Vikerraadio Reporteritund. Tere, head kuulajad. Hiljemalt järgmise aasta lõpuks on meil teada, missugune Eesti linn kannab 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Seni on oma kandidatuurist teatanud Lõuna-Eesti keskus, Tartu ja Kirde-Eesti tugipunkt, Narva Tartu teatas esimest korda oma soovist kultuuripealinnaks saada juba 2004. aastal ja toona konkureerida lõpphääletusel Tallinnaga. Kultuuriministeeriumi juurde loodud komisjon tegi otsuse häältega kuus kolme vastu ja Euroopa kultuuripealinn 2011 oligi Tallinn. Nüüd aga Tallinn enam ei kandideeri ja Tartu liigub juba enam kui pool aastat. Uue võimaluse poole Narvale seest on seekordne kandideerimisperiood esimene, ehkki neil on tartust vähem kogemusi. Räägime Narva kasuks see, et linnal on appi läinud Eesti ühed parimad kultuurikorraldajad, kusjuures Helen Sildna, aga eriti maris hellrand mäletavad hästi, kuidas tehti kultuuripealinna programmi Tallinnas. Selleks et nende kahe linnaplaanidest pisut enam aru saada, olen ma selle saate jaoks teinud hulga intervjuusid. Kõigepealt meenutame ühes sihtasutus Tallinn 2011 juhtinud Mikko Fritze ega meie pealinna ettevalmistusi, siis aga räägin Tartu kultuuripealinna projekti ühe juhi Kalle baasiga ning Narvale appi läinud kultuurikorraldaja Helen Sildna. Juttu teeme ka Narva linnapea Tarmo Tammiste ja Tartu linnapea Urmas Klaasiga. Mina olen Madis Hindre ja soovin teile head kuulamist. Head kuulajad, alustame oma saadet telefonikõnega Amsterdami, kus elab meie eelmist Euroopa kultuuripealinna projekti ehk Tallinn 2011 juhtinud Mikko Fritze. Ehkki Mikko Fritze tol samal, 2011. aastal enam projektiga seotud ei olnud, võib vist ilma liialdamata öelda paljumis toona sündis, sai teoks just tänu temale, niisiis Mikko Fritze, enne kui me meenutama hakkame, siis kus võiks kultuuripealinn olla 2024. aastal kas Tartus või Narvas? Aga mina ei tea, minu arvates mõlematel on suured eelised midagi enda kandidatuurist teha. Aga teil oma isiklikku eelistust ei ole? Ei, ei, loomulikult ei ole, ma mõtlen, et kollaeelistust kindlasti ei ole, ma arvan, et loomulikult noh, niimoodi ütleme Euroopas juba vaatenurgast poliitiliselt võib-olla ka niimoodi öeldes andeks Narva super pane, et Vene piiri peal ja kõik see elanikkond seal ja koos elamine, ma arvan, samasse on nii väike linn, et ei ole nii lihtne, seal ei ole võib-olla ka infrastruktuuri, mis Tartus on. Et ma arvan, et seal on ka omad eelised natuke võib-olla nagu tavapärane ka võrreldes selliste Narva positsiooni ja taustaga Aga läheme nüüd ajas enam kui 10 aastat tagasi, kui te 2007. aastal sihtasutus Tallinn 2011 juhtima hakkasite, kas te oskasite arvata ka, et missugused teemad, missugused probleemid teil tulevad, millega rinda pista? Sest noh, seal on lihtsalt see asi, tuli pidi läbi viima, et selles mõttes oli mulle küll uus, aga selles mahus küll ma arvasin, et kindlasti poliitiliselt ja ma ootasin palju rohkem võib olla probleeme, konflikte nagu sellise kunstilise, et inimesed oleksid kurvad või vihased, et ei saa kaasa lüüa. Seal ma ootasin ikkagi rohkem probleeme, aga nagu võib-olla diskussioone, aga jah, et nad siis omal ajal isegi loobusin, seda ma ei osanud oodata. No mis puudutab kultuuriinimesi, nende muresid, siis kiideti algusest lõpuni, et saite kultuuriinimestega pööraselt hästi läbi, aga mis siis kõige raskem oli kogu selle protsessi jooksul. Ei noh, seal oli lihtsalt see, et riik ja linn nagu ei saanud ühele liinile, et seal oli tõesti poliitiliselt kaitse võimatu, et nad teeksid koostööd ka rahaliselt ja ajad olid nagunii keeruliseks, sest oli finantskriis ja raha oli vähe, seal on küll palju sellist minu meelest tüütud ja mittevajalikud töö, seal oli koalitsioon Kaaennelist nad lahku läinud, natuke ennendused kultuuripealinna algas ja siis lihtsalt nad ei saanud oma pähe nagu lihtsalt kokkuleppel, aga minu arvates on nii suur asi ja eriti Eestile on see nii suur asi, et tegelikult peaks seda nagu koos tegema, sinna läheks palju energiat, et seda nagu kokku viia. Politiseeritusest ei saa üle ega ümber ka siis, kui rääkida ükskõik missugusest eesti omavalitsusest, kui palju see takistuseks võib saada, kuidas seda üldse vältida? Ma arvan küll, et teeks selliseid valimisprotsessi kamp inimesi, kes nagu on, saaksid tegelikult usaldus ja vabadus teda kultuuripealinna pärast nüüd täitsa papad kätega läbi viia vabamalt kui näiteks meie, siis kui töö hakkab, et nad ei kogu aeg peaks nagu küsima toime seda toime, seda kas ja peab olema natuke vabam sellest poliitikast, muidu kunste sündi. Kes oli, kelle käest siis pidevalt küsima pidite? Meil oli minu arvates väga madalat summat, millest pidi siis alati küsima, kas me tohime neid välja käia ja siis poliitikas oli ka kogu aeg vähem võimalusi, midagi nagu teha ja välja paista ja siis oli see kultuuripealinn, selle asi, mis siis äkki saaks võib-olla võtta mingit poliitilist kasu ega, mis seal keerutada loomulikult oli linnapeamisse vastu, ta tahtis, aga ta on selline inimene, kes ikkagi tahab ka natuke kontrollida selle ajalinnaga. Tallinna kultuuripealinnaks olemise ajal räägiti päris palju sellest, et see ettevõtmine ei tohiks aasta lõppedes läbi saada, et projekt peaks linna kultuurielule nii-öelda uue hoo andma veel kaua edasi kajama näiteks NO teatrile ehitatud põhust maja lammutama. Igatahes maha see oli ka plaanitud, aga, aga mis teie hinnangul alles jäi Tallinnasse, sellest kultuuripealinna aastast? Noh, see on ka näiteks ja täida ma arvan, et no teater, mis on supervinge teatri oleks muidu ka, aga ma arvan küll hoogu sisse, et nad tegid ju Euroopa Miks need ametile jalgne inglise teatriga ja sellest hakkas võib-olla isegi karjäär mõnele nendele näitlejatel väljaspool Eestit. Meremuuseum tegelikult on asi, mis kindlasti sai hoogu sellel ajasite skulptuur, mis asub lauluväljakul, Kromaatiku kultuurikatel, ma poleks ka olemas, selles, ma arvan isegi Tallinn üksiklikutes sellel ajal nagu hoogu. Kas enne kultuuripealinna, et aga ikkagi sai sellest mingit energiat on olemas ja neid kah nagu kasutavad maid, saab korralikult kanaliseerida, läheb edasi või näiteks Arvo Pärdi lugu, Adams, lament, kes kirjutatud kahele kultuuripealinnale Istanbul lillega Tallinnale ja on Arvo Pärdi üks tähtsamatest lugudest üldse, mis see saab öelda, ma arvan, et seal on rohkem ka kõik ei meenuta ka, ma arvan, isegi seni ja motomereäärsed lood sellest on ka jäänud, merepäevad ka meie nagu selle kultuuripealinna tiimi valjemalt kasinus ikkagi veel töötab. Nii et see, et kultuuripealinna aasta annab linna ja piirkonna kultuurielule uue hoo sisse, et see ei ole ainult sõnakõlks, vaid tegelikult see käikina Ma arvan, et kui hästi teha, siis täpselt see käibki nii ja loomulikult asi, mida sa ei näe, mis on ka oluline, on nagu sellest sünnivad hästi palju kontakte kultuuritegijate, institutsioonide ja euroopatest institutsioonide kultuuritegijate vaheldus, seda ei tohi alla hinnata. Eestil ei ole kogu aeg mingeid rahvusvahelisi juhtumi. Eurovisioon tuli ka võidu kaudu ja juhuslikud planeerida seda ei saa. See on küll suur võimalus välja paista. No üks asi, mida kultuuripealinna projekti juures ikka räägitakse, on see tiitel aitab kultuuripealinna ja kogu riiki laias maailmas tutvustada. Nüüd vaatasin, kui palju meie ajakirjandus rääkis läinud aasta Euroopa kultuuripealinnast, ehk siis Taani keskel asuvast argusest ja leidsin ainult paar väikest nupukest. Teie olite siis välismaal, kui Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn, kas Tallinnast räägiti välismeedias rohkem? No ma olin juba proove, seal oli võib-olla see eelis ka, et Soomes oli ju turgu teine kultuuripealinn ja meil oli juba hästi palju koos nagu üles ehitatud ja Soomest küll räägiti sellesse, vaadaku kirjalise Saksa meediat ka ja see ei ole nüüd neid, iga päev on kolm artiklit, Need, kes aga võrreldes selle eest ei maksnud midagi ja midagi nagunii super erilist, nagu euroliidu kokkusaamine, NATO suur koosolek juhtunud. Ma arvan, seal Saksamaal väga palju seiklejaid. Samas tuli juurde või neid artikleid, võib-olla nood teatris ei saa ka oodata, terve maja on kogu aeg, räägime kultuuri peale ning siis seda ei ole. Olenemata nüüd sellest, kumb kuue aasta pärast kultuuripealinna tiitlit kandma hakkab, kas Tartu või Narva, siis lõpetuseks, mis need põhilised punktid on, mida Tallinna kogemusest õppida või teie kogemusest õppida, ehk mida peaks juba eos teisiti tegema? No ma arvan, et see rahastus peaks olema eelkõige rohkem, võib-olla usaldust ja vabadust peaks olema, kellel diil, kes selle asjaga tegeleb, ei tohi kunagi unustada, et kultuuri peale me ei ole nagu olümpiamängud ei ole, kui ette öeldud, et kuidas see peab olema, iga kultuuripealinn on teistmoodi ja ma arvan, et seal peab korralikult mõtlema. Lahatakse mingi kureeritud asi, et keegi tuleb ja ütleb, et see on hea, mingi tiim ütleb, et see on hea, vaid proovib vaadata kunstnikud, intellektuaalid, linnarahvas tahab ja Tartu ja Narva puhul siis on võimalik sellise linnaga suhelda sellisel tasandil, et sa saad aru, kuhu peaks minema ja siis sa saad selle kogu linna ka enda taha ja siis siis ma arvan, et see on hästi oluline, et tegelikult see elanikkond ja eriti loomulikult nad loovad inimesed seisavad selle idee taha on ka selles mõttes natuke väsitav, sest kogu aeg nagu inimestega suhtlemine ja seletamine viib energiat, aga ma arvan, et see on hästi oluline. Nüüd oleme teinud põike Tartu linna kultuuriosakonda, kus seinte peal on Tartu kultuuriinimeste pildid ja tahvlitel hulk märksõnu Tartust aastal 2024 jututeema siin kultuuripealinnaks kandideerimise projekti juhtiva kallebaasiga alustame kõigepealt möödunud kandidatuurist. Kas te oskate öelda, miks Tartu Tallinnale alla jäi, kui prooviti saada kultuuripealinnaks 2011 nii palju, kui ma olen ise lugenud ja kuulanud ka toonases protsessis osalenud inimeste muljeid meenutusi, siis Tartu tegi väga head tööd, eelmisel korral kaasas lisaks linna seest ka väljastpoolt linnainimesi. Miks otsast Tallinna kasuks langes? Eks räägitakse ju sellest, et ütleme nii, otsustajad olid siitsamast Eesti seest ja oli vaja valida siis pealinn Tallinn, võrreldes sellega oleme nüüd palju paremas seisus, sest saabuva euroop kultuuripealinna valib siis Eesti sees välja tegelikult rahvusvaheline žürii. Tagantjärele tõmblast räägivad nii kultuuriministeeriumi inimesed kui siis mõlemale poolele lobi teinud inimesed, et Tartu selline programm dokument oli parem, kuid Tallinna, aga mis Tartul jäi vajaka, oli infrastruktuur, olid ühendused Tartusse ja Tartust välja. Kas nüüd on Tartu kultuuritaristu paremas seisus Tartu kultuuri taristunud kindlasti palju paremas seisus ka need ideed ja unistused, mis pandi kirja eelmisel korral kandideeris piirides, nendest on ju enamus valmis tehtud vaid kesklinna siis kultuurikeskust, ehk siis raamatukogu laiendust ei ole veel, aga muu on valmis tehtud ja see näitab, et ka kandideerimisest juba üksi võib tegelikult kasu sündida linna jaoks. Aga kui võita korraldusõigus, siis sellest sünnib kindlasti veel rohkem kasvab. Ma vaatasin teie eelmise kandidatuuriga esitatud pabereid ja Tartu lubas kultuuripealinn 2011 aastaks enam kui 400 miljoni kroonist eelarvet tänases rahas oleks see siis 26 miljonit eurot, kui palju kultuuripealinn 24 eelarve võib olla? Praegusel hetkel me saame vaadata teiste, kas siis juba korraldanud või korraldavate linnade eelarveid, saame siis välja pakkuda ainult võimalikku vahemikku. Kui me tahame teha sama hästi kui näiteks kaunas, siis sealt on võimalik mingeid numbreid tuletada, aga, aga kokkulepitud volikogus või riigis otsustatud eelarvesihti veel ei ole paigas. Aga mis need numbrid on, mida tuletada võiks? No ma toon võrdluseks, et Kaunas, kes on siis Euroopa kultuuripealinn, aastal 2022 näeb enda eelarvet 30 miljoni euro suurusena, eelmisel aastal oli Taanieli noor õhus Euroopa kultuuripealinn, nende eelarve oli 60 miljonit eurot ja Küprose Väikelinna Pafos korraldas siis pisut rohkem kui viie miljoni euro suuruse eelarvega, et ma arvan, et Kaunasest kindlasti Tartu eelarve siht olema väiksem ja, ja Paphose kindlasti suurem. Aga kui palju see siis selles kultuuripealinna programmi kvaliteedis välja paistab, et kui üks korralda aastat 60 miljoniga, teine viie miljoniga, siis kui see kvaliteedivahe sisse tuleb. Hästi oluline on ka see, et kultuuripealinna Eela Brave jaguneb tegelikult kuueaastase perioodi. Seepeale ehk siis kõik ettevalmistavad tegevused sissejuhatavad kultuuriprogrammile, et kui me räägime suure ühiskondliku muutuse saavutamisest, siis seda me ühe aastaga ei saavuta, eks ole, ja teisalt loomulikult, et kui on suurem eelarve, siis sa saad kaasata rohkem inimesi, sa saad kutsuda siia võib-olla nimekamaid, kultuuri loojad, võib-olla neid rohkem, eks ole, et loomulikult on eelarve suurus seotud ka pakud tavaprogrammiga, näiteks Paphose puhul räägitakse, et nad kasutasid oma väga sooja ja soodsat kliimat ära, et neil olid nii-öelda vabaõhuüritused paljudele Eestis. Andke andeks, ma kardan, et vabaõhuürituste programmiga siiski päris hakkama ei saa, et meil on ikkagi vaja sisetingimustes asju teha ja, ja selleks võib olla ka natukene kultuuritaristute juurde rajada. Meenutame veel korraks seda 2011.-ks aastaks kandideerimist toonase kandideerimismeeskonna liige Berk Vaher, kes muide kaasa ka seekord tema on öelnud, et kandideerides oli programm nii-öelda õhku täis, tsiteerin ühte intervjuud, milles ta ütles, et need programmid olid mõlemal, nii meil kui Tallinnal suuresti üles puhutud ja see on paratamatu, et sellisele tiitlile kandideerides paned sisse kõik soovunelmad, mis pähe tulevad. Kas natuke pettuse mäng ei ole? Ma arvan, et iga eesmärk peab olema natukene ikkagi kõrgem kui võib-olla nii-öelda realistlikult kainelt eestlaslikult mõeldes võiks välja pakkuda, et unistused peavadki suuremad olema ja seega ka ma arvan, et praegu nii nii tark kui ka Narva jahivad ka suuri unistusi, kas need pääsevad lõpuks kandidatuuriraamatusse, on iseasi ja kui ka kandidatuuriraamat osutub väljavalituks, eks ole, siis sealt on veel mitu aastat lõpliku kultuuripealinn aastani, aga, aga ma pigem kutsun küll inimesi üles. Ärge mõelge ühe-kahe aasta plaanis, kui Tartu saab aru kultuuripealinnaks, siis on võimalus muuta elukvaliteeti Tartu linnas lähema 10 20 aasta jooksul ja selleks tulebki mõelda julgelt ja võib-olla teiste nurkade alt, kui, kui seni tavaks on saanud. Mida see ikkagi tähendab, et kas seal programmi raamatus hakatakse siis bluffima või sinna lähevad ikkagi realistlikud plaanid sisse. Ma arvan, et programmiraamatusse lähevad sellised head ideed, mis muudavad Tartu elukeskkonda paremaks, eks ole, mõned nendest ideedest on võib-olla siin seninägematud, paljud on seniste heade praktikate edasiarendused, et selles mõttes on nad kõik käegakatsutavad, et neist sünnib tartlaste jaoks tulu. Mõni võib-olla on tõesti nii suured nii-öelda iga-aastases tavalises kultuuripoliitikaloomes ei võetaks neid vastu, ei, rakendataks neid, et selleks ongi nii-öelda Euroopa kultuuripealinn kui selline erakorraline projekt, et viia sisse suuri muutusi. Aga, aga seal on. Ma arvan, et lõpuks kõiki teed peavad olema teostatavad. Kultuuripealinnaks kandideerimise raames Tartus juba on peetud enam kui 100 kohtumist. Võib-olla toote mõne näite nendest pöörastest, võrratutest, ideedest, mis siis välja on käidud, mis võib-olla ei pruugigi teostuda ka ajurünnakute käigus väljendunud. No häid ideid ei saa veel välja ju avalikult öelda, sest eks kuulavad kõiki ja mingis mõttes on kultuuripealinnaks kandideerimine just selliste nagu väga heade originaalsete ideede konkurss. Mu hea kolleeg Erni Kask, kes juba eelmisel aastal seda protsessi käima lükkas, ta on kohtunud näiteks IT-valdkonna inimestega, kes on välja pakkunud selliseid ägedaid lahendusi, mis muudavad nii linnakeskkonda, muudavad meie elukeskkonda natukene, aitavad arendada ka siis IT-sektorit ehk siis sellised interdistsiplinaarsed ehk valdkondadevahelised ideed nagu kõige paremad, kui tuleb inimene, kontserdikorraldaja näiteks ütleb, et teeme ühe kontserdi, siis see ei ole veel nagu see idee, millega me tahaksime olla Euroopa kõige ägedam kultuurilinn. Kui aga kontserdikorraldaja tuleb ja ütleb, et ta kaasab ka näiteks programmeerijaid, kes aitavad luua siis mingisuguseid rakendusi b kus inimesed saavad ise kontserdi kulgu sekkuda, näiteks kui me kaasame sinna Tartu kõrgema kunstikooli, siis disainereid, kujundajaid, kes aitavad siis seda visuaalset lahendust teha, mis kuskil äpis või kontserdilaval vastu vaatab, eks ole. Kui me võtame siia juurde veel kedagi, eks ole, siis me saame ühe tõeliselt ägeda ja Tartu väärilise idee mõte läks juba lendu või ongi selliseid mõtteid välja pakutud? No see praegu oli minu improvisatsioon, aga, aga me oleme sarnaseid mõttekäike kuulnud ja vot see on see, vaata kus sünnib koostöö, kus üks valdkond nii-öelda ta saab tuttavaks teise valdkonnaga, praegu on Tartus räägitud sellest päris mitmel pool, et valdkonnad on omaette tudengid oma, et tööandjad, ettevõtted omaette, kunst omaette kunsti, sellised praktilised rakendajad omaette. Kui me suudame kultuuripealinnaks kandideerimise raames tuua kokku inimesed, panna nad koos mõtlema selliseid valdkondadeüleseid mõtteid, siis see on väga igatpidi Tartu linnale kasulik. Mida 2011.-st aastast veel räägiti, oli see Tallinna programm, suhestus rohkem ülejäänud Euroopaga ja Tartu oma oli rohkem Eesti-keskne isegi võib-olla rohkem ühe linna keskne. Kuidas nüüd läheb, kas on tulnud mõtteid, kuidas siis rohkem Euroopasse vaadata? No üks oluline põhimõte on see, et me tahame julgustada Tartu kultuurikorraldajaid leidma partnereid, kontakte, kaasamõtlejaid, sõpru, euroop vastas, et kui keegi Tartu kultuurilooja tuleb meie jutule ja käib välja väga hea valdkondade vahelise idee, siis üks nõue on ka see, et otsi sinna juurde ka mõttekaaslane Euroopast. Ja teine asi on see, et Tartu ja euroop seotus käib läbi transpordiühendusteede, eks ole, kultuuripealinnaks kandideerimine võimaldab Tartul agaga ümbritseval regioonil jõuda paremate lennuühendust ja nii ma väga loodan, et ka maantee ühendust ja nii võib-olla ka rongi ühendusteni, et sedakaudu ka jõuame Euroopale lähema. Mis see siis tähendab, et Tartu kultuuripealinn 2024 ja rongilinn Riiga? Ma arvan, et kui Tartu võidab õiguse, siis see Euroopa kultuuripealinn korraldada, siis paneb hea ja positiivse surve lennuühendustele maantee pikendamisele laiendamisele ja võib-olla ka rongiühendustele, sest need inimesed ja täiendavad turistid on ju vaja kuidagi, et nad kohale jõuaksid. Mistõttu siis ma usun, et linna ja riigi koostöös leiaksime palju paremad lahendused selleks, et tuua inimesi siis Euroopast siia ja omakorda võimaldada Tartu Ülikooli ja ettevõtete inimestel siis minna oma äripartnerite jutule Euroopas. Tartu on öelnud. Kultuuripealinnaks ei kandideeri linn üksi, vaid kogu Lõuna-Eesti regioon, võib-olla saate mõne näite varal Öelda, et kuidas see siis käia võiks, kuidas see kultuuripealinn saab olla üle kogu Lõuna-Eesti. Hea näide on eelmisel aastal Euroopa kultuuripealinnaks olnud Taani linnas toorkuusest, kes kaasas siis ka ümbritseva piirkonna nele näiteks muuseumite vaheline projekt seitse surmapattu, kus siis piiblist tuntud motiivi tõlgendati niimoodi, et piltlikult öeldes eri valdades erimuuseumid tegid näituse ühes surmapatust ja turistid saiti käia siis kõik seitse läbi, see oleks sama, kui tartust läheks turism Elvasse, Põlvasse, võrusse, Otepääle, Peipsi äärde, me peame leidma sellised valdade ja linnadevahelised võimalused selliseks koostaks. Usute, et see hakkab toimima ka inimesed tulevad Tartusse, sest siin on kultuuripealinn ja siis vähe sellest lähevad veel Antslasse, ka seal toimub midagi. Ma arvan, et Tartu ja Antsla vaheline vahe on Euroopa mõistes niivõrd väike, et kui meil on väärt programm, siis ei ole see turistile suur asi Tartust Antslasse minna, võib-olla tartlasele on Antslasse kaugem hinnaga aga Euroopa mastaapides tõesti, ma arvan, et see on võimalik ikka, selle poole peame pürgima. Kui eelmine kord kandideerisid omavahel lõppvoorus Tartu ja Tallinn, siis nüüd Tartu ja Narva ja seekord on Tartuse suurem vend, mis te arvate, mis selle võidu ära otsustab? Ma arvan, et kvaliteet, kandidatuuriraamatu kvaliteet, et nii Tartu kui ka Narva näevad palju vaeva, et teha võimalikult hea valdkondi ühendav linna siis või linnade tuleviku elukvaliteeti parandav ideede kogumik ja klassižürii valib, et kumma linna tulevikunägemus on, on parem see kandidatuuriraamat ilmatu paks dokument 100 lehekülge, mis seal siis sees on, selgitaks sellega kuulajatele kandidatuuri. Raamatus on esiteks linna praeguse kultuuriloo kultuuritaristu kultuuriloojat ülevaade, teiseks on seal siis väljapakutav kultuuriprogramm, kus on ka kirjeldatud, et kuidas siis need üritused, sündmused parandavad terve linna elukvaliteeti ja kolmandaks seal siis ka selline finantsprojektsioon, et kes rahastavad, kui palju rahastavad ja kuidas siis seda rahastust kaasata tatakse, tuleb välja pakkuda ka näiteks tulevase korraldava organisatsiooni skeem, tuleb panna mõtteturundusest, kuidas ka siis erakapitali kaasatakse ja nii edasi, et laias laastus kolm sellist suurt osa on kandidatuuri raamatust Tartul Narvast mitu sammu ees. Te alustasite varem, te olete pidanud hulga rohkem koosolekuid, teil on seinad ära kaunistatud vastavalt. Aga Narvale läksid appi, tublid inimesed Tallinnast, mis te arvate, mis tõmbas Eesti ühte parimat sündmuste korraldajat Helen Sild, nad just Narva kandidatuuri toetama, eks. Ma arvan, et ühte Tallinna kultuurikorraldajat tõmbab ikkagi nagu väljakutse põnevus, et eks sa otsid ikka ju uusi kohti, kus pole veel käinud uusi sündmusi, mida teha, et selles mõttes on narval väga väärt Tabimehed väga suure kogemusega abimehed ja ma arvan, et Tartu ja Narva selline koos kandideerimine teeb head, sest mõlemad linnad on suutelised nagu väga kõrge tasemega kandidatuuriraamatu koostama. Suur aitäh selle intervjuu eest. Tartu 2024 üks vedajatest projektijuht Kalle Paas. Ja nüüd ongi mul rõõm rääkida Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sild, aga kõigepealt, kuidas teil tuli see mõte, et läheks nüüd Narva ja küsiks sealsetelt inimestelt, et ega te ei taha äkki Narvast Euroopa kultuuripealinna teha? No eks see mõte tuli nagu tegelikult mitmel inimesel samal hetkel ja lõppkokkuvõttes kõik sai meie jaoks ikkagi alguse sellest mõttest, et me tahtsime Narvas festivali alustada ja see on nüüd meil ka paigas, et 21.-st 23. septembrini 2018 alustab Tallinnas ilmselt festivaliga, aga noh, siis hästi ruttu me saimegi Narva linnavalitsusega Tarmo Tammiste tuttavaks teiste inimestega Narvas, et see tegelikult ei saagi võib-olla öelda niimoodi, et kellel see mõte esimesena tuli, ei olegi oluline, et tegelikult on oluline see Narva linn nii-öelda selle ideega läks kaasa eelkõige ikkagi kultuuripealinn Narva linnaprojekt, et see on kõige olulisem. Kui palju veenmist selleks vaja läks, Narva linna võim, sealsed poliitikud mõttega kaasa tuleksid. No pigem võib-olla see veenmine ei olegi nagu see õige sõna, et kuna meie tiimis on näiteks ka maris hellrand, siis oli Tallinn 2011 meeskonnas, kuna noh, ka minul on olles üks Tallinn kultuuripealinna olulisi projekte välimine isiklik viga olnud kogu selle osas kogemusi ja noh, Ragnar Siil, kes on ka tuumikmeeskonnas sellel Hetkel Kultuuriministeeriumi asekantsler, et see oli pigem nagu selline hea vestlus, kus me saime jagada oma kogemust nii-öelda, mis siis Tallinn 2011 kultuuripealinna raames seal ei olnud ja noh, pigem nagu ühiselt, et arendada neid mõtteid edasi. Tööstus peab küll, nagu kiitma Narva linnapea Tarmo Tammiste, avatud meelega oleme saanud Narva linna inimestega koos töötada, nagu pigem ikkagi koos arendada, et see ei olnud nagu nii palju veenmine kui et see oli ikkagi nagu selle mõtte edasiarendamine ühiselt. Te olete nüüd väga tugeva meeskonnaga sinna Narva läinud, kas te jääte selle projektiga kõik ka edaspidi seotuks, võib-olla võetakse teid isegi palgale? No me veel ei tea täpselt, kuidas see läheb, loomulikult see soov on meil olemas, et tegelikult Narva linn on praegu selles faasis, et nad korraldavad välja hanke nagu ikka hange, selline aus konkurents ja ma usun, et Narva linn tegelikult Tarbki kõige parimat projekt, et me kindlasti osaleme ka sellel hankel ja siis pakume oma sellise kontseptsiooniga välja, vaatame, kuidas läheb, et eks ma ikka hoian pöialt oma meeskonnaga, saame nii-öelda seda tööd koos Narva linnaga edasi teha, et see on selles suhtes nagu väga huvitav, mitmetahuline väljakutse Eesti jaoks, et me nagu tajume väga seda, et euroop, pakt on ka Narvast väga huvitatud, vaadates, kuidas välisesindused ja suursaadikud on huvitatud Narva projektist mõeldes lihtsalt sellele, et mis on selle linna selline positiivne muutuse potentsiaal, et see on tegelikult nagu tohutu Sellest kontseptsioonist rääkides muidugi kõike või isegi suurt osa ju veel ei tea, aga, aga selline mõtteidu on kindlasti juba olemas. Missugune see kontseptsioon siis võiks või saaks olla? Valmistamise protsess hakkab pihta siis, kui me hakkame vormiliselt koos Narva linna taotlust ette valmistada, seda kontseptsiooni valmis kujul hetkel valmis ei ole, selleks ongi tegelikult terve aasta 2018 kuni 2019 alguseni, et taotluse ettevalmistusprotsessis on aasta aega. Tegelikult ei saa absoluutselt ka nii olla, et kellelgi Meist oleks mingi väga selgepiiriline idee või visioon ja see idee või sisutekitajad tulema ikkagi tegelikult Narva kokku on enda käest, et see on pikaajaline sisukas töö, mida me peame tegema Narva ettevõtete, kultuuriorganisatsioonide, Narva linna ja kõikide aktiivsete kodanikega, seal see aasta, kuidas taotlust ette valmistatakse, peaks nägema välja nii, et me oleme ikka regulaarsete pidevalt Narvas inimestega kohtumas ja neid ideid sealt nii-öelda välja beinimased väga üldises mõttes, nagu see suur visioon on, loomulikult see Narva peabki olema reaalselt nagu täiesti reaalselt sõna otseses mõttes euroop paaliidu kultuuripealinn sel aastal. Et see tähendab ühte väga selget suunda, et Narva peab olema avatud rahvusvaheline, et see on selle asja konstruktsioon, Narva paistaks välja, mitte lihtsalt eestisõidult paistaks välja kogu Euroopas ja läbi selle ka tegelikult globaalselt. Ma pean selle saate jooksul vist teist või kolmandat korda meelde tuletama, et kui Tartu viimati Tallinna vastu kandideerisin, alla jäi, siis toodi ühe peamise põhjusena välja see, et Tartus pole piisavalt kultuuritaristust, pole ühendusi. Narva on ju selles suhtes veel kehvemas seisus, kui palju see takistuseks saada? No loomulikult, seal on nagu omad reglemendi olemas, et turismi infrastruktuur kaob seal tegelikult päriselt ka arenema hakkama, aga selleks teda projekti tegelikult kasutada saabki seda taristut seal välja arendama hakata, et noh, mina usun ja seda pidi liikuma, ütles, et kõigepealt tuleb luua põhjus, et investeeringud saaksid kuhugi suunas liikuda, see sisu tuleb sinna luua ja siis hakkavad tegelikult tulema ka need infrastruktuuri investeeringud siin ärge, et nad nagu alati oleks mugavam teha teistpidi, et ootame, kui Narvas valmis kõik hotellid ja rongiühendus on tihedam ja rong läheb otse Peterburi. Edasine paraku nii pidi see ei käi. Kõigepealt tuleb luua sisu ja põhjus inimestele üldse reisida ja siis hakkama. Peab tulema, aga nii-öelda ettevõtete investeeringud sinna järgi, et seda infrastruktuuri tegelikult esitada, et nagu vastupidi seda suhteliselt võimatu teha, aga ütle ma ütlen küll, et ega see lihtne ülesanne ei saa olema absoluutselt kes iganes. Lõpuks selle projektiga tegeleb või Narva linnale endale tõsiselt, et suur väljakutse kogu Eestile, aga tegelikult just täpselt keerulised väljakutsed, väärivadki, parimat pühendumist, et sellepärast see nii oluline ongi. Vot see ongi oluline selle juures, et kultuuripealinna tiitel ei ole mingisugune preemia, mida antakse linnale sellise nagu senise tubli käitumise eest, eks ole, kultuuripealinna tiitel on võimalus just selle protsessi jooksul midagi korda teha, see on tegelikult ühest küljest narva nõrkuse Narva tugevus nagu puudujäägid, mis seal on, ma arvan, on sellele projektile väga suureks väljakutseks, aga samas ka nagu tugevuseks. Kui võimekas tiim siis saab seda nagu päriselt teostuda, aga noh, loomulikult selle protsessi üks osa ei ole mitte lihtsalt projekte kultuuriprojektid ära teha, vaid seal peaksid minu nägemuses olema ka nagu regulaarselt delegatsioonid, kuidas ta tegelikult toome rahvusvahelisi ettevõtjaid ja võimalikke investoreid. Võimalik, ma ei tea hotelli restoraniärimehi, et tegelikult see peab olema nii-öelda nagu sihuke narva müügiprogramm põhimõtteliselt. Üks asi, mis tuleb siin ka ära selgitada, et see kultuuripealinna eelarve ükskõik kui suur või väike ta saab siis olema, et see ei ole mõeldud taristu ehitamiseks ei teatrite ega linnaväljakute, vaid see ongi just nimelt programmi üritust selliste pikemate ettevõtmiste tegemiseks. Eks seda eelarvet on ju tegelikult ikka On linna ehitanud sellega kultuuriobjekte ka valmis, aga eelkõige ta on nii-öelda nagu sisu, kui, kui on ka midagi investeeringute mõttes valmis ehitatud selle protsessi jooksul, siis ta nagu väga tihedalt olnud seotud konkreetselt selle sisuga eesmärgiga eelkõige on jah, see ikkagi nagu kultuuri ja sisuprogrammi projekt, aga noh, üks toetab alati teist, et noh, et see nagu mõtteliselt, kui Narva linn parajasti on teinud investeeringu ja ma ei tea, kas arendab, ehitab valmis raekoja hoonet või ükskõik mida muud, et siis tegelikult kultuuripealinna projekt piltlikult saab sinna lisada selle teise poole, et mis seal siis nagu see kultuuriprogramm ja meeskond ja kontseptsioone, välisturundus ja kõik need asjad, et noh, pigem see, millest minu meelest Eestis pidevalt puudu on, see ehitatakse maju ja objekte ka siis kuidagi ühest hetkest tuleb välja ohoo, et ei olegi eelarvet selle peale jätkunud, et sinna võimekas meeskond sinna turundust teha või sisukat programmi selle regulaarset tuua, et minu noh, selles suhtes Jean ja väga rikkalikult kaetud kultuurimajade võrgustikuga nii-öelda, mis on mingis mõttes ka ajalooline pärand, aga noh, kui hakata lähemalt vaatama, et mis tegelikult nagu skulptuuri majades mõned on väga aktiivsed, aga mõned Ingitsevad on tegelikult nii-öelda kulunumbriks avaliku rahastuse reale. Et nagu raske ülesanne, samal ajal, kui me räägime tegelikult Tallinna kontekstis linnahalli arendusest, eks ole, et need on nagu tohutud investeeringud, mis lähevad sinna see hoone ja nii-öelda nagu renoveerida, aga tegelikult see diskussioon peaks olema ainult sellest, mis on sisukalt tsoon, mis teda mitte lihtsalt kordajaid, vaid et nagu järgmiste Bekaadide lõikes elus hoiab. Hüva, aga lähme siis Narva juurde tagasi, ärme enam betoonist räägi, räägime inimestest ja süsteemist, mis siis võiks Narvas muutuda, et sellest saaks üks väärikas skulptuuri peali. No kõige selline võtmesõna selle kultuuriprojekti juures on üks selline hästi hästi hästi tihe koostöö, et noh, tegelikult ütleme selle sõna integreerimine aga üldse arengurahvusluse kontekstis, vaid et nagu et linnriik, et rahvusvaheline kogukond, et tekib selline nagu täiesti uuel tasemel koostöövõimekus ei ole nagu küsimus lihtsalt nüüd ta nagu Narva kontekstis, vaid ma arvan, et selline koostöökultuur on Eestis üldse veidi nõrk. Ma ei tea, mina isiklikult usun sellesse, et sellise nagu väga konkreetse mõtestatud ja konkreetse teed laini või tähtaega projektil on nagu päris võimas jõud mingisugused koosteliinid hoopis paremini käima saada, et noh, ma ise nagu usun protsessidesse, kus on konkreetne ressurss, konkreetne tähtaeg, konkreetsed eesmärgid ja lastest siis tahab nagu tõmmata kaasa partneri ütleks jah, et see esimene märksõna on tugev koostöö ja siis lootust sellest liinid Kristele kultuuripealne sees nagu jõuab sisse töötada, et nad jäävadki nii-öelda nagu käima. Mis seal salata, ma ei saa üle ega ümber ka Narva linnavõimust, noh, see on ju linn, kus pooli koole juhivad keskerakondlased, pooli lasteaedu, keskerakondlased, haiglat juhib keskerakondlane, pikalt käis poliitiline kemplus kohalik muuseumi juhtimise üle, et kuhu ma oma küsimusega tüürin, on see, et kas te ei karda, et kultuuripealinna teema ka ära politiseeritakse. Palju valimisi on jões? Ja no eks kultuuripealinna teema on üle Euroopa alati teatud mõttes ikkagi nagu poliitikaga seotud olnud, et ka sellest üle ega ümber ei saa, aga mis on meie kogemus olevat siiamaani ma ütlen päris ausalt, et meil on väga positiivne kogemus, on Narva linnaga ütlemisele õudne tahtmine minna kõigil õhtu nagu Narvast, leides et mingit hästi kriit, sellist lugu, et noh, see on seesama kontsept, kui ka välispress läheb Narva, siis nad nagu küsivad seda küsimust, et is Narva next. Meil on kuidagi selline harjumus, et me läheme Narvas, me tahame seal kõigepealtnäha probleeme. Tegelikult need probleemid on nagu kõikides Eesti linnades olemas, et see, mis nagu meid pigem nagu imestama pannud on just nimelt nagu see selline nagu valmisolek päriselt teha midagi koos seal kivistunud eelarvamusel põhinev hoiakute pakett, ta on nagu noh, taga ka meie enda nii-öelda nagu niisugune Tallinna vaate perspektiive, et sellest tuleb üle saada. Ma ei usu väga nagu sellesse protsessid, inimesed ja organisatsioonid, ettevõtted muutuvad läbi koostöötamise, et see ei muutu läbi selle, et keegi ütleb, et nii on õige ja vale, vaid muutub läbi selle, nagu saab ühiselt muuta seda nii-öelda nagu seal koostöökultuuri, aga täiega kiidan Narva linnapead ja ka volikogu esimees Aleksandr Jefimov, kes on nagu väga avatud meelega selles diskussioonis osalenud nagu väga nagu mõistev olnud selle osas, et mis tegelikult see kasutegur sellises rahvusvahelises projektis on nagu kultuuripealinn, et pigem oleme positiivselt üllatunud. Aitäh, Tallinn Music Week vedaja Helen Sildna. Nüüd olen ma ühenduses meie Narva stuudioga, et rääkida Narva linnapea Tarmo Tammiste. Kõigepealt ma küsida, millega Helen Sildna teid ära võlus, ehk miks te otsustasite kultuuripealinnaks kandideerimise ka kaasamine? Noh, nagu öeldakse, et kui inimene on valel ajal vales kohas, et siis tavaliselt päädib see mingisuguste suurte ebameeldivustega teistpidi jälle, kui oled õigel ajal õiges kohas ja, ja kui seal on juhuslikult kohal ka veel õiged inimesed, siis, siis võib sellest vastupidiselt midagi hoopis väga huvitavat ja kasulikku välja tulla. Ja möödunud aasta, kui ma ei eksi, septembrikuus toimus kunstiresidentsis üks selline suurüritus, kus oli kohal palju inimesi, sealhulgas oli meie kultuuriminister, kellega rääkisime juttu ja siis ta ütles, et kuule mis sa arvad sellest, kui Narva kandideeriks kultuuripealinnaks, mõtlesin, et asi vajab arutamist, et aga kindlasti ei ütlema ei ja siis oli seal kohal ka maris hellrand, kes tegeles Tallinna kultuuri pealinna taotlus ettevalmistusega ja töötas selles tiimis, sain ka temaga kokku ja hakkasime asja rääkima, nii sai hakkas siis sealt arenema, järgmine kohtumine oli juba Helen Sildnaga ja ja Ragnar siiliga ja siis sai volikogus asja räägitud, siis käis tiim kaks korda volikoguga kohtumas ja volikogu pani linna eelarvesse nii-öelda päris korraliku summa selleks, et seda taotlust ette valmistada ja nii ta nüüd siis vaikselt liigub. Kui suur see summa siis on, ehk kui palju Narva kampaania maksma peaks minema? Hetkel see summa on selle aasta peale 75000, aga ilmselt tuleb sinna veel veel veel lisa, kui, kui vaja on. Kui te nüüd seate ennast konkurentsis Tartu kõrvale, siis mis need Narva linna tugevused on? Tähendab, tahan öelda, et minu meelest ei ole see nagu üldse väga suur küsimus, et, et kellegagi peame, peame konkureerima, selge on see, et üks kultuuripealinnadest saab olema Eestis, kas on Tartu? Selles mõttes vahet pole, et see on ikkagi üks Eesti? Loomulikult me võtame asja tõsiselt ja, ja niisama lihtsalt ei, ei hakka seda tegema, et ah, vaatame, teeme natuke nalja ja. Tartu ja Narva on täiesti kaks erinevat linna nii oma asukohalt, nii oma suuruselt olemuselt kui tähenduselt. Kui me nägime, kui Narvas, siis kõik see, mida, mida enamasti nagu presenteeritakse, suhteliselt pehmelt öeldes negatiivsetes värvides võib, võib antud hetkel osutuda just nimelt selleks rosinaks, mis võib-olla just annab teatud plusse, et selles konkursis osaleda. Et see on Ida-Virumaa, see on Narvas, on piiri ääres paiknemine, see on üsna tihe läbikäimine naabriga, teiselt poolt jõge, see on keelekeskkond, mis siin on, need on need inimesed, selle linna ajalugu ja nii edasi. Tartu linn oma ettevalmistusi juba siin pool aastat teinud, neil on palgatud inimesed selle jaoks palju kohtumisi olnud ja Lõuna-Eesti omavalitsused plaanivad Tartule selles kandidatuurist abiks olla. Kas teil on Kirde-Eestis samasugune toetus? Jah, me ei ole kunagi vaadanud seda asja niimoodi, et see on selline pelgalt Narva üritused, vot sellega tegeleb ainult Narva linn ja me siin kellelegi teisega neid asju ei aja. Et loomulikult me vaatame seda ikkagi kui sellist regionaalset sündmust ja ja arusaadavalt me tahame seda teha koostöös meie omavalitsustega, keda hetkel on need alles jäänud ju ainult kaheksa, seetõttu on kõike seda tunduvalt lihtsam koordineerida ja samuti on mul väga hea meel selle üle, et kui see otsus sai välja kuulutatud, siis mitte lihtsalt telefoniga helistanud, vaid sõitis kohale Rakvere linnapea Marko Torm ja väljendas oma soovi kindlasti osaleda. Samuti sellest sündmusest, mille üle mul on hea meel ja, ja me kindlasti hakkame koostööd tegema. Millest see koostöö väljenduda võiks, et kas see tähendaks, et kultuuripealinna nii-öelda sündmused, üritused toimuksid siis ülevirumaa mitte isegi ainult üle Ida-Virumaa ikkagi jah, just seda ma peangi silmas, et nad toimuksid üle üle terve Virumaa. Rakverel on väga palju sellist omapära ja kultuuriüritusi ja häid ideid ja. Ma arvan, et sellises energias me suudame kindlasti midagi midagi uut ja huvitavat veel välja mõelda. See ei tähenda kindlasti seda, et Rakvere peaks hakkama oma üritusi Narva üle kolima. Selle programmi koostaja leidmiseks korraldab Narva linn riigihanke. Kuulge, aga, kuidas kandideerida niimoodi, et neid enda plaani mõtteid saaks pakkuda kõik Narva inimesele, kas teil tulevad ka rahvakoosolekud seminarid? Jah, kindlasti see kõik on planeeritud, ma tean, et Tartus on neid asju tehtud juba pool aastat on viidud läbi neid päris palju ja meil on see plaan samuti täiesti olemas. Kellega ja kui palju kohtuda ja kuidas seda rahva arvamust saada, sest et see ei ole selline üritus, mida lihtsalt otsustas linnavalitsus ja linnavalitsuse kultuuriosakond korraldada ja siis sellega ongi nagu, nagu kõik, et see tähendab ikkagi seda, et tuleb maksimaalselt, et inimesi kaasata, küsida nende arvamust ja vaidlustes ja kohtumistes ilmselt sünnivadki uued ideed, mida, mida rakendada. Mis te arvate, kui palju tööd tuleb teha selleks, et Narva inimestele selgeks teha, mis asi see kultuuripealinn üldse on, mida ta endast kujutab, mida te kaasneda? No ma ei arva, Narva inimene vajab väga rohkem seda selgitust, eks ole, ühesõnaga ma ei arva, et Narva inimene rumalam kui mõne teise linnainimene ega seda mõelnudki. Aga võib-olla võib-olla isegi mitte linnapeana, aga rohkem Narva linna elanikuna, mida see kultuuripealinnaks kandideerimine võiks Narvale tähendada, isegi kui te seda pealinna staatust ei saa? Ütleme, et isegi kui me seda pealinna staatust ei saa, pole kindlasti see raisatud aeg ega raisatud raha, sest et see töö näeb ikkagi ette sellise korraliku uue Narva linna kultuuri arengukava väljatöötamist, mis on dokument, mida on kindlasti tarvis ja ma arvan, et kui seda teha niimoodi suurelt ja koos, siis see dokument oluliselt huvitavam ja parem kui ta ütleme, seni on olnud ja kindlasti see on väga positiivselt mõjuv märk Narva ja Ida-Virumaa imidžile ja ma loodan, et tekitab huvi ettevõtjate hulgas siia panustada. Ütleme, praegust on siiski nii, et noh, huvi on, on ka plaane, aga nagu teostunud plaan on suhteliselt vähe, et see võiks olla ka selliseks tõukeks, et paberil olevad plaanid jõuaksid täitumiseni just kultuuri arengukava pole ju dokument dokumendi pärast, vaid sinna kindlasti tuleb ka sisu, et mis sellega koosseis muutuda võiks. No ma arvan, et pigem tekib juurde selliseid suuri üritusi, mis on mitte ainult suunatud, isegi mitte ainult Eesti siseselt, vaid Vaidis peaksid saama sellise suurema rahvusvahelise maa vastukaja. Näiteks peame plaani alustada sellel aastal esmakordselt korraldada suurürituse koosolek. Pissarenko ka noh, see on nagu üks selline selline suhteliselt suhteliselt lihtne, lihtne näide, me teame, et siin lähiajal objektid valmis saamas, eks ole, on raekoda, raekoja ümbrus, moderniseerub meie kindlus, bastionid ja nii edasi, et ühiselt mõeldes nii muuseumiga kui ka Kolledžiga ja nii edasi. Kindlasti me suudame midagi uut ja huvitavat välja mõelda. Kultuuris. Pealinnaks olemise eelarved algavad umbes 15-st miljonist eurost lõpevad kuni 80 miljoni euroga. Et kui palju peaks olema Narva 2024, eelarvemasin nüüd mingisugust täpset eelarvet küll nimetama ka, et kui te ütlesite, et algas 15-st miljonist, noh, siis järelikult väiksem ta olla ei saa, sest et noh, nagu minna minna üritada mingisugust mingit haltuurat teha või, või, või hästi odavalt midagi teha, no siis siis ei ole mõtet ju üldse hakata asjaga tegelema. Olgu härra, küsin siis lõpetuseks veel seda, vähemalt mulle tundus siis, kui Narva teatas oma otsusest kultuuripealinnaks kandideerida ja siis käis Eestist läbi selline väike ootusärev, sahin küljest, e tunne, et kas Eesti elab Narvale heas mõttes kaasa? Mulle tundub küll niimoodi, et vähemalt kui ma vaatan neid artikleid, mis on kirjutatud ja neid klippe, mis on olnud uudistesaadetes ja no kasvõi sedasama jutuajamist Rakvere kolleegiga, siis tunnetan küll, et vaadatakse sellele asjale heas mõttes. Muidugi paraku on niimoodi, et alati on neid, kes sooviksid ikkagi visata mingil ära ka selle peale ja kas see on suudetud ära teha, aga ausalt öeldes see mind eriti ei, ei heiduta, sest must ja valge käivad ikka elus koos. Suur aitäh, Narva linnapea Tarmo Tammiste. Tartu linnapea Urmas Klaas see Ida-Virumaa, sealhulgas ka Narva, tunneksin rohkem Eesti ja kogu Euroopa osana, see on ju kogu meie riigi sealhulgas tartlaste huvides, et kas Tartu võiks oma kandidatuurist nüüd kohe loobuda ja hakata hoopis Narva programmi panustama. Me oleme Tartus kultuuripealinna kandideerimist võtnud väga-väga tõsiselt ja mul on hea meel selle üle, et on tänaseks toimunud juba üle 150 sellise kokkusaamise kohtumise ümarlaua, mis aitab seda, et Tartu nii kultuuriinimeste haridus, inimestega, ettevõtjat, et vaim on väga virge ja, ja soov Euroopa kultuuripealinnaks saada suurt, et kindlasti kandideerimist jätkame. Aga ikkagi, kui nüüd võrrelda lisandväärtust, mille kultuuripealinnaks olemine annaks Tartule või mis ta annaks Narvale, siis kumma puhul see lisandväärtus nüüd kogu Eesti mõttes suurem oleks? Ja ka see sõltub sellest ideest ja kontseptsioonist, mille kumbki linn esitab kultuuripealinnaks kandideerimisel ja see kandidatuuriraamat tuleb käesoleva aasta sügiseks esitada. Nii et sellele küsimusele ei ole võimalik nõnda vastata, sellepärast päevselge on see, et Tartu teeb sammu edasi sellelt tasemelt, kus me oleme seda sammu hoolega kaalume. Ma toon sellise näite, et aastal 2011, kui Tartu kandideeris kultuuripealinnaks, siis sellest ajast on Tartusse jäänud üks väga tugev nähtav asi. Nimelt asumiseltsid ehk linnaosa seltside aktiivne esiletõus ja aktiivne panustamine Tartu linna arengusse, aga praegu Tartu kavandab väga sisulisi ettepanekuid ja sisulisi muudatusi. Suisa kultuuristrateegia on praegu täiendamisel. Miks ma need kaks küsimust küsisin, on see õhin, mis Narva kandidatuuri ülesseadmise järel on Eestis tekkinud, et isegi president käis Narvas ja ütles, et toetab nende kandidatuuri. Kultuuripealinnaks kandideerimisel on väga oluline see, et see soov sünniks see soov saaks sisu kohapeal kultuuripealinnaks kandideerimine, kultuuri tiitel tähendab ikkagi arengut selles konkreetses linnas loomulikult ka selles regioonis, kus ta toimetab ka terves Eestis, kui soovite. Aga see on selline mõte ja sisu, mida ei saa importida sisse tuua rongidega kuskiltki. Et see sisemine valmisolek, sisemine soov pürgida kultuuripealinnaks, täita seda missiooni, see peab olema kohapeal inimestel. See ei saa olla kastroleerivat. Sellised visionäärid, kes tulevad ja ütlevad, et nii võiks olla, see peab olema kohapeal ära tunnetatud ja, ja jõud ja tahe peab kohapeal sündima. Olgu, aga ma küsin siis teistpidi, et mida on Tartul kultuuripealinnaks olemisest saada või võita, et te mainisite, et töötatakse välja suisa uut kultuuristrateegiat, äkki natukene saate ikkagi sisu anda sellele mõttele ka? Kultuuripealinnaks kandideerimine ja kultuuripealinna idee sisu ei ole üksi linnapealinnavalitsuse ja ka isegi mitte linnavolikogu visioon vaid see on kõigi tar erinevate ringkondade, olgu nad sellest linnaosaseltsid, olgu nad Tartu ettevõtjad erinevalt asutused, ühine eesmärk ja ühised tegevused, aga kindlasti noh, üks mõtteviis, mis on selline kandev, läbib horisontaalne mõte, on see, et Tartu oleks veelgi tugevam kogukond, Tartu inimesed, veelgi rohkem üheskoos panustaksid linna arengusse ka linna juhtimisse. Siia alla võib mahtuda näiteks mõne uue algatusega välja tulemine, aga siia alla võib ka samamoodi vajadusel tulla mõne olulise hoone ehitamine Tartusse. Kuigi majad ei ole kindlasti eesmärk omaette. 2015. aastal sai Tartu Unesco kirjanduslinnade hulka ja lihtsa linnakodanikuna ma küll nägin läinud aastal päris palju, kuidas linnakirjanik Kristiina Ehin käis kõnesid pidamas, aga mida see kirjanduslinna tiitel meile veel toonud on, mida lihtne inimene näeb? Mõned näited, sest kirjanduslinnaks olemine on hästi lai ettevõtmine. Me oleme eriliselt tähtsaks pidanud lugemisharjumuse kasvatamist lastes ja nii näiteks on Tartu lasteaedades Tartu koolides. Lugemisele pööratakse suurt tähelepanu eelmisel aastal kõik Tartu õpilased said ka ühe raamatu, ühe lasteraamatu. Kui ma ei eksi, siis olid neljanda klassi õpilased neile Ehakohase raamatu. Linn kinkis selle väärt, et lugemisvara ja, ja lapsed seetõttu loevad ja me soovime seda kasvatada lugemisharjumust. Seal üks näide aga on mitmeid konverentse, mida kindlasti panevad tähele Prima Vista väga kõrge mainega rahvusvaheline kirjandusfestival ja linnavalitsus ka, millega tegeleb, on see praegu, et linnapildis oleks rohkem nähtavamad, kui soovite, käegakatsutavad need kirjandusega seotud kohad, mis kirjanikke inspireerinud mõnes teoses kajastatud ja nii näiteks on Tartu kirjanduslike eksirännak Lotte jutumärkides kirjanduslike rännakute teejuht nädal aega tagasi esitletud ja välja antud. Aga neid kõiki asju saaks ju teha ka ilma mingisuguse rahvusvahelise tiitlit kuuma oma küsimusega tüürin on see, et mis on need asjad, mida siis linn ei saaks teha ilma selle Euroopa kultuuripealinna tiitlile pürgimata või kultuuripealinna tiitlit saamata. Kultuuripealinn 20 24 on visioon, mille suunas me liigume ja see on meie eesmärk, aga seda eesmärki saavutada siis me peame enda laia, me anname endale väga selgelt aru, et see ei ole mingisugune vürst Potjomkini küla ehitamine, et me kellelegi Euroopa jaoks nüüd pingutame siin, et vaata, et me saame selle, siis me saame endale, kus kellelegi selle logo panna, ma ei tea raekoja välisukse juurde, eks ole, vaat et siin on nüüd Euroopa kultuuripealinn või kuhugi linnasõitudele ei, kõige olulisem kultuuripealinna puhul ongi see kandideerimise protsess. See liikumine on ju piisavalt aega 2024 sest meil on näiteks oma kultuuristrateegiat. Praegu täiendame, et me üheskoos mõtleme läbi, mis on need vajakajäämised Tartu linnas, kus on need kohad, kus me saaksime midagi teha paremini. Mitmekülgsemalt tuleks linnal linnainimestel, meie linnakodanikel aga külalistel huvitav siia tulla. Ja kui me oleme selle arengu oleme, oleme kavandanud ja asume selles suunas üheskoos. Kui ma siis kultuuripealinna tiitel on selline tore tunnustus, nagu preemia meile seal läbi käidud vajaliku arengu eest. Ma toon sellise näite, et Eestil ei olnud eesmärk omaette üle minna eurole. Nii nagu peaminister Ansip rõhutas, et see oli meile tunnustust, nende mõistlikke, vajalikke majandus- ja rahandusvaldkonna reformide eest. Aga linnakodanikuna, mis siis on need vajakajäämised äkki toote ühe näite, et mis on see, mis Tartu linna kultuurielus peaks muutuma paremaks? No näiteks üks valdkond, ma rõhutan, üks sellepärast, et ei maksa arvata, et see kuidagi kõige tähtsam on, et oleme arutanud, kuidas Tartu linnas just sellist avad keskkonnasõbralikku, elukeskkonda väärtustavad elamist ja tegutsemist, sellist loomingulist kvartalit arendada, milleks on aparaaditehase kvark? Ta on selle arendaja, käisid linnavalitsuses ja üheskoos rääkisime, et kuidas seal ellu kutsuda roheline turg, kuidas seal ellu kutsuda ka sellist elamu planeerimist, mis oleks mitmekesine, kus oleks väikseid tasku bar. Selline euroopalik loominguliste inimeste kämpus, kui soovite, kus oleks just loomingulistel inimestel inspireerib elada, tegutseda. Euroopa kultuuripealinna tiitel ei ole sugugi odav. Küsin teie käest ka, kui suur peaks kultuuripealinna eelarve olemas. Ma ei tähtsusta seda raha teemat üle, sellepärast et Euroopa kultuuripealinnade praktikat analüüsides me näeme, eelarved on väga erinevad ja metoodikad üsna erinevad, mida sellesse eelarvesse panna, mõni paneb sinna suured investeeringud, mõni paneb sinna ainult sellised pehmed tegevused. Eks see on ka nüüd järgnevate aastate kavandamise teema. Täna me teame seda, et meil on olemas meeskond, kes kandidatuuriraamatut kokku paneb olemas väliskonsultandid, kellele me loomulikult peame ka tasuma, aga konkreetne eelarve ja tegevuskava on nüüd lähimate aastate või paari aasta küsimus. No miks ma seda küsin, on ju see, et Tartu linnal on ka eelarvestrateegia, on ju ikkagi oluline vahe, et kas eelarvest tuleb leida 10 või näiteks 20 miljonit eurot laia sellist avalikku arutelu, et kas kultuuripealinnaks on üldse mõistlik ja nii-öelda tasuv kippuda, seda meil ei ole ju käinud ja seal need rahanumbrid ikkagi ikkagi mängib rolli. Kindlasti on esiteks eelarve strateegiat alati täijendame, aga teiseks on tark too koli kogu septembrikuus eelmisel aastal, otsustanud, et Tartu kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks ja volikogus volikogu komisjonides on sellekohased arutelud toimunud ja selle pealt on ka otsus kandideerida sündinud. Aitäh, Tartu linnapea Urmas Klaas. Suur aitäh kõigile, kes saates oma kommentaare jagasid. Lõpetuseks tembel kiire ülevaate sellest, kuidas 2024. aasta kultuuripealinn valitakse. Oma esmane taotlus tuleb linnadel esitada selle aasta esimeseks oktoobriks kusjuures pole sugugi kindel, et Narva ja Tartu kõrvale kedagi kolmandat kandideerima ei tule. Näiteks 2011. aasta kultuuripealinnaks kandideerimise algul ka Pärnu. Igatahes nende seast, kes oma taotluse oktoobri alguseks ära esitavad, valitakse kuu aja jooksul välja nii-öelda lõppvooru saajad. Siis on neil aega järgmise aasta augustini ja selleks ajaks peaks linnad oma kandidatuuriraamatut täiuseni lihvima. Lõplikku otsust koguneb komisjon tegemata tuleva aasta septembris ja kultuuripealinn 2024 kuulutatakse ametlikult välja 2019. aasta lõpus. Hoiame siis Narva ja Tartu tegemistel silma peal. Mina olen Madis Hindre ja soovin mõlemale palju edu. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.