Tere me oleme nüüd oma rännusaadetes rändamas ikka edasi sellel Aafrika maal. Etioopias oleme parajasti jõudnud sinna Etioopia kesk ja põhjaossa, nii et eelmises saates sai kõneldud reisielamustest Etioopia suurima järve ümbruses. Toona järv, millest saab alguse ka Etioopia suurim jõgi, sinine Niilus ja seal järve ümber on palju kristlikke pühakodasid ja sai seal saates siis räägitud ühest nendest, kus me põhjalikumalt käisime. Aga tänases saates des liigume sealtana järve juurest ligi 200 kilomeetrit ida poole jõuame Etioopia vist kõige kuulsamasse kirikute linna. Selle linna nimi on Klalile taha ja seal leidub tõesti väga palju eriskummalisi kirikuid. Neid nimetatakse kalju kirikuteks, sest nad on kaljude sisse tegelikult sõna otseses mõttes uuristatud. Nii et kogu hoone koosneb nagu hiiglaslikust kivist, mille sees on siis kirikuruumid. Ja need Liilba kirikud on väga vanad, enamik raiutud kaljudesse juba kusagil 12. 13. sajandil, nii et peaaegu 1000 aastat valad kaljukirikud ja nad on tõesti kuulsad üle terve maailma ja võetud sellepärast ka Unesco maailmapärandi nimestik. Ja miks nad siis nii maailmakuulsad on, see ei ole mitte see, et nad on kaljukirikud. Kaljo kirikuid on ka mujal maailmas, näiteks Lähis-Idas on neid vanu päris palju ja üks siinsamas Soomes meie naabruses on ju niisugune uuem, aga ka kalju sisse tehtud kirik seal Helsingis. Aga need lalile tahk kaljukirikud on siis ilmakuulsat sellepärast et neid on seal linnas õige palju, tervelt 11 ja vot seda ei ole mitte kusagil mujal maailmas, et nii väikesel alal on koos nii palju väga iidseid kaljukirikuid. Ja muidugi on need vanad kirikut siis ümbritsetud ka tohutu hulga lugude ja legendidega. Ja samas on need toimivad kirikut ka praegusel ajal käivad seal teenistused edasi. Ja vot tänases saates ma siis hakkangi tutvustama seda kirikute, linna Lile pat ja kõnelema neist muljetest seal kirikutes. Asjatundmatule kõrvale võib ju tunduda, et see laul, mis siin nüüd kõlas, on mingi väga idamaine muusika, vaata et 1000 ja ühe öö muinasjutumuusika ja lausa võib mõelda, et islamimuusika aga vaat ei ole. Ta on täiesti ehtne kristlik muusika, tõsi küljest, Etioopia kristlik muusika ja need kuulajad, kes nüüd varemgi neid etioopia saateid hoolega kuulanud. Need mäletavad, Etioopia kristlus on ju ise juba väga ise kohalike omapärane ase tioopia, kristlik muusika samuti, aga minu jaoks on see muusika väga kütkestav. Ta on väga omapärane ja teistsugune, võrreldes siinse kirikumuusikaga. Ja eks seal Kalju kirikutes ka aeg-ajalt kõlab just sellist muusikat nagu siin, kostis Agan. Kui nüüd alustada sellest, mis linn see la lilleba üle pea on, siis ta asub seal Etioopia mägismaal päris kõrgel merepinnast oma kaks ja pool kilomeetrit kõrgemal. Ja asub noh, võiks öelda peaaegu juba Etioopia riigi põhjaosas. Ja selles linnas on alailma liikumas päris palju külalisi ja neid külalisi on kahte sorti. Ühed on siis Etioopiast kokku tulnud palverändurid kes peavad enda kristlikuks kohustuseks siia pühadesse kirikutesse tulla. Noh ja teiseks on muidugi ka palju turiste, sest see on ikkagi üle maailmakuulus linn. Palverändurid on siin käinud muidugi juba sajandeid palju sajandeid tagasi voogas siin samasugune palverändurite voog, nagu praegusel ajal alati on seda linna etioopia kristlased väga pühaks pidanud. No aga turistid, need on muidugi võib-olla siin nüüd viimase poolsajandi nähtus rohkem, kui nüüd mõelda kõigepealt sellest, et millest see linna nimi on tulnud? See on päris huvitav. Sest omal ajal, kui see linn selle nime sai sisse pandi ühe kuninga nime järgi ja sealkandis tol ajal kaugel ajal kõneldud keeles tähendas algselt see Elalyyleba sündinud mesilastest ümbritsetuna üpris isevärki nimi, eks ole. Ja pärimuse järgi oli siis olnud niimoodi, et kui sündis pisikene poiss, siis tema ümber oli hakanud lendlema suur mesilaste parv. Ja ema oli selle märgi järgi siis aru saanud, et see on taevane märk. Ja see on siis märguanne, et tulevikus saab poisist suur valitseja, kes muudab siis kogu siinse maa ajaloo käiku andnudki siis mesilaste järgi kuningale sellise nime. Ja edasi oli siis nii, et poisist oligi sirgunud mees tõusnudki kuninga troonile ja oli olnud selline kõva käega ja võidukas kuningas nende vanade pärimuste järgi. Ja siis ühel päeval oli see lalile ta otsustanud, et siia, Etioopia südamesse tuleb rajada üks enneolematult uhke linn. Ja et see peab saama kogu Etioopia kristlikuks keskuseks. Sama tähtsaks kristlikuks keskuseks oli ta ise öelnud nagu Jeruusalemm noh, seal Juudamaal. Ja ta oligi sõna-sõnalt öelnud niimoodi, et ma tahan rajada siia Etioopiasse uue Jeruusalemma ja tol ajal, kui ta seda otsustas, oli seal Lähis-Idas seal juudamaal olnud niimoodi, et siis oli see Jeruusalemm, muhameedlaste käes parajasti ja palveränduritele oli vaja uut palverännakukeskust, kuhu minna. Ja vot selle ajendiga siis oli siis kuningas asunudki, ehitama neid uusi kirikuid siiakanti ja pannud nendele kirikutele nimesid just Jeruusalemma kuulsad Te kirikute järgi. Nii et, et tegelikult ka nii on praegusel ajal, et need paljud lilleba kuulsad kirikud on täpselt sama nimega nagu on kaugel Jeruusalemmas. Ja isegi see kohalik jõgi, see nimetati ümber Jordani jõeks, et oleks ikka samasugune nimi nagu sellel Jeruusalemma juuresoleval jõel. Ja siis need vanad kristlikud pärimused räägivad veel seda. Kõik need linna kirikud ehitati valmis õige kiiresti vähem kui 24 aastaga, sest seal olid abiks taevased väed. Ja see oli olnud niimoodi, et päeval ehitasid kirikuid usinasti inimesed aga ööpimeduses, kui inimesed enam ehitada ei saanud, siis oli jätkanud ehitustöid inglid ja nad olid ehitanud veel usinamalt kui inimesed ja, ja sellepärast olid need kirikud siis nii kiiresti valmis saanud. Noh, need on siis need kristlikud pärimus lootsele Liileba ümber. Aga siinkohal olnud huvitav mõelda, et kui palju need lood siis ka tegelikkusega seal lalile pas kokku langevad. Ajaloolaste arvates on tõesti kindel, et kusagil 12. sajandi lõpul, 13. sajandi algul siinkandis oli tegutsemas üks selline kuningas, kelle nimeks oli tõesti lalileba. Ja ta kuulus ühte etioopia sellisesse erilisse dünastesse mis oli kokku võimul päris mitu sajandit. Ning tõsi on ka see, et nendel aegadel, kui siin seda lalile linna üles ehitati, oli see Jeruusalemma linn seal Lähis-Idas tõepoolest parajasti muhameedlaste käes. Aga üldiselt teavad ajaloolased ikka häbemata, vähe sellest hilja päälinna rajamisest ja sellest kuningast, sest see aeg, kui need sündmused toimusid, oli Etioopias väga heitlik. Seal oli palju sõdu ja palju hävingut ja käsikirjad. Kui need üldse olidki selle lalile linna ja kuninga kohta, siis need on praeguseks kõik kaduma läinud. Ja tegelikult peab ütlema, et mitte ainult see lalile päälinna rajamise aeg jäänud heitlik vaid ka mitu sajandit enne seda oli Etioopia ajalugu olnud üsna segane ja heitlik. Varasemates etioopia saadetes ma olen kõnelenud siin ühest muistsest riigist, oli siis aksoomi kristlik riik rajatud juba kusagil 2000 aastat tagasi, vahepeal väga võimas. Aga nüüd enne lilleba linna rajamist oli saaksum täiesti otsa saanud, sinna olid tunginud võõrvõimud, seda riiki ja sealsed linnu kõvasti rüüstanud ja ka hävitanud. Peaaegu kõik need muistsed aksumi ürikud. Aga siis niimoodi laias plaanis ütlevad ajaloolased, et see on küll tõsi, et sellest Liilebast sai nagu selle aksoomi järglane ja edaspidi kandus tõesti Etioopia võimu ja usukeskus Saltax ummist üle. Nüüd siia lalileba linna kusagil 13. sajandi paiku oli see niimoodi? Jaa, arheoloogid ütlevad ka, et poolest kusagil seal 12. sajandi lõpust alates rajati siia juurde eriti palju uusi kirikuid. Neid ei rajatud just vähem kui veerand sajandiga, nagu pärimustes on öeldud, aga palju pikema aja jooksul. Aga ometi just tol ajal selle kuningas lalile valitsemise ajal rajati neid kirikuid siia kohe lühikese ajaga päris palju juurde. Need on täitsa usutav, et selle kuninga nime järgi sai see linn nime ja võib öelda, et teatud tõetera on ka neis vanades kristlikes pärimustes kindlasti täitsa olemas. No siin vahepeal kuuldus siis jälle, eks katke sellest Etioopia kirikulaulust. Aga nüüd ma juba Nendest oma isiklikest elamustest seal lalile ta linnas, kui me järgemööda nendes Kaljo kirikutes käisime ja esimeseks Me läksime sellesse kõige suuremasse kalju kirikusse, mis siis tänase päevani on alles ja ka tegutseb. Ja seda peetakse isegi kogu maailma kaljukirikute seas. Vaata et kõige suuremaks selle kiriku nimi on met med Haane Alemm. Ja kui püüda seda nüüd tõlkida, siis eesti keeles oleks see võib olla nii, et maailma päästja koda ja ta on uuristatud siis püstloodis kalju seina sisse ja tõepoolest kusagil 12. sajandi lõpus paiku, nii et üle 900 aasta tagasi mõelda, et kui nüüd Eestis 900 aastat tagasi meil polnud siin ühtegi kirikut, aga siin oli juba teine kirikute ehitamise suur laine siin Etioopias. Ja see kristlus muidugi üldse Etioopiasse on ilmatu vana üks vanemaid kogu maailmas aga nüüdse Kaljo kirik seal hästi vana, milleni ta siis oma silmaga aga vaadates välja nägi. Ta asus sellises kaljude vahelises nõos ja oli tõesti ilmatu suur mürakas pruunikat värvi, hästi korrapäraselt kandiliseks kujuga, lameda katusega ja kõikidel ta külgedel oli päris palju selliseid kandilistest kiviplokkidest laotud kivisambaid ja need püstised kivisambad andsid talle natuke niisuguse kreeka templi välimuse. Ja meil oli seal kaasas ka kohalik giid ja tema siis rääkiski seda, et need lalile ta kõige vanemad kirikud ongi natuke põgene kreeka mõjudega ja selle põhjuseks olevat hoopiski see, et siin jäljendati neid iidseid aksumi, kirik, kuid, ja vot need väga vanadaxoomi kirikud need tõepoolest olid võtnud malli vanadest Kreeka templitest. Ja siin aksumis stiili oli meie giidi jutu järgi näha ka sellesama suurima kaljukiriku akende ja uste kujus. Need olid sellised hästi paksu kiviraamiga nihukesed, üsna robustsevõitu nelinurgad, mille ülaosas oli hästi selline korrapärane lihtne ja ümar vorm. Ja seal välisseintes oli näha ühte väga imelikku iseärasust, sealt ulatusid siit ja sealt välja just nagu palgi otsad. Aga need palgi otsad ei olnud üldsegi mitte puust, vaid need olid kivist. Ja seegi pidi olema siis nende vanade jaoksumi kirikute jäljendus. Sest seal aks ummisnahaks, ruum asub hoopiski kaugemal põhja pool täitsa Etioopia praeguse Etioopia piiril. Seal oli väga palju uhket metsa ja sealsete kirikute ehitamisel oligi kasutatud ka päris palke. Aga siin lalile ümbruses on metsa väga napilt ja oli ka vanasti väga vähe metsa. Ja siis, et ikkagi järgi teha näidaksumi kirikuid, siis tehtigi just nagu kivist palgi otsad sinna seinte seest välja paistma. Aga ma ütleksin, et kogu see väga suur kirik, tema välisseinad olid võrdlemisi lihtsad, seal ei olnud mingeid keerulisi mustreid ega ornament tega bareljeef nagu ma olin näinud mujal Etioopias. Ja veel, ma ütleksin selle maailma päästja koja kiriku kohta, et seal oli üks asi, mis väga tõsiselt mu pilku riivas. Nimelt oli sellele väga vanale kirikule peale ehitatud selline kaitsekonstruktsioon, noh, tänapäevaste vahenditega kaitsekonstruktsioon, seal siis tohu, kui suur ja paks betoonist katus, mis täielikult kattis kogu seda kirikut ülevat ja see tohutu massiivne betoonkatus, siis toetus omakorda niisugustele jämedatele ja suurtele raud torude kimpudele, mis asusid siis ümberringi ümber terve selle kiriku. Nii et kokkuvõttes oli seal minu jaoks täielik vastuolu selles välimuses. No ma saan aru, seal oli probleem olnud selles, et need väga vana kiriku välisseinad olid hakanud vaikselt pudenema, neid oli vaja kuidagi kaitsta. Unesco kultuuripärandi objekt ikkagi kaitsta tuleb, noh ja siis mõeldi välja niisugune konstruktsioon. Ja see siis ehitati juba Etioopia riigi poolt. No ma ei tea, miks ta selline tehti, võib-olla lihtsalt Etioopia riik on vaene ja polnud raha mingi nägusama ja paremini kokku sobivama kaitse ehitamiseks. Nii et seal oli siis selline üsna tõsine vastuolu pilguga vaadates. Aga käisime seal kiriku ümber siis tiiru ära ja siis läks muidugi ka kirikusse sisse ja nii nagu seal mujalgi nendes kalju kirikutes sisse lähed, siis alguses saime mitte midagi, sest väljas on ere troopikapäike või seal sees peaaegu et koopapimedus, kest, elektrit seal mitte mingil juhul ei kasuta. Ta seal kirikus ja valgust immitseb sisse ainult väga pisikestest ja üksikutest akendest seina sees. Aga kui silm seletama hakkas, siis oli näha selle kiriku siseruumid olid ka ikka hästi avarad. Kõrged Ma ütleksin, hästi, kuninglikud, seal oli ka palju kivisambaid siin-seal ja siis koridore, mis ühendasid neid saale ja ruume omavahel, need olid niisuguste võlvkaartega koridorid ka hästi suurejoonelised ja seal hämaras liikus ringi mõnikord ka neid kirikumunki. Nad olid üleni heledates riietes ja seal pimeduses nad mõjusid nagu mingid hõljuvad valged vaimud. Meie giid siis näitas seal kirikus igasugu põnevaid pisiasju ja kõneles palju lugusid. Ega ma neid kõiki edasi rääkida ei jõua, aga ühe looma siiski räägiksin. Ja seda räägiti meile ühes niisuguses kõrvalises koridoris, kus oli üsna pime ja seal seina sees oli näha niisugune hästi sügav põhjatu orv. Ja ei saanud kuidagi aru, et kui kaugele see nüüd läheb ja kui sügav ta on, tuli üleni pimeduses. Aga siis Meie teejuht võttis siin Välja taskuste foto ja selle foto peal oli näha munk, kes hoidis käes ühte väga suurt ja väga uhke, et risti. Ja sellel ristil oli hästi palju kaunistusi ja ornament varasemates saadetes ma olen ka rääkinud kui fantastilised etioopia, ristid ja kui erinevad nad on. Aga siinne rist, see pidi olema just Lalyyleba rist, et mujal sellist ei kasuta võtta. Ja see pidi olema kogu lalile ta linna kõige hinnalisem reliikvia olevat tehtud kusagil 13. sajandil ja tehtud kullast, no täpsemini ütles meie teejuht küll, et ta päris kuld ei ole, see on niisugune kulla ja pronksisegu, aga kahtlemata Ta täiesti hindamatu väärtusega reliikvia. Ja et see rist oli sajandeid olnud siinsamas kirikus ja kui teda oli vaja peita, Ta siis ta alati oli peidetud sellesama õndsuse sisse, mille juures me nüüd siin seisime. Nii et näiteks, kui mõnikord nende pikkade sajandite jooksul olid siin mingisugused võõrad väed sees ja kirikuid rüüstati siis ristoli seal sügaval pimeduses varjul ja mitte ükski võõras ei osanud seda sealt otsida, ainult kohalikud mungad teadsid, kus see asub. Ja ometi oli üks kord juhtunud niimoodi, et see üliväärtuslik rist oli läinud kaduma ja see oli juhtunud õige hiljuti kõigest paarkümmend aastat tagasi, siis täpsemini see oli aastal 1997 ja see oli siis olnud niimoodi, et ühel päeval lihtsalt mungad avastasid, et et nende omavahel teadaolevast salapeidikus enam risti ei ole. Siis nad hakkasid omavahel selgitama, et kuidas siis niimoodi, noh, kuna see ring oli väike käe- ja pinniti kõiki väga hoolega, siis saadi viimaks tõe jälile. Selgus, et nende munkade hulgas oli üks selline munk, kes oli liiga rahaahne ja Ta siis tunnistas üles, et ta oli hea raha eest siis ühele siia tulnud Belgia antiigiärimehele saladuse välja öelnud, et kust kohast seda risti saab leida, ega tal muud polnudki vaja teha, ega ta ise seda risti üle ei andnud. Aga siis belglane teadis lihtsalt, et sealt tuleb otsida, leidiski üles ja viis minema ja noh, mis teha, rist kadunud, ei oska midagi teha. Aga sellel lool oli väga huvitav järg, et oli läinud kaks aastat mööda ja siis ühel päeval oli see belglane ise sinna kirikusse tagasi tulnud ja andnud selle risti tagasi. Selle kirikliku versiooni järgi oli siis niimoodi, et tema südametunnistus oli hakanud teda nii hullusti vaevama. Ta lihtsalt teisiti ei saanud. Ja eks ta oli teadnud ka selle etioopia, kiriku vanad reeglit, et kui keegi siit kirikust midagi varastab, aga ise selle teo tunnistab ja selle eseme ise tagasi toob, siis teda põhimõtteliselt selle teo eest mitte kunagi ei karistata, nii et seda Belgiast ka mitte mingil kombel ei karistatud. Aga no see, meie giid rääkis ka seda, et see on nüüd see kirik, klik versioon selle risti kadumisest. Et on ka olemas rahvasuus üks teine ringi liikuv lugu ja see on teistmoodi, et see oli ikkagi niimoodi, et see belglane ise vabatahtlikult seda risti tagasi toonud. Ta jäi lihtsalt Etioopia piiril vahele, talt võeti see rist ära ja siis juba riik ise tagastas selle risti. Noh, keegi ei teagi, kuidas see asi oli, see kõik on ümbritsetud saladustega. Aga kindel on see, et praegusel ajal see rist on igatahes seal kirikus jälle olemas. Ja nüüd teda enam siin vanas peidikus ei hoita, neid hoitakse teda oma ettekambris, mida ööl ja päeval on alati valvamas üks mõõk. Otsekamber on nüüd selline, et kes jällegi neid etioopia saateid on varem hoolega kuulanud, mäletab et see on seesamakamber, kus hoitakse seadusele laeka koopiat. Seaduselaeka koopia, lugu sellest, ma olen varem rääkinud igas Etioopia kirikus on omaettekambris hoiul ja alati on seal pühitsetud, kes seda valvab. Aga vot siin maailma päästja koja kirikus on siis selles kambris kaks väga püha liiklejat. Ja mõnikord üliharva saab seda näha ka siis suurem rahvahulk, need on siis need suured kristlikud pidustused, tseremooniad, kui tuuakse välja nii see seaduselaeka koopia kui kase lalile ta püha rist, vot selline lugu, mida ma siis kuulsin selles lalile ta kõige suuremas kaljukirikus, mille nimeks on petmed, Haame Aleemi kirik, ehk siis maailma päästja koja kirik. Aga nüüd siis selle kirikulaulu jupikese järel tahan ma rääkida sellest järgmisest kaljukirikust, kuhu me seal Ralile pas edasi läksime. See oli sealsamas selle kõige suurema kalliv kiriku naabruses ja see oli just hästi pisikene pühakoda ja selle nimi oli bet Mariaami kirik. No Vetmariaami, kes võib öelda võib-olla niimoodi, et Püha Maarjakoda ja ka see oli kaljusse uuristatud kirik ja väga kuulus kuigi õige pisikene sest see pidi olema kõige armastatum kirik palveränduritele. Ja kui ma nüüd ise sinna läksin, siis ta hakkas mulle ka kohe esimesest pilgust hästi meeldima, ta oli selline väike, võiks öelda hubane ja mõjus kuidagi armsalt ja seal sees. Need ruumid olid väga pisike kesed ja seal oli hästi palju selliseid väikseid nurgataguseid. Ja küünalde valgel oli seal aimata, kui rikkalikult oli kogu see kirik seestpoolt kaunistatud. Seal olid nii, et mitte ainult sein, hotell, vaid võlvkaartele ja isegi lagedes oli igal pool selliseid väga ilusaid ja väga iidseid kaunistusi, näiteks mõnes ruumis olid laed ja seinad kaetud üleni hästi keeruliste bareljeef idega. Need olid igasugused sümbolid, noh seal oli ära tunda näiteks svastikaid Moskvast, ikka on see tagurpidi haakristi meenutav sümbol, mis on ka vanas kristluses olnud kasutusel ja siis oli seal näiteks kuusnurki ja viisnurk, Kiia nisukesi päikeseringe ja muid väga vanu kristlikke sümboleid. Ja mõnes teises ruumis oli jällegi niimoodi, et need ei olnudki bareljeef, iitjal nikerdused vaid need olid maalid, kõik seinad ja laed olid täis värvilisi mustreid, peeneid, hästi keerulisi mustreid ja niimoodi küünlavalgel tõesti särasid need ruumid lausa eri värvides. Ja oli seal ka niisuguse seinamaalingud rohkem realistlikke, seal oli siis kas maarjavõi või Maarja Jeesus-laps või muud piiblistseenid. Maalingud olid kohe näha, et nad olid väga erinevatest aegadest pärit, sest nad olid väga erinevates stiilides tehtud, mõned olid siis näiteks sellised, mis oli noh, võib olla pärit kuskilt 200 300 aasta tagusest ajast. Aga mõned olid juba hüppeliselt vanema niukses stiilis, nagu ütleme, keskajal tehti kirikusse neid maale. Ja siis oli seal veel nii vanu sümboleid, et nende kohta ma kohe ei osanudki esialgu arvata, et need võivad ka olla. Kristlikud sümbolid. No ma toon ühe näite ühes ruumis, ma jäin põrnitsema lage. Seal laes oli siis näha nihukesed punaseruudulised, et mustrid ja nende mustrite taustal oli nagu kolm suurt ketast. Ja need kaks äärmist nendest ketastest olid maalitud musta ja kollasega ja noh, meenutasid nagu võib-olla mingit lille südamiku, et kollased kroonlehed ja nende ümber siis selline musta värvisõõr. Aga seal keskmises sõõris, see oli üleni kollane. Ja ilmselgelt see kujutas päike käst sellist kollast rõõmsat päikest ja sellel päikesel olid koguni silmad ja nina ja suu musta värvi niimoodi maalitud. Nii et täitsa nagu mingisugune noh, naiivne lapse joonis või midagi sellist või natuke meenutas ka muidugi neid tänapäeva elektronkirja, neid märke, neid Emootikone ja ma ei osanudki kohe kuidagi ise arvata, mis kristlik märk see nüüd niisugune on, ja küsisin siis meie giidi käest järele ja tema ütles siis niimoodi, et ega täpselt ei teatagi, mida see siin nüüd sümboliseerib, et rohkem mitte ühtegi sellist sümbolit mitte üheski lalile kirikus tänapäeval enam järel ei ole. Aga ajaloolased kalduvad arvama, et see võis väga-väga vanal ajal kujutada Jeesust. Ja siis ma mõtlesin, et ikka tore küll, et selline Jeesus nagu päikene noh, nagu mingi paganliku päikesetempli päikene ja see kujutabki Jeesust, mulle see igatahes meeldis ja ma kolasin päris palju seal Püha Maarja koja nurgatagustes ringi mis mulle meeldis, olid seal, olid nihukesed, põige, väikesed ruumid väga tihti. Mõni oli täitsa nagu mingisugune elutuba ja oli sisustatud ka, umbes nagu elutuba. Ühel oli näiteks seina ääres niisugune kivi lavats, lai Kivilavatse, seal peal olid kokkurullitud vaibad. Pesime oma peast, arvasin, et võib-olla mõnedel puhkudel need vaibad rulliti siis lahti ja võib-olla seal lavatsi pealsest istutud. Aga võib-olla hoopis pikutati või koguni magada töösetti. Ja siis oli seal niisugusi, imelikke kardinaid kohe laest maani välja, mis varjasid mingit nišši ja sealt oli piiludes natukene näha, et seal taga oli mingisugune maaling ilmselt niisugune eriti püha reliikivad võib-olla mida igaüks ei tohigi näha ja ühes ruumis oli näiteks selline linikuga kaetud suur kivist laud milleks seda veel vaja oli, seal söödi siis mõnikord või ei mingit kirjatööd. Ja mõnes sellises ruumis ma nägin ka siis kohaliku etioopia palverändurit, noh, neid oli seal mitmesuguseid. Üks oli näiteks niisugune noormees, ta istus seal kivi lavatsil, tal oli õlgadel pikk valge rätik. Tal oli käes niisugune suur kirjapaber ja sinna peale ta tegi hoolega mingisuguseid märkmeid. Ja ühes teises ruumis avastasin näiteks ühekordsusnäolise habemiku, tema istus täiesti silmad kinni ja liikumatult ja ma isegi ei tea, mida ta seal tegi, kas ta mediteeris või lihtsalt tukkus. Nii et selliseid huvitavaid palverändureid sai seal näha. Aga kogusel Püha Maarja koja võib-olla kõige meeldejäävam asi oli üks kivisammas, no selle kohta ise nagu ei osanudki midagi arvata. Ta, ta oli selles mõttes imelik, et ta oli mähitud üleni valgesse kangasse, polnudki muud näha kui niukene valgesse kangasse mähitud sammas. Aga siis meie giid seletas selle kohta, et see pidi olema valgustuse sammas. Ja tema lugu oli siis niimoodi, et seal kivi sissepidi olema raiutud siis väga vanad raidkirjad. Need raidkirjad pidid olema kahes keeles kreeka keeles ja selles keesi keeles keesi keel on siis vana etioopia kirikukeel ja seal raidkirjades pidavat olema siis raiutud sisse saladused maailma minevikust ja maailma tulevikust ja sellepärast pidi ta nimi olema siis valgustuse sammas, et valgustab siis nii maailma minevikku kui tulevikku. Aga et miks ta siis mähitud kanga sisse? Põhjus selles, et need saladused pidid olema nii suured ja sügavad, et nad olevat lihtsurelikule ohtlikud ja sellepärast on juba palju sajandeid hoidnud lalile preestrid seda sammast niimoodi lihtsureliku ees varjus, et keegi ei tohi neid rait kirju näha. Kui ma seal samba juures niimoodi kuulasin seda juttu. Ja siis hakkasin oma pead mõtlema, tekitasid nihukesi kaksipidi täidet, noh, et kas see on nüüd siis hea või halb, see sammas on nüüd niimoodi inimesi ilma eest varjatud, et keegi ei teagi, mis seal kanga taga peidus on. Et äkki on seal võib-olla tõesti midagi väga ajalooliselt tähtsat ja väärtusliku tänapäeva jaoks. Ja teistpidi isegi niisugune mõte tuli pähe, et võib-olla seal polegi midagi, võib-olla seal on lihtsalt tühjad, siledad kivipinnad, kõik see on lihtsalt üks kristlik lugu. Ja siis veel kolmandat pidi mõeldes ma jälle mõtlesin, et et võib-olla on ikka täitsa hea, et siin kirikus selle samba saladus ei ole teada inimestele. Etti Ühel tõeliselt iidsel pühakojal peavadki olema oma saladused. Nii nagu tegelikult Ta on kogu selle Nalile ta ümber ja selle ehitamise ümber ja selle kuningas lalile paja ümber väga palju segast ja salapärast ja ebamäärast mida annab mitmeti tõlgendada. Ja see ju annab ainult sellele püha Maarja kojale ja kõigile nendele lalile ta kirikutele ainult juurde. Selliste saladuslikust ja ligitõmbavus. Aga siin nüüd kuuldus viimast korda seda eksootilist Etioopia kristlikku laulu sest saateaeg on lihtsalt täis ja on aeg lõppenud. Ta ta, need meenutused käigust sinna Etioopia kristlaste kõige pühamas linna Lalyylebasse kus on neid iidseid kaljukirikuid koos rohkem kui mis tahes muus maailma linnas. Aga nüüd juhtus küll kahjuks niimoodi, et ma jõudsin rääkida ainult kahest nendest kõige esimesest kirikust, kus me seal linnas käisime. Aga neid kaljukirikuid on seal ju üle 10 ja me käisime ligi seitsmes kirikus sealsamas linnas ja kole kahju on nüüd, et ma siin saates ei jõudnudki kõigest rääkida ja tahaks kangesti kõnelda ikkagi, nii et ma arvan, et järgmises saates ma lihtsalt jätkan sedasama teemat ja pühendan ka selle järgmise saate nendele Lalyyleba väga haruldastele kaljukirikutele.