Unustamatud. Tere tulemast Kuulama saadet unustamatut minu nimi on Vaiko Eplik ja täna räägin ma teile ühest fantastilisest lauljast. Loova. No. Siin alles. Ma võiksin su vastu olla. Kiiretest Eirilis välju liig palju, kes. Kiirelt vissi, sinus läheb meili palju liig palju vesta taldi. Piiradis. Tulemast unustamatu saatesse ja kuulame täna ühe eesti laulja loomingut eranditult. Ja avapala oli meil Hei, liis Ivo Linna palav, kuid Ivo Linnast saade täna siiski ei räägi. Nimelt meie tänase saate peakangelane mängis selles Eesti nii-öelda noorte biitlite fännide tribüün salvestuses hoopiski plokkflööti. Nimelt selle heitšoudi cover'i sünnilugu on selline, et noored Eesti biitlid fännid, Ivo Linna, Olav Ehala. Siis otsustasin teha omapoolse kummarduse litele. Olav Ehala tegi seade. Tollal oli ta vist veel üsna teismeline ja flöödipartiisid mängisid nendes lugudes Jaak Joala ja meie saate tänane kangelane Marju Kuut ja Marju uudist. Me täna räägime küll võrdlemisi vähe. Aga kuulame teda palju ja seda väga lihtsal põhjusel. Sest et mida rohkem ma Marju kuudi salvestisi kuulan, seda enam tõstab minus pead tunne, et Marju Kuut ei ole mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma üks seitsmekümnendatel parimaid valgeid naissouli lauljaid. Ja üritan järgmise tunni aja jooksul valida loomingust siis muusikat, mis seda minu arvamust veenvalt tõestavad. Jätkame palaga, sel ööl. Marju Kuut ja kurb laul, kogumikud populaarseid estraadilaule, omaaegne siis meloodia, plaadifirma välja antud seitsme Tallinna kogumik. Ja Marju kuudi kohta võib öelda, et ta alustaski. Noh, ikka estraadilauljat Arina siin 60.-te 70.-te vahetusel. Ja muidugi väga populaarne oli niisugune, et alguses tema Uno Loobi osanova plaadid ja palju ei ole ka neid eesti lauljaid, kelle vinüül eks Stockholmi plaadipoodides käies võib seina peal näha. Ja näiteks mina olen oma silmaga näinud ühes lugupeetud Stockholmi vinüüliurkas seina peal Marju kuudi Uno Loobi bossa albumit, mille hind oli 300 rootsi krooni. Marju kuudi enda elu on olnud väga heitlik. Küllap jõuame sellest veel mõne sõnaga täpsemalt rääkida. Praegu kuulame, balanes juba all vaikselt tiksub ala, millest minu Marju kuudi vaimustus alguse sai. Suurepärases filmis. Varastati vana Toomas, kus 71. aastal Marju Kuut mängis marjad vana Toomase pruuti. Ning Ma võin omavahel öelda, et olles sellest filmist Marjuga rääkinud siis see nii-öelda öine salvestussessioon tolleaegses Leningradis oli olnud ka üks väga metsik. Aga naudime Uno Naissoo, Heldur Karmo klassikalist, kui tahad olla hea. Ärge saage minust valesti aru, minu arust on Marju Kuut muidugi võrratu džässilaulja ja kastraadia bossa, kõik tuleb tal väga kenasti välja kõik tänu sellele, et tal on lihtsalt niivõrd kordumatu tämber mida ta ise uhkusega nimetab porgandi hääleks. Aga minu sihuke Marju koodi loomingu tõeline lemmikosa on tema 70.-te souli looming, souli ja üldse siukest musta muusikat, et Eestis hiljuti väga vähe seda hakati alles hiljem, kaheksakümnendatel, üheksakümnendatel laiemalt ekspluateerima. Aga Marju Kuut oli üks esimesi ja mulle tundub, et temal, see musta muusikapisik on sünnist saadik väga tugevalt sees olnud. Kes teab, miks on ta ka selle pisiku sünnil elanud aastaid Ameerikas üritades seal nii-öelda kanda kinnitada, kuna väga heal naissouli lauljal 70.-te nõukogude liidus arusaadavatel põhjustel suurt midagi teha ei olnud. Aga mulle tundub estraad ja kõik muu selline ametlikult heaks kiidetud muusika oli tema jaoks ainult vahend. Et saad natukene endale nime ja et pääseks nii-öelda nendele õistele salvestussessioonide Eesti raadio stuudios, kus siis omal ajal oli siis üks peamine koht, kus Eestis vanasti muusikat lindistati ja sinna igaüks sisse ei pääsenud. Aga kui juba Marju üks kord jala ukse vahele sai, kas tulema kulda, mida paljud inimesed kahjuks ei tea, kuna kui marju 80. aastal Eestist lahkus ja Rootsi emigreerus siis te muusikat eriti ei mängitud, temast nagu eriti tahetud isegi midagi nagu rääkida või teada. Ja alles praegu tema niisugune suurem taasavastamine nii-öelda sel sajandil eestlaste poolt on aset leidmas. Nüüd hakkamegi kuulama 70.-te Eesti tõenäoliselt Esigige esimesi souli salvestusi, alustame 73. aasta eesti rahvalaulutöötlusega, mille kuutton ise arranžeerinud pala pealkirjaga flamingod, mille kohta plaadi vahelehel kirjutab. Mul jäi see eesti rahva, võiks kuidagi Piccolo flöödil sõrmed alla ja ketrasin seda nalja pärast päris tihti. Ükskord tuli telekas saade Peeter Urblaga, mille jaoks pidime Kristi tammikuga päris mitu laulu linti tegema. Ja siis saates igasuguste värviliste varrukatega suid maigutama. Mul oli fantastilise läikega roheline lokkis parukas siis andsingi Kristile idee teha rahvalaulule, millel vist polegi iseenesest sõnu. Uue teksti Kristile saidki sõnad kiiresti valmis ja nii tuli laul hoopis pealkirja all. Flamingod. Ja väike vabandus siin teksti lõpus. Flööt oli mul küll väga hea tooniga, kuid ta ei häälestunud ühest noodist ja kui seda nooti läbisid, siis kiskus kõik mööda, nii et tähelepanu, tähelepanu, flöödisoolo. Kui fancy oi, kui Fankiks Me oleme läinud ning aina hoogsamaks muusika läheb, on aeg kuulata ansamblist Merl, mis on ka väga tähtis kollektiiv Marju kuudi elus, mille ta pani ise kokku tuttavatest tüdrukutest. Selleks, et saaks kontserditel ka mitmehäälselt laulda. Ja järgmise pala kohta on Marju meenutanud järgmist. Olime Merli alguse ajal laulnud ainult välismaiseid kavereid ja ükskord otsustasime peaks ühe eestikeelse originaaliga tegema. Valisin Georg Otsa lauldud laulu heinaveol, mille seadsin siis oma väga segase originaali. Ja see originaal on veel tähelepanu väärne selles mõttes, et ansambel Merl vokaalidel aga instrumente mängivad ansambel mikronid. Salvestis on aastast 71 ja nagu te teate peale Rein Vaigu, Toivo Tamme, Peetrigeerija, Toomas Veenre mängib siis selles palas trumme tollal veel üsna verinoor Gunnar Graps ning pööraksin tähelepanu selle tracki algusele kus võib siis kuulata Eestis tõenäoliselt võib-olla kõige esimest korda kasutatud sellist helitehnilist vigurit nagu tagurpidi keeratud kitarri. Te kuulate saadet unustamatu ja tänane unustamatu peategelane on Marju kuut, kui te veel aru ei ole saanud, Eesti üks minu arust kõigi aegade kõige kõige parem lauljatar ja ma arvan, et meil tõesti ei ole varem olnud ja ei saa ka tõenäoliselt kunagi olema teismelist lauljatari nagu Kuut. Ja nüüd on aeg minna kohe päris Disgoks ehk siis üha rütmikamaksime, muusikaline valik läheb Aastast 79, järgmine pala kannab see pealkirja kiiktoolis ja loo sünni kohta. Marju Kuut plaadi raagus sõnad vahelehel kirjutab järgmist, ehk siis natukene infot sellest, kuidas öistel haltuurasessioonidel Eesti raadios nii-öelda asjad käisid ja võib ka öelda, et elati tollal ka pillimehed vaatamata ümbritsevale Nõukogude liidule elatika üsna rock n roll. Elustiili. See laul hakkas mulle meeldima raadio luksemburgi kuulates, mis oli tolle aja ainuke korralik muusika raadio Eestis. Tahtsin seda ka ise laulma hakata eesti keeles, kuid selleks pidi teksti tegema ja mõtlesin, et millest siis alustada. Inglisekeelse laulu refrään kõlas nii kiip, vooling. Ja nii tuligi mul pähe eestikeelne sõna kiiktoolil kogu laulutekst sellest sõnast lähtudes, nagu kombeks, tellisin öise lindistuse aja haltuura korras ja bändiks oli Riho Lilje kitarril, Pils bassil ja Ivo Varts trummidel. Kui lindistamiseks läks, oli meie bassimees kusagil nurgas sügavasse unne langenud ja ei jäänud muud üle, kui Riho Lilje pidi ise nii kitarri kui passi ja ka veel eelmängu klaveril ära mängima. Nii sündis 79. aasta üks popim lugu. Sellele loole tehti ka veel eriti lahe suvine video, mis 91. aastal ETVst kuhugi lootusetult ära kadus. No loodame, et leitakse ka need videod üles. Nüüd aga midagi eriti eksootilist Palamine kohta. No ma olen meenutanud, et 65. aastal juba käis Nõukogude Eestis esimene grupp jaapanlasi, kes olidki külaliseks hotelli restoranis kus mina lauljana töötasin, sest on ju teada, et kõik nii-öelda omaaegsete menu lauljaid Eestis kõige parem oli Tallinnasse esineda ikkagi erinevates hotellides kava reedes. Ja need jaapani turistid õpetasid siis marjule kaks jaapanikeelset laulu mida ja näitasite, millise häälega neid laulma peab. Ja. Porgandihääle nii-öelda tööle ja tulemuseks on siis koos meelika am järvega sisse lauldud con joa. Tere väikemees Tiit Saluveri ansambli juhatusel ja muuseas Väikse infona võrrelda Kaaveti Melikke am järv laulis seitsmekümnete alguses ka sellises Eesti läbi aegade ühes tähtsamas rokkgrupis nagu virmalised. Nüüd aga Joan. Nüüd süvaMarju Kuut ja võib öelda, et lugu, mis on peaaegu sama meeldivalt veider imelik nagu teiselt planeedilt, nagu tema esitaja. Nüüd aga. Lülitame ennast jälle Eesti originaalloomingu lainele. Jaa jaa, võib ju mõelda selle peale, miks on Marju kuut niivõrd nagu eriline või teistmoodi laulja kui teised, no esiteks ta tegi üldse kõiki teisi omal ajal kui teised seitsmekümnendatel juba tema repertuaari valik oli hoopis teistsugune kogu tema laulmismaneer ja nii edasi, ka tema elusaatus on olnud väga-väga põnev ja kirev, on ta olnud seadusega pahuksis, pole ta mööda pääsenud, ei alkoholist on ta rännanud, et kõikjal üle maailma on palju läbi elanud on ka nii-öelda leidnud usu. Ja, ja aga tal on olnud ka väga palju õnne ja, ja väga palju pealehakkamist, mis on, mis on kõige tähtsam, sest et kõik oma bändid on ta ise kokku pannud paljud nendest lugudest, mida me täna kuulnud on kas tema enda Aranžeeritud või eesti keelde tõlgitud. Ja muidugi on tal ka õnne olnud laulda suurepärast eesti autorite loomingut ja ja eriti. Ma ikkagi tahaksin esile tõsta härra Uno Naissood ja kuulakski 71.-st aastast Marju esituses laul, võõraid meist ei saa, usbeki laulab Lagle alpi, selle Kalma ja Naissoo koodi kombinatsioon on kuidagi uh. Souli klassika, võõraid neist ei saa. Nüüd on aeg kuulata jällegi ühte laulu, mille saatus omal ajal ei olnud kõige õnnelikum. Kuivõrd selle laulu autorid, abielupaar Raivo Kristi Tammik varsti pärast salvestus 74. aastal põgenesid Saksamaale Nõukogude Liidust Läks lugugi aastateks riiulisse. Aga tühjusest praegu võime teda kuulata kas või neli korda järjest, see on lapsepõlve muinasmaa. Viimasel ajal on lõpuks ometi hakatud kirjutama raamatuid eesti popmuusika niisuguse kergema muusika ajaloost. Ega avaldama esmakordselt ja mina küll ootaksin siin elulooraamatutes ajus Marju kuudi kohta ühte korralikku raamatut, muuseas vahepeal siin käisid mingid jutud, et kuna Marju on selles mõttes väga veider tüüp, ta vist vähemalt siis, kui mina teda viimati nägin, siis ta rääkis mulle, et tema nii-öelda ärkab õhtul üles ja öö läbi toimetab ja hommikul läheb magama. Mis muidugi, kes on harjunud kasvõi korra elus ükskõik kus, kes laval või tänaval näinud. Ei ole see selles mõttes midagi, midagi uut, see pigem on selline ootuspärane info tema kohta, kuivõrd Marius ega midagi tavalist temas ei ole. Ja pole kunagi olnud ja jumal tänatud, siis ootaks ka, et kõigepealt mingid jutud, et seal öösiti, mida ta ikka teeb, et et käivad jutud, et ta kirjutab oma elust raamatut ja ma ootan väga, et raamat valmis saaks, sest et mida ma tema elust teile ikka siin nii väga rääkida oskan? Võin igal juhul. On aeg sealmaal, et meie saade hakkab ka vaikselt juba lõpule lähenema paari sõnaga võiks veel rääkida ansamblist Merl, mille siis Marju pani kokku 71. aastal. Ja bändi nimi moodustus siis tütarlaste nimedest, kes selles ansamblis osalesid alguses oli küll, ansambli Mell üheks marjule osalesid Elle, Kalmo, jaa jaa. Ja Lagle Alpius, kes oli siis varem ansamblis väntorel laulu, mis on siis Eesti kõige esimene, selline ameerikalik psühhoeelse rokibänd ja järgmine lugugi kassipoja unenägu on Andres Valgoneni kirjutatud, tema endine bändikaaslane ja huvitav tänase saate juures on see, et see läheb eetrisse raadiomajast ja ja praktiliselt kõik vaata et lood, mida tänases saates on siis mängitud, on ka. Siinsamas raadiomajas omal ajal salvestatud ja ilmavalgust näinud ja vähe sellest ansambli Merl kokkupanemise ajal. Marju töötas raadiomajas ja õppis helitehnikuks. Nüüd aga merel Jackassipoja une. Tänane saade unustamatud, mille kangelaseks oli Marju Kuut ja mida ma oskan siin lõpetuseks öelda, kullamarju ole ikka sama hull edasi, nagu siiamaani on olnud, ära anna alla ja lõpetuseks ma kohe meelega ei mängi raagus sõnu, sest see lugu on teil kõige kalliku nagunii peas vaid lõpetame helge päikselise noodiga. Võrratult, kui südames lõõmab leek. Lõõmaku aga.