Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kõik on kohanud veebiteenuste juures kastikest, kuhu palutakse teatud tingimustega nõustumisel teha klõpsatus ja seejärel ilmub sinna linnuke. Mida see samm peaks maailmas muutma. Võimaliku vastuse leiab tosinas mõrvas ja umbes 50. vägistamises süüdistatava 70 kaheaastaseid Josep geimis Angelo juhtumist. 1976. aastal algas Põhja-Californias mõistatuslik ja võigas vägistamiste laine. Tänu juhtumite sarnasusele hakati tasapisi kahtlustama, et tegemist võib olla ühe ja sama isikuga. Ühe indiviidi regulaarne kuritegevus hirmutab ju rohkem kui juhuslikumat laadi kuritööd mistõttu peagi omistati vägistajale müütilisi ja veelgi rohkem hirmu külvama nimesid. Parti selgus lisaks. Sama meest kahtlustatakse mitmes mõrvas ja arvukates sissemurdmises mõrvade, vägistamiste ja sissemurdmist. Takistamatu jätkumine tõi koos õhtu hämarusega nii mõnessegi koju hirmujudinaid. Õuduste laine kestis veel 10 aastat. Seejärel saabus periood, mille jooksul toimunud mõrvu vägistamisega sissemurdmisi enam selle kahtlusalusega ei seostatud. Oletati, et mees võis sattuda mõne muu kuriteo tõttu vangi, võis kuriteo käigus surma saada. Kahtlustati ka enesetapu ja võimalust, et isik on hullumajas. Aga need olid vaid oletused ja tõenäoliselt juhtus kahtlusaluse elus midagi muud, sest mõned ohvrid said järgnenud jooksul vägistajalt telefonikõnesid. Ja lõpuks siis saabus vaikus. Kuni 24. aprillil 2018 Sacramento maakonna Shirect esitas 72 aastasele endisele politseitöötajale Joseph keemist. Ei angel ole tema koduõuel süüdistuse kaheksas mõrvas ja panin mehe käed raudu. Mõrtsukast vägistaja kodus vaatasid arreteerimist pealt tema tütar ja tütretütar Josep Tseensti Angelol oli kolm tütart ja ta oli vägistamiste ning tapmiste ja muude kuritegude perioodil abielus advokaadiametit pidava kaasaga. Neil oli korralik kodu, mis koos mehe, toonase ameti ning kuriteopaigalt tõendite eemaldamise oskustega tegidki süüdlase leidmise sedavõrd keeruliseks. Kuid ta ei osanud eemaldada kõiki tõendeid. Tõenäoliselt seetõttu, et neid ei peetud toona olulise infoallikaks. Seitsme- ja kaheksakümnendatel ei osatud arvestada kuritegijate poolt sündmuspaigale jäetud DNA väärtusega. Samas on geneetiline materjal mõnikord isegi pärast aastaid veel kasutatav ja näiteks uuritud vanade muumiate sugulussidemeid. Takistuseks oli analüüsi hind. 1909 10. aastal alustatud inimese genoomianalüüsi projektile kulus 15 aastat ja 2,7 miljardit USA dollarit. DNA analüüsi võimekus hakkas saavutama praktilisemat ülesannete teenistusse sobivat hinnataset umbes sajandivahetuse paiku ja seejärel pidevalt langedes. Näiteks kusagil 2008. aastal maksnuks inimgenoomi kaardistamise projekt kõigest 10 miljonit USA dollarit ja täna saaks hakkama umbes 1000 dollariga. DNA analüüsi hinnalangusele on pärilikkuse informatsiooni rohkem või vähem õigustatuna hakatud rakendama mitmesuguste huvide teenistusse. Muuhulgas pakuvad paljudele inimestele huvi nende sugulussidemed. Ja 2011. aastal asutasid kimkaks entusiasti vastava veebikeskkonna ning et matš, kuhu siis igav, kes on endale kusagilt DNA analüüsi tellinud saab selle üles laadida, lootusega avastada muul moel raskesti tuvastatav, vaid sugulussuhteid. Andmebaasi on aastatega kogunenud umbes 650000 isiku DNA informatsioon. Politsei ei leidnud oma andmebaasist vastust ja otsustas siis kuriteo paikadelt kogutud California mõrtsuka DNA kaardi üles laadida. Keed matš keskkonda. Üllatuseks pakutigi sealt vastuseks võimalikud sugulussidemed. Nendeks oliti Angelom hõimlased, kes olid oma DNA info andmebaasi laadinud. Seejärel kulges tegevus juba politsei Metuudilisusega. Ilma läbiotsimisorderit õnnestus politseil leida kuritegija poolt avaliku ruumi jäetud DNA materjali ja seejärel oli isik tuvastatud ning üllatanud mehel käed raudus. Selle alustuseks esitatud kastikese teema juurde tagasi tulles näeb vabatahtlike poolt ülal hoitava andmebaasi kasutus ette, et sinna tohib edastada vaid omaenda DNA-andmeid. Selleks on olemas vastav tekst ja nõustamist kajastav kastike. See on selleks, et sai, kasutaks võõra DNA-andmeid oma huvides. Politsei aga valetas ja laadis info, kes konda võõra inimese andmed. Huvitav, kas nad ei saanud kastikese mõttest aru või muudab mõrtsuka ja vägistaja juhtum selle tähendust? Igaüks võib nüüd selle küsimuse ümber sõnastada avades suurte probleemide maailm.