Nüüd kihnukeelse uudise õhtaks kihnlased siin-sealpool, merd ei ole Kasemark majast. Haldusreform on nüüd üle maa ning merede kaev. Pärnu linn on 30 korda suuremaks, kasun palju metsa ning mereranda omale juuresoont, nende hulgas viis bee meres. Manejas elab 25 engerist. Meiegi nüüd linnakodanikud, linn sai omale juurega Eljuki Sacia kümmekond aastat taha kohe Kihnu vald koostast oma vallaga riigi toel omale ostis tänapäeval soonte saared enam ilma maisematega linnalt hakkama saa paljud käivad linnas tões tahtvat õhta koos aja ning sellepärast peab mereühendus kõva, et ja neid vägev olema. Ning kuidas seda paremini korraldada, sellest Pärnu ühistranspordikeskuses mõned päevad taha kohe ka nõubjeti. Lähme uurime siis Kihnu vallavanema taleinber käest, kaugele kohe nõupidamistega jõuti. Tale Ingvar tänasi Pärnu uues bussijaamas läks üsna tuliseks, aga päris tore ikkagi, et see bussijaamas arutatakse hõljuki küsimus ning Manija Manni küsimustik Kihnu virve küsimust, et niisuguse tundega tänasid siis Kihnu, sõidad. Eks see oli sihuke tunne, mis on, kui me räägime jälle ühe asja käima paramisest, nüüd on uus olukord olla enam võib-olla Tõstamaa valla on Pärnu linn ning sõidukimehed on tublid on ta kihnlased kuva toodud, on ta päästmas käidud. Praegu täna me arutasime, et kuidas siis need rahaasjad klaariks saaks ja ma arvan, et me saime ühisele arusaamisele, et et see lahendus on Ligist. Taotlejate palju kannatust ei ole soovi. Prantslased ütlevad, et kui vaieldakse ja tuliseks ei lähe, siis see arutelu on ebaõnnestunud meite ajal arvatakse, et siis kui tuliseks läheb, on metsa läinud ikka mõnedki seisukohad said nagu selgemaks, et kuidas siis tulevikus on need küsi siis maksma peab, kas kihnlased ise need kalliderrisid kindi ning kui manias üle ei pääse ning tuleb tellida, siis igaüks peab oma rahakotti kergitama või saab ikkagi riik ning omavalitsused abidullasi. Eks me täna ju kuulsid ka ise tegelikult see raha on olemas lihtsalt teiste redada peale tuleb kokku leppida, et võib seda kasuta, et näiteks laeva kütuseraha võib kasutada erireisi terviseks, kui laevareisija pähe on. Oluline on see, et inimesed saaks liikuma selle jaoks raha, see näide nähtud on lauloiga optimistlik. Virvega on niisugune lugu, et see on mitmed korrad reisida ja on küll on siis paks udu olnud meri, auruse psühhoked kaptenina näpu suhu pista, et sõita, saanud arvata küllaltki kitsas ja kivi otsa, ei taha keegi oma laevaga, kui kihlasel nüüd reisi ajab ja mingisugune kahju tuleb. No oletame, tellis ehitusmaterjalid, veoautod omal puna ta sadamasse ilma tõttu ei saa, jääb, kas ei peaks seda asja üle vaatama. Tuled sadama, kes tuleb pagi mere peal, mingi laev lähegi välja, need, kes need kahjud siis peaks kandma? No kõigepealt tuleb ette näha, et laeva kapten tunneb laeva ja on kogemustega ja see juba võtabki paelu kahjude tekkimise võimalus, jää haige looduse vastu ei saa ja me arvat ei peagi otsima alati süüdlast, et loomulikult on teda mugav. Aga see kahju olnudki niisugune noh, ongi soorbel elamise võlu ning valu, et kõiki asju ei saa ka kellelegi kaela ada. Kui on torm, siis on torm ning ega sinna teha pole kedagi. Loomulikult kui naasama või kellegi süü pärast aiad, siis tuleb kahju kinni maksta, aga noh, eks see siis saab ka selgeks, et miks see kahju tekkis. Iirlaste murele elab terve Eesti riik, juur aga, aga meid seal on ju ka see probleem, et treiler iga kahe aasta tagant merepõhja ringi tegema, sellepärast et lae on siuke suure purjepinnaga ning laev tulete merejärgi ehitatava merre, ehitatakse ringi laeva järgi, et kas siin ei peaks ka tulevikus natuke rohkem mõtlema, et võib-olla mõni teine laevamudel hoopis tellid ridu ning maisi omavahel käima. Me oleme kaua nüüd veks aastat Kihnu asju, ma mäletan seda, kui detsembrist jäi lae seisma ja aprillis hakkas jälle kärg, nagu sellelt sõitsime kaheksakohalise lennukiga. Et praegu paneb laev oksast jääst läbi, kus enne mäekilla peale toksid seal meres viis tundi sai munalaidu, aga aga ütleme, see asi, et minu arust see lae on ikkagi päris hea ja neid reisimise aja jääb, on ikkagi suhteliselt vähe ikkagi olla seal selles osas optimistlik, et sa iga korra looduse vasta sonta, ükskõik mis laevaga sa tahad, trukti arvestav, meetilonudki madal meri ei tahaks naasama nutta, suures pildis on ikkagi hästi 200 inimest, 30 autud, kolm-neli korda päevist, mõned korrad jää päädib meele Rambaks küll, aga noh suures pildis on ikkagi asi oluliselt parem, kui oli ennem. Ning mõni rister ikka igaks juhuks tagavaraks kohale masi minema, nädal oli ju mõned korrad koli nabaks udu, esmaslaev liikueisvas kopter tulla. Läks, häda on, et aga Eljuga oleks tulnud, nii et ikka mõtleme veel ikka hõljuki peale ka ikka uje eludki peale oled nõudlus. Ja meil on nõudlus, et uut lennukit, mis on natuke suurem ja sellel ajal, kui jää püdel või jääd, põleta veel õieti tull ükski peast ja ei lähe paadiga, ei saa sinna mere peale ja selle jaoks ongi tarvis, et oleks korralik hõljuk munalaidus see teenindajaks tervet seda Lukisi meite kandis onko Pärnu lahte. Niisugune heljukist liinilaevast Manning kinovi rebraamistki, jututehase tuleva reede õhta kella Kuiest, Manija saarerahva üldKogos kassaga rahva arvamusega ka arvestatakse, seda juba seadus ja te näete. Selline saigi tänaõhtune kihnukeelne saade, uija tuldisid juba pühapäeva hommiku ulgendika rõõmsad ning terved siiniks jalgu. Märd.