Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaaris etapp Kristjan Port. Kinod peetakse põhjusega ebatavaliste ehk normaalsust üllatavate juhtumite maaks. Hiljuti märkas juhuslik restoranikülastaja ühe ennestava kliendi laual omapärast kiige moodi liikuvat telefonihoidjat. Hiljem sai ta teada, et tegemist on paljudes uuemates telefonides leiduva sammulugeja funktsiooni abistava seadmega. Klient, kes siis parajasti õõnestab, saab samal ajal registreerida telefoni mitme kilomeetri jagu samme. Kellele need jääb? Selle idee loogika mõistmatuks võivadki rahulduda Hiinale omapärase teistmoodi mõtleva maailmaga. Väidetavalt on taolised seadmed seal suhteliselt levinud. Vahest leiab tulevikus mõttelise restorani laualt inimese pea. Sellele on omakorda pähe pandud elektroodidega varustatud müts. Taolise arengu põhjuse leiab juba levima hakanud praktikast, milles töötajad kannavad töö ajal juba mainitud elektroodidega varustatud mütsi. Eesmärgiks on registreerida aju elektrilise aktiivsuse sobivust normidele. Tehniliselt on. Tab elektroodidest müts kerge ning mahub tööga seotud peakate alla. Lisaks elektroodile on metsikesest traadivaba andmevahetuse moodul ja väike toiteplokk. Kolju pinnalt kogutavad andmed edastatakse ettevõttekeskusesse arvutisse, kus siis tarkvara analüüsib iga töötaja signaalide põhjal tema meeleolu. Muuhulgas hinnatakse. Ta on väsinud, rusutud või on oodata impulsiivset agressiivsuse episoodi. Mõnes ettevõttes on taolist juhtimisvõtet rakendatud juba mitu aastat ja tulemustega ollakse rahul. Näiteks väidetakse suure elektrivõrgu haldamisega tegeleva ettevõtte puhul, et tänu 40000 töötajaga seotud riskide ennetamisele on firma käive kasvanud paar miljardit jüaani ehk umbes 300 miljonit Eurot töötajate kolju pinnalt ajus toimuva kohta kogutavate signaalide abil. Loodud emotsionaalse seisundi jälgimise põhjal juhitakse. Individuaalseid puhkepause korraldatakse ümber töövoogusid, muudetakse tööülesandeid, püütakse vähendada stressi ja nii edasi. Töötajate heaolu pole siin omaette eesmärk sest ettevõte vastutab päeva lõpuks kasumiga. Seda tagava töö tootlikkusega seoses viiendale maile satuvad Karl Marxi sünnipäevaga. Väärib meenutamist poliitilise ökonoomia kriitikas mainitud tähelepanek, et kapitalistlike tootmissuhete tingimustes on palgatöölised sunnitud müüma oma tööjõudu tootmisvahendite omanikule. Kui Marxi ajal tööline müüs ehk võõrandas kapitalisti käsutusse peamiselt oma ihurammu ja hiljem vaimset väge siis tänu tehnoloogia arengule pannakse nüüd letiga tunnete moel. Seega pole tegemist sotsiaalse heaolu teenuse patprotsessist kasumlikkuse vaktsineerimise loomuliku arenguga. Kirjeldatud arengut on keeruline kontrollida. Kuna sama tehnoloogiat kasutatakse ja selle kaudu seda vääristatakse väljaspool tootmisettevõtteid, näiteks rakendatakse aju elektriliste signaalide põhjal emotsionaalse seisundi hindamist kiirrongide juhtidel õnnetuste riski vähendamiseks. Samuti leidub näiteid ajus toimuva jälgimisest. Tervishoiutöötajate seas. Kus on samuti eesmärgiks vigade minimeerimine. Sama tehnoloogia on kasutusel ka Hiina sõjaväes. Ja viimane kinnitab seika, et rakendatava tehnoloogia taga on riik. Keeruka süsteemi rakendus võib olla üllatavalt lihtne. Näiteks kui kasutaja peas hakkab müts põlema, õigemini siis süsteem edastab ohuteate teetöödejuhataja töötajale ettepaneku võtta. Puhkust või siirduda ajutiselt mõnele lihtsamale tööle. Ridade vahelt võib seega välja lugeda, et kogutavate signaalide põhjal moodustub õigusliku jõuga otsus. Kui selle põhjal võib tööandja anda. Tähele puhkepäeva, eriti huvitav oleks teada selle otsuse suhet palka sest juhul, kui, Palk hakkab kannatama tänu pähe tungivatele tujudele on oodata kahte arengut. Ettevõtte omanik toetab tehnoloogia jätkuvat arendamist, kuna selle tõhusam kasutamine aitab kulusid vähendada. Ja samal ajal sünnib siis kontraproduktiivne areng mis toodab palga saaja huvisid kaitsvaid signaale, genereerib vaid libapäid, mida võib siis kunagi tulevikus kohata mõnes Hiina restoranis. Töö ajal.