Tere ka tänase saate oleme sunnitud päev varem enne eetrisse minekut salvestama ette, sest seekordne saatekülaline laupäeva lõuna ajal on oma lemmiktegevuse juures nimelt ta juhib Tallinna raekojas kunstinäitusel huviliste ekskursiooni, tutvustab parimat Eesti kunsti eelmisest sajandist. Tere tulemast saatesse suurettevõtja kunstikollektsionäär ja filantroop Enn Kunila. Tere päevast, mina olen saatejuht Kaja Kärner. Käesolev näituste hooaeg on eesti kunstile olnud ka võimalusterohke ja ma ütleksin edu. Kas ka kõige värskem mulje teil tõenäoliselt on, Pariisis Dorzee muuseumist, kus on väljas kolme balti riigi ka eelmise sajandi kunst, jutustage oma muljeid võib-olla kõigepealt sellest haruldasest muuseumist, mis ju alles umbes kolm-nelikümmend aastat tagasi ehitati number ühest luksuslikust raudteejaamast seal Seini kaldal. Esimene asi, mis sellega seoses meelde tuleb, on umbes kuus aastat tagasi, kui olime tuntud maalikunstnik, Olev Subbi, ka hea sõbraga olime Ors sees. Ja just arutasime sedasama teemat, et millal Eesti kunst ükskord siia võiks jõuda. Ja siis, kui see oli juhtunud, siis taevaseid kanaleid mööda ma saatsin talle teate, et nüüd on see juhtunud. Ja mul oli võimalus võimalus seal näitusel avamispäeval olla viis tundi järjest ühel näitusel, et seda ei juhtu sageli. Hiljem oli seal väga palju rahvast, aga, aga see ütleme neli ja pool tundi oli võimalik seda seda nautida ja kuskil lõpupoole tundsid, kuidas ihukarvad tõusid püsti, et see sellise elamuse kõik kokku tekitas. Et tegelikult kunstinäituselt. Me ju muljeid läheme otsima ja miks me muidu siin üldse läheme. Aga, aga see elamus, mis ma sealt sain, oli, see oli fantastiline. Ja seda on raske sõnades kirjeldada, et mis, mis selle siis tekitas, aga, aga kõik kokku oli suurepärane, suurepärane elamus ja, ja ma usun, et et ka nii-öelda kunstist ära hellitatud prantslased ja Pariisi külalised saavad sealt samasuguse elamuse juhu juhul kui nad sellesse süvenevad, aga nemad oskavad süveneda meie sageli sellise maamõõtja kiirusega läheks läbima ja nii-öelda kunsti näitusi, aga nemad oskavad süveneda ja mis mis eriliselt rõõmu pakkus. Minu jaoks oli see, et peatuti ikka oluliselt rohkem, ma jälgisin väga teraselt seda. Hiljem peatuti nende autorite ees ja nende tööde ees, mis, mis tegelikult endale ka kõige rohkem korda lähevad, et midagi ei ole teha. Inimesed peatusid olulisel määral kauem Konrad Mäe tööde juures. Nii oli. See on suur kunstimuuseum, mitu korrust, suured saalid, kas Baltikunst oli väljas kõige nähtavamalt kohal? Baltikunst on esimesel korrusel, see on korda tehtud, uus osa, nagu mina sellest aru sain. Aga ta on väga hästi markeeritud, nii et kui praegusel juhul minna Ortzee muuseumisse, siis sellest üle ega ümber minna kindlalt ei saa. On väga uhkelt tehtud Sissepääs, Burvitise maali on nagu sa lähedki nagu loodusesse sisse tohutu suur projektsioon purjutise maalist seal ja ja nii nagu sa oled seal ukse vahel, siis vaatab vastu Kristjan Raua suurepärane töö. Ja meile on, on see kuidagi väga südamelähedane teadesse veel seda, et, et Burvitis oli ju ka ka Eestiga seotud ja mitme eesti kunstniku õpetaja olnud, nii et siis juba see sissepääs on palsam eestlase hingele. Seekordsel näitusel ei ole ühtegi maali teie kunstikogust, aga teie kunstikoguteoseid oli väljas 2001. aastal Pariisis. Suur Eesti kunsti. Ta näitas ja see, see oli väga tore näitus ja see oli, ma ei tea, kas esimene kord üldse, kui sellisel kujul eesti kunst väljas ja selle näituse patroon oli president Lennart Meri ja mul oli võimalus siis koos olev Subiga seal olla ja tõepoolest seal oli ka kolm tööd minu kogust. Aga mis sealt meenub, meenub see, mida Olev Subbi rääkis, et kui näitust avati, siis esines üks kõrge ametnik, kui ma ei eksi, siis prantsuse parlamendi asespiiker, kes ütles siis, et nüüd ta näeb, et Eesti kujul on tegemist teise riigiga, kes läbi kunsti ajab oma poliitikat ja kultuuripoliitikat. Esimene on Prantsusmaa meister, noh, aga ma arvan, et aga seda on. Nüüd võtame ette Itaalia, Roomas oli teie kogud esimest korda väljas 2015. aastal ja nüüd siis 2000 seitsmeteistkümnenda aasta oktoobrist alates. Ja nüüd siis viimane näitus keskendub Konrad Mäe loomingule. Kas te võite mõne sõnaga öelda, mis eelneb üldse niisuguse mahuka näituse Eestist väljaviimisele, kuidas need tööd valitakse, kuidas kindlustatakse, kuidas transporditakse, kuidas käib? No see teie küsimuse teine pool, sellel on lihtsam vastata ja sellega saab ikka hakkama, aga kõige tähtsam on, et kuidas näitus ühes või teises kohas tekib see on keeruline ja ja aastatega on, on tekkinud nagu kindel mõtlemine selles seisukohast. Kõige olulisem ikkagi on, et kus kohas näitus toimub? Eesti kunst on osa kõrge taseme sellisest Euroopa kunstist ja me ei tohi endale seda lubada, et me läheme liimile näiteks sellega, et üritame oma kunsti näidata kuskil vähetuntud muuseumites, et sellega me määrame enda koha. Ja seda mingil juhul teha ei tohi, et pigem oodata kannatada ja otsida ja otsida neid sidemeid mis lõpuks viiksid sinna, kuhu sa jõuda tahad. Ja nii on ka läinud tegelikult, et kõik need kohad, kus kus on olnud minu kollektsiooni näitused ja nüüd ka Eesti kunstimuuseumi näitused, et need on olnud väga väärikatest kohtades ja ja see annab võimaluse ka edasi minna. Aga see teine, teine pool, teine pool on tavaline töö, ega seal, seda tuleb lihtsalt teha ja tuleb pühendunult teha ja saab hakkama kõikide nende tehniliste üksikasjadega ja neid, kui hakkad näitust korraldama, on loomulikult palju. Aga ütleme, meeskonnaga saab kõik tehtud ja ma siin siin probleemi ei näe. Ma arvan, et võib-olla Enn Kunila ta ise ka päris täpselt ei tea, kui palju te olete oma raha ja aega panustanud Eesti kunstielu toetamiseks. Tuletan siis meelde kuulajale ka, et Enn Kunila on sihtasutus Eesti Kunstimuuseum, nõukogu liige, kunstimuuseumi sõprade seltsi juht, mitmeid aastaid Eesti Kultuurkapitali nõukogu liige ja see ei tähenda ju ainult meeldivas seltskonnas kohvi joomist, vaid iga kord, kui kõik palutakse kuskile nõukogusse, liikmeks või mõnda sihtasutus Dust juhtima, siis teilt oodatakse üsna palju tuge ja abi. Mida teilt oodatakse, kui Teil palutakse niisugustesse juhtivates positsioonidesse, mittetulundusühingutes. No kõigepealt see, et, et miks ma seda asja praegusel kujul ja, ja sellisel kujul teen, on, on see, et sellest tegevusest on kujunenud teatud ettekujutus ja ja teatud missioon tulenevalt sellest ja, ja omakorda selle põhialus on ikkagi see, et eesti kunst on väga kõrgel tasemel oluline osa Euroopa kunstist ja kahjuks on ju nii läinud, et kui esimesel Eesti vabariigi perioodil oli Eesti riik nõrguke ja oma suuri nimesid maailma viia oli võib-olla keeruline, siis edasise määras ju poliitiline areng 50 aastat teha seda ei saanud. Nüüd me seda teha saame ja nüüd tulebki teha ja sellest on kujunenud ka minu missioone, et viia Eesti kunst sinna kohta, mida ta väärib ja ja tutvustada tervikuna, Eesti kunsti ja, ja meie nii-öelda suuri kunstnikke ja kõik, kõik need institutsioonid, mida te nimetasite, et lõpptulemusena sellega tegelevad ja ja sellepärast ma seal ka olen ja üritan oma oma panuse anda sellele, et mida oodatakse, oodatakse, ma arvan, pühendumist sellele ja mina ootan ka teistelt pühendumist. Tegelikult on, see on üks võlusõna minu jaoks pühendumine viib alati sihile. Kui mingi asi väga huvitab, siis tuleb sellega nii-öelda pühendunult tegeleda ja küll siis tulevad ka tulemused. Kas teil on Eestis mõttekaaslasi nendes nõukogudes, et kas kõik toetavad teie ideid või on kahtlejaid kõhklejaid ja te peate siin kodus juba hakkama selgeks tegema, kui hea kunst on Eestis? Ei, ma arvan, et see arusaam on ikka üsna üsna ühene küsimus on ainult selles ju, et ega vahendeid on, on ikka vähe ja vaidlused võivad käia selle ümber mida ühel või teisel juhul siis toetada ja kuhu nad siis vahendit panna. Ja ma arvan, et siin ongi hea, et inimesed on siis noh, nagu jagunenud, et kes toetab ühte perioodi eesti kunstis, kes teist ja no nii on, et minu peamine tähelepanu on koondunud ikkagi Eesti kunsti kuldajale, siis 20 sajandi alguse eesti kunst, mis siis lõpeb suure sõja lõpuga, kus juba tekkisid hoopis teised mõjud. Ja mina üritan siis eelkõige seda seda perioodi toestada. Ja, ja loomulikult huvitab mind ka laiemalt Eesti kunst, ma käin ka praegu, et tänapäeva kunstnike näitustel, aga, aga selline missioon ütleme kunstielu toetamisel ja edendamisel ikkagi tähendab eelkõige seda kuldaja perioodi Kuidas tänapäeva kunsti üldse kogutakse ja säilitatakse, kui keegi tahaks oma kollektsiooni selle peale üles ehitada, sest tänapäeva kunst on väga suures osas installatsioonid mõnel juhul häpa ringid. Et see tänapäeva kunst, et lisaks pildile on seal mitu vilkuvat ekraani, võib-olla, ja siis on seal kuskilt tuleb salvestatud helisid ja sahinaid ja ohkeid ja siis on seal kindlasti midagi ka nina, alet, kuskilt tuleb auru või, või mingit lõhnad. Ma ei kujuta ette, kuidas niisugust kunsti on võimalik säilitada. Noh, seda teemat on muuseumi inimestega võib-olla õigem arutada, aga ma natukene ka sellest tean ja tean just muuseumi inimeste seletuste järgi, ega seda ongi keeruline teha, seda ongi keeruline teha, selleks otsitakse lahendusi ja neid on ka raske leida, ongi nii, aga aga mina võin rohkem rääkida sellel teemal, kuidas hoitakse ja säilitatakse siis seda vanema perioodi kunsti. Et mul on endal ka hoidla hoidla selle tarvis ja sellel hoidlale ka on palju pühendatud, et oleks väga heal tasemel, et see mikrokliima oleks seal eelkõige paigas, et maalid oleks hästi-hästi hoitud ja see see nõuab ka väga oluliste ja suurt tähelepanu. Aga seda tuleb teha muidu, muidu see kunst ei säili. Ja mina olen sellele päris palju panustanud. Kas Tiit Pääsukese, Olev Subbi ja Enn Põldroosimaalid jäävadki kõige moodsamateks maalideks teie kunstikogus? No, ma arvan küll, ma arvan küll ei oska tulevikku ette siin ennustada, aga, aga hetkeseisuga on, see on see küll nii ja, ja ma ma arvan, et ma arvan tegelikult, et see ka nii minu ajal jääd. Väga sageli on teil tulnud vastata küsimusele, et kas ballaslaste loomingus või eelmise sajandi algupoole kunstiteostest on veel midagi, mis on teil puudu ja millel te silma peal hoiate. Muidugi kollektsionääri jaoks on alati midagi puudu. Ja on autorite mõttes puudu, on konkreetsete autorite tööde mõttes puudu. Ja ma võin natuke kirjeldada, et kuidas mina üritan neid töid töid otsida, et üks võimalus on teha seda nii, et hoolega vaadata neid, et neid katalooge, mis on välja välja antud, ütleme autorite järgi. Ja seal seal on olemas siis tavaliselt märge, et kuskohast see töö asub. Kui töö asub muuseumis, siis ma tean, et kui ma tahan seda näha, ma lähen muuseume, aga kui ma mõtlen oma kogu täiendamisele, siis ma saan vaadata, et neid töid, kuhu alla on kirjutatud erakogu ja see, seda, seda ma ka teen. Ja siis kui mingi konkreetne töö huvitab, siis ma üritan selleni jõuda. Nii see käib, kogu kogu täiendamine. Te käite oksjonitel, te peate läbirääkimisi teiste kollektsionääridega. Jah, kollektsionääridega on, ma ei tea, kas kõiki inimesi, kes kunsti omamoodi avaldavad, et kas neid saab kollektsionäärideks nimetada, aga kunstihuvilistega, kellel on kodus kodus kunsti, kas kas siis jäänud või, või mingitel perioodidel ka ise soetatud ja, ja noh, sageli inimesed on valmis sellest kunstis loobuma ja siis käivad vastavad läbirääkimised ja, ja nii, nii see kõik toimib. Eesti hõbedauurijad kurdavad, et baltisakslaste lahkumisega enne teise maailmasõja algust väga palju eesti meistrite hõbeseppade töid sattus välismaale, kuidas ballaslaste töödega on? On on sama, olukord on sama, olukord minu kogus ka väga mitmed ja mitmed tööd on tegelikult ikkagi Eestisse tagasi tulnud. Ja näiteks, mis puudutab Konrad Mäe fenomeni, siis me oleme ju lausa välja kuulutanud sellise Konrad Mäe tööde otsimise kampaania. Arvatakse, niiet et Konrad Mägi on maalinud kuskil 400 tööd. Kahte kahte sadat tööd me teame, see on raamatus monograafias fikseeritud, et arvatakse, et 100 maali umbes on, on hävinud aga sadat maali siis otsime ja teemegi seda peaasjalikult just ikkagi väljaspool Eestit, et kõigepealt need paigad, kuhu eestlased siis sõja eest põgenesid ja läksid mitmed maad me ju teame, kuhu mindi Rootsi, Taani ja ka kaugemale üle lombi Austraalias, USA-s, igal pool võib neid olla, kui eestlased läksid ja, ja eks need ole ka liikunud, et nüüd võib-olla on ka, tõid palju nendes nendes paikades, kuhu nad hiljem hiljem siis läksid ja ma arvan, see geograafia märksa märksa laiem, kus need tööd võivad olla paikneda. Nii et aga praegu me oleme tihedalt nii-öelda kontaktis eesti kogukondadega ja ja eesti kirikukogudustega ka, et üritada, et leida ja praegu on ka olnud teatud tulemusi. Me oleme nii-öelda teadmise juurde saanud umbes 10-st Konrad Mäetööst, mida, mida varem ei teatud ja see tegevus jätkub. Ja eriti taktiviseerub alati seoses näitustega, et kui Roomas oli Konrad Mäe personaalnäitus, siis see meeskond, kes tegi turundus sellele näitusele, nad ka lausa nii-öelda informeerisid kunstipublikut sellest, et selline kampaania käib ja et inimesed siis pöörduks, kui, kui on teada midagi nendest töödest. Ma ei oska öelda, kas konkreetne rooma kampaania tulemust tõi, aga, aga noh, nii see töö tegelikult käib. Et ja, ja ma arvan, et see viib, viib üha rohkem sihile, küll neid töid hakkab välja tulema, et see ei ole, see ei ole kiire tegevus, aga aga, aga ma arvan küll, et ta annab tulemust. Ootame neid tulemusi, siis te olete varem öelnud, et just kunstnik Olev Subbi oli see, kelle õhutusel te hakkasite omal ajal kunsti koguma ja kes on ka suunanud, et seda valikut, mille põhjal te siis oma kunstikogu olete kokku pannud. Aga ma arvan, et vähemalt niisama oluliseks on kujunenud teie koostöö Eero Epner, iga kes on koostanud näituste katalooge, ta on andnud oma mõtted igasuguste kunstialbumit, et raamatute ja monograafiat kirjutamiseks ta on ise mõned monograafiat ka kirjutanud, ta korraldab teie kogude näitustel ekskursioone, tutvusta, teie kunstikogu ja ometi tegemist on teatriinimesega dramaturgiga. Kas te otsisite inimest, kes tutvustaks teie kogu väljaspoole ja mitte ainult näitusel ekskursioonidega, mida mul on ka olnud võimalik kuulata ja vaadata aga ka väga paljude trükiste ja raamatutega, et kas te otsisite ka niisugust inimest? Võib-olla alustaks siiski ole subist et see sõprusolev Subiga kestis kuskil 20 aastat ja kui nüüd hästi lühidalt kokku võtta, siis minu jaoks, kes ma kunsti õppinud ei ole, oli, oli see sõprus. Võib-olla kokkuvõtlikult öeldes selline, et 20 aastat käinud kultuuriülikoolis, millel oli üks õpetaja, tema nimi, oli Olev Subbi, et minu jaoks on see selline väärt, kus, mida, mida üle hinnata ja lihtsalt ei ole, ei ole võimalik. Ja kui nüüd sealt tulla Eero Epnerile, siis, siis tegelikult üks väga oluline oluline kohtumine toimuski kuskil aastal kaks, 2005 kus siis hakkasime koos mõtlema, kuidas välja anda Olev Subbi monograafiat, mis siis anti või andsime välja 2006. aastal. Ja selle kirjutas siis Eratner. Kui nüüd tagasi mõelda, siis sellest on juba möödas 12 aastat. Ja, ja sealt ütleme niisuguse suurem suurem töö algas, algaski ütleme, selle monograafia väljaandmisest. Aga minu tutvumine Erotneriga algas läbi Haus galerii eraaitas omal ajal läbi viia seal oksjoneid ja kirjutas siis Ausgalerii oksjonikataloogide tekste ja seal me siis koht ostsime ja ja siis kõik algas ja nüüd nüüd on tõesti see töö olnud koostöö olnud väga, väga tihe ja ja noh, paremat kirjutajat, et minu arvates Eestis hetkel, kes kunstiteemadel kirjutatakse, pole lihtsalt olemas ja, ja nii nii töökat meest annab, annab ka tikutulega otsida ja, ja ta on tohutu töövõimega, et Eero kirjutab kiiremini, kui mina suudan rääkida. Ja tegelikult jah, teda tuntakse teatriinimesena, mida ta ka praegu kindlasti on, aga aga ei tohi ära unustada, et ta on ikkagi Tartu Ülikooli lõpetanud kunstiteadlane ja ja nii nagu minagi kannan väga paljuski seda, mis, mis on nii-öelda noorena saadud, siis temaga on sama lugu. See armastus kunsti vastu ju kuskile, tal ei ole kadunud ja ja ta tahab seda väga-väga teha ja ja niisugustel vabadel hetkedel ta seda ka teeb ja, ja vabu hetki ikka tekib, et eriti öötundidel Tuled siis ühest lisa võtta, et meeldiva tegevusega tegeleda. Absoluutselt ja, ja need temaga kontaktid peale kella kahteteist on, on täiesti tavalised. Üks asi veel Enn Kunila, millest me ei saa teie hobidest rääkides mööda minnes on teie muusika huri. Teie iga suvisesse kultuuriprogrammi kuulub Neeme Järvi festival Pärnus kuuluvat Saaremaa ooperipäevad Te, olete ain Angeri fännklubi liige, te käite koos klubiga ain Angerid kuulamas Viini ja Minseni pärimajades ja muidugi ka Saaremaal ja Hiiumaal kirikutes, kui ta siin kontserte annab. Ja siis olete te Eesti Muusikaakadeemia kuratooriumi liige ja jällegi ma arvan, et see ei tähenda kohvi joomist, meeldivas seltskonnas ja muusika kuulamist, et ikkagi oodatakse teilt abi ja panust ka muusikaelu kujundamisel ja toetamisel. Noh, eks see ole kõik kokku Eesti Eesti kultuur ja seda tuleb ikka toetada, kui, kui võimalust on ja muusika vastu on ka kahtlemata huvi minul olemas ja ma arvan, et üldse kultuuri ugi kunstihuvi huvi muusika vastu on ikkagi samuti pärit, et lapsepõlvest, et mulle meeldib küll tänasel päeval neljade toetudes konkreetsele kogemusele öelda, et kõik, et mis sa siin elus saad või, või ei saa, et see on kõik pärit kodust, et ema käekõrval sai mindud ju esimesi kordi kunsti vaatama ja emaga koos ka kontserditel ooperisse ja, ja kuidagi see hilisem ju rajaneb kõik kõik sellele tegelikult ja ja nii nagu kunstiosas, kus toimus ju väga tore kokkusaamine olev Subiga muusika osas, seda küll tõsi, veidi hiljem tekkis sarnane juhus siis, et oli, oli õnn tuttavaks saada ja tegelikult ka tänu Olev Subile Aarne nikuga ja praegult seda muusikaliini toetab ja ja nii-öelda see kultuuriülikool muusika mõttes käib läbi Aarne Miku ja see kõik see Saaremaa ooperipäevad, kus anname ikka, on pealavastaja ja, ja ka ain, Angeri kontserdite ja ooperite kuulamine käib koos Arnega ikka. Et kõik need reisid Euroopasse, ütleme, ain angerjaid kuulama, need on ikkagi koos Arnega ja see on väga, see on väga meeldiv ja arendav minu jaoks ja ja nii on. Mis on teie kõige armastatum ajast ooperimuusikas? No minule meeldib nii nagu nii nagu kunstis, nii meeldib ikkagi ooperi mõttes ka ikka klassikat. Ja mitte mitte ainult. Ka ka ütleme, selle klassikaliste ooperite nägemine nii-öelda klassikalises vormis, samuti meeldib Te ei armasta neid väga moodsaks tehtud lavastusi, kus lavastaja domineerib laulja üle. Ma olen näinud Euroopa ooperilavadel mitmel juhul, kus ooper on võetud väga hästi vastu, aga lavastaja on välja välistatud. Nii on üks tahk veel teie filantroobi tegevusest on see, et te olete oma rahaga muuseumides haridusprogramme ellu kutsunud. Te olete kõikidele Eesti kooliraamatukogudele kunstiraamatuid kinkinud, kunstnike elulooraamatuid välja andnud. Te olete toetanud Hiiumaal Kärdla kiriku ja, ja helilooja Rudolf Tobiase majamuuseumi restaureerimist. Kuidas te üldse valite, mida toetada? Sest ainelist kultuuri, mis päästmist vajab, oli palju. No mis puudutab Hiiumaad, siis, siis seal ei ole, seal ei ole nagu niisugust mõtetki tekkinud, et seda ei peaks tegema, et mind seob, seob Hiiumaaga kuskil ligi ligi 30 aastat, et sellist Hiiumaal olemist ja ja ma, ma leian, et, et ma olen kuidagi Hiiumaale suure tänu tänu võlgu, et on olnud selline imeline imeline aeg seal olla, puhata ja, ja ajada koos kultuuriasja koos iirlastega, et see on minu jaoks olnud nagu nagu suur õnnistuse puhkus. Et Hiiumaaga on, on asi asi päris selge, aga selles loetelus mul jäi meelde niisugune üldine nimetaja, et seal on kõik kultuuriklassika, mida, mida siis on saanud toetada ja ja see pakub huvi ja miks siis miks siis seda ja kui, kui võimalused lubavad seda teha ja ma üldse kunsti ja kultuuri toetamisel leian, et, et see on, see on ju iseenda elukvaliteedi parandamine, et tegelikult ja, ja kui, kui see on veel selline, et seda teevad paljud, eks ole, et siis siis on ju kõigil parem, et ma arvan, et see tendents testib kultuuri, toetada rohkem, et see on, see on õnneks süveneb ja, ja siin on nii-öelda inimesi üha juurde tulemas, kes seda teha tahavad ja, ja ma arvan, et see ükskord iiperis päris heade tulemusteni, et me oleme igal juhul õigel teel ja samal teel nagu terve terve maailm on, mille siin eeskuju tegelikult näidanud. Ma arvan siiski, et küsijaid on rohkem, kui te aidata saate. Kas elu on õpetanud teile ei ütlema, nii et küsija ei solvuks, et endal ka väga paha tunnet ei jääks. Noh, eks see, eks see ongi, eks see ongi keeruline, aga, aga võib-olla on aidanud ka see, et, et tegelikult ju teatakse, et on, on ju pikka aega ma olengi teinud üsna kindlaid valikuid ja, ja seda ka teatakse ja tavaliselt siis pöördutaksegi. No ütleme, nende, nende küsimuste, nende temaatikatega, kus ma olen ka varem toetanud ja erilisi erilisi probleeme justkui justkui tekkinud ei ole, aga ega see, see on ka päris selge, et ega, ega võimalusi on, on vähem kui, kui tegelikult, et kui tahaks, ma arvan seda kõigil, nii, nii nii ka riigil. Mida elu on teile veel niisugust õpetanud, mida te oma lastele tahaksite anda edasi ja õpetada kaasinimeste kohta või raha kohta või eluga toimetulemise kohta? Noh, üks üks selline märksõna sai siin ennem juba välja välja öeldud, et tegelikult see oluline märksõna, mida ma ka lastele üritan edasi anda, on ikkagi see, et, et kui midagi teha, siis teha hästi ja pühenduda ja olla nagu üks, üks suur, kes need kõiki emade sisse ja küll see aeg ka ühel hetkel tuleb, kus sealt, kes hakkab midagi välja andma. Et olla uudishimulik ja võimalikult paljude valdkondade ennast siduda ja lõpuks saad siis siis aru, et mis see, mis see sinu kutse ja tee on, et umbes nii Kas andeksandmist tuleb ka õpetada ja õppida? Loomulikult loomulikult kõiki kõiki vajalikke elutarkusi tuleb õpetada ja andeks andmine on kindlasti väga oluline nendest. Kas teie annate kergesti inimestele andeks, nende vead? Seda oskavad võib-olla teised paremini hinnata, aga, aga loomulikult, et muidu ei lähe elu edasi, et, et tegelikult see kuulub, ma arvan, normaalse kultuuri hulka, et et andestada ja läheb elu edasi. Kaja loodimisel on täna suurettevõtja kunstikollektsionäär ja filantroop Enn Kunila. Nagu te saate esimeses pooles ütlesite kunstihuvi, on teil pärid kodust, et juba lapsena viis emadeid Kadrioru kunstimuuseumisse näitusi vaatama ja käis teiega koos ooperis ja, ja see kunstihuvi on kodust pärit. Ja kummalisel kombel Te läksite õppima Tallinna ehitus- ja mehaanikatehnikumi, mis on nii kaugel kunstist üldse olla saab. Kuidas see nii läks? Ma arvan, et üks osa selles ongi selline kodu pragmaatilisus. Et nii arvas ema ja vanaema, et tuleb mingi kindel amet selgeks õppida ja siis vaadata, mis edasi saab. Nii oli. Ja tegelikult, et mind nooruses väga palju ikkagi ei huvitanud sport ja ma olen ka spordiga päris palju tegelenud. 10 aastat lauatennisekaja hilisemalt mänginud tennist. Aga ehitusmehaanika, tehnikumi viis mind ka tegelikult lauatennis, et seal töötas õppejõuna üks lauatennisefunktsionäär ja, ja tema siis kutsus ja ja kodu toetas ja nii see läks. Aga ta ei seadnud oma elu pärast selle tehnikumi lõpetamist ei spordisuunale ega kunstisuunale, vaid te läksite sealt saadud. See oli mingi metallide lõike, midagi, mis ei ole väga kerge mõista, just et seal olid progress ja tehase vasar ja Norma, et väga tugevalt jäite nõukogude ajal sinna tehnika ja tootmise peale, et ei läinud ei spordisuunale, ei kunstisuunale. Noh, elu elu, nii kujunes elu, nii kujunes. Tagantjärgi mõeldes ma arvan, et kujunes hästi. Ja tegelikult tootmine hakkas mind väga huvitama, väga huvitama, huvitab siiamaani kui vaadata praegust tegevust, siis meie enge investeeringute grupis ma ka tegelen nõukogu esimehena kahe tootmisettevõttega, need on Balbiino ja Liviko ja, ja kuidagi see tootmise pool hästi-hästi istub ja tegelikult väga pikad aastad Ivoolitav seotud normaga. Ja see oli väga põnev, põnev aeg ja väga tugev ettevõte. Kuidagi ongi hästi läinud, et on olnud võimalus töötada kahes sellises vanas ettevõttes ja seda oli nii norma kui, kui, kui Liviko. Ja tegelikult on ka võimalus olnud jälgida, et mis on siis erinevus, ütleme, loodud ettevõtete suurte traditsioonide ettevõtta. Ta vahel, et et suurte traditsioonidega ettevõtetes kuidagi elu sujub iseenesest, et noored inimesed pannakse seal väga hästi ruttu paika ja kõik need ettevõtte põhiväärtused kantakse neile üsna ruttu, too üle aga loodavad või äsjaloodud ettevõtted, et need vaevlevad ütleme nende probleemidega veel tükk tükk aega, et see on oluline oluline erinevus ja mul on jah, õnn, õnn olnud kahes sellises vanas ettevõttes töötada ja see on andnud sellise väga väga hea elukogemusele. See NG investeeringud, mida te siin juba nimetasite, selle kaudu antakse tööd viiele 1000-le inimesele, mis tähendab, et me saame teid pidada suurettevõtjaks. Kogu see valduse investeerimisfirma põhineb erakapitalil ja teil on läinud ka selles vallas väga edukalt. Tuletame siis meelde, et ettevõtluse edendamise eest te kannate alates 2006.-st aastast valgetähe neljanda klassi teenetemärki rinnas ja tänavu te võtsite, et Ernst and Youngi aasta ettevõtja galal vastu elutöö preemia. Sellel suurel valdusfirmal saab kohe täis 25 aastat tegutsemist ja teil endal peatselt ka 50 aastat tööstaaži. Et kui nüüd praegust hetke vaadata, kirjeldage palun suurettevõtja tööpäeva, et kas te hommikul esimese asjana vaatate Tallinna Kaubamaja aktsia väärtus kas tõuseb või kukub. Ei, nii see päev küll ei alga. Nii see päev küll ei alga, hakkab ikka tee ja kohviga nagu nagu kõigil meil. Aga jah, ettevõtlus on, on viimased 25 aastat minu eluigapäevaselt saatnud, aga, aga kuidagi see turumajanduslik kogemus, see tuleneb tegelikult ka ikkagi esimene kogemus tuleneb kodust. Ehitasime, kui ma olin viieaastane, alustas perekond oma maja ehitamist nõmmel ja, ja ma arvan, et selle pealt nägemine ja, ja hiljem selle majandamine nüüd küttemured, hooldusmured, tume rookimised, oma aia korrastamised, kõik see kuidagi. Ma arvan, lõigi niisuguse esimese ettekujutuse sellest, et kuidas, kuidas ise ise hakkama saada. Ja eks see, eks see ettevõtluse nii-öelda peamine niisugune raskus ongi see, et kas sa suudad, eks ole, ise hakkama saada või, või ei suuda. Ja jällegi seesama visadus tuleb siin siin mängu ja sellel sellel kõik kõik rajaneb. Ja muidugi te loetlesite siin minu teeneid siin üles, aga tegelikult kõik, mis puudutab ettevõtlust, et see kõik kõlab ikkagi meie vormis, et see on suur meeskonnatöö. See on suur meeskonnatöö ja meil on olnud suur õnn. Et see meeskond, kellega me alustasime, on ka täna koos, välja arvatud siis üks persoon, Indrek vanaselja, kes on meie hulgast lahkunud, aga see ülejäänud meeskond on, on praeguseni koos ja naeratame üksteisele siiamaani kõik, kõik on hästi ja ma arvan, sellel kõik rajaneb inimsuhetel on ikkagi kõik asjad elus püsti, et kui inimsuhted on, on korras, siis kõik, kõik läheb. Ja, ja ma arvan, et seal ei ole vahet, mis elu valdkonnas on tegemist, aga ettevõtluses on lihtsalt, et võib-olla ühel hetkel väga palju kaotada, eks ole, kui need suhted nässu lähevad ja ja enam ei toimi. Aga jah, ma arvan, et meie kõige olulisem väärtus ongi see, et need suhted on olnud aastaid korras ja ja kui anda jah, mingi soovitus, siis soovitus kõlas umbes niimoodi, et tuleb rääkida asjast mitte kunagi minna isiklikuks vaid rääkida asjast ja me oleme seda seda ka teinud, sellest kinni pidanud. See ei tähenda seda, et ei oleks omavahel vaielnud, kogu aeg on erinevaid mõtteid ja erinevaid arutelusid, aga kunagi ei ole mindud isiklikuks. 11 ei ole, ei ole solvatud ja, ja nii see asi on läinud. Et ikkagi meeskond, meeskond, ütleme kontserni juhtimise osas, meeskond ettevõtete osas ja tegelikult selle ettevõtete juhtide valik on olnud ju kontserni juhtide teha kui seda nii-öelda süsteemselt, et teha ja õnne ka, on siis tegelikult kujunebki välja selline ühtsete tõekspidamistega suurem meeskond ja, ja meil on õnneks nii ka läinud. See on umbes nii, nagu on üks erakogu kunstis. Erakogu kunstis on väga huvitav vaadata, et kui satud kuskile mingisuguse läänemuuseumi ja seal on saal erakogu töödega siis tasub minna sinna saali keskele ja vaadata, et milline on nende tööde ühtsus. See torkab kohe silma, kui vähegi süveneda, asjasse torkab silma see ühtsus seal kuraatorinäituste puhul. Võib-olla seal on teised eesmärgid, aga nii justkui ei ole, aga erakogu puhul on, et erakoguja kuidagi ühtsete tõekspidamiste järgi seda seal paika pannud ja see see ka nähtud. Nii on ka tegelikult inimeste valikul, et kui on ühtsed põhimõtted ja pikapeale kujunebki selline meeskond, kuna valijad on olnud ühed hinnatakse samu isikuomadusi, siis siis tekibki selline ühtne meeskond ja meil on see tekkinud ja see on. See on väga suur väärtus. Kui teie normastunud meeskond 25 aastat tagasi alustas, siis see oli umbes ka see aeg, kui hakati Eestis oluliselt pank, kui tegema, et kas NG investeeringud, mis praegu tegeleb, eks ole. Tööstuse, kaubanduse ja kinnisvaraga väga suures ulatuses ei ole kunagi kätt tahtnud proovida panganduses või, või näiteks. Kunagine Hansapanga loomise seltskond, Jüri Mõis, Indrek Neivelt ja need olid lihtsalt põlvkonna võrra nooremad kui teie. Või oli seal väärtustes ja põhimõtetes erinevusi, nagu te just praegu ütlesite. Ma arvan, et selle määras määras nagu see, et me oleme ikkagi pärit tootmisest ja see on meil olnud südamelähedane ja seda me jätkame ja kuidagi ongi praegu ka täpselt samasugune lähenemine, et tasub, tasub ikkagi põhitööna ja hobidega tegeleda ikkagi sellega, et mis tundub sinule õige tee olevat ja nii on, et ega neid ahvatlusi on ju ka täna tegeleda kasvõi sellesama pangandusega, aga me oleme aru saanud, et see ei ole meie tee, tegeleme nende asjadega, millega me oleme rohkem kursis ja mis neid rohkem huvitab ja köidab ja sellel teel on praegu on võimalik ju ka edasi minna, sest ega midagi pole ju lõplikult valmis kõiki neid ettevõtmisi, mida me teeme, neid on võimalik lõputult arendada ja, ja see ongi meie tee, et minna sellel teel edasi ja nii on. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tänavusel kevadballil mõni nädal tagasi, ütles koja juhatuse esimees Toomas Luman oma kõnes. See on tsitaat, et poliitikud on riiki kraavi juhtimas uueks reaalsuseks saamas. Nähtus, et asjade muutmine muutmise pärast on edu võti. Tähtis on, et masinal mootor käiks, aga pole tähtis, kuhu masin sõidab vigu kas või kraavi, peaasi et saaks suure mühinaga sõita. Teie Enn Kunila ei ole mitte kunagi elus võimu kritiseerinud, nii on avalikkus ja ajakirjanikud on tähele pannud tee korda isegi niiviisi nagu Toomas Tamsar tööandjate keskliidust, et töökäsi on Eestis nii kole vähe ja peaks ikka rohkem kolmandatest riikidest tooma inimesi odava palgaga töö peale. Kas teil ei ole etteheiteid ettevõtluskliima suhtes Eestis või teil on see põhimõte, et hambad ristis, saan ise hakkama ja ei virise? Need mehed, keda te nimetasite, nemad on teiste ametite peal ja nende asi ongi ka ütleme, sellise laiemalt selle ettevõtlusküsimustega tegeleda. Me oleme tegelenud nii-öelda oma ajanud oma asja, aga see, see ei tähenda muidugi seda, et me kuidagi ei oleks mõjutanud ka ja kaasa aidanud Eesti ettevõtlus kliima arendamisel, et meie hulgast siis juhatuse esimees Jüri Käo on olnud ju aastaid Tööandjate keskliidu juht ja olnud Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse aseesimees ja, ja ma olen ka olnud nendes mõlemas organisatsioonis aastaid, me oleme sellega tegelenud, aga mis puudutab siis meie oma ettevõtlust, et tegelikult seda tuleb lihtsalt teha, et vaatamata kõigele, et on ju aegu erinevaid, et te rääkisite siin valitsuse suhtumisest, aga on olnud ju mitu olulist kriisi siis tuleb ka hakkama saada, et me oleme, ma arvan ettevõtluse mõttes, me oleme pühendunud oma tööle ja, ja üritanud sellega nii nii hästi kui võimalik tegeleda ja võib-olla võib-olla sellepärast kõik see noh, nii-öelda väljapoole ei kostu, eks ole, et nii nagu ja nagu kodus õpetati, et vähem sõnu, rohkem tegusid Kas siis teie ettevõtet tunnetavad tööjõupuudus, töökäte puudust, kas on vaja tuua rohkem kolmandatest riikidest töökäsi juurde, mis teie isiklik arvamus on? No eks see probleem on, on ju olemas loomulikult, et ega, ega muidu sellest ka ei räägitaks, see probleem on olemas ja teatud nii-öelda majandusharudes on see kindlasti kindlasti suurem. Aga no siin, eks probleem on ühel ja ühel juhul suurem, teisel juhul väiksem ja on ju niimoodi, et inimene reeglina tahab EAS ettevõttes töötada ja kui ettevõttel läheb hästi, siis on see probleem ka kindlasti väiksem. Aga kui mõelda arengule, ega see nii-öelda kaugemas perspektiivis kahtlemata puudutab kõiki, et kuidagi tuleb need teed teed leida, et seda probleemi lahendada, see on, see on tõsi. Tehisintellekt lahendab äkki need probleemid. Noh, eks ta aitab kindlasti lahendada. Sõbrad ja kolleegid on teid Enn Kunila iseloomustanud sõnadega, et te olete tohutu töötahtega inimene igas töös, annate endast maksimumi ja viite alustatu alati lõpule. Kas teie elu ongi läinud niimoodi, et te teete plaani? Siis asute selle nimel tööle, jõuate sihile. Kas juhusel on teie elus kohta? Ikka on, ikka, on õnnele tuleb ikka ruumi ruumi teha, et õnn on suur väärtus, kui ta sind aeg-ajalt külastab. Ja peab ütlema, et õnne on loomulikult kõvasti on olnud. Õnne, no ma võin tuua ühe ühe näite. See oli aastal 1983, kui ma tulin sellisest ettevõttest nagu vasar ära ja mul oli siis nagu kaks kaks pakkumist. Üks oli Toiduainetetööstuse ministeeriumisse transpordiosakonna juhatajaks ja teine pakkumine oli siis tootmiskoondis Norma turustusosakonna juhatajaks. Ja ma tulin hommikul, kui ma pidin, pidin tööle asuma. Tulin hommikul kodust välja ja ma ei teadnud, et Kumbasse kohtama minema hakkan. See ongi õnn, et nähtavasti sai õige valik tehtud, mis siis otsustavaks sai? Noh, eks eks olid sellised konkreetsed kaalutlused ka, aga, aga eks oleks võinud teisiti minna, aga, aga ma arvan kui tänast päeva vaadata, et kui oleksin läinud see teine tee, siis, siis oleks kõik teisiti selleks kõik teisiti ma arvan, mul oli ikka kuidagi õnne, et valida seedee, suunduda Norma poole. Sõbrad on öelnud teie kohta ka, et ei mõista inimesi, kes oma sõna ei pea. Aga samal ajal te mõisate Konrad Mäge, kes tõenäoliselt ei olnud ka väga suur sõnapidaja mees, niisugune boheemlaslik kunstnik. Kuidas need kaks suhtumist teis kokku saavad? Nina ju Konrad Mäge ei tundnud, ei saanudki tunda, aga sõnapidamine on loomulikult elus suur, suur väärtus, et kui kõik seda teevad, siis on elu kahtlemata parema, aga kunstnike puhul see natuur on ikka hoopis teine ja seal tuleb vaadata teisi väärtusi. Aga mulle meeldib ka, Olev Subbi ütles, et kunstnike puhul armastatakse öelda, nad sageli on poeenlased. Aga ole suvi ütles, et kahe asjaga jõua tegeleda, et olla kunstnik, olla boheemlane. Inimesed on nii erinevad ja sellepärast elu ongi tore, et kõik inimesed on erinevad. Ja laupäeval pärast seda, kui meie saade on eetris olnud, võivad kunstihuvilised jälle koguneda siis raekotta näitusele Rõõm linna südames pildid teie kunstikogust ja te ise juhatajate siis seda ringkäiku, miks teile meeldib neid ringkäike teha? No ma ei, ma ei arvagi, et mulle nii väga meeldib, et mulle meeldib, kui Eero Epner räägib. Aga kuidagi see nii on kujunenud, et inimestel on ka vahel vahel soovi kollektsionääri kuulata ja, ja siis no olen neid ringkäike siin aegade jooksul ikka teinud rääkinud siis nii nii kunstist laiemalt kui ka siis kollektsioneerimisest, et nii ta on kujunenud. Aga kui on ikkagi tõsisemad sellised esitlused, siis seda teeb ikka ero. Kus on järgmine teie kogust pärit maalide näitus? Õnneks on see täpselt teada, et see aasta on selline tihe aasta ja on ka põhjust, on ju Eesti vabariik 100 ja ja oligi plaan, et kuidagi anda ka oma väike panus sellele, et seetõttu tekkis raekojanäitus ja ja mul on ammust aega olnud soov ja unistus teha Tartu kunstimuuseumis näitus ja, ja nüüd on see võimalus, et see avatakse publikule 19. mail ja see on siis suurem, veidi suurem näitus, kui on raekoja näitus, mitte veidi, aga ütleme tööde arvu poolest peaaegu kaks korda nii suur seal on lihtsalt planeerimise ruumi rohkem ja siin on veel mitu toredat momenti pühendaks selle näituse Eesti vabariigile, aga ka sellele, et Konrad Mägil on see aastasaja 40. sünniaastapäev olev Subile, kes on Tartu mees Eero Epnerile, kes on Tartu mees ja, ja Tartu vaimule ja, ja nii edasi, et see Tartu näitus on väga, väga tore, et see, et see toimub, seal on ainult üks üks suur probleem on, et üks näitus on järgnenud teisele ja teatud tööd ei ole tegelikult üldse saanud puhata, et tegelikult on kunstis nii, eriti nii-öelda paberil töödega on, on see, et see periood, kus töö ei oleks näitusel väljas, kus ta ei oleks pidevalt valguse käes, on täitsa suuri olemas. Tööd peaksid rohkem saama puhata. Aga praegult on siis need näituse jah olnud palju ja loodan, et peale Tartu näitused saavad tööd hoidlas rahulikult teatud aja olla. Aga üks näitus on veel veel tulemas, on see aasta veel Saaremäe pööripäevadel meil plaanis teha Kuressaare linnuses koostöös siis Eesti kontserdiga ja koostöös Aarne Mikuga näitus, mille tööpealkiri on muusika ja muusikud. Osa töid on siis minu kogust, aga suur osa töödest on ka siis kunstimuuseumitest. Aga ühte asja ma tahaks tegelikult veel rääkida, et oli meil juttu sellest, et ettevõtluses on tähtis meeskond, aga selle kunstielu edendamisel on ka see meeskond olnud väga tähtis, et mõnda nime me siin nimetasime. Aga on ka väga olulisel kohal ju inimene, kes näitusi kujundad ja ütleme ka selline graafiline disainer ka siin on mul väga vedanud, et Tõnis Saadoja noore mehena ja kunstnikuna ja kujundajana on, on väga hea ja, ja tema oli juba aastaid, kuulub ka meie meie meeskonda Tiit Jürna, kes on teinud, et väga palju aastaid koostööd graafilise disainerina ja raamatute väljaandjana ja see on olnud ikka väga suur meeskonnatöö, nii kunstis kui ettevõtluses. See meeskond ikkagi määrab kõik üksikisikuna ei jõua midagi teha, aga kui meeskonda ei ole, siis, siis ei ole ka suurt tulemust. Tänan igal juhul meeskondi, nii ettevõtluses kui kunstielu edendamisel. Te rääkisite, et maalid vajavad puhkust. Kuidas teie selle tohutu töökoormuse juures ise puhkate. No minu jaoks pool sellest, mida ma teen, ongi puhkus, et kunstiga tegelemine on puhas puhkus ja ja veel veel sellest meeskonnast ikkagi meil on ka kodune meeskond ja suur osa väga suur osa selle kunsti igapäevasest tegevusest langeb abikaasa õlgadele, et abikaasa on sellesse teemasse väga sisse läinud ja talle meeldib see töö ja ta on ka väga põhjalik ja tegutseb nii-öelda hommikust õhtuni, et tema on, nii, võib küll öelda, et tema on meie kunstikollektsioonile põhikohaga tööd kes siis hommikust õhtuni sellega tegeleb ja kui see nii ei oleks ja perekonnas ei oleks tuge, ega siis oleks üldse raske tegeleda nii ettevõtluse kui kunstipoolega, nii et perekonna tugi on siin siin väga-väga oluline. Te olete loonud igal tasandil oma meeskonna, kes neid toetab ja kes teid omakorda innustab. Täname pika intervjuu eest Enn Kunila, soovime, et teil oleks ilus suvi, et teil oleks puhkust ühest tööst tehes teist tööd ja, ja õnne oleks. Viimati kõneks olnud maalinäitust Rõõm linna südames on käinud vaatamas rohkem kui 12000 inimest. See on lahti veel tuleval nädalal ning 30. aprillil ja esimesel mail. Kohtune näitusele.