Ning nüüd kihnukeelse uudise õhtust kihtlasel siin-sealpool merd ei ole Kasemark maniast. Kui Mineva aasta jõulukuusk Eesti saarte kogu 20 viiendamat sündimise päeva Muhumaal pidasime, siis sai selgeks, et et hariduse probleemitanud üsa vahedad pisikeste Sarri peal. Ning Ruhnu, Vormsi, Kihnu, Prangli kri, õpetajad tulid selle medali Tallinnas. Koguming tegid Eesti saarte kogu hariduse toimkonna nõu pidada, kuidas saarde peale õpetaja leida, kuidas pisikesemaks ning pisikesi maks kasuvad kooli Tuiesti uusi lapsi juures haavad ning kooli pidamine pisikese saare peal on kindlasti teema selle pühapäeval Lihulas, kuhu siis tulevad? Kõik need kysi valutavad südant pisikeste saarte saatuse pärast. Tere tere, Pärna. Triin. Kumb sa oled, Triinu? Triinu ei no tere, Triinu. Meite salaluure uuris välja, et sealid kuva Tallinnas käin pisikeste saarde haridustoimkonda smas, Eesti saarte kogu hakkab nüüd haridusteemaga tegelema, niuke mulje jäi siis, kas on tunda tulemas huvitavat heitel vä? Ja ikkagi oli seal natuke vähe aega sai olla, et nad tegelikult juhtusid seal mitme tunni tagant sai seal tund aega ainult juustu, sellepärast et ta pidi kooli minema. Kooli arvasid shoppamas ikka käiakse Tallinnas. Eiei seorkast aega, lahtist aega pole. Kõle kaasasja pärast pisikestel saartel koolest peab rääkima ning arutama ning töörühmadega ma. Mis asja sa üldse õpetad seal Kihnu koolis? Ja õpetad siis loodusainese kõikke bioloogia, geograafia, keemia, füüsika, arvutiõpetust, nüüd ka selle aasta ning inimeseõpetust ning. Arvutiõpetus on küll see eriti suur looduseasi, aga noh, looduse poolt on inimene tehtud ning inimene on arvuti teinud, eks ole. Jah, et see on niisugune erandkorras selle aasta sai võetud, eks, õpetaja läks lapsehoolduspuhkusele. Aga mina tean seda, et vastuaasta oli see probleem, et kolm klassi ühes ruumis pidid Õpma, et kas see ikka siuksed, kolmekordsed, liitklassid on teitel koolis on sellega nüüd ometi ükskord ka lõpparve tehtud. Selle aasta ant küll jah, need asjad ei põle õnneks ühtegi kolmeklassilist liitklassi Mihkel koolis aga kaks klassi olnud ikka liidetud ning vahest üksikud tunnid saab ikka üksikus klassis kohandudes. Sihukestel ainetel need liitklassid on siis on seal kolmandas kooliastmes koha või kus juba need aineõpetused. See võib-olla ongi kõige suurem niisugune murekohtadeni kolmandas kooliastmes, kus aineõpetust läheb keeruliseks, et siis on nyyd tunnid kohe täpsemalt on vähe, aga ikka pead nuputama ning vaatama, kuidas siis need rasked teemad selgeks ajalastele. Mina õppisi esimeses, teises, kolmandas klassis Viljandi Pedagoogilise kooli harjutuskoolis, me olime siuksed katse kakukesed noortele õpetajatele, kes õppisid õpetajateks, et ei ole, küll meeldis liitklass, et eriti kui oled vanemate lastega koos, saad topelt targemaks. Jah, võib küll seda ütelda, noorematel olnud kasutasif ning tegelikult kohe vanemad õpilased ju saavad korrata seda, mis eelmise aasta saanud ikka odasse nagu kursi peal, et ei Suabiilest 100 pinna ühti, need vanad asjad, mis asja eelmise aasta ütlesid. Aga õpetajal jääb aega poole vähemaks, et kõike seleta ning lapsi üle kuulata ning. Eks ta ole jah, et lihtsalt kõiki asju, lapsed öeldakse küll, et tuleb õpetaja ei pea 45 minutit mitte rääkima, et et noh, õpilasteks tegime iseseisvat tööd ka seda ju tihedasse liitlast siis niikuinii. Aga lihtsalt teemad on kohati ikkagi naaber, keerulised lapsi. Soa sest kogu aeg üksi ise aru Kui liitklassist välja tuled, et siis on niisugune tunne, nagu oleks kaks korda sind välja väänata, tants edasi vä? Jah, ikka, see võtab läbi eriti pisikese mõttega, et kus ta lihtsamad lapsed on aktiivsemad, et siis nendega rohkem võtab ohkama siis kui tund läbi saab. Sa juba praegu okkad tulidki liitoniste. Jah, tegelikult küll jah. Loodusõpetus on muidugi niisugune raskem, aga praegu oli kaheksas üheksas geograafiat. Sa ütled, et loodusõpetus kõik raskem, aga ometi on metsapõldu olnd, vett on, merd on taevast, kõik, kogu loodus on Kihnu saare peal olemas, et kas seda on siis raske? Õpeta? Ei, pole raske, õpetad sedasi, kui loodusesse lähed, aga kui hakkad vaatama, mis riik sööjast nõuab, et kas kõik need õpitulemused lõppude lõpuks siis kätte saada, et kõiki asju ei saa, et kui neljandas klassis pead ikka inimeste sisikonna põhiasjad selgeks õpetama, seda looduses õppi soe, et ainult ju lennud ning loomad pole loodusõpetus mitte nägevad ikka palju keerulisemaid asju, juurekoed kõrvast võõrasse, vaata lähedaga õue, aga õues paljult ei õpi kui siukest teemat kalevit, aga muidugi kõik õue teemad nägema ikka õues kaebamas jah. Kas inimeseõpetuse tarvis täita lõikeks luukere nurka squand vä? Et loodusõpetuses õpime luud ning jah, tanudki neljanda klassi loodusõpetuse tundides kõikide nähtud No aga siis inimese kondid on ikka pandud sinna nurka, et võite kõik selle järgi õppi. Luukere sellele on nimi ka Pieter on nimeks pandud. Kihnu keeli peab ütlema kondikere vist kas see oli mõni vana peetergisi pärast surma oma kondikere siis koolile ohverdas või maha müüs. Võib-olla sealt ikka tehismaterjal oksi päris inimesi siia klassi tuua. Minu aegas olid ikka päris kondikärjed olemas, kohe seda ma teadsin ka, et rubla eest võis inimene oma kondiga maha müüa, kui, kui tahtis, et koolile või kusagile jääb liit Tondise seapead ju kauem Ede valmistama. Kui tavatundi topeltpalka kõvamaksetesse, siis vä? Ei maksate kedagi, kasvad ühe tunni raha. Aga ettevalmistust on ju palju rohkem. Jah, ikka, kui ma tunda Ede valmistasi liit tundis, võtab ikka rohkem aega. Me peame vaatama, kuidas need teemad sobivad, kellega möllas, mässab jäägi seda palu täpsemalt läbi mõtlema, kui üksik tundis pandeemia lasta praegult lükata ning püksid tundi tunni ettevalmistamine võtab ikka kordades vähem aega. Materjalid kõikide tehtud, mis eelmise aasta higi Nad jää, sest seal täpselt Nadjeegigi seal mõnda huvitavat asja juurde, tõua ujumas, meetodisi ning vägevam asi videosi või mänge või. Aga nyyd tundis paljult sihukest mahti põle, et mõnda uut või vägevat juure võtta, et ikka vaatad, kuidas selle põhimõisted ning lastele selgeks atre 45-ni. Ning kui mõni laps ainest arusaam teed, siis pead pärast tunde veel järeleaitamistegema koju. Ikka jah, et loomulikult tuleb järge siis aidata ning miks ei olnud ikka kõik kas siis vabast ajast või oleks hea, kui mahukas töö ja siis kohati mahugantetistid vabatahtlikku tööd ka vahepeal. Praegu laps, 36 õpilast praegu kinokoolist. No see ju paramineva aasta oli 29 ja kus need lapsed siis akest välja kargasid? Esimene klass tuli nüüd selle sügis ja mis mitte, tuli tuli, suur klass tuli kooli 10 õpilast ning sellepärast arvasid kasutaski vastu tule aasta küll on ainult kaks tükki. Aga mihuke seoest, Kihnu kool peaks olema 10 aasta pärast. Kindlasti ma loodan, et kui oli, ikka alles on ning lapsed tulevad siia oma saare peal õppi ning praegult on mitte nii hästi kõikunud omad kohalikud õpetajad ka enamjaolt. Et nende tööd jaguks, mingeid lapsi juurde tuleks ning nikul võiks olla jah, selline, et kõikjal oleks jää, Allasi õpilastel oleks jää ning õpetajatel oleks rõõm tööd teha ning sihuke võikski olla. Teistel ikka üks mure ka ning räägime raadiokuulajatele välja ka. Et see on küll kenadest laiuned. Toomas Pajula, isa olija, Kihnu kooli direktor, 60.-te aastate paiku ning nüüd tema on üsna kaua direktor. Aga kuna Pajula mõtleb, et peaks pensioni loorberilehtedele Estma maha? Ta tahab puhata sellest tõest, et Tuije direktori konkurss välja kuulutati, et kas täitehulka seal mõni kandidaat kohane, et olete noored, ägedad õpetajad, et kas mõni võtab siis täitest üle, siis kolime. Päris keeruline, et kõikidel tegema ning et see peab ikka üks hirmus julge ning ning ettevõtlik inimene olema, kes siia otsa tuleb, et kõik selle koormusega hakkama saab, mis siia suretab? Peate otsima siukest meest või naist, kes mõistab olmeõpetajat veel asendaja, keda koha otsite etc. No loodame, loodame, et saame ikka sügiseks kõik õpetajakohad täidetud ning direktori vaene otsa ning. Selline saigi mitte tänaõhtune saade siit Pärnu stuudiost või et uudised juba püha hommikul, olgem rõõmsad, terved.