Tere, me oleme oma rännusaadetega parajasti rändamas Eestist ilmatu kaugel seal Aafrikas Etioopia maal ja eelmine saade oli niisugune väga eriline, seal toimus avalik salvestus Etioopia looduse kohta, ka sellist ei ole kogu selle Rällu sarja pika ajaloo 16 aasta jooksul kunagi olnud, oli esimest korda. Inimesed said osaleda, küsida see kõik oli täitsa huvitav. Läheme siis selle sarjaga edasi ja ma kirjeldan ühte Etioopia piirkonda, kuhu me jõudsime pärast seda, kui me olime seal Lõuna-Etioopias tohutu pika tiiru ära teinud ja nendest oli siis juttu nendest muljetest eelmistes saadetes. Ja nüüd, kui me jõudsime sinna Etioopia keskele, siis seal asub Etioopia suurim jõgi. Etioopia suurim järv ja see suurim jõgi on nimega sinine Niilus ja järv on talajärv. Ja seal taala järve ümbruses on väga palju väga iidseid kristlikke pühakuid. Ja Me käisime ühes sellises, mille nimeks oli Uraagi taole mereta. Nii et jah, sellest Etioopia suurimast jõest, suurimast järvest ja väga erilisest pühamust, see tänane saade tuleb. Nõndamoodi kõlab siis ühe Etioopia kirikulaulu algus ja see laul siin on pühendatud pühale Mariaamile. Mariaami on oma ara keeles Maarja, nii et seal Maarjale pühendatud laul ja lauljateks on idioot, peakloostri mungad. Neid munki me ka nägime, kui me ise sinna pühamusse jõudsime, aga sellest hiljem igal juhul see, et kogu Etioopia kristlus on väga erilise nõoga, sellest oli meil ka varasematest saadetest juttu. Aga nüüd, kui me jõudsime sinna Etioopia keskossa, siis me jõudsime kõigepealt selle Etioopia suurima järve äärde selle Tallo järve suurus, kui teda nüüd võrrelda eesti järvedega, siis ta on ligikaudu võrreldav Peipsi omaga, ma mõtlen siis Peipsi pindala. Kui võtta juurde ka Venemaa-poolne osa, aga mitte seda Pihkva järve, mis on tegelikult ju Peipsiga ühendatud siis Peipsi järv tervikuna üle 2000 ruutkilomeetri rattana on umbes sama suur. Ja selles mõttes on ta ka Peipsiga võrreldav. Vesi on järve Sis, no madal. Ja järv on hästi kalarikas, nii et kalapüük on tähtis tegevus sealt alla järvel, nii nagu Peipsi kalurite allegi. Aga muidugi taala asub Troopikas, nii et kogu see taimestik, kogu see elu seal on täiesti teistsugune. Ja Tauno järve kuju on ka teistsugune kui Peipsil ta on sihuke täiesti ümara kausi kujuga ja ka selle poolest teistmoodi kui Peipsi, et sellel tala järvel on päris palju saari ja nendelt saartel ja seal randadel iidsetest aegadest väga palju pühapaiku kirikuid, nii et kogu selle järve ümber lehvimas, niisugune noh, võiks öelda, niisugune püha nimbus. Ja huvitav on see, et Etioopia suurimast järvest saabki siis alguse Etioopia suurim jõgi ja selle jõe nimi on siis sinine Niilus Sinise Niiluse pikkusel 1500 kilomeetrit ligikaudu Eesti pikemate jõgedega võrreldes ikka palju-palju kordi suurem ja voolu hulgalt vee hulgale on ta ka väga palju suurem kui Eesti õed. Ja sinine Niilus on ju üks nendest peamistest jõgedest, millest saab alguse, noh, võib öelda, see päris nii ilus on ju niimoodi, et sinine Niilus voolab siis kusagilt site etioopia poolelt ja siis sealt teiselt poolt Tugandast ja nii edasi, sealt tuleb siis teine suur lisajõgi, selle nimeks on siis valge Niilus ja need saavad siis kokku ja siis tekib see päris Niiluse jõgi. Huvitaval kombel viimasel reisil umbes kuu aega tagasi olin just nende kahe Niiluse ühinemiskohas seal siis Sudaanis ja ma loodan, et järgmise aasta saadetes ma saan jutustada nendest põnevatest seikadest seal, seal Taanis ja sellel päris laial Niilusel. Aga millest siis valge Niiluse sinise Niiluse nimi? Eks ikka v värvi järgi ja eks me ju tea, et jõevärv sõltub sellest, millised, et seal vees on. Ja tõesti siis sinisel Niilusel on sisene niukesi sinakaid, setteid ja valgel miilusele selliseid Walkeid setteid, kuigi see vee värv palju keerulisem, sellepärast et need on mõlemad, nii pikad jõed ette ülemjooksul, keskjooksul, alamjooksul. On kumbki jõgi eri tooni ja siis veel eri aastaaegadel olnud eri tooni. Aga noh, lihtsustatult võib öelda, jääb ka hästi meelde, et valge Niilus, sinine Niilus ja näiteks ma ise oma silmaga, kui ma nüüd olin just sealsamas, sinisel Niilusel, et kuidas ta siis paistis, ma olin seal veebruarikuus siis tema täpne värv oli selline, ütleme, pruunikas sinine noh, siis nagu nagu mudaselt sinine. Nii et ah, sinakas toon oli täitsa ise üle vaadates ka seal olemas. Ja kui nüüd mõelda niimoodi laialt ja arutleda, et kumb nendest on tähtsam haruga see sinine Niilus või valge Niilus siis vee hulga poolest on nad üsna ühesuurused. Mis omakorda tähendab seda, et kui mõelda, et kui nüüd ükskõik kumbas Niiluse harus siis need riigid, kes asuvad seal ülemjooksudel, kui nemad tahaksid nüüd oma selle jõeharuga midagi väga tõsist ette võtta, Ta siis need allavoolu riigid, need Sudaan ja Egiptus Nemad ju kannataksid selle all, Nad jääksid täitsa hätta, sest vee hulk väheneb. Ja reaalsus ongi see, et praegusel ajal see oht ongi täiesti päevakorral. Sest Etioopia on teatanud, tahab sinisele Niilusele ehitada sellise tammi, mis sulgeb täielikult veevoolu. Sealt hakkab siis nagu seda veeseisu reguleerima ja noh, teadagi tarvis on seda hüdroelektrijaama jaoks ja see etioopia plaan on tõesti niisugune meeletu suur. Et kui see tõesti tõeks saab, siis hakkaks tootma kolm korda rohkem elektrienergiat kui see egiptuse suurim hüdroelektrijaam seal päris Niilusel. Noh, vast on tuttav see asfaani elektrijaama nimi ja tegelikult on praegu seis selline, et Etioopia juba alustas selle tammi ehitamist 2011. Ja tahab jätkata, aga edeneb aeglaselt, sellepärast et esiteks on see projekt täiesti kosmiliselt kallis aga teiseks ka see, et muidugi Sudaan ja Egiptus on sellele vastu, sest nemad selle tõttu saavad kallutada või on mõjutatud sellest tammist. Ja, ja see on päris suur tüli, nii et ehitus edeneb praegu üsna aeglaselt. Etioopia on jälle oma poolt öelnud, et sinine Niilus asub ju meie riigi territooriumil ja teistel riikidel ei ole otseselt õigust sekkuda meie riigi siseasjadesse. Siis Egiptus ja Sudaan ütlevad ju, et sellisel juhul me pöördume rahvusvahelistesse instantsidesse ja nii see küll ei või olla, et seal ainult teie asi, ühesõnaga tüli ja mis sellest lõppude lõpuks saab? Siin kõlas nüüd jälle natuke seda etioopia Mukkade pühalaulu ja etteruttavalt mõtlen, et Etioopia munkimiga nägime, kui me seal tallajärve kirikus käisime. Aga noh, kõigepealt, kui me nüüd üldse sinna tala järve äärde tulime, siis tulime lennukiga ja saabusime linna, mille nimeks on mahhirnarv. Seal kuulus linn ja suhteliselt ka suur, seal elab kuskil 300000 inimest, Amara keeles tähendab see Bahir Dar mere kallast. Ja noh, selge see, miks niimoodi teda nimetatakse, sest see järv on nii pööraselt suur tõesti peaaegu mere mõõtu. Ja kui me nüüd seal linna peal ringi käisime, mis mulje sellest jäid, nuht, sellised laiad tänapäevased tänavad, tihe autoliiklus, jalakäijate massi, kas ulas lõputult poode, nii et elu pulbitses kees ja teistpidi oli see Bahir Dar minu jaoks natuke igavesest selliseid linnu olin Aafrikas varem juba niigi päris palju näinud, aga siin linnas ööbisime järgmisel hommikul siis läksime sadamasse, istusime väiksesse paati, et siis minna sinna Kuura Kidale, Mereti kirikusse. Ja noh, võib muidugi küsida, et miks me just sellesse kirikusse läksime, kui seal järve ümber on neid kümneid. Üks tähtis põhjus oli see, et meie seltskonnas, eestlaste seltskonnas olid ka naised. Ja Etioopias on selline reegel, et paljud kirikud on ainult meestele ja paljud taas ainult Loistele ja mõlemad koos ei või samasse kirikusse mitte kuidagi minna ja selliseid kirikuid, kuhu mehed ja naised mõlemad võivad minna Etioopias suures vähemuses. Aga see Uragi tale Mereti kirik nüüd oli üks nendest ja sellepärast me olime siis valinud selle, aga see ei olnud ainus põhjus. Nii, aga kui me nüüd siis sõitsime selle paadiga sõit oli peaaegu tund aega, siis oli huvitav vaadata, et milline see Etioopia suurim järv siis oma silmaga vaadates välja näeb? No oli tõesti nii, et vahepeal sõites ei olnud mitte ühtegi kallast näha. Et ta on tõesti niivõrd suur ja lai jagu kaldad passid, siis üldiselt olid sellised tasased ja madalaid kõrgeid mägesid ei olnud näha. Aga samas oli, ütleme seda asustust ja külasid oli järve kallastel päris palju. Ja paadiliiklus oli ja üsna tihe paate oli erisuguseid, mõned olid sellised moodsad kiirpaadid ja suuremad reisijaid vedavad paadid ja mingid kaubapaadid ja nii edasi. Aga silm jäi pidama tegelikult papüürusepaatidele. Need olid siis tehtud nisukesed papüürusevarte Kubudest kokku pandud hästi kerged pisikesed püstise ninaga. Paati siis sõudis, tavaliselt üks mees seal rohkem sisse ei mahtunudki ja oli näha, et mõni selle papüüruse paadimees oli kalamees, ta läks kalastama, aga teine vedas mingit igapäeva tarbekaupa, näiteks üks paat oli ääreni täis suhkruroovarsi ja nii edasi. Kui mõni selline papüürusepaat oli väga raskes lastis, siis oli ausalt öeldes niimoodi, et see paadimees istus pooleldi vees aga troopika ja siin on papüürus, nii et midagi hullu ei juhtunud. Kui sa Iztotki taguotsaga vees. Ega siin troopikas külm kunagi ei hakka ja papüürus paat põhja vajuda lihtsalt ei saa, sest ta on ju nii kerge. Ja siis omapead mõtlesin, et, et ma arvan, et seda nägu, paate võisin järvedel olla 1000 aastat tagasi 2000 aastat tagasi ja veelgi varem. Hästi selline ürgse välimusega oli see paat. Ja miks paaditüüp on siiamaani niimoodi püsinud ka põhjus väga lihtne. Teda on ju kerge valmistada oma kätega ja teiseks, et see materjal, see papüürus, seda on siin alati Tano järvedel küllaga olnud ka praegu näiteks oli seal kallastel väga tihti näha neid papüüruse taimede välju. Noh, umbes samasugused nägid välja eemalt vaadates, nagu meil Eestis Lääne-Eestis mererandadel pillirooväljad. Aga kui lähemalt vaatad sealt seda bot viruse taime, siis ta on siiski teistsugune. Vahe on selles, et papüüruse lon seal taime tipus, selline hästi harali lai tutt, mis tuule käes niimoodi lehvib ja, ja ta on väga teistsugune see taim ise. Kui lähemalt vaatad aga eemalt ja nagu meie pillirooväljad ja siis seal järve peal sõites oli ka see tõde, et tõesti nägime palju saari sõitsime nende vahelt läbi, neid oli suuremaid ja väiksemaid, kõrgemaid ja madalamaid. Enamasti olid nad kaetud mingisuguse rohelusega, sageli puudega. Aga ma teadsin, et ta väliselt paistab selline nagu looduslikke seal petlik sest need puud on enamasti Tallo järve saartele ikkagi tänapäevaks juba istutatud. Tihti on need näiteks kohviistandused, kohvipuuistandused. Ja väga tihti on ka niimoodi, et nende puude varjus on ikka mingisugune küla või mingid majad või või lausa pühamu etalon. Järve saared on ka tihedalt asustatud. Ja huvitav on see, et sealsed pühakojad ja pühapaigad seal tegelikult Etioopias palju vanem traditsioon kui kristlus, no kristlus ise on siin ka ju 2000 aastat vana. Aga vot need pühakojad, need olid siis muu usundi pühakojad, need olid nendel saartel juba varasematel aegadel ja paljusid neid Saari peetiga pühadeks ja siis, kui Kristus tuli siis nii nagu Eestiski tihti need kili kutt ja kabelit ehitati nendesse endistesse pühapaikadesse. Ja tihti on ka siinsed kloostrid ja kirikud tõesti vanad. No näiteks seesama Uragi taanemmereti kirik. See rajati samasse paika juba 14. sajandil ja see kirikuhoone, mida me lootsime varsti oma silmaga näha, see on pärit 16.-st sajandist, nii et tõesti väga vanad asjad. Nii et ootasime põnevusega, milline see iidne kirik siis seal tana järve poolsaarel välja näeb. Aga kui me nüüd oma paadiga seal sadamas randusime, et minna kirikusse, siis selgus tõsiasi, et see kirik ei asugi üldse seal sadama juures. Et sinna tuleb ka Modkata ja tuleb minna üsna järsku mäeserva mööda üles. Niuksed, suured iidsed kiviastmed olid seal vahepeal kitsas metsarada, natukene porine ka. Nii et kui me siis sinna kiriku lähedale jõudsime, siis tegelikult olime üksjagu juba enda ära higistanud. Troopikas ju tegelikult tavaline asi, aga siis selle koha peal, kus nüüd need hooned asusid, seal tuli meile kõigepealt vastu, üks kohalik mees tutvustas, et tema on siis nüüd selle kiriku giid, ta oskas hästi inglise keelt, meil polnud midagi selle vastu, et ta meil siin tee võiks on. Ja siis ta kõigepealt viis meid seal tee servas ühe väga imeliku ehituse juurde. Ta ütles, et need siin on kirikukellad ja niisugusi kirikukelli ei olnud ma mitte ühelgi oma ilmareisil veel näinud. Need olid siis õieti kaks väga suurt basaltkivilahmakat ja nad olid riputatud sellise jämedatest lattidest konstruktsiooni peale. Nii et seal oli selline pikk horisontaalne jäme latt ja selle otsast trosside otsas rippusid siis kaks peaaegu poole inimese suurust halli kivi, selliste ümarate servadega umbes inimese kõrgused, need asusid need kaks kivi. Ja siis meie kohalik teejuht võttis sealt samast niukse rusikasuuruse kivi ja lõi sellega vastu Ühte nendest rahadest. Ja see oli kyll täiesti imeline kuidasmoodi, see basalt vastu helises tugevalt kõlavalt kaunilt. No teistmoodi kui pronksist kirikukell, aga igal juhul hästi puhtalt ja hästi selgelt. Ja siis ta lõi selle teise väiksema kivi vastu, sealt tuli hulga kõrgem heli ja siis ta hakkas niimoodi kordamööda niimoodi rütmiliselt mõlema basaldi kivi vastu lööma. Ja tõepoolest oli kiriku kellamäng selline harmooniline. Aga kui kirikukellad on kivist, siis samasse tundus väga ürgne niisugune kirikukellade tegelemise stiil. Tõesti väga kummaline. Aga nüüd see kirikuhoone ise oli ka omapärale, ta oli täiesti ümmargune. No ma teadsin, et Etioopiasse kirikuhooned on tihti ümara kujuga ja siis ta oli nagu ehitatud nihukesele kõrgele kivi terrassile. Ja katus oli tal niisugune suhteliselt lamekatuse tipus, seal, kus siis peab olema rist. Seal oli ka midagi väga imelikku, see oli, kui kirjeldaksin, nägi välja umbes nagu ütleme, metallist päikeseratas. Ja sellele metallist päikeserattal oli seitse kiirt igasse suunda ja iga kiire tipus oli suur valge Mulo. Munad olid umbes jaanalinnu muna moodi ja see meie kirikumees ütleski, et need peavadki kujutama jaanalinnu mune ja miksist. Jaanalind on see kõige parem sümboli, anna linnumunad, seda ta seletas niimoodi. Loba jaanalind on ju maailma kõige suurem ja võimsam lind ja jaanalinnul on kombeks mitte kunagi oma mune pesa peal hooletusse jäta, sellega ma pidin küll nagu bioloogilises mõttes täiesti nõus olema. Aga siis ta ütles ka seda, et miks siis on tähtis, et hooletusse jätta, et ka ju kristlane ei tohi kunagi. Ta oma kirikut hooletusse. Ja siis ma küsin, miks neid mune seal just risti peal kokku seitse on, noh, see seletus oli suht, et lihtsalt traditsiooniline seal ka katoliku kirikus. See tähistas siis seitset sakramente. Aga jällegi noh, et ristikuju võib üldse selline kiriku peal olla, see oli jällegi midagi üsna uut ja huvitavat, mõtleksin ehk aafrikalik. Aga siis me läksime juba sealt terrassi treppidest üles ja sattusime sinna terrassile. See ei olnud veel kiriku sees, vaid selle niimoodi, et see trass kulges ümber kiriku ringiratast, Stahli Pealtkatusega kaetud seal servas oli niisugune piirdeaed ja see oligi selleks, et seal korraldada siis teatud niukseid pühasid tseremooniaid, mõnikord kõndida ümber kirikuelu, lihtsalt ka kõndisime siis niimoodi korra ümber kiriku. Nii kui me sealt nurga tagant välja saime, siis sattusime kokku ühe kohaliku mungaga. No ja see oli ka ikka väga teistsuguses riietuses muuk, kui oleme harjunud siin Euroopas tal oli peas sellile tume müts pealt lame ja kogu ta keha oli mähitud üleni päikesekollasesse rüüsse, maaniulatuvasse sihukse kuldsesse rüüsse ja ühes käes hoidis ta suurt palvekepp p. Hästi suurt ja teises siis niisugust keerulise ornamendiga etioopia risti. Noh, kui kuulaja neid saateid hoolega kuulanud, siis mäletate, et kui me rääkisime Etioopia kolmainu kirikust seal kunagi varem siis sellest palvekepist oli jutt vaid see on siis see, mis aitab kirikulistel Pikaal jumalateenistustel tundide kaupa püsti seista, ennast toetada. Ta ta ja need Etioopia ristid, need vasest ristid, et nende ornamendid, et ikka on omaette kunst, sellest oli ka seal saates juttudest etioopia, lastel neid lugematul hulgal eri välimusega riste. Ja nüüd oli huvitav vaadata, et kuidas nad 11 tervitasid, nagu kirikumeeste mõõka nägi siis ta oli erakordselt au, paklik. Ta kummardas peaaegu maani lookasele mungahes ja puudutas oma peaga algul munga parempoolset õlga. Ja siis puudutas tema vasakpoolset õlga oma peaga ja igasele kummarda juures siis munk õnnistas teda oma ristiga, mis tal käes oli. Ja siis, kui see meie kiitnud Meie juurde tagasi tuli siis ta ütles, et siin on ju kõrval tegelikult klooster ja et seal elab praegu 22 munka. Kui küsisime, et millest mungad siis nagu igapäevaselt elatuvad, siis see vastus oli ka päris huvitav, ta ütles, et põhilised asjad, millega nad iga päev tegelevad, on kalapüük, puus, põleta tamine siis kala ja põletatud puus, ütled, siis, müüvad turgudel ja siis veel kohvipuudelt viljade kogumine, sealt saab kohvi jällegi tuluallikas, turul müüakse, see on tõesti midagi eht etioopia, liku, sellised elatusviisid munkade poolt. Ja siis meie giid ütles ka seda, et aga et viimastel aastatel on küll neid turistasin nii palju hakanud, käivad nemad toovad ka kirikule täitsa tähelepanu, väärset tulu, nii et ka meie aitame Nendel muhkadel siin ennast ülal pidada. Aga kui me siis seda tiirusele ümber kiriku tegime, siis üks asi, mis silma hakkas, oli see, et seal oli väga palju uksi, suuri, väikseid kõrgemaid, madalamaid, ja siis meile seletati, et igal uksel tegelikult oma väga täpne otstarve. Et mõnest uksest võivad sisse minna ainult naised, mõnest uksest sisse minna ainult mehed mõnest uksest ainult mungad ja kirikusse. Palveteenistus on niimoodi, et kuigi ta nii meestele kui naistele, siis naistele on üks kirikukool ja meestele on teine kirikupool. Niimoodi see Etioopias käib ja meie ilmalike jaoks oli ka ainult üks uks, kust meie tohtisime sisse minnakse, oli väga huvitav oks. Mulle hakkas kohe silma, et neid on tohutu laiad ja paksud ja kõrged niuksed lauad, millest see uks on tehtud. Ja meile seletati, et need on tehtud siis viigipuust. Oma silmaga hindasin kohe selle ühe laua laiuse ära, see oli ikka priske poolteist meetrit. Nii et kujutleda, milline mürakas viigipuu omal ajal pidi olema, kui temast sai lõigata nii laiu laudu. Ja siis, kui me kirikusse juba sisse läksime, siis võttis silmade eest täiesti kirjuks. Sest noh, sisuliselt oli see nagu üks pööraselt suur maaligalerii maast laeni, kõik need seinad täis tohutu vägevaid maalimaalide seeriaid. Ja siis me saime teada, et need on põhiliselt siia maalitud kusagil nii 150 kuni 250 aastat tagasi. Ja et tehnika oli nii, et algul maaliti lõuendile ja siis liimiti need lõuendit sinna kiviseintele. Vot sellised seinamaalingud. Ja imekombel on siis need säilinud niimoodi tervena ja kirkastes värvides viie päevini välja ja et just selle poolesse ulakida oleme räti, kirik pidigi olema TALO järvel k erilised kuulus, et nii palju seinamaale teistes ei ole. Ja nüüd, kui me hakkasime nüüd vaatama, no ma ütleksin, et need olid piltjutustused, Nad kõnelesid igasuguseid kirikulugusid ja see on vana lugu, ma olen seda varemgi märganud, et pühamutes mitusada aastat tagasi inimestele sisuliselt maaliti koomikseid või, või lugusid, sest inimesed ei osanud ju lugeda. Ja siis nende piltjutustuste kaudu siin Etioopias siis õpetati ka neid Asju, mis Etioopia kirikupühadest raamatutes kirjas on. Ja osa nendest pilti otsustustest olid täitsa tuttav tahavad ka Euroopa kultuurist siis vanast testamendist, uuest testamendist, aga oli ka niisugusi, millel ei ole mingit seost piibliga. Ja need olid siis noh, niisugused Etioopia kirikupärimused ja need olid tagala põnevad näiteks üks oli niisugune pilt, mille ettemõeldised seisma jään, siis seal oli näha hästi suur madu tema kõrval pühamees ja siis natuke eemal veel üks ingel. Ja selle pildi lugu jutustati meile seal siis ära. Et see räägib sellest, kuidas rajati Etioopia jaoks kõige legendaarsel klooster. Selle kloostri nimi on Teebredamo, see asub seal Põhja-Etioopia mägedes ja ta rajati juba kuuendal sajandil. Ja need, kes seal tänapäeval käinud on, teavad, et sinna kloostrisse saadan tohutult raskes, seal on nii järsk kaljusein, et lõpuosast tuleb, laseb köitega ronida. Aga nüüd see pilt jutustas tegelikult loo, miks see klooster niisugusse paika ehitati. Ja see lugu, see legend oli siis selline, et pühamehele ilmutas Ennast sama madu, kes seal pildi peal oli ja tema siis juhatas seda pühameest mööda väga järsku kalju seina ülespoole kõige raskema paiga peale. Et see on see õige paik, pühades kuuletus talle, ta sai aru, et taevane märk. Ja samal ajal see ingel tegi sellele pühamehele, kes ei olnud väga osa mägironija, tegi siis selleks ronimiseks ette sellise omaette raja, mida mööda ta sai siis sinna serva mööda üles sinna ligipääsmatusse paika. Ja vot niimoodi otsustati sele tee pre Tarmo kloostri asupaiku. Aga muidugi neid pilte ja lugusid oli seal seinte peal lõputult ja üsna paljud ei olnud kiriku lootvaid, olid hoopis ajaloolised lood ja täiesti selgelt. Ta oli seal mõni Etioopia kuningas, kes oma väega oli võitlemas mõne Etioopia vaenlase vastu. Need olid täiesti ajaloolised kuningate ajaloolised sündmused. Ja üks nendest köitis mu tähelepanu selle poolest, et seal olid ka etioopia, muistsed sõdalased aga nende kõrval nendega koos olid võitlemast ristisõdijad, Euroopast pärit ristisõdijad. Ja noh, see on ka tegelikult tõsi, ajalooline juhtum, et niimoodi oli. Et see oli kuskil 16. sajand. Et kristlik Etioopia oli hädas nende Muhamedi ründajatega, kes olidki Etioopia juba suuremalt jaolt vallutanud. Ja Lott kutsusid Euroopa staapi ristisõdijad ja siis tulid Portugalist sadu risti sõdijaid siia Etioopiasse ja load siis koos üheskoos hakkasidki välja tõrjuma leid muhameedlaste valitsejaid ja, ja saidki võidu. Etioopia saigi selle järel jälle uuesti kristlikuks riigiks. Nii et mingis mõttes olid kõik need seinamaalingud ka samal ajal teatud mõttes ajaloo Et väga põnev oli ja kui me siis sealt jälle päevavalguse kätte kirikust välja tulime ja hakkasime minema jälle sinna allamäge sinna sadamasse paadi peale istuda siis seal tee ääres oli veel üks huvitav seik, millest ma tahan rääkida noh, seal nagu Etioopias tihti oli selliseid käsitöötegijaid ja suveniiride tegijaid, kes siis oma asju müüsid, üritasid müüa turistidele ja ühe koha peal, kui oli üks niisugune rastapatsidega, noormees, ta istus hästi süvenenult täitsa selgesti maalis päikest, pilti seal ja tal olid need teised ka sinna üles riputatud. Ja need olid minu meelest väga huvitavad, sellepärast et ta maalis nüüd nimelt kitsenahale. Et nende noh, väiksemõõdulised maalidega nende servades oli isegi kitsekarvu niimoodi näha veel selle naha peale ta siis maalis ja tema stiil oli selline naivistlik, sihukene, lapselik, ütleme, siiras ja naivistlik stiil on mul alati nagu meeldinud. Ja siis ma hakkasin neid pilte hoolikamalt vaatama ja üks nendest piltidest omakorda jälle köitis Pilku, sest ta oli niivõrd kummaline motiiv, seal oli siis üks niukene kits, sarvedega kits ja selle kõhu all oli üks poisike. See poiss imes otse kitselisast piima. Ja siis ikka tundsin huvi, et mis asja, mis, mida see pilt siin nüüd siis kujutab. Pea, see noormees oskas selle võrra inglise keelt deta, oskas mulle selle loo ära jutustada ja lugu oli siis selline, et ristija Johannes, noh teame kõik piiblist seda tähtsat tegelast. Aga nüüd siin see Etioopia lugu oli siis selline, et ristija Johannes, kui ta oli pisikene poisikene siis oli andnud Heroodes käsu tappa paak, kõik poisid, kes on Jeesuse ealised, noh, see on ka meile tuttav, tegelikult piiblimotiiv. Aga siit edasi läheb õige huvitavaks. Etioopia variandi järgi oli nii, et ema oli viinud selle poisi kõrbesse, et ta ellu jääks. Kõrbes hakkas neid piinama meeletu nälg. Süüa polnud kusagilt võtta. Ta Johannese ema surigi nälga, poiss oleks ka vist surnud. Aga siis tuli seal kõrbestame juurde üks kits ja pakkus talle oma lisast piima. Ja just selle tõttu jäi Johannes ellu, kasvas suureks ja hakkas tegema siis neid oma suuri tegusid kuskilt kuulnud ega lugenud sellist lugu ristija Johannese lapsepõlve kohta. Ja võimalik, et seda ei teatagi mujal kui Etioopias, aga see pilt meeldis mulle. See lugu meeldis mulle, ma ostsin selle pildi ära ja see on ainus suveniir, mille ma Etioopiast endale koju kaasa tõin. Ja praegu riputa minu kodus kirjutuslaua kõrval seina peal. Nii et iga kord, kui ma sinna seina poole vaatan, siis ma näen seda pilti ja kohe tuleb meelde see retk sinna tanas järvele, sinna Uragi tale letti kirikusse kus oli nii palju üllatusi ja avastusi. Aga nüüd siis selle Etioopia munkade laulukatke. Lõpuks saab meie tänane saade Katsa saade Etioopia suurimast jõest, suurimast järvest ja pühakojast, mille nimeks oli Ura, kida mereta. Aga nüüd järgmine saade, millest see tuleb? Seal, ma tahan rääkida ühest, võib-olla Etioopia kõige legendaarse mast linnast. Selle linna nimi on Lalibela ja Lalibela on tohutult vana, seal on tohutult palju iidseid kirikuid ja kõigi selle linna. Jaa, kirikutega seostub väga palju värvikaid lugusid. Nii et see järgmine saade ongi siis pühendatud nali päevale.