peakülaline, et mismoodi mõjutab see saade näiteks raamatupoe topi ja noh, on üsna selgelt, et, et kui see saade on olnud, siis Raamat tõuseb väga järsku sinna TOPi etteotsa. No see on seotud ju sellega, et ega raamatuid on meeletult palju, vahed on raamatuid ääreni täis, inimesed ei oska valida. Ja kui ikkagi tuleb autoriteetsed, autoriteetsed suust tuleb soovitus, siis seda heal meelel ka järgitakse, et et sul on kindlasti Urmas õigus, siin on võib-olla mõned üksikud erandid ka olnud, aga, aga üldiselt on tõepoolest niimoodi, et kui on, kui on teles olemas kajastus, eriti eriti võib-olla koos autoriga või peategelasega, siis kindlasti see aitab raamatut väga. Tiina, kas peaks olema vähem kirjust kirjastatud, et lugejal oleks kergem poes otsustada ja, ja letile pääseksid tõesti ainult tugeva sisuga teosed? Minu meelest küll minu meelest meil on liiga palju raamatuid, muidugi on nüüd lihtne öelda, et aga te siis vähem siis ise vähem neid raamatuid. Aga just enne saate algust siin paari sõnaga ka rääkisime, et kipub olema nõnda, et kirjastused saavad päris palju käsikirju. Ma usun, et tänapäev saab veel palju rohkem käsikirju, kui, kui meie lihtsalt saadud takse meili peale. Ja ikkagi neist, et meie raamatuks teeme ju väikese osa, aga kipub nõnda olema, et praktiliselt kõik need käsikirjad ilmuvad ikkagi kuskil leiavadki leiavad kirjastaja, või siis on isekirjastatud. Jah, ega ma väga seda, et Eestis oleks võimalik, et väga-väga hea, lausa geniaalne käsikiri kuskil sahtlis seisab, sest 40 20 kirjastust on selle ära öelnud. Et ikkagi, mis ikka ikka vähegi kannatab, see üldiselt välja antakse ja ja kahtlemata promo on tähtis, selles ei ole üldse mingit kahtlust, et kanaleid on ju vähe ja televisioon on praegu kõige tugevam, neid on umbes neli-viis. Me oleme tihti ka teiste kirjastajatega omavahel rääkinud, et mis mõjutab seda promo või edetabelisse tõusmist kõige rohkem. No eks seal on mingi tinglik pingerida isegi olemas, noh, ma arvan, et number üks Aktuaalse kaamera põhisaade number kaks, siis võib juba vaielda, kas ringvaade või kirjandusministeerium. Pärast seda siis võib-olla televisioon võib-olla äkki. Ja, ja väga palju rohkem muid variante lihtsalt ei olegi. Et tänapäeval. Me võime, sest sotsiaalmeediast küll rääkida ja, ja me tegeleme sellega loomulikult iga päev ka, et seal seda promo ise tekitada oma autoritele. Aga, aga ka sotsiaalmeedia ei ole kummist tegelikult. Sotsiaalmeediat tegelikult jälgib ikkagi üsna nagu piiratud osa inimesi. Sa lähed Nissi, tegelikult siis juba see suunad selle juba väga kindlale grupile ja ja see, et sul on seal kuskil Facebookis Tervis 2000 või 5000 jälgijat, see ei väljendu mitte mingil juhul sellena, et Sult 500 raamatut selle peale ostetakse kindlasti mittena. Teleauditoorium on lihtsalt niivõrd palju suurem, jah, eks ole, klikke ja laike, noh see on muidugi tore, aga no see on umbes noh, ütleme, et see on umbes sama nagu endale lemmikloomaks võtta kuldkala, et noh, et nagu on seal mingi asi, aga süljes teda ei võta, eks ole. Et, et see realiseeruni otseselt Nii läheme selle teema juurde, mis on kirjastuste puhul võib-olla põhiküsimus, see on siis see, kuidas majandusharul edaspidi läheb. Ehkas kirjastusi hakkab olema vähem, kas suured, nagu öeldakse, Etti kirjastused neelavad väikesed alla, kas nii mõnigi kirjastus kuulutab ennast pankrotis olevaks või vastupidi, tuleb väikese kirjastuse juurde, mis hakkab 2018. 19. 20. aastal juhtuma. Tiina. No kes seda nüüd täpselt teab, aga mingi mingi prognoosi võib teha ja siis hiljem vaadata, et kas, kas enam-vähem nõnda läks. Mina ise arvan küll, et mõned võivad loobuda kirjastamisest sest lihtsalt ei tulda ots otsaga kokku, kui eriti kui nimetusi antakse välja vähem, neil ei lähe väga hästi. Ja see on otseselt tingitud sellisest asjast, millest me ei ole veel täna rääkinud, ehk iraažide vähenemine. Et nimetusi on küll väga-väga palju, sellel aastal ka nii nagu eelmisel aastal tõi välja 3794 eestikeelset uut raamatut siis tänase seisuga on see number enam-vähem sama või isegi Tauno teadis öelda, et natuke suurem aga, aga tiraažid vähenevad ja ikkagi. Meie ei anna luulet välja, ma ei oska öelda luulekogude tiraažide kohta eriti midagi, aga aga päris tavapärased tiraažid on seal 500 600 700000 on juba kopsakas, tiraaž 1500 on juba juba üsna riskantne. Nii et ka see on mõne viimase aasta jooksul ikkagi see number läheb selgelt alla, nii et need ei too lihtsalt tagasi neid kulutusi, mis selle raamatu peale tehakse, ei võimaldada turundada neid raamatuid, et piisavalt kas või reklaami tellida, siis tasulistes reklaamkanalitesse ja, ja seda ma arvan küll, et kirjastajaid Kirjastuste mõttes jääb vähemaks, kas jääb vähemaks ise kirjastajaid, seda ma tõesti ei tea, sest see protsess käib ka lainetena, tuli mulle praegu üllatusena see, et tegelikult ise kirjastajaid laps ajas ei olnud väga palju ja ise kirjastamiseks peab autor olema väga enesekindel, väga tarmukas, tubli, ta peab rinda pistma probleemidega nagu nagu logistika ja laomajandus, see ei ole ka väga lihtne ja igapäevane kõigile. Ise kirjastamine kindlasti kõigile ei sobi. Aga kas, kas nüüd mingisuguseid väga suuri muutusi on? Jah, meid kõiki kuidagi puudutab ka see, et kauplused ise kirjastavad ja sellest on ka juttu olnud, aga, aga milline on selle asja pikem mõju? Ei oska öelda, mul oleks Tiina veel üks lisaküsimus, et miks kirjastused nii harva annavad välja kordustrükke, et kui ma lähen mõne kirjastuse veebiküljele, et et vaadata raamatut, mis mind Pealkiri huvitaks, siis ma lähen ridade kaupa seal toode on läbi müüdud, toode on otsas. Et tegelikult on nõnda, et väga sageli ikkagi raamat tuntud tiraažide lõpud müüakse juba allahindlusega ja sellest kirjastus ja tajub seda, milline on selle konkreetse pealkirja, selle raamatu järgi nõudlus ja, ja kui siis viimased 50 eksemplari on müüdud, siis, siis pannakse kaust kinni ja, ja kui siis kolm inimest helistab, siis esialgu tekitab see küll võib-olla sellise tunde, et võib-olla peaks nagu kordustrükki tegema. Aga kogemused on vist enam-vähem kõigile kirjastajatele öelnud seda, et see on häälekas vähemus. Ja tegelikult sa müüd need kolm tükki ära uuest iraažist, sellest kordustrükist ja, ja on ka kõik, et muidugi on erandeid ja neid ju kirjastused ise teavad ja teevad, et noh, meil on ka raamatuid, millel on müügil kaheksas trükk. Et ka meie kirjastuse nimekirjas kindlasti on neid ka teiste kirjastuste nimekirjas, kus on võib-olla 10. ja rohkem trükke juba tehtud ühest raamatust, aga, aga enamjaolt ikkagi püütakse ju esmatrükk teha piisav. See on selline laiali. Võrreldud enne kui me kuuleme Urmaselt, kuidas siis on see oma kirjastuse mis on selle rõõmude vaevad Tauno, kas kirjastusi lähema kolme aasta jooksul tuleb juurde või jääb vähemaks? No ma olen, ühest küljest on tunne, et, et see on niisugune jutt stiilis ma olin juba väike poiss, kui ma esimest korda kuulsin, et kõik kirjastused kohe pankrotti lähevad, aga ma arvan, et seda homme juhtu. Mis juhtub, on see, et tõenäoliselt lõpetavad võib-olla väljaandmise mõned väiksemad spetsiifilisele kirjandusele spetsialiseerunud kirjastused. Mul ei ole selliseid andmeid, et keegi suurtest tegijatest oleks nagu kohe pankrotti minema, siis ma sellist asja ma ei tea. Ma eriti ei usu, et, et kohe-kohe tuleks suuri ühinemisi. Jah, siin on olnud aasta üks erinevaid läbirääkimisi, kus on soovid lihtsalt ühte kirjastust või teist kirjastust ära osta, ei ole kokkuleppele selles jõutud, nende pakkujate kas kunagi jõutakse, ei ole välistatud, aga ma ei usu, et see nüüd väga lähedases tulevikus juhtuks. Et no ja mis puudutab seda isekirjastamise asja, siis noh, ma ei näe selles eriti suurt probleemi, et ma vaatasin, et siin viimastel aastatel on esimese 100 hulgas olnud 100-st raamatust umbes kuus, on olnud need nii-öelda isekirjastatud raamatud. Enamasti on see mõttekas sel juhul, kui sul on peale pealehakkamise teadmiste loomulikult olemas piisavalt lugejaid. Sest kui sa müüd oma raamatut, et 400 eksemplari 600 eksemplari, siis sellel ei ole väga suurt mõtet. Kui sa oled kindel, et sinu raamat müüakse 2000 eksemplari, siis võib sellel juba mõte olla küll ja see ei ole ka mingi Eesti omapära, sest kui siin vaadata üle lahe, siis Soomes näiteks nii Sofi Oksanen, Arto Paasilinna pärijaskond, Juha voorine on sisuliselt kõik, on need nii-öelda ise kirjastajad samuti eriti sellised edukad autoreid, nii et kui sul on noh, see on umbes sama asi, et kui sa oled kindel, et sul on edu, siis hakka ise ettevõtjaks, miks mitte ja teisest küljest on see siseelustiil, et ma ei lähe poodi ja osta oma kalapoest, vaid ma lähen püüan selle ise, eks ole, ainult et sellega kaasneb teatavasti erinevaid probleeme. Urmas räägi. Kohe hea meelega Donale vastan, et selle kalapüüdmise koha pealt, et et mul endal noh, on selline tunne, et, et viimasel ajal tõesti üks selline suurem trend on just nimelt see, mis puudutab Eesti autoreid, et nad annavad ise järjest rohkem raamatuid välja. Näited, kas veed miga keranen Kristiina, esin Maarja Kangro, noh, nii edasi ja nii edasi. Valdur Mikita Mihkel muidu. Just mutt kindlasti Hargla muidugi, nii et neid on nagu riburadapidi järjest rohkem tulemas ja mulle tundub, et et võib-olla asi ei olegi nagu selles, et kirjastustele midagi need meeletult ette heita, et hetkel te olete lollid ja saamatud ja midagi ei tee. Aga pigem on nagu võib-olla ka see küsimus see et noh, kui sa toona võrdlesid seda Eesti ja Soome Irjastamist, siis mulle tundub, et et see Soome on ikkagi selles suhtes sellises positsioonis, et kui sa oled nagu tuntud autor, siis muidugi anna minna, aga kui sa oled, ütleme mitte tuntud autor ja sa alustad seal enda esimese raamatuga ise kirjastades, siis on see nagu põhimõtteliselt üsna mõttetu. Ei see nähtus on ka ikka täitsa olemas. Okei, igatahes ma olen jah, kuulnud seda, et noh, seal on just see, see kirjastuse põhisus või et, et see peab olema kirjastus, paneb nii-öelda käpa alla, et see on juba mingi omaette kvaliteedimärk, et see on nagu oluline. Sest mulle tundub, et Eestis noh muidugi on Varrak ja noh, tänapäev ja teisigi, kirjastasin, mis on nagu suured kirjastused ja nad justkui garanteerivad, et see asi on kvaliteetne või hea asi. Aga mulle tundub, et midagi ei juhtu, kui seal nagu ei olegi nagu seda seda kirjastuse suurt ehkki all, et inimesed siin ikkagi loevad rohkem autorite järgi kui, kui seda, et kes selle raamatu välja andnud. Mulle tundub ka, et et see see küsimus või see minu enda mõte, et miks ise raamatu välja anda ongi pigem nagu see küsimus. Et mida, mille poolest, et noh, et mida teeb siis kirjastaja, mida ma ise ei suuda teha. Ja mulle tundub, et neid asju nagu väga palju ei olegi, et see jutt nagu sellest meeletust logistikast noh, mulle tundub, et ei pea paika ka, et muidugi võib-olla nagu inimesed, kes ei suuda Kultuurkapitali tootlust teha või aruandlust või või siis hulgimüügifirmadega ühendust võtta, et, et kindlasti selliseid inimesena on olemas, aga mulle tundub, et seal on midagi nagu üle jõu käivat. Ja Urmas, ma lähen siit edasi. Ma arvan ka, et on inimesi, kellele ise kirjastamine sobib hästi ja just sellised, kellel on võib-olla juba esimesed teosed kuskil ilmunud, kes tajuvad, et neil on olemas lugejaskonda, et see on piisavalt suur, kes selle raamatu ära ostad. Ja miks siis mitte proovida, et et kindla peale on teatud autorite puhul see väga õige. Samas on autoreid, kes pöörduvad ja just nimelt räägivad sellest kirjastusest kui turvapadjast nende jaoks, et nad on turvatud ka ebaedu puhul. Ja, ja nende jaoks on oluline see teatav kvaliteedimärk. Et mulle tuleb meelde üks selline näide, et me kunagi tõlkisime ühe Rootsi romaani. Ja, ja autor sai selle romaaniga Rootsis tuntuks. Võitis sellega Rootsi aasta romaaniauhinna. Ja siis ta ütles ka, et, et minu jaoks olulisem, kui see augus briketti võitmine oli see, et Bonnier mind kirjastas. Bonnier saab igal aastal 3000 romaani 3000 käsikirja ja see oli minu elu lotovõit. Et see kirjastus mind võttis. Et ikkagi on autoreid, kes pöörduvad kohe ja ütlevad, et ma tahan kirjastust, ma tahan, et, et ma tahan, et oleks valida hea toimetaja. Ma tahan korralikku toimetamist ja on autoreid, kes saavad kõige sellega väga kenasti hakkama, nagu näiteks sina, Urmas. Ja ega mul, mul on üldiselt sellega nõus, et see ongi nii, et ma ei kavatse küll kindlasti seda öelda, et et kirjastuste poolt välja antud raamatud on alati paremini ja kvaliteetsemalt tehtud, isekirjastatud on kohutavalt halvasti tegelikult pilte märksa kirjum, et et vabalt võib olla näiteks mõlemat pidi ja, ja on olemas ka nende nõndanimetatud ise kirjastajate autorite seas rida neid, kes annavad selle raamatu väga viisakalt välja. No ja siis on ka näited, kus ütleme, sihukestesse toimetamise kujunduse pool on niisugune kehvavõitu, kuhu oleks nagu pidanud panustama, aga noh, samas eks ole, neid tööõnnetusi nagu iga kirjastaja paraku teab, neid juhtub ka kirjastustes erinevatel põhjustel ja ja reeglina süüdlasi on selles protsessis rohkem kui üks. Nii et, et selles suhtes ei saa öelda, et üks mudel on õige ja teine vale. Ja pealegi, seal on natukene see küsimus ka, et mis laadi raamatuga on tegemist sellepärast et õhus. Et kui meil on siin nagu juttu noh, ütleme romaanist või mingit sorti siin juturaamatust, kus on selline. Oletame, et see autor on ka selle teksti kirjutanud suhteliselt hästi, ei vaja ühte või kahte toimetajat, et vaid äkki on tegemist noh, ütleme näiteks väga illustreeritud raamatuga. Ja raamatuga, kust on vaja siis otsida juurde materjale erinevatest arhiividest, pildipankadest kõike muud, vaja kontrollida asju. Ma olen ka ise mitu raamatut lausehaaval ümber kirjutanud üksnes sel põhjusel, et see raamat põhimõtteliselt oli hea, aga aga kirjutatud ütleme, grammatiliselt oli see kohutavalt halvasti. Et igasuguseid asju esineb. Nii et ses suhtes jah, kirjastaja peabki tegema ennast vajalikuks, kirjastaja peab kuidagi tõestama autorile, miks teda vaja on, et, et see ongi, et see panustada, et kas arutleda autoriga, kuidas teksti teha paremaks arutad seda, kuidas viia lugejani, eks ole, et sa leiad selle variandi, et kes on sobilik toimetaja, kes sobilik kujundaja, et sa hoolitsed ka promo eest ja kõike muud sellist. Et noh, loomulikult see ei õnnestu igal korral, aga noh, põhimõtteliselt see on õige, et kirjastaja peab ka konkurentsis näitama, et miks ta üldse vajalik Te olete siis kuulajale meelde, et Urmas Vadi on asutanud kirjastuse kolm tarka ja siis 200 vabadust 2000 seitsmeteistkümnendal aastal oma teose Nederland andis kolme targa kirjastuse all välja, et asjast siiski aru saada. Urmas, ma küsin, et kui kirjanik ise kirjust kirjastab ja ta peab tellima kujunduse, turunduse toimetamised trükkimise raamatupidamise hoiustamisel, levitamise ise autoga mööda Eesti raamatupoode laiali vedama oma teose ja raamatukogudesse, kas see kõik tuleb siis odavam kokkuvõttes kui see, kui sa sõlmid lepingu kirjastusega, kes seda kirjaniku ees teeb? Vaat sellele küsimusele, kas ta tuleb odavam, ma ei oska vastata, aga ma võin vastata sellele küsimusele, kas see tasub ennast ära. Ja sellesama romaani never landi näitel ma võin öelda, et et väga hästi tasub ära, et ma arvangi, et mul on sellega nagu kenasti läinud. Ja, ja sellel on praegu teine trükk, mis hakkab ka vaikselt läbi saama. Et, et selles suhtes on hästi, aga noh, see kõik see, et kuidas naljaandmise kord siis välja näeb, et noh selles suhtes ma arvan, et see oma eesti ilukirjanduse tegemine on selles suhtes nagu või noh, mitte tegemine, vaid väljaandmine on selles suhtes lihtsam, et seda üsna tihti toetab Kultuurkapital. Seal peab olema selle omafinantseering ja tavaliselt kujundaja ja viljendaja pead sa ise kinni maksma? Tihti ma ei tea, kui tihti, aga, aga näiteks mina sellele romaanile sain ka toimetaja tasu juurde. Nii et, et selles suhtes väga suure osa katab ära nagu trükikuludest tüki kulutamata. Ära see kultuurkapital, noh, mitte alati nii ja naa, eks, aga ma räägin, kuidas selle raamatu puhul oli. Ja kui see on juba trükikojast välja tulnud, siis sa teed nende kahe kauplusega Apollo ja Rahva raamatu ka lepingud. Ja, ja juba, et noh, kui on näiteks Treifi kirjastas, ta viib ise nende ladudesse ja siis ülejäänud patakad viits endale koju, siis terve tuba seal neid täis ja nad haisevad nurgas. Et see on tõesti selline uue raamatu lõhn on väga ilus ja hea peaaegu 1000 tükki nurgas, siis see on mingi selline nagu kirbe, liimi lõhn või lausa hais, nii et, et see on nagu võib-olla kõige suurem probleem selle kirjastuse puhul. Aga ka siis noh, lõpuks ka ise nagu ei hakka neid ju. Poodidesse edasi saatma väidet kullerid käivad tänapäeval uksest ukseni, nii et, et selles suhtes on kõik nagu väga meeldib, et ei ole mingit mingit probleemi sellega olnud. Tegin kiire ülevaate algaja kirjastuse kirjastaja elust. Ühesõnaga, sul on olnud nii hea oma kirjastamise kogemus, et ma saan aru, sa jätkad kolme targa firmamärgi all. Nojah, aga ma annan endale ka aru sellest, et on väga suur vahe, kas tegemist on romaaniga, kas tegemist on jutukoguga või tegemist on sellise asjaga nagu näidendiraamat või mis veelgi hullem luulekogu. Et, et see on selge, et, et romaane ikkagi ostetakse rohkem, et mul ei ole nüüd nagu selliseid selliseid mõtteid, et oi, et ma enam kunagi ühegi teise kirjastusega tegemist ei tee ja nüüd ma rikast on pidevalt ja järjest enam ja enam Tiina, ja et me räägime siin praegu palju ise kirjastamisest, aga tegelikult isekirjastavad Eestis ja nii palju, kui ma aru saan mujal ka ikkagi siis eeskätt proosakirjanikud, et et kirjastuste kirjastajate portfellis. Ja tegelikult see algupärane ilukirjandus ei moodusta väga suurt osa, et meie anname ka välja algupärast Eesti ilukirjandust ja teeme ka klassikalistest teostest heal meelel uusi trükke nagu näiteks noh kui tuua näiteks kas või keisri hull või Wikmani poisid või selliseid asju teeme ka. Aga ikkagi Eesti Kirjastuste portfellid koosnevad ju väga mitmekesistest asjadest ja millest me ei ole siin üldse rääkinud, on ikkagi tellimine paljud kirjastused meie sealhulgas ja kindlasti tänapäev ka pöörduvad autorite poolt poole ja tellivad teose. Et need ei ole siis otseselt ilukirjandusteosed. No näiteks ilmus siin sügisel selline raamat nagu mustrid. Et see sündis idee kirjastuses teha Tartu ustest ja akendest selline ajalooline ülevaade, pildistada sinna juurde sadu ja sadu aknaid, uksi ja see tulemus sai täiesti tore, aga see oli siis tõesti kirjastuse tellimusel tehtud raamat ja sedalaadi tellimusi teevad kõik kõik kirjastused, eriti just käsiraamatute osas, et meie tellima näiteks palju aiaraamatuid aiaraamatute autoritelt. Pealegi päris suur osa raamatutest, mis ilmuvad üldse, on tõlked, nii et et tõlked reeglina tulevad ikkagi kirjastuste kaudu ja noh, ma ei ütle sellega seda, et kõik tõlked on kohutavalt väärtuslikud, seal on ka igasugust kraami, loomulikult. Aga ma arvan, et see võib olla üks selline väike, aga mitte eriti tähtsusetu aspekt selle juures on see, et enamik kirjastusi tegutseb sellise ühendatud anumate süsteemi järgi ehk ehk noh, ütleme siis nii, et me ühtede raamatute tulust katame teiste miinust, eks ole. Ja suurem osa kirjastusi teavad paljude raamatute puhul ette, et selle konkreetse ilmu raamatuga ei olegi loota mingisugust suurt tulu või hea, kui ühe euroga, kui on tore raamat, siis naljalt rõõm, eks ole, aga, aga see ongi see, et sa ei saa avaldada ainult selliseid raamatuid, mis sulle endale kohutavalt meeldivad. Ehk Ma lihtsalt tahan öelda seda, et, et kui siin nagu vahel jääb selle jutu juures mulje, kui rääkida räägitakse sellest kirjastamisest, et kirjastajad on ainult vereimejad, sotsialistid siis tegelikult väga paljudes kirjastustes on ikkagi selline kultuuriteo mentaliteet täiesti olemas. Ehk me teame, et me neid raamatuid avaldama, sellepärast et need on väga head raamatud. Ja me kahjuks ei loodagi, nendega mitte midagi, teenib, aga siis meil on ka siin nüüd siin need maid kristallide pealt ennustamise raamatut, millega me teenime selle raha, et maksta nüüd nendele autoritele, kes seda võib-olla meie silmis rohkem väärivad. Ehk need. Need nii-öelda ise kirjastused ei jaksa sellist süsteemi üleval kanda, nii et selles mõttes, et teatud asju kirjastused jaksavad paremini teha, millega sellist kultuuripilti rikastada. Ma küsiksin veel kummagi kirjastaja käest, et palun iseloomustage oma kirjastuse turundusmeeskonda, kui professionaalsed nad on ja kui palju on raha, et uudisteoseid turundada, tutvustada. No päris numbreid võib-olla ei hakka ütlema, aga meil on meie turundusmeeskonna kaks inimest. Ja kaks nüüd alates sellest aastast seni tegutsesime ühe inimesega, ilmselgelt jäi jõudu väheks tal. Ja meie kirjastusel on nüüd selline süsteeme, et kõik projektijuhid, kes raamatuga töötavad, tegelikult jälgivad seda turundust, kuni kuni raamatu tiraaž on läbi müüdud, et ei toimu nii-öelda üleandmist turundusosakonnale või turundusspetsialistile vaid ikkagi projektijuht ise ka tegeleb sellega kogu aeg suhtleb autoriga ja käib temaga kaasas siis esitlustel, kui on vaja ja vaatab, kus, kus või mis oleks vaja mingit promo tellida. Aga kogu see, kogu see turundus on selline. Küsimus tegelikult sellest, kui palju autorid ise on valmis välja tulema, kui palju on meedia vastutulelik, kui see eespool räägitud teleteema siin. Nii et meie, meie turundame, nagu me suudame, kaasa arvatud sotsiaalmeedias ja kui siin ennem oli, et sotsiaalmeedia on natukene nagu kuldkala moodi akvaariumis, et polegi ta nagu õige lemmikloom, siis pisut vaidlen vastu. Et just väga spetsiifiliste raamatutega, nagu nagu näiteks just nimelt aiandust puudutavad raamatud, millega me kevadel-suvel palju tegeleme, siis seal on see Facebooki tegevus väga-väga abiks ja minu meelest me paari raamatuga ikka olemegi seal saanud selle läbimurde, et inimesed, et on selle uudise sealt kätte saanud, sest et Facebook sellist agressiivset müüki ei talu ja, ja ei taha ka teha. Aga, aga iseenesest on vaja inimesteni viia uudis, et see raamat on olemas, et see ongi tegelikult kõige olulisem turundus, et see raamat on olemas, siis inimene ise otsustab, kas ta seda vajab, tahab ja nii edasi. Tänapäeva turundus. No turundus on jah, selles suhtes meil niisugune peen sõna, et meil on kuus inimest igapäevaselt nendest me teeme siis 150 raamatut aastasest nendest kuuest siis üks on nimetuse poolest turundusjuht aga siis iga raamatu puhul ütleme, selle konkreetse raamatu eest vastutav toimetaja või peene sõnaga, mis iganes projektijuht siis teeb koostööd turundusjuhiga, et siis no koordineerida koos, kuna ütleme, projektijuht teab, siis paremini kõiki detaile, mis selle raamatuga seoses on. Nii et, et see ongi natukene selline ebamäärane, et mitu inimest sellega tegeleb, noh, eks vahel tuleb ka majast väljast võib-olla veel keegi juurde plussis. Nojah, ega nüüd eelarvet sendi pealt nüüd ei hakka kokku lugema, aga ikkagi me kulutame aastas ütleme kümneid tuhandeid selleks, et osta reklaami põhiliselt trükis avaga, raadios, teles üldiselt. Sest see on liiga kallis telereklaami, kui tahad, et see mõjub, tuleb väga palju osta seal lootusetult kallis, tavaliselt. Sotsiaalmeedia kindlasti ja, aga tänapäeval on ju isegi ütleme raamatupoes iga lauanurk on kindla hinnaga, et kõikide selliste asjade eest tuleb ka maksta. Sotsiaalmeedia jahe, et see oleneb täpselt see olenebki sellest, mis raamatuga on tegu. Et teatud raamatute puhul aitab see rohkem, mulle tuleb näiteks meelde, ütleme eelmine aasta Keiti Vilmsi kallan puuri kogu, noh, kellel on oma niisugune kindel lugejaskond, Twitter, Facebook. Aga noh, ma arvan, et mõne teise autoriga see ei toimiks sama hästi loomulikult. Või siis noh, kõik siuksed moodsamad asjadest, mis ma siin näiteks, noh, mis ma ise viimased päevad tegelenud. Et meil, noh, andsime välja ühe Ameerika põnevusromaani ja siis üritada ja selle autori käest kätte saada siis ka selliseid, mida saab turundamiseks kasutada, et noh, kuna ta on hästi populaarseks saanud, siis tema aeg on muidugi napia kallis, aga õnnestustelt kätte saada siis mingisugune emaili intervjuu, noh, see sellestki natuke kasu. Siis nädal aega rääkisime see, et, et ta saaks meile teha mingisuguse videofaili tervitusega eesti lugejatele, mida saab siis kuskil internetipoodi üles panna ja nii edasi. Et, et see ongi see, et, et kirjastus töötab, ei tähenda tänapäeval kindlasti seda, et paned korrektuuri komasid, vaid sa peadki tegema kohutavalt palju erinevaid asju, et jah, mõni päev tõesti paned need korrektuuri komasid ka ja kui kontrollid ise mingisuguseid poognat üle, aga teine päev tegelebki hoopis teiste asjadega, mis enamasti on ka tore, aga vahel on naljakas. Hiinalt repliike siis Urmas ja lihtsalt see repliik, et mõne raamatuga on ikkagi niimoodi sa võid pea peal seista ja mitte midagi ei juhtu. Et ma, ma tean vähemalt kahte raamatut, millele on tehtud telet ostetud telereklaami tehtud. Kuku raadiosse nädalane saade on intervjueeritud autorit. No tõesti mida iganes, kuni rongis flaierite jagamiseni välja. Ja see ei ole liigutanud seda raamatut, et vahel mõni raamat lihtsalt peletab ja, ja, ja nii on. Tiina just ütlesin ühes eelmises vastuses, et väga palju turunduses oleneb sellest, kas autor on valmis välja tulema lugejate ette. Urmas, kas uue teose tutvustamine lahti lõigatud tordi ja kihisevat šampanjat ka on autorile pidupäev või pigem on see üks teeb natuke haiget, sest see on kallis. Ei, no mina tulen hea meelega välja, sellepärast et kui sa juba kirjutad, noh, kirjutamine on selline hästi isiklik asi, sa võid iseendale ka kirjutada, aga kui sa ikkagi otsustad selle välja anda, selle käsikirja ise veel välja anda, siis on iseenesestmõistetav, et tahaks, et see jõuaks võimalikult paljude inimesteni. Et see saaks mingisuguse retseptsiooni vastukaja ja nii edasi ja noh, siis ongi ja nagu väga väga selge, et ma ise enda näo ja hääle ja nii edasi sellega kõigega proovin sellele kaasa aidata, et mingi meeletult metsikuid asju pole nagu teinud või et kuskile seda meelega toppinud, aga küll jaganud ja noh, käinud välja mingisuguseid mõtteid, mida võiks seda raamatut aga teha. Et, et see hoiak, et oh, nüüd mina olen endast kõik andnud ja ja meedia ja lugejat nüüd on teie kord, et, et see see on ka natukene selline liiga vana, romantiline nagu hoiak, et seda pole ka vaja, ma arvan, et see ei ole kasulik, lihtsalt. Et jah Enne kui ma lõpetuseks küsin kirjastajate ja kirjaniku uus aasta soovi järele eesti lugejale, kas soovite veel midagi kommentaariks lisada? Tiina Tauno. Võib-olla ka seda, et mida see aasta veel näitas, oli see, et inimesed ikkagi tahavad lugeda vanud odavaid tekste, head Eesti klassikat. Ja, ja see on võib-olla see tagasipöördumine nende vanade, tuttavate tekstide juurde ja nendest selle, selle väärtuse ülesleidmine on võib-olla see, mida soovida lugejatele, et raamatut võib ja teinekord, kui peab üle lugema, et see näitab, mis seal tegelikult sees on. Tauno. No ma ütleks hästi palju nende kõlanud hukatuslik sõnumite ja ennustuste kõrval, et asi ei ole tegelikult sugugi nii lootusetu. On raamatuid, mida loetakse endiselt täitsa hästi. Nii mõnedki nendest raamatutest on tegelikult head, et ei loeta ainult sodi. Nii et kindlasti ei ole asi täiesti lootusetu. Mulle meeldiks, kui lugejad võib-olla natuke gene avatuma meelega loeksid ka selliseid teemasid, mida nad muidu nii väga ei loe. Näiteks mis puudutab just võib-olla väliskirjandust, et üks selline murelaps teema on juba aastaid olnud võõrkeeltest tõlgitud, ilukirjandus seejuures isegi väga hea. Et selle lugemine on natukene kängu jäänud Eestis. Et asi, mille pärast ei pea eriti muretsema või vähemasti mitte väga muretsema on eesti kirjandus, sest lugejatel on huvi selle vastu. Üks paremaid osasid selles on praegu Eesti lastekirjandus, kus on vähemalt ühe käe ja kui väga tugevaid autoreid. Ja üks asi, mida ma sooviks, on see, et natukene rohkem tähelepanu pööratakse raamatukogudele, sest meil on suur raamatukogude võrgustik, aga, aga see nende rahastamine Ja nüüd kirjaniku uusaastasoov eesti lugejale Ma ei tea, ma mõtlesin hoopis teise asja peale, ma mõtlesin Tiina jutu peale, mul tuli meelde, et Hiiname kunagi käisime ühel kokkusaamisel Soome kirjastajatega, ma ei tea, kas sa mäletad seda muidugi mäletan. Ja, ja siis ma mõtlesin hoopis sooviks kirjastajat Talle eesti kirjastajatele midagi. Et sealsamas kokkusaamises kokkusaamisel me rääkisime nende soome kirjastajatega. Ja mis oli hästi huvitav, minu jaoks oli see, et neil on väga selge programm. Et Neil on, nad tegelevad nii tõlkekirjandusega kui enda autoritega ja nad enda ootareid nii-öelda müüvad, proovivad müüa ka nagu väljapoole Soomet, et siis, et et nende autoreid tõlgitakse. Ja mulle tundub, et ma võin mööda panna ja Tauno ja Tiina, kohe parandage mind, aga mulle tundub see asi, et eesti kirjanduse kirjastused väga sellega ei tegele. Et nad eesti autoreid nagu väljaspoole välja käiksed, neid tõlgita tõlgitakse ja mingid raamatud ilmuksid. Et see mulle tundub, on rohkem ikkagi Eesti Kirjanduse Teabekeskuse teema. Aga see võiks olla ka kirjastuste teema, et selline soov. Lühikesed vastulauset. Ei no selles mõttes, et Urmasele on suures osas õigus, see pigem ongi nii, et valdavalt tegeleb sellega teabekeskus. Aga noh, selles mõttes ei saa öelda, et kirjastused ei tegeleks sellega üldse, et et kirjastused teevad koostööd teabekeskusega, kes siis saab messidel kokku kokku erinevate väliskirjastustega, sest nad ei taha Eestist saada topelt kokkukirjast ja teabekeskusega, et see süsteem põhimõtteliselt käib nii. Ja Tiina, no ma arvan, et mõned mõned suuremad kirjastused on üksikute raamatute puhul ka ka üritanud seda teha. Ma ei tea, kui edukalt meil on õnnestunud müüa paar-kolm litsentsi. No näiteks Soome turule müüsime suure eesti kinda, raamatu, kindamustrite litsentsi ja veel paar asja, aga nüüd ilukirjandust, see käib tõesti läbi teabekeskuse ja ma arvan tegelikult, et nende sissetöötatud, et nagu tööjoon on võib-olla praeguses olukorras kõige parem. Punane jõudu teinud selle katsega paaril messil ja üritanud teatud Eesti raamatuid just pakkuda, aga seda ei saa niimoodi huupi teha, et sa pead väga täpselt teadma, kellele sa pakud ja see peab olema siis juba nendele arusaadavas keeles olemas, sest nad ei viitsi kunagi hakata otsima eesti keelest tõlkijaid, kes neil asja ära seletaks. No ei tea, on paar erandit ka olnud, aga jah, et üldiselt kõik need katsed, mis meie oleme teinud, on olnud keerulised ja täis tagasi. Ja minu uusaastasoov on see, et istuge vähem teleka ees, lugege rohkem raamatuid, kas neid, mis me poest ostame või neid, mis koguste laerutame. Tänases saates olid kirjanike kirjastaja Urmas Vadi kirjastuse hea lugu tegevjuht Tiina Kaalep ja kirjastuse tänapäev, peatoimetaja Tauno Vahter. Tänane kuulajaid ja järgmine reporteritundi juba homme samal ajal kuulmiseni. Saade on järelkuulatav vikerraadio kodulehel põis mobiiliäpi kaudu.