Mis seal lahti on? Töösse kellakiri ei käegi. Kuidas eikeegi? Kell pool kaheksa ei hakka ometi üheski korralikus linnas vaimude tund. Õige vaimud paranevad alles. See seal on raadiomees, kes magnetofonilindilt raekoja vana kellaga kuulajaid ligi meelitav sööguutedasus. Kuidas sul seal üleval on? Külmavõitu, seega mõni külm aat, kui me, noored olime, varblased kohkusid lennult surnuks, ära paari merre. Noorusmaa. Mis nad teevad seal alllinnas? Löövad aega surnuks. Üksjagu on diivanite peal selili, kõhud kummis, sõidungid loevad, teised jälle lörvivad naistega koos kohvi. Kehvasti on näha. Tõmme on vist viles, künkad, võitlusi täis, luuslanki löövad venivillemid, ehitaksid parim linna. Kaua ma pean veel ootama? Meie vanalinna tänavapeaks. Viigasi, kes armumise ja õlist linnavalvuri raudkübar rulli alt Mis on hea vana Toomas pääst? Mis on halba, mis on vana tooma säästide ja õigem hääletab jaam. Vana Toomas näeb palju vana Toomas kadi ja palju. Kes kõik on oma uhketes Kalessides või säravatel, ratsudel või hoopis puutelgedega vankri järel pasteldes tolmus seisnud ja siin meie linnaväravate taga sisselaskmist oodanud Neile kõigile vana Toomas öelnud tere tulemast. Ja kui paljudele tuhandetele on tal needsamad sõnad ikka veel varuks. Mis on halba, mis on vana Toomas? Mis on halba, mis on hea vana Tooma sääskede ja köigem Mäeleta? Aitäh sulle, vana Toomas, et laususid, tere tulemast. Alec külalislahke. Mina kasutangi kohe teda, uitan ivakesu õhtuseid, tänavaid. Pidi jutusta mulle endast. Kuule siis minu linnas On loodud laule ja kirjutatud värsse. Minu linn on turistide lemmik. Ah et miks? Eks ikka sellepärast, et Tallinnal on oma nägu ja igal linnal peab olema oma nägu. Et nii nagu nüüd nendes uutes rajoonides et võtad natukene rohkem tuju ja ei leia enam oma maja üles kõik nagu ühe vitsaga löödud. Meie kallist kallimas, igavesti valmivas igivanas Tallinnas kerkib palju kõrgeid torne. Need on süngeid, need on morne, rõõmsalt punnis, tõsiseid tõrredaid ja tõsiseid. Neid on haprilt õhulisi, vapralt paksuga, õhulisi, kõbusaid ja haledaid. Lõbusaid. Jah, saledat sinuni IZ tornirivid, mille hallid müürikivid pakatavad muistsest hõngust. Ning on paar-kolm nipsulist kivist kiki, lipsulist, moodsat tornil langust, kõiki torniliike, kõiki torni sorte, teravaid, kõik p, kõike lamedalt kui torte leida nende season. Ning mis mütsid neil kõik peas on. Silmad neist mütsidest üle, kord laske korraga, näete, kui vaatama jääte. Kirikukiivrite rohelist vaske, plekist barrete ja müts, mina rätte, aga seal alamal selliseid punaseid kiviseid kaabusid tellise punaseid, mille all tornidki just nagu ohkaksid. Ask. Tänan teid väga, Ove Toomas. Te olete vist palju näinud ja kuulnud, kas te seisate juba kaua seal tornis? Kaua lapsuke, nii kaua, et olen unustanud. Aga see polegi minu asi teada. Mina olen ajalugu ja mind uuritakse. Kord nädalas tulevad kokku need, kelle närvid ei pea vastu diivaninurgas konutamisele või kohvikus suitsu neelemisele. Seal nad siis uurivad mind ja mu linna. Kui tahad, mine ka. Aitäh juhatavast lähen hea meelega. Praegu nad istuvad juba vestlusringis ja selle suur entusiast, seltsimees Miller, tutvustad külalisele Tallinna ajaloo uurijaid, paremal kohe istub seltsimees Aleksander Kivi. Tema on üle 30 aasta tegelenud tegelikult Tallinna kodu-uurimisega ja Tallinna linnamaamõõtja enam on tema eriti hea asjatundja Tallinna topograafia Tallina linna Sarase, Tallinna tänavastiku Tallinna nimede suhtes. Seal kõrval on seltsimees Teder. Ta ei ole nii spetsialist mingisuguse eriala uurimise peal, kuid ta on Turismijuhina huvitatud Tallinnas igakülgselt ja äärmise energiaga ajanud mõningaid asju, näiteks on tema algatusel praegus teoks saamas Tallina vanima trükikoja väike muuseuminurk. See on Tallinna esimeses töölisnoorte keskkoolis. See trükikoda oleks siis praegus 332 aastat vana. Edasi on seal seltsimees valli Konsap ajaloomuuseumitöötaja kelle erialaks on kujunenud Tallina sepis, eriti Tallina Ehissepid, seltsimees Leida anting, samuti ajaloomuuseumitöötaja on oma kõige suuremaks huvialaks teinud Tallinna relvasepad ja nende tooted. Edasi on seltsimees vaos, siin praegusi istub seltsimees vaos ei ole just uurija, kuid tema on ise üks elav Tallinna ajalooallikas. Tema üks kõige nii iseloomulikum joon on, et tema mäletab väga palju asju ja iga asja kohta ütleb tema ühe nokk Tallina rahvalaulu kohe sekka seltsimees Gustabson seal nurga peal. Tema on Tallinna arstiteaduse ja meditsiiniajaloo uurimise teinud omale ülesandeks. Ahoi sõbrad, ahaa. Meeste istute seal oma loengusaalis, ninad paberites kinni. Maa, keeran ajalooratast parem tagasi ja külalistel on asi ants, kuidas ennevanasti elati? Haigena neiu, tule kaasa. Toomas pöörani, kas sa jäid merehaigeks seal üleval tuule käes paari ilusasti säärti pärast ajalooratast tagasi kruttima. Mutli, kui kõik vesi hakkab mulle tagurpidi järve tagasi tulema, bioroboti pea. Aga siiski mõte läks teele mineviku head mõtted, mõttekiirus ja manööverdamisvõime. Nii nagu kaasaegsetel kosmoselaevadel piisab vaid tahta. Ja me olemegi läinud sajandite Tallinnas. Ainult et kas neil niisuguseid mõnusaid saunas käima laule oli? Nii nagu meil? Kes on soome saun, on see no. Kaua tal? Roided Elva oo, kuulustak kaar o. Keskaegsed saunad olid omapärased asutused, kuigi seal vastajaid ka pesti siis oli ometigi keskaegsetes saunades kommega ravida. Saunamehed moodustasid omaette ameti, nad pidid õppima pärast seda veel sellina töötama. Ja siis sõitsid nad tavaliselt kuskile välislinna, et saada sealt oma õppi või selli tunnistusi. Ja saunadesse läks lahti igasugune ravi, küll kupu panemine küll aadrilaskmine muidugi ei tehtud seda puhtalt ilusasti, nagu praegu tehakse, seetõttu levinesid saunades ka väga paljud nakkushaigused. Nojaa, omapärane on öelda, et mitte üksi selle tõttu ei levinud haigused, vaid saunades käidi nii, nagu meil armastatakse nalja pärast öelda saarlase moodi mehed ja naised koos, nii et mitte ainult vihtlemise ravi, nii nagu vanad eestlased seda on juba ammusest ajast olnud, vaid ka nii-öelda keskaegne meditsiin, kupupanemine ja muu taoline, kas siis saunast kõike seda abi sai, loomulikult oli vaja kedagi teist üles otsida, sest saunapidajatel oli keelatud kategooriliselt igasuguseid operatsioone väljaspool raviasutust läbi viia. Järelikult siis, kes ei saanud ise sauna tulla, pidi laskma kedagi omale koju tulla. Peale selle ei tohtinud saunapidajad ravida, värskeid haavu, põletus ja nii edasi. Puhtamad spetsialistid olid habemeajajad. Nendel oli siis võimalik juba oma töökojast välja tulla. Nende privileegid lubasid enamat ja nende ülesandeks oli haavade põletuste ravimine, külmumist ravimine, siis luude paigaldamine, nende nihestuste puhul luumurdude kinni kasvatamine kui ka ärritus ravi tegemine. Size arstimine jäi eranditult aga meditsiinidoktorite hooleks. Kuni reformatsiooni ajani olid meditsiinidoktoriteks tähendab sisearstideks peamiselt kirikumehed. Hiljem juba sigines ka Ilmlikke arste ja nendel oli vaade, et arst ei tohi oma käsi mitte verega määrida. See loeti isegi keelatuks ja väga alandavaks Tallinnasse esimesed arstid on juba väga ammust ajast teada. 14.-st sajandist on meil andmeid, et üks Tallinna arstidest on isegi Moskva suurvürsti juurde kutsutud abi andma. Ja paljudki teised Tallinna linnaarstid on oma kuulsuse teel kaugele jõudnud ei tsaari ihuarstideks kui ka Rootsi kuningate õukonda. Kas sellel ajal võis ka hammas valutama hakata või kui hakkas valutama, kas võis selle vastu rohtu ja abi saada? Hambaraviga tegelesid nii habemeajajad kui ka rändarstid muidugi ravi, kui selline oli ainult üks seon ekstraktsioon, hamba väljatõmbamine ja võtte oli tavaliselt selline hammas loksutati ettevaatlikult liikuma siis kas hambaarst ise, kui seda hambaarstiks nimetada võib, või keegi kõrvaline, kes oli vastavalt palutud ehmatas patsienti ja selle ehmatuse momendil Kaksati Sis hammas välja. Tallinna nurga tohtritest võib veel nimetada, kui nii võiks ütelda, apteekri sellisid, kes tahtsid ka teenida rohkem siis rohupoepidajaid edasi mitmesuguseid rändarste, kes tulid siia laatade ajal, lõid oma putkad ülesse ja päris ameerikaliku reklaamiga kiitsid oma suurt osavust. Kõikide nende nurgaarstide juures oli loomulik, et päris arstide sissetulek jäi üpris väheseks. Mida muide Saabe majade kohta ütelda, aga seal vist teeneks ka see, et habemeajajate lubati oma töökodades õlut pruulida ja viina müüa. Kui palju võis olla tolleaegses Tallinnas neid saunu, siis nii-öelda raviasutusi ja neid habemeajajad nii-öelda mitte ainult habemed, vaid ka arste? 14. 15. 16. sajandi ajal oli tõelisi ametlik saunu linnas viis, kuus. Aga peale nende oli veel eeslinnades ohtralt saunasid, kus hakkajad ärimehed lasksid valaitadel kupu panna ja aadrit lasta, nende arv on piiramatu. Keegi isegi ütles oma ametlikus dokumendis, et Tallinnas on peaaegu igal teisel inimesel saun. Kuule, sul jälle vaja on rahutu vaim. Pärast salule on kohe niisugune mõnus tunne, et ma mõtlesin. Kui läheks ja istuks, ei käi kusagil. Võtakski Apone hoiti naljast märjukest. Vanaks hakkad jääma või? Praegusel kellaajal tahad kuskile sisse pääseda? Tule üles ja vaata energia Tallinna ukse tagant, sabad nagu vanasti karjakaevu ääres vett võttes puudub ainult linnavaht ele sinise mundri kiivria mõõgale. Keerame parem otsa, pidin minevikku tagasi. On säilinud üks nimestik 1800 18.-st aastast kus loetleb üles kõik kõrtsid ja selliseid õllepoed, mis asusid linnas, kui kalevis sinuni teadet. Igal linnakodanikul oli õigus õlut pruulida. Nii et eks nad siis ka kulatvulised ruut, nad püüdsid ka sellest, kas raha teha ja siis igal oli ka oma majas ka üks väikene õlle õllepood. Eks selliseid kõrtse ja õllepoodi need on teada, on ju juba keskajast siin 15-st sajandist on teada. Kõrts võib seal praegusel Rataskaevu tänaval niinimetatud rebaseurgas urki repan fossekule. See nimi tuli küll rebaseurgast tuli muidugi sellist omanik oli üks foss, see tähendab ju alamsaksa keeles Rebane. Ja siis siin peaaegu tänaval oli jälle, eks, nii alamadhelt kõrts, see oli hundiauk. Nii et see on 70-l sajandil, on see nime säilitatud linna raeprotokollis on olemas. Noh, hiljem on siis nüüd neid kõrtse iga väga mitmesuguste nimedega, siin-seal on igasuguseid kuldsed vähjad, valged hobused, mustad kotkad, nii et põhiliselt joodi õlut. Kohvijoomine see on vist hilisema aja sisse toodud komme ja harjumus. On teada, et 18 sajandi algul jutt otsese kaks sai üks Al Fonsultel laabunud, Caroliido sai Rootsi kuningalt nüüd privileegi Tallinnas kohviku avamiseks. Ja see on siin Tallinnas tegutsenud, ainult et senini ei ole veel selge. Gussi esimene kohvik Tallinnas asus arvutavastest, seal koos käisid igatahes ikka jõukamad kodanikud seal. Pimedal ajal saatis neid sulane laternaga ehk põleva tunglaga. Ja selle kohta on olemas sajandist tuletõrjemääruses on huvitav märge selle kohta, et nüüd seal põlevat tungalt ei tohi mitte igal pool mitte öelda noh, tema nina nuusata tempera lüüa seda põlenud osa, vaid tuleb just niisus kohakus, hädaoht ei ole siis jalgadega kohega sademed ära tallata. Ja siis sulane muidugi pidises ootamas on, nii kaua, kui härrased oma aega viitsida, siis nendele koju tagasi saatma. Sest päris nii-öelda tänavavalgustus ka sarnane sõjalist tekib meil siin 18 sajandi lõpul keskaegsele linnale on iseloomulik ju, et ühe ameti esindajad elasid enam-vähem koos kui teatud rajoonides. Jah, see on küll sinu teadet nüüd, et kulla sõbrad on omal ajal asunud siin pika jala all pika tänava alguses, hiljem on nad siis praegusele kullassepa tänaval ümber läinud siis rätsepad olid praegusel apteegi tänaval kutsute vanastaks rootslase rätsepate tänav. Niisamuti Harju tänav, see oli ju saksa saksa Schmidest tähendab seppade täna, kuna sinna koondunud just nüüd tuleohtlikud, tööstused igasugust, niiet sepad samuti pinni kannuvalajad. Ja nüüd oleme meiegi ühes niisuguses miniatuursus sepapajas. Nii väga, väga musikaalsed see küll ei kõla. Kas eelistatakse päris terminoloogia järgi ka suurt ja väikest alased ja suuralas ja teine väikene Anzinsber haak õieti sepad seda nimetavad. Ja mis nüüd selle nimi on, mis ma kätte võtsin, ma ei julge enam öelda, või noh, ütleme viltu kindlasti löögihaamer, löögihaamer. Ja need haamridancel muidugi terve kollektsioon kõigis võimalikes variatsioonides variantides viile siis hobuserauad, kruustangid muidugi, mis igast sepatöökojas ei puudunud. Tõepoolest, sepatöö on ju väga vana ja väga auväärne amet. Kas ürikud räägivad Tallinna vanadest seppadest ja nende tööst? Linnaraamatutes, arveraamatutes on hulgal selt mainitud Seppija nende töid mõnikord tasu, mis nad on saanud, kui palju võis olla vanas keskaegses Tallinnas selle ameti pidajaid? Sepi oli kindlasti oma kaheksa-üheksameistrit korraga, igalühel oli vähemalt kaks selli. Peale selle olid need been sepad, kelle, keda ka korraga vast kuus seitse meistrit oli igalühel samuti paar selli. Mis vahe sellel on peensepp? Pensepp tegi lukke ja kannuseid aga tavaline hobuserauda ja, ja raudteevankreid tagus müüriankrud. Siinsamas seinal ongi üles seatud kaks niisugust soliidse vanusega. Seina ankrut, väikene ankur on Niguliste kirikuehituselt ta 16. sajandi ankur. Kuidas te teate, et just 16. sajandi ja siis olid nad väikesemad ja dekoori tattumist, temal on kujunduse tõttu õied. Kas sepa ametis oli ka eesti soost linnarahvast? Väga vähe ja üksikuid. Võib arvata, et 16. sajandi teisel poolel mõningat pääses sepa ametisse nende lihtsepad ja korduvalt aetakse jäneseid taga jänesed sellepärast et nad ei kuulunud seppade tsunftiorganisatsiooni sinna muidugi lihtne. Pasla kandja, maalt pärit eesti mees ei, ei sattunud siin sammas. Võlvitud lagede all on eksponeeritud väga uhket, keskaegset rautatud ime, keerulise konstruktsiooniga lukkudega varustatud kirstud. Nagu rahakapid tänapäeva mõistes. Need ongi kassa kirstud rahvajuttudes muidugi on need varalaekad. Jah, vaatame nüüd lähemalt. Terve korraliku kirstu, kaastähendab kaane, alumine pool on lukukonstruktsiooni täis ja see on ju kõik lukku täiesti ja seal on üheksa riivi, mõnel on vähem viis riievi, seitse riivi üheksa kuni 14 on olnud riive ja kõik nad hakkavad liikuma ühe võtmega, keerates kaane pealt ühestainsast kohast. Varaste petmiseks oli siin küll võtmetilk, siin ees on, jällegi, võib muidugi nii et see ei tähenda midagi. Ei, see on ainult dekoratiivne Kunstimöeldud siingi rakendatud, sest ka seesama lukukonstruktsioon, kõik need metallosad on kaunistatud ornamentikaga. 16. sajandil olidki niisugused üksikud lehed ainult lukukonstruktsioonil kuid hiljem kattis seda kogu lugu. Lugu, konstruktsiooni, jagune, dekoratiivne plaat sisse taotud ornamendiga tõtt. Vanad meistrid on kogu oma talendi kõigesse sellesse kätkenud. Aga nende töö on vist anonüümseks suurelt osalt jäänud. Ja seda ei ole teada, kes on teinud, me võime ainult nähe, mis millised meistrit siin on parajasti elanud sel sajandil, siis nende tööd nad on, aga missugune kellelegi oma, seda on raske kindlaks määrata. Korraga näed, kui vaatama jääd, terved tuulelippude parved pöörlevad Varbes kui lelud nööril, nooled ja vimplid ja laevad, mis vööril kannavad ammuseid aastaarve. Pöörlevad olgu kas tuisud või sadu tuule järginada aastasadu mida kõik näed, kui ütlema jää. Vanade sepa meistrite käed polnud tõesti kunstiga kitsid, kui nad neid lagunesid ilusaks tagusid, nii et need ehteks said rauast satsid ja pitsid. Ent kui nad leidsid, et vimpel ras või laev Ki torni veel küllalt ei ehi, tegid nad naer, endal Nõgises parras tuulelipuks plekist mehi. Ning kui nendest peab näiteid tooma, toome näiteks raekoja tooma. Tõepoolest, te olite mulle juba pikalt-laialt vanast Tallinnast rääkinud aga vanast toomast, kes mulle ja paljudele tuhandetele minusugustele alati esimesena tere tulemast hõikab, ei sõnagi. Palun tutvustage meid nii nagu kord ja kohus. Vanad oma kohta on olemas ainult legend, mida me temast teame, teame seda. Vana Toomas on tuulelipp, mis kannab aastaarvu 1530. Praegusel momendil on see vana Tooma Lipplinnamuuseumis hoiul nimelt raekoja all, praegu ülevalt tipud, mis me näeme, vana Toomas on selle originaali koopia kus vana Toomale geen tekkis, selle kohta küll pärimusi olemas ja pärimusenaga mitte. Ajaloolise faktina võiks Temaska kõnella. Vanasti oli kombeks iga aasta mais valida maikrahvi. Maikrahviks sai see, kes kõige osavamalt laskis. Ja nimelt oli Paksu Margareeta lähedal kaks aeda roosiaed ja papagoi aed. Papagoi oli nimelt puust linnu kuju pika Balta otsas. Ja kes nüüd nende mai pidustustel selle Valto otsast kuju alla laskis, seda valiti maikrahviks maikrahvi eraldi suur privileeg. Tema sõitis ratsahobuse sees linna ja võttis enda istme peale. Kaheksa kaunitari hulgast valitud maikuninganna krahvi valimise oli väga pidulik sündmus. Kuid samal ajal kui toimus maikrahvi valimine, oli kalarannast sinna pidustuste eelpapagoi aeda tulnud väike kümne-kaheteistkümne aastane toomas ühe kalamaja kandist pärit oleva lesknaise poega. See oli näinud ilmunud sinna oma vibuga. Teised poisid teda narrisid, et sa ei saa sellel märklauale pihta. Tema ütles, ma saan nagu poisike stsenaariumide puhul kunagi tema tulistas vibupüssist selle papagoi kuju. Papagoi kuju langes maha. Muidugi oleks tema olnud kuulsast soost ja linna valitseva kihti kuulunud, oleks teda valitud maikrahviks. Kuna taga oli poisike, tegi seda omapead, siis sai ta tutistada ja karistuseks pidi ta ronima Walta otsa ja panema ka sinna selle papagoi kuju. Muidugi, see sündmus äratas tähelepanu linna elanikkonnas. Juttu oli palju ja kui nüüd järgmisel aastal kutsutigi ta linna suure Gildi Altermanni juure, kes tegi talle ettepaneku astuda linna vahtkonda õpilaseks. Ametiastmel tõusis poisike redelilt, kuni sai ta juba täiskasvanuks toomaks. Hiljem sai ta ka lipukandjaks. Hiljem, kui see poisike pisike ja Toomas sai vanaks toomaks, siis linna elanikkond sarnasuse tõttu andis seni nimetuna püsinud lipule vanad oma nimetuse Shoni Veljesto peale ja vaatad sealt alla, meie viilkatus oli selle Tallinnale kuulub krüksuvate tuulelippude muusikat, see küllap tunneb ära ka vanade meistrite töö. Tahaks teada, kas ajaloolased on kokku lugenud, kui palju on Tallinnas veel säilinud vanu tuulelippe. Kahjuks nad ei ole neid kokku lugenud, aga neid kõige vanemaid oli kapist vana Toomas ja peale selle on veel 16.-st sajandist Vene tänaval. Kas 16. sajandi tuulelipp ja seitsmeteistkümnendast sajandist on juba märksa Arvukamalt kuivõrd vana Toomas on meie tänase saate aukülaline ehk peategelane, siis ma paluksin, et te teda lähemalt iseloomustaksite, kes on vana tooma loojaks. Vana tooma loojad ei ole teada. Küll on aga teada, et üks Mahleri Joachim kullanud üle 1531. aastal Jah, nii on kirjas vanades linnaraamatutes. Aga inimesel, kes tunneb vana Tallinna rõivakunsti nagu Ella vende ei ole vaja arhiiviraamatutes tuhnida. Ta heidab vaid korraks pilgu üles raekoja torni ja ütleb teile kohe, kui vana on toomas. Kui määrata esemeid vanu esemeid, siis rõivastus üks väga hea ja oluline osa, tema ütleb teinekord isegi nii 10 20 aasta ulatuses ära, kus see kujutlus pärit on ja näiteks meie Toomas on niivõrd selge 16 sajandi esindaja seal üleval servas, kellelgi kahelda seda määrab. No seal on selgesti näha, kuidas ta varrukad on kokku pandud linkidest, sest 16-l sajandil olid ju pilud väga moes. Ja kui ta nüüd rikkam oleks olnud, siis ta oleks sealt pilude vahelt võinud oma siidi vanuse välja kiskuda, aga seda tal vist seal all ei olnud. Pilud on selgesti näha siis tema väga nürid, kinganinad tean just tüüpiline 16 sajandi nähe. Kuid tal imelikul kombel ta kannab siiski veel väga vana laiamütsis 15. kübarmustel seal peas on ja see oleks pidanud, kui meil nüüdsama kujutusi raehärradega võrdleme, siis Rajaradel on siis vaatamiskes dispaanialikult mütsid peas, aga temal on lai. Aga see tuleb vist sellest, et tema on siiski sõjasulane ja sõjasulastele oli lubatud ja nemad kandsid väga kaua seda ilusat laia. Vaadake, meil on Tallinnas rebastus korralduslikega tõesti palju tegemist on. Ja kohe nii imestama paneb see, et meie raad või omaaegne linnavalitsus näis, tegelevad lausa rõivastus probleemidega, justkui ei oleks muid tõsisemaid asju, ongi siin ja imelik on see, et siin isegi ametite vahel püütakse teha niisugusi tõsiseid takistusi, kuna meil nüüd gildides Suurgildi jaganud ei ole kõigil omaette moodustasid nagu mingisuguseid seisus ja, või noh, ütleme lihtsalt nagu kasti Indias on. Ja siis taheti ka neid väikseid vahesid toonitada väliselt kuigi alati seal öeldakse, et vot põhjuseks on linna nii-ütelda majanduslik olukord ja püütakse isikute vara ja heaolu kaitsta ja et ei raiskaks ilmaasjata tarbetud raha rõivaste peale. Siiski kui karistama hakatakse, siis on alati peamine põhjus see, ta ei olnud seisusekohaselt riietuses ja sellepärast siis tulevad need hirmsad tülid. Muidugi kõige suurem tüli oli sinikullassepa naisega, kus kullasepal ise aadlike naine oli Gabist aadliseisusest. No ja kuna ta siis ka tahtis aadliku kohaselt riietuda, siis pika tüli peale võeti, ta oli ikkagi need riided ära ja tüli kestis 64 aastat. Kuigi juba mõlemad peaosalised kid ammu surnud. Ja lõpuks kullassepa tsunfti Iskisele tüli kaotas. Kauneid Koilmas, kuhu tahaks minna kallimaks kõigist koduküla linna mõnusseljako. Keevitu teised käisin. GM-ist LM kauni marsa. Pilvepiiril pilgu linna kohal unustad, sest las ma siis kasvõi see majakuna müütilised, muistsed müürid. Teised siin. Nii mis see oli? Köige ruum meeles. Meeles. No öelge, mis k? O. Minu meelest need armsad. Meeles. Elu meeles. Laulge poisid praegu köige kallimast väiksest linnast meie armsas Tallinnas, ehkki hallid, tema vaesed. Ka siis. Kui sul leitud pole õiget kalli, vaata ringi, meie armsas Tallinnas Stroomi rannas kiigub kõrgegi, laulab töödrootumi õhtul saapad hästi, klants eema ja siis Kadriorgu läheb. Missuguseid relvi kandis keskaegne vahtkond Tallinnat valvates? Relvi oli siin mitmesuguseid. Kõige vanemad teated relvameistritest Tallinnas pärinevad 1333.-st aastast nimetatakse esimeseks mõõgazett Johannes, samuti ka kilbi sepa Peetrust. Nemad on maksnud siis toomapäeval linnale maksu kuid juba sajandi lõpul 1396. aastal ilmuga allikates andmeid esimese tulija rebleri kohta ehk Bush meeste, nagu teda nimetatakse Pušmäestor Martin, kes oli Märtin õieti, kes oli siis linna teenistuses kaheksa marga see aastapalgaga peale selle oli ta siis maksudest vahtkonnast vabastatud. Kui 14. sajandil on meil andmed ainult esimesed nii-öelda tulirelvameistri kohta ainult ühe inimese kohta, siis näiteks 16. sajandil, mis oli teatavasti jällegi äge sõdade ajastu siis oli juba Tallinnas on nimeliselt teada juba 22 tulirelvameistrid nõudmine on suur ja eriti näiteks oma mõju avaldanud reformatsiooni sündmused 1522. aastal näiteks on valmistatud valatud Tallinnas 29 suurteks. Keemiarelvameistreid oli palju ja relvi mitmesuguseid aga meil on siin üks kanadel katkuda. Sepad ütlevad niiviisi, et need, kes hobuseraudu tegid, need ei olnud midagi võrreldes nende peenmeistrite seppadega, kes tegid ukse hingesid ja lukkusid ja huvitav, missuguses kategoorias siis nüüd need püssimeistrid on relvameistrit. No teate, selle hobuserauaraudtee kohta võib ka niipalju öelda, et hobuseraudtee oli siiski ka relvased, hiljem ongi tema nimetuses juba esineb Ufund vastand. Smid tähendab talihobuseraudtee, kui ta oli ka relvad. Nimelt tema tegi just neid lihtsamaid relvi, temaatigi piike ja samuti sõjakirveid, kuid püssimeistrid olid juba koori ja nemad kuulusid siis lukkseppade tsunfti. Ja iga tsunfti liige, siis pidi omal ajal kunagi olema valmistunud ka oma meistritöö, eks ole. TV3 liigkilluke kirstu, lukk, toa ukse lukk ja ripplukk. Nii et kolme sorti lukud. Aga kirpu, raudtee ma ei pidanud niisugust asja küll Ewert. Tuleb välja, et seda nõutakse peamiselt laulus. Sirgusid siis arvas et sellest poisist kuidagi Kirp anti raudtee ei ole vaid mees ja hüppajal parajad rauad. Kord uusaasta öösel. Sakslastele häärberis tantsiks, kuid rauad. Kõik tall ja meil aega. Ega arv? Reetmise ja saaled seal. Ja ja laul lauluks, aga õpipoistepõli oli vanas Tallinnas viletsamas. Viletsa peremehel oli nende üle täielik meelevald ja selliseisusse pääsemine eriti veel mõnele eestlasele lausa teekond läbi kadalipu. Vilde, Matthias Luts oleks selles leeris päris õnne lapseks olnud. Tähtis päev jõudis kätte. Mati tõmbas endale veidi kitsaks jäänud musta leeri ülikonna selga. Panime Amsel Berta kingitud helevalge maniski ette. Võidis oma helked juuksed õliga ning kiskus saapad jalga, mis olid nii läikima viksitud. Tarvita kas või peegliks. Ka tolleaegse selli, uhkus ja väärikuse märk. Hiilgav torukübar ei puudunud selle kentsaka peakate. Mida sellid hirmutoruks kutsusid, pani ta täna esimest korda pähe. Nüüd läks noormees Kanuti Gildi kus tähtis etendus varsti pidi algama. Esimest korda elus tohtis mati jala üle selle maja läve tõsta. Oli see ju meistrite püha esinduspaik, kuhu õpipoisse millalgi sisse ei lastud. Kuna sellide enamasti eneste äärberites koos käisid. Seisusemüürid ja ametiseinad olid tol ajal rohkem kui kolmveerand sajandi eest üle ja läbipääsmatud. Matthias luts kutsuti viimaks koosoleku tuppa. Väheldases kõrges ruumis, mille seintelt endiste Gildi vanemate suured pidulikud õlimaalid alla vaatasid seisis pikk rohelise riidega kaetud laud. Selle ümber kõrge tõelistel toolidel istus kogu isandaid, nooremaid ja vanemaid, kõht, nuia, pakse, ühed tihedate juustega, teised läikivate kiilaspeadega. Need isandad, selle tisleri ameti auväärt liikmed olid täna mati kohtumõistjad ja saatuse sepad. Ameti vanem Bender, vähese valge, juuksega habemest lagedaks aetud põskedega väheldane isand pööras oma päratu, suured välkuvat prillid, Matthias lutsi poole. Küsis ta kohtumõistja tõsiduse ja kõrgusega. Ja Mati ja seal oli vastata. Ma soovin ülikiidetud tisleriametit, et mind õpipoisina välja kirjutataks ja selline viiks, öeldaks. Nagu algkõne, nii oli tal ka ametisõna enne pähe õpitud. Ühtlasi pidi ta piinliku hoolega tähele panema, et ta oma kehahoiu käte liigutamise, silmavaate ning kogu oma olekuga pühaks peetud viisakus pruukide vastu ei eksiks. Muidu oli karristavaid märkusi isegi pikemaid noomituse karta. Kõigepealt pidi ta ka oma vastuste üle valvama. Need pidid olema lühikesed, selged, au, paklikud. Iga vasturääkimine ka põhjendamata laitusele oli keelatud. Siis algas ameti vanem väikest kõnet kui teinegi kõrvalistnik kuivatanud näoga vagune ja unine isand. Mõne peaaegu arusaamatu fraasi oli huulte otsast pillanud võttiseltermann jälle sõna. Ta kuulutas Matthias lutsile auväärt meistri Georg Vitelba ja õpipoisile et ülikiidetud tisleriamet tema selli tööd on proovinud ning otsusele jõudnud teda õpipoisist välja kirjutada ja sellina priiks öelda. Senine õpipoiss Matthias Luts ärgu mõelgu, aga sellepärast veel, et tema selli tükk aulise ameti poolt ainult kiitust on leidnud. Et see ilma vigadeta on. Ei pooltki seal tööl olevat nii mõnigi viga küljes. Nende vigade eest pidavat noorsell ametiseadust ja vanapruuki mööda trahvi maksma. Ja nüüd loendasta mitu viga ja puudust, mis mati laeka küljes leida ja määras igaühe eest trahvi suuruse ära. Valus arvustus ei suutnud aga mati meelt maha rõhuda. Ta teadis ka see oli ainult pruuk ja komme. Nõnda arvustati iga selli tüki. Sel välisel kujul sunniti noort selli vaid ameti kahte laekasse ande ohverdama ameti üldisesse ja ametivaeste laekasse. Mati tõmbas südameid punga taskust ja maksis trahvid Eltermanni määrust mööda kinni. Summad polnud just suured, enamasti allar rubla. Kui temale seepeale ta selli kiri oli ette loetud ja ära antud sirutati talle käed vastu ja sooviti õnne. Sedamaid oli üks vahesein langenud ja talle öeldi nüüd sina asemel teie ja pandi ta ametilaua ette istuma. Õpipoisist oli saanud sell poolest inimesest kolmveerand inimest, sest täisväärtuslik isik võis siin ründis olla ainult meister. Puuaiad kombeid kuidas kõik on muutunud? Kui iga päev mõtled ainult tänase elu ja tänaste saavutuste peale ei tule ettegi, mida inimesed on pidanud läbi elama. Siin alguses öeldi seltsimees vaosse kohta, et tema on killuke elavat Tallinna ajalugu. Nagu kaugele teie mälestused siis tagasiulatuvad, minu mälestused tulevad tagasi Tallinna saunades. Juhkentali tänaval oli muiste sau kontrasaun, kus väga palju kupu ja Haader klassi ja kõiksugu valu võeti selle kohta, siis ilmus ajakirjanduses üks luuletus. Õhtu Lindanise uinub udu sompus taeva all, keegi kõnnib vaikselt, astub Juhkentali uulitsa all läbi vihusauna seina, kuulda on v sulinad saunas valuvõtjad, naised, Haadert, kupu lasevad saunas, mõned tallinlased laval laisalt pesevad. Nii. Kas teie ise olete ikka läbi ja lõhki Tallinna mees ja täitsa täitsa tallimees siis hakkame meenutama, missugune nägi Tallinn välja sellel ajal, kui teie lühikestes pükstes ringi jooksite. Aerekone Kingissepa Dana, Viktor Kingissepa siis oli väga tolmune, nii et kui sealt jalgrattaga läbi sõita, ehk hoolime sõita, siis oli tolmupilve ees ja tolmupilv oli taga. Ja siis tiigiveski juures seal ligi tõukasse. Kontleme saun on, seal oli siis all, oli veski jahuveski ja üleval, kus on nimega pasatski park, nüüd on seal Kalevi Tõnis hall, see oli igavene mülgas ja seal oli suur veekogu tiim. Probleem on Tallinna vanad nimed, sest iga päev tarvitame neid. Kuid väga harva oskame öelda, millest nad alusson saanud. Võtame kas või seesama Kalinini rajoon ja praegune Kopli poolsaar, Kopli rajoon, praegune Kalinini rajoon siia Kopli poolsaar, siis sai oma nimetuse sellel poolsaarel asunud linna tellisetehasest. Nimetati oli algselt tellis koppel. Ja tellisetehas asus just praeguse keraamilise tehase kohal ja seda nimetatakse juba 14-l sajandil juba dokumendiks nimetatakse kalamaja. See on üks vanim linnaosa ja seda võib arvata isegi, et ta on ehk isegi enne taanlaste tulekut juba olnud siis nõndanimetatud küll nüüd Sudendajad pundi pähe hundipea ja sellest nimetusest on üks kohanimi on veel säilinud seal praeguse Tööstuse tänava, mis ma himuliyases kani tänavavahekohas on üks kohti nimetatakse hunt hundimägi vil seal kalamajas, seal asusid kalurid ja siis nüüd paadimehed, mündrikud ja samuti seal olnud, kas linna nüüd lootsid laevu juhtida, kuidas üldse võidi lõbutseda keskajal ja hiljem möödunud sajandil, kuhu sõideti pühapäeval välja, kuidas veedeti vaba aega sel ajal ikka nii rohkem väljasõidukohtades oli ju see tellis, Koppel, on see nimetatud siis on kõige rohkem on sinna ikka tehtud jalutuskäike 19. sajandi algul, siis muidugi muutus Kadriorg üheks tähtsamaks kohaks, kuid sel ajal kui Tallinn oli üks kõige tähtsamaid Venemaa kuurort. Kas keisri sünnipäeva puhul korraldati Karjala ravis lõbustused, jääb kõige nii-öelda suuremaks lõbusaks olles olnud lihtrahvale see kui lasti lahti kolm hästi sisse seebitatud seapõrsast ja kes teda kinni püüdis, sai ta siis omale ja siis kirjeldaks seda, et see Karjala vesine olla väga mudane olnud sügis oli see toimunud, see sulle lõbu laialt olnud olles püüded olla väga ennast ära määrinud. Ja lõpuks muidugi olla siis nii mitme nii-öelda vigurite oleksin lõpuks kätte saadud krid põrsa teises nurgas rumala saanud. Kuule, sõber, sa oled kohutavalt vanamoodne. Kas sa ei saa aru, et elu läheb edasi ega seisa paigal, mis nüüd, nii nagu meie ja sinu Ülemiste järv. Noori inimesi käsulaudadega kasvatada, see on seesama mees vasikaga või sinu libedate põrsastega võidu joosta. Sa peaksid siia minu juurde üles tulema. Siin on rohkem silmaringi. Mis narri tempude minuga mängite? Ja kuu pagana röövliauku olen ma sattunud. Kus mu müts olla. Saapad on, mis Airnitale kõiges oled. Kes vesipruul, kellest iilist juba kuulnud olete, vastas Saalomon uhke tõsidusega. Ma leidsin teid eile õhtul uulitsa pealt. Arvasin teid haige olevat ja koristasin siia oma suvekorterisse. Te olete mulle tänu võlgu, ei, mitte vandumistega põhjamist. Joodiku silmades läikis ikka veel umbusaldus misel minuga tegemist oli urises ta lähe pehmemalt. Ega ma ometi mõni joodik või Olvusele, keda uulitsa pealt tarvis ära koristada? Mina olen ise maja peremees. Jaan Tatikas kuulus looduse uurija ja masinate väljamõtleja. Seda ei viinud hingiski aimata, tähendas Vesipruul pisut piltlikult. Palun südamest andeks, et ma Teide lihtlabaseks joodikuks julgesin pidada härra. Sitikas või lutikas tatikas parandas looduse uurija. Te, tahate suur kirjanik olla ja ei näi veel minu nimegi tundvat? Ma ei tea ka, mida teie lihtlabaseks joodikuks nimetate. Kes nii suuri tegusid on teinud, mina, see ei ole lihtlabane inimene. Et te mind joobnud olete näinud, ei ole ime. Keda määratu õnnetus mitte jooma ei pane see sei suuda viina eest maksta. Mõtelge ise. Eile läksin ma selle õnnetu linna kõige rikkama kaupmehe juurde ühe uue masina plaani näitama millega kividest otsekohe. Sealihavõtteteha. Ma palusin masina valmis tegemiseks ja patendivõtmiseks abiraha. Mind visati trepist alla. Ometi võib iga laps aru saada, kui määratud kasu minu masin inimestele peab tooma. Aga võta näpust, oleks ta kurivõimule 1000 rubla Ki laenanud kolme kuuga oleksin mina kuulus mees ja, ja maailm hädast päästetud. Et üks inimene Eist ei raatsi tõusta, lasta meelt ära, ehites Läksin kõrtsi oma kibedat südamevalu ja võib-olla ka oma kõrgeid vaimuandeid napsu sisse uputama. Tatikas istus voodi ääre peal ja langes nukrate mõtete sisse. Vesipruul silmastada haleda meelega iseeneses mõteldes. Inimene on üks neist õnnetutest Auahtluse ohvritest, kes ilma kõrgemate vaimuannete ja tarvilikku ettevalmistuseta suuri asju ette võtavad. Nende nõder, vaim, pealegi veel kangist tuhinas pimestatud isa iialgi aru, kui lapsikud nende püüdmised, kui määratu vahe nende tahtmise ja jõu vahel on ja kui sundivalt nende toredad kõnede kes te tegude kõrval naeruäratavad. Nad on roomajataks loodud ja tahavad lennata. Aga katsu niisugustele narridele tõtt suu sisse ütelda. Kohe oled sa nende verivaenlane, oled KT laima ja kiusaja ühesõnaga püsti, kurat ise miski asi või neid pööraseid parandada. Kas teil raha on? Küsis tatikas järsku peatustes ei ole, vastas Saalomon väledasti. Olge meheks ja laenake mulle 1000 rubla. O näinud, ei, ei saa seda mitte kahetsema, kõneles tatikas tungivalt. Kui ei usu, siis vaadake ise. Ma seletan teile plaani tükk tükilt ära ja kui te mitte eile alles emapiimast ära võõrutatud ei ole, siis ei, ei, ei, ei. Eiei sõites Vesipruul ahastades vastu, mina ei võida kopikatki anda, teie plaanist ei saaks, ma ei saa mitte aru ja, ja tõepoolest see ei maksa mitte juttugi. Mees, kirjanik, te siis olete, kui te kõige tähtsamatest asjadest sugugi ei hooli, kärgatas tatikas. Olen luuletaja, minu tööpõld ei ole siit maailmast, ütles Vesipruul sügavas liigutuses ning tõstis silmad ämblikuvõrkude poole, mis laest maha rippusid. Ma vihkan masinaid, mille mürin jumalikku luulet taevasse tagasi peletab. Ma olen viimne neist äravalitud luulekunstijüngritest, kes maailma müdinast hoolimata Ta ühe tähe järele kõnnivad, mis taevast nende hingesid imelise läikega valgustab. Mis ta, see on? Surematu kuulsus? Ma pole nimegi veel kuulnud. Maailm ei tunne mind veel küllalt, õhkas Vesipruul. Mu aeg ei ole veel tulnud. Tänini ei ole mama peastel veel muud kirjutanud kui ühe laulu, mis nuustaku aasta lehes kuulutuste seas ilmus ja mulle 65 kopikat maksma tuli. Peale selle ühe jutukese, millega viis ajalehetoimetajate seitse kirjastajad mind pipramaale saatsid. Ei, ma ei anna neile nende vaimupimedust mitte andeks. Miks ei teadnud nad mitte, missugune püha tuli minu põues leib? Miks ei aimanud nad, missugune vahutav luulet allikas minu rinnus vägevale voolamisele kipub. Ja tuleb see aeg, mil maailm ühe pauguga minu kiitust täis pahvatab ja raisku läinud luulekunst oma uut seaduseandjat õisatest. Mis kell on? Ma ei näe siit oma Kell aga linna omad käivad jälle igaüks omamoodi. Üheksa hakkab saama siis ma pean hakkama, ela, et kuhu siis, eks ikka päevaga ja kuulama kuskile vaiksele pargipingile. Ehk hakkab linn valmis saama? Ei saa, sõber, isa, mul on siit ülevalt kõik näha. Kõvasti ehitavad küll, aga valmis ei saada ikkagi. Ainult ilusamaks läheb teine iga päevaga. Ma tunnen, et midagi hakkab kripeldama südame kohal. Kui tugeva tuulega ringi ala teen, rooste kõdistab, mis muud ei ole rooste, see ei ole rooste. See on rõõm. Rõõm, mis teeb talvelgi sooja. Aga sa mõtle, kui tuleb suvi ja laulupeoliste kirev kangas vanalinna tänavatel voogemale ööd. Kui külalised minu poole kaela sirutavad. Kuidas tahaks siis, et iga tallinlane oskaks olla teejuhiks läbi oma kodulinna oskaks tutvustada vana ja kiita.