Avalikku salvestust, mis toimus seitsmeteistkümnendal aprillil Eesti Raadio esimeses stuudios ja mis oli pühendatud Etioopia rahvastele Tere, head kuulajad. Tere, on siin mõeldud nii nendele kuulajatele, kes kuulavad seda saadet raadio kaudu, kui ka teile, kes te praegu siin avaliku salvestuse puhul saalis olete. Täna on siin raadiomaja esimeses stuudios päris paras hulk publikut, on tore, et te siia saite kohale tulla, kaasa elama ja kaasa mõtlema. Täna on siis teemaks Etioopia rahvad, see on väga lai ja põnev teema. Ja kõigist nendest Etioopia rahvastest, kommetest, traditsioonidest olen ma siin viimaste kuude jooksul ka sarjas rääkinud, aga see tänane salvestus saab olema kogu hooaja viimane ja katsun siis anda sellist pano, raamse pilti nendest rahvastest. Ja kindlasti tahan ma kirjeldada neid isiklikke seike ja elamusi ja kilde, mis seal kohapeal sai läbi elatud. Nii et hakkame siis mõtterännakuga sellel kaugel Aafrika maal Etioopias pihta maal, kus elab nii palju rahvaid, et võtab lausa silmade eeskirju. Selline oli siis üks Etioopia rahva hulgast, olen mees, kes laulis ja minu meelest ta laulis hästi eneseteadvalt ja elujõuliselt. Ja see on nüüd siis konso rahvamees ja nemad elavad niisugustes kindluskülades ja ja on hästi sellised eneseteadvad ja muuhulgas tegelevad ka salakaubandusega. Ja sealse hõimukuningaga sain ma siis ka isiklikult tuttavaks, aga kui mõelda nüüd kõigi nende Etioopia rahvaste peale, kes seal on, siis võiks öelda, et see on tõeline rahvaste paabel kokku ligi 80 erinevat rahvast. Ja kuidagi neid üldistada on peaaegu võimatu eaga kudagi rühmitada. Aga võib-olla siin ikkagi mingi üldpildi andmiseks. Ma natukene püüan midagi üldist öelda ja see on väga isiklik, täitsa oma peast välja mõeldud, oma kogemuste põhjal tehtud. Ja noh, esimene asi, mis minu jaoks on Etioopias väga huvitav, et seal on väga palju erinevaid inimtüüpe välimuse järgi, puhtalt neid keha ja näojoonte järgi, mina oma isikliku liigitusega jagaksinnad kolme suurde rühma, kes võib-olla kunagi pole Aafrikas käinud ja tuleb esimest korda siia Etioopiasse, tema meelest on nad kõik ühtemoodi mustanahalised, aga ikka ei ole küll. Ja üks selline suur rühm seal on need, keda mina nimetan, Ta on siis valge aafrika rahvastaks ehk need on siis need, kes elavad Põhja-Aafrikas, seal, ütleme Sahharast põhja pool ja nad näevad välja selliste noh, võiks öelda araabiapäraste näojoontega ja sarnaseid rahvaid on ka näit. Eks seal kusagil Lähis-Idas, Araabia poolsaarel, seal Aasia poolel ja kui sa ikka oskad neid näha, sa näed, Neil on teistmoodi näojooned ja nende näovärv on selgelt heledam kui muidu Aafrika mustanahalistele on siis see teine niisugune suur rühm Kedas Etioopias märkad, on siis klassikalised aafriklased, no niisugused nagu me ette kujutama, kuidas Aafrika mandril peavad olema, selliseid näeb ka mujal Aafrika eri nurkades. Ja siis see kolmas näotüüp ja inimtüüp on minu jaoks seal kõige huvitavam. Ta on. Ma ise nimetan mõttes neid rahvaid Niiluse tüüpi rahvasteks noh, selle järgi muide liigitatakse ka keeli Aafrikas. Aga kes on need Niiluse tüüpi rahvad, nad on need, kes elavad siis Niiluse jõgi konna lähistel. Ja nad on niisugused teistsugused, minu arust täiesti teistsugused. Nad on sihvakas kad, pikajalgsed ja kui nad liiguvad, siis nad liiguvad nagu tantsiskledes niimoodi nõtke, kõnnakuva ja kui mujal Aafrikas neid väga palju ei ole, üks rahvas näiteks, kes on hästi kaugele lõunapoolel läinud sellesama Niiluse rahvaste seast on maa, said hästi põnev rahvas, keda ma Tansaanias olen näinud ja hakkavad sealt teiste rahvaste hulgast aga silma. Aga siin Etioopia, kes on need kõige tüüpilisemad inimesed üldse ja nende näojooned on kuidagi sellised, ma ütleksin, nihukesed, peened ja suursugused ja, ja kaunid Nad on tõesti minu lemmikrahvas Nende, Etioopia rahvaste hulgas, kuigi siis neid rahvaid on tegelikult palju nendes Niiluse tüüpi rahvad. Kui nüüd püüda kuidagi usulise kuuluvuse järgi jagada, siis jah, tõsi on, et Etioopia on vana kristlik maa aga tõsi on ka see, et üks kolmandik Etioopia inimestest on tegelikult muhameedlased. Ja huvitav on see, et sellel maal on muhameedlased ja kristlased üksteise kõrval ja läbisegi elades saanud väga hästi omavahel hakkama, palju sajandeid väga tüüpiline on seal see, et elatakse läbisegamini, mitte mingit probleemi üldse ei ole. Ja siis kolmas usundite rühm, see on hästi segane ja mitmekesine ja need on siis igasugused kohalikud Usandid, loodususundid ja, ja neid on väga palju. Ja need rahvad, kelle juures ma käisin, nendel enamik oli oma usk, mingisugune, hoopis teistsugune, huvitav usk. No kui mõelda nüüd selle järgi, et kui need rahvaid on seal ligi 80, Ta osa on suured rahvad, osan väiksed rahvad ja kaks väga suurt rahvast, onu roomad ja am haarad, neid on peaaegu 10 miljonit ja nemad on siis kahepeale moodustavad tervelt poole kõigist Etioopia rahvastest. Ja siis on palju teisi rahvaid, kes on väiksemad. Ja kui mõelda veel elatusviisi peale, siis ikkagi etioopia lane tüüpiline on tänapäevani maarahvas, 80 protsenti elavad maal ja osa nendest on siis põllupidajad ja osa on karjakasvatajad. Nii et selline on see üldpilt sellest rahvast ja võib-olla natukene kogu Etioopia rahvastiku kohta sai siin asi selgemaks. Aga nüüd juba siis nende konkreetsete rahvaste juurde. Niimoodi siis kuuldus sellise rahvalaul, keda nimetatakse silte rahvaks ja püüan kirjeldada, kuidas muusika tegemine seal käis, seal oli üks naine, kellel oli niukene vaadisuurune, trumm seal maas ja ta lõi seda sellise jõuga ja hooga, et nägu tõmbus iga kord krimpsu, kui ta sellele nagu lajatas seal trummile pihta ja siis selle naise ühel pool olid mehed, teisel pool olid naised ja siis kogu selle mängu ja tantsu ajal nad hüppasid kõrgele õhku kokku ja lõid plaksu ja see oli niisugune väga jõuline laul, minu meelest täielik selline väelaul. Ja et silted olid esimene rahvas, kelle juurde me jõudsime. Me läksime Addis Abebas pikale ringsõidule. Ja sinna me sattusime niimoodi, et ausalt öeldes oli meie Etioopia teejuhil üks tuttav seal siltede rahvade juures, nii et keerasime suurelt maanteelt kõrvale, läksime ühte külasse, läksime ühe elamu juurde ja seal elas tema tutta pere. Ja siis saime kiiresti nagu kaubale, et me võime natuke ringi vaadata, juttu ajada, kuidas silted elavad. Ja sildasid on üks miljon, nii et täitsa võrreldav eestlaste arvuga. Ja Etioopias on see jällegi mingisugune väga keskmine või alla keskmise rahva suuruseks. Ja silted on islamiusulised, seda peab ka ütlema ja kolmas tähtis asi on, et nad on põllupidajad. Ütle, et me nägime ka seda, kuidas nendega põllud välja nägid, oli parajasti veebruarikuu, kui me seal olime. See oli selline seis, et põllud olid parajasti koristatud, sügisene saak oli koristatud, käis vilja peksmine parajasti ja samal ajal valmistati maad ette juba künti ja juba külvati. Nii et Etioopias saab aasta jooksul keskmiselt kaks saaki põllu pealt. Ja nüüd oli just veebruarikuu, kui algas teise saagi mahapanemise aeg. Ja need taimed, mis seal nüüd kasvasid põllul, mõned olid meile väga tuttav tavad, nisu, oder, Eestimaa põldudel samuti. Aga siis oli näiteks Def väga-väga huvitav taim. Ta ongi pärit Etioopia mägismaalt, mujal maailmas teda looduslik Mul pole olnud siin inimene hakkas teda põllul kasvatama ja see on siiamaani Etioopia rahvaste põhiline leivavili. See tehti nii, nagu meil on olnud rukis ja nisu. Ja sellest, kuidas sellest defistel leiba tehakse, sellest me räägime edaspidi. Aga siin oli just näha, et kuidas need põllutööd käisid. Ja see oli täpselt nii, et kui püüda silmade ette kujutleda eesti talupoegi kusagil 200 aastat tagasi, siis sedamoodi seal oligi, masinatest ei olnud juttugi. Kahe härjarakend selle taga puuader ilma metallita, täiesti niimoodi seda maad seal künd D, ja siis osa jälle viljast, mis oli juba kogutud käsitsi kogutud, oli siis nagu vihkudes maas ja seal peal siis tallasid nagu ringiratast veised ja nad tallasid sealt siis nendest viljapeadest teri välja. Mäletan oma vanaema rääkis sellest kusagil 1000 kaheksasajandatel aastatel ja, ja nüüd siin ma nägin oma silmaga, kuidas see käib, et veistel on suud kinni seotud, et nad ei kahmaks sealt vahepealt seda vilja sealt oma nina eest. Ja peremees käib taga ja iga kord, kui üks lehm vabandustega hakkab kakale, siis ta püüab selle kaka peo peale ja viskab kõrvale, sest see ei tohi teradega segamini minna. Ja teisest küljest sellel lehmasõnnikule on jälle oma suur väärtus, seda kuivatatakse küttematerjaliks ja see on ka ehitusmaterjal, segatakse saviga ja õlgedega ja ehitatakse maju sellega. Nii et sellised olid need põllutööd. Aga see maja oli ka niisugune, ma ütleks, kelmikas see oli niisugune suur ümmargune savi õnn, see elamu ja selle peale olid väga ilusad lilled ja mustrid, värvilised mustrid. Nii et selline hästi rõõmus. Ja kui me pärast sisse läksime, siis seal seestpoolt ka niisuguste mustrite ja lilledega kaunistatud. Tegelikult nad ütlesid ka, miks see oli, põhjus oli selles, et seal oli olnud hiljuti üks aasta suurim püha, selle püha puhul värviti tegelikult nii nagu igal aastal, samal ajal see onni moodi väga kauniks ja, ja rõõmsaks. Aga see õnn sealt seestpoolt, noh, see nägi tõesti välja nagu tantsusaal. Hästi kõrge, avar ja mingis mõttes oli seal väga lahe olla, ta oli puhas, õhk käis väga hästi läbi sealt. Samas vaatad hoolega, et seal on kusagil ühes onni servas on tegelikult laut, et loomad on nihukeste vaiadega nagu eraldatud. Loomi parajasti ei olnud, nad olid väljas, aga seal ei olegi siis nii nagu Eestis, et lehmad on kogu aeg laudas kogu aeg väljas, aga erandkorras, kui näiteks algab poegimine või mõni loom on haige, siis ta tuuakse sinna sisse, hoolitsetakse nagu inimese eest tema eest ja see nii-öelda lauda põrand, see oli niivõrd puhas, et seal oleks võinud vabalt, et istuda ja pikutada, väga puhas. Ja siis oli sealsamas onnis selgesti näha mingi sirm sirmi taga olid mingisugused metallmajapidamist, nõud selle sirmi taga pidi olema siis kööginurk. Ja siis kolmandas servas olid siis matid nagu rulli keeratud seina äärde. See oli siis õieti magamisnurk, et seal õhtul lükati need madratsid lahti, need matid ja seal peal magati päeval keriti. Nii et selline huvitav, terviklik tuba, see õnn ja äärmiselt puhas, äärmiselt hea õhk. Nii et, et see oli siis esimene kokkupuude meil esimese Etioopia pearahvaga ja nende järjeks on nüüd hea rääkida aari rahvast järgmisest rahvast, sellepärast et nemadki on põlluharijad olnud põliselt. Ja nende küla oli küll väga teistsugune, see oli hästi suur küla. Noh, nemad on siis selline rahvas, keda umbes veerand miljonit, nii et palju vähem silttasid. Ja teiseks vormiliselt annad kui kristlased igas suuremas külas on kirik, aga peaaegu mitte keegi kirikus ei käi ja neil on säilinud oma rahvausund, igasugused üleloomulikud jõud, jumalused on neile kõige tähtsamad siiamaani. See küla oli täitsa maantee ääres suur, üle 100 elaniku ja seal kõndides oli kohe selge, et siin oli ka tsivilisatsiooni palju rohkem kui nüüd selles eelmises külas. Seal olid isegi mõned mitte sellised ümmargused onnid, vaid olid kandilised majad, mõnel kandilisele majal oli koguni vundamente, mõnel olid koguni kõik nad, need on Etioopias väga haruldased asjad külades. Aga siin olid siis olid külatänavad, külatänavate ääres oli hästi palju aedu, tarad ümber ja aedade sees oli siis igasuguseid puuvilju ja köögivilju, seal kasvatati banaane ja kõiksuguseid, troopilisi taimi, nii et aiasaadused neil olid omast käest võtta. Aga seal nüüd nende haride külas, meile räägiti küll seda, et siin on neil suur mure, sest nad on olnud nii hästi elanud, et peredes on palju lapsi ja igas järgmises põlvkonnas on aina uued lapsed. Aga maa on igal perel sama ja nüüd on tekkinud see olukord, et igale järgnevale põlvele kus tekib uus perekond, ei jätku enam nii palju maad, et ta saaks enda peret ära toita. Ja see on väga suur mure ja siis nemad on selle lahendanud sedamoodi, et külas on tekkinud erinevate erialade inimesed siis vastavalt sellele, mida ümbruskonnas vajatakse, nii et näiteks väga osavad savitöö tegijad, väga osavad sepatöö tegijad ja nii edasi ja me läksime ka siis neid vaatama, neid külameistreid ja lihtsalt möödaminnes nägime, et ühe õue peal teeb üks pereema parajasti seda Etioopia ja leiba seda Inzeerat ja siis pöörasime sinna sisse tema suure rõõmuga võttis meid vastu ja lubas meil vaadata, kuidas seda siis tehakse. See oli huvitav. Lahtise tule peal on savist pann umbes pool meetrit läbimõõdus, hästi selline lame pann ja siia peale ta siis valas tainast seda tainast ma sain ka vaadata lähemalt soli niukene tumetainas mullitas oli selge, et ta oli ühesõnaga juuretisega hoitud seal juba mitu päeva. Ja nüüd see perenaine nagu valas väga meisterlikult nagu spiraalikujuliselt sinna panni peale niukse peenikese nire seda tainast vedelat tainast, nii et kogu pann, katus väga ühtlasega, väga õhukese selle taignakihiga edasi oli juba väga lihtne, viis minutit teistpidi üldse ei pööranud seda ja oligi leib valmis, Etioopia leib, ja ta pakkus meile seda süüa ka see umbes niimoodi, et igaüks rebib sealt endale paraja tüki ja siis võtab sealt laua pealt, mis talle meeldib, kas mingit lihaollust või midagi magusat tõstab sinna näppudega sinna tüki keskele, siis rullib selle tüki kokku, pistab sohu, niimoodi käib söömine seal Etioopias ja noh, võiks ju mõelda, et väga vahva, et see on ju niimoodi, et et insera iseenesest on nagu söödav taldrik, et paned sinna toidu sisse ja siis sööd koos taldrikuga ära. No siis seal savitöökojas oli väike asi, mis oli huvitav ja imelik oli see, et et siin potti kedradest ei teadnud mitte midagi, kes savitööd natukenegi teab, siis see on see, millega sa saad ju anda nõule sellise sümmeetrilise ja täiesti ümmarguse kuju, isegi sellega on hästi raske teha nihukest korraliku savinõud. Nemad seda ei teinud, nad lihtsalt sõrmede vahel tegid kõiki neid ümmargusi vaagnad ja näiteks kohvikanne ja igasuguseid asju ja täiesti ilusad, täiesti täiuslikud, täiesti sümmeetrilised. Seda ma imestasin küll, et kuidas käte vahel saab nii teeneid, savi asju valmistada. Ja noh, siis sellerakki ehk siis selle samaka ajamine, see oli omaette asi, siis osa inimesi saavad oma leiba sellega, et ajavad siis nii-öelda samagonni ja käivad seda naaberkülades müümas. Päris hea äri saavad perel nagu hinge sees hoida. Aga iseenesest see tegemine, noh, ma olen natukene näinud siin Eestimaal ka seda lepiku liisuajamist, et ta oli suht sarnane selles mõttes, et et mingisugused täiesti siuksed, erinevad totsikud ja nõudja ja mingi kuum tuli ja sealt läheb pikk toru kuskile, kus siis aur nagu maha jahtub ja sealt tilgub siis sama konn kuskile järgmisse nõusse. Niisugune keeruline kaadervärk, seal oli see kõik savist tehtud. Ja sealse parajasti siis tilkus ja sinna pandi veel mingisuguseid maitselehti veel hulk ka, et anda talle nagu õige maitse. Aga see töö käis seal ka täie hooga ja seal tehakse seda maisist ainult maisist, kuna maisi on kõige rohkem. Ja siis käisime ka sepa juures, noh see sepatöökoht oli ka nagu umbes vabaõhumuuseum niuke hiigelsuur kitsa naast lõõts, aga seal ikka noor mees töötas parajasti ja meelega näitas, kuidas töö käib ja ta parajasti oli viimistlema niisugust aari, rahva erilist tööriista, mis näeb välja nagu tohutu suur kõver nuga. Selle nimi on vaali kõver väga no tõesti nagu peaaegu mingi mõõk ja seda nad kasutavad 100-ks otstarbeks igapäevases elus. Ja siin ta parajasti siis väikse haamriga niimoodi andis sellele viimast lihvi sellele suurele maalile. Aga siis, kui ta selle ära lõpetas ja tal oli hea meel, et külalised tulid, siis ta läks korraks oma tuppa ja tõi välja pilli ja ütles, et see on omatehtud ja see oli neljakandilise kõlakastiga. Keeled olid peal, need olid nöörist keeled. No välja nägi natuke nagu Hiiu kannel, aga seda ei mängita poognaga, vaid seda mängitakse sõrmedega ja väga, väga ilusti mängis, nii et kuulame ka seda muusikat selle omatehtud pilli peal. Väga osavalt sõrmitses, eks ole neid nöörist keeli. Aga nüüd läheme juba, ma mõtlen rännakuga nende Etioopia rahvastega edasi sinna lõuna poole ja jõuame nende metsikumate ja rahutud tuntumate rahvaste juurde. No need on sellised rahvad nagu kujutletakse, nagu Aafrikas on, et, et seal on seiklust, seal on ettearvamatus, seal on natukene ohtlik ja seal varem alles mõnikümmend aastat tagasi elasid seal rändkarjakasvatajad ja nad liikusid salsavannidesse oma karjade kannul, noh, selle järgi, kuidas loomad toitu leiavad. Ja nende kariloomad olid peamised kitsed ja veised. Hästi väiksed rahvakillud, igaühel mingi oma loodususund, aga nendega juhtus väga suur probleem nüüd viimastel aastakümnetel, nimelt kuna see rahvas, need rahvad kasvasid liiga suureks, siis neil ei jätkunud enam nende karjadele toitu ja nad olid sunnitud hakkama elama nüüd vaikset elu, ehk siis ka põldu pidama, aga see ei olnud nende ala ja selles mõttes kogu nende traditsioonid, kogu nende maailmavaade oli seotud sellise nomaadimaailmavaatega ja selle tõttu praegu, kui nad on paiksed, nad tunnevad ennast viletsast ja nad on jäänud kõvasti vaesemaks. Ja nad tihti tunnevad, et nad jäävad kuidagi teistele jalgu ja nad ei oska nagu toime tulla enam eluga. Nad näevad, et nende vanad traditsioonid kaovad ja nad ei tea, mis edasi tuleb, tulevik on sünge ja see omakorda on kaasa toonud alkoholi probleemid. Oi kui palju, ma olen näinud maailmas selliseid põlisrahvaid, kes samamoodi ei saa enam elada endisel viisil, uutmoodi ei oska elada ja siis nagu Eestis öeldakse, et uputatakse mured viinasse ja, ja nende rahvaste juures on ka see probleem päris tõsine. Aga nüüd esimene niisugune otsene kokkupuude nende rahvastega praegu nad on siis poolnomaadid, oli ühel Lõuna Etioopia turul. Selle toru nimi oli gei, afeeri turg ja see oli selles mõttes väga hea paik nagu sissejuhatuseks, et nii nagu maailma olgu teil ikka sinna oli kogunenud väga kirev seltskond olid tulnud kaugetest Kolgastest mingisuguste rahvastekillud ja nad olid enamasti ka oma rahvariietes, kes ja nägid väga ehedad välja. Ja nüüd siin leppisime niimoodi kokku, et, et me, eestlased, läheme turu peale laiali. Aga et kuidas siin need omapead hakkama saada, sisse meie teejuht jagas meile õpetussõnu. Et kuidas nende kohalike inimestega suhelda ja eriti see, et vot et kui nad on niivõrd vahvad, näevad niivõrd värvikad välja, et kui tahad pilti teha, et mingil juhul sa ei tohi minna niimoodi, et lähed ja lihtsalt vajutad sellele päästikule fotoaparaadile, see vihastab nad metsikult välja. Nii ei tohi teha, see on kindel. Ja siis tuleb nendega nagu kokku leppida enne pildistamist. Ja see kokkulepe käib veel niimoodi, et see käib mitmeastmeliselt. Et kõigepealt siis see oli väga ilus õpetus, tegelikult ma pidasin selle meeles edaspidi ükskõik kuhu maailma nurka, ma lähen. Et igal pool saab hakkama nende rahvastega, kelle keelt sa ei oska, aga pead kehakeeles hakkama saama. Ja siis esimene reegel, kuldne reegel, inimlik reegel on see, et kui sa leiad kellelegi, kellest sa tahad pilti teha siis otsi temaga silmside, katsu talle otsa vaadata, katsuda, pilku püüda. Ja siis, kui ta saab aru, et sa teda vaatad ja vaatab sulle vastu siis vaata, kuidas ta sinusse suhtub. Kui ta tõmbab kulmu kortsu, lõpeta ära, astu eemale, ära rohkem tegutse. Aga kui ta näiteks naeratab sulle, sina muidugi naeratad kogu aeg tema poole siis on järgmine aasta, järgmine aasta on siis kätekeeles, et sa lepid siis nüüd nimelt kokku mitme raha eest sa selle pildi temast saad, et tema on sellega nõus ja siis tavaliselt käis nii, et tõstsid ühe käe, viis sõrme ülesse ja siis vaatasid, kas ta noogutas või raputas pead. Ja kui ta siis pead raputas, siis tõstsid kahe käe sõrmed üles. No ja siis enamasti alati ta noogutas, Beatise int sobis. Nende jaoks oli see tohutult tähtis, et ta saab mingi raha, meie jaoks oli see naeruväärne raha, see oli võib-olla kuskil 30 eurosenti 10 piri ehk siis 10 sõrme. Aga nende jaoks on, on see suur raha. Ja siis, kui niimoodi on kokku lepitud need astmed läbi käidud, siis võid suurima rõõmuga seda pilti teha. Mõlemad on väga rahul. Aga no see turg ise, ta oli muidugi väga eksootiline, väga lõunamaine, seal oli niivõrd palju igasuguseid noh, toidutaimi, mida meil siin Eestis poes võib-olla mõnikord näed, et noh, Sorgot näiteks või siis Manjoki või, või bataat. D ja, ja muud. Ja siis oli seal muidugi palju niukesi, igapäevaseid esemeid, mida on vaja ja see, mida meie muidugi otsisime, põhiliselt olid muidugi inimtüübid ja seal me saime siis tuttavaks selliste naistega, nad jäid niivõrd silma, kui sa märkad neid pärast, me saime teada, et need on Hameri või panna naised. Et esiteks nende soeng, need olid nagu sellised peente rastapatsidega juuksed ja nad olid tulipunast värvi ja Nad olid siis saadad selliselt, et sinna soengusse oli siis pandud ohvrit ja hästi palju võid ja siis ta hoidis niimoodi väga ilusti see niuke leeki, punane soeng. Aga nende riided naistel näiteks olid ka ikka mõjuvad. Paljudel olid siis niisugused niinimetatud ehedat rahvariided, mis tähendab seda, et ülakeha naistel täiesti paljas ja siis puusadel on nahast põll ja mõnedel naistel on see põll siis niisugune nagu miniseelik ja teistel on see niisugune lai. Ja selle järgi jälle saab määrata, et kas naine on abielus või vallaline nimelt nii-öelda miniseelikud on siis vallalistel ja siis kellel on laiad seelikud, need on siis nii-öelda tanu alla saanud. Ja siis üks asi veel, mida nende naiste juures oli, neil olid väga ilusad säravatel pronksvõrud käevartel ja ka kaelas ja kaelas oli veel üks niisugune väga eriline võru niukene jämedaks võru nahaga kaetud. Ja see pidi olema siis märk sellest, et see naine on abielus. Ja mõnedel naistel oli see võru eriti võimast, tal oli seal rinna peal niisugune rusikasuurune nagu silinder metallist ja selle nimi on vurcule ja see tähendab, et see naine on oma mehele esimene naine, sest seal paljudel nendel nomaadidel on mitmenaisepidamine täiesti tavaline. Ja nüüd kui tal selline noh, meie mõistes nagu niisugune kaelavõru peaaegu nagu võiks mõelda mõnel mõnel koeral, eks ole, Niuke silmatorkav, võimas on siis Nende silmis on väga, uhkes on ihaldusväärne, see ajab kõik naised kadestama. Ma olen oma pere esimene naine. Ja neid hammereid me läksime ja siis sealt sa vannis vaatama püüdsime sattuda nende traditsioonilistele tseremooniatel, see on juhuse asi, ega nad turistide pärast midagi ei teiega peale satud, siis juhtub. Ja need on neil väga, väga värvikad, ma ei jõua neid kõiki kirjeldada, need on niivõrd põnevad ja keerulised ja sageli ka meile natuke raskesti arusaadavad. Aga ma räägin ainult ühest ja see oli see, kuhu me ise sattusime ja see oli siis lihtsalt kuuldus levis, et seal kuskil kolmandas külas siit minnes on parajasti alanud evangeedi evangeedi. Seal öötants oli juba pimedaks läinud, jõudsime sinna ja seal oli siis täie hooga käimas niukene hoogne Rütt, plaksutatakse, käsi lauldakse. Aga siis tants ise käib niimoodi, et ühes külaväljak servas on noored mehed, teises noored naised. Kolmandas servas on lapsed. Ja siis need mehed kargavad kahekaupa nagu oma rivistatud tempod hästi kõrgele õhku, nii kõrgele kui jaksad ja siis näitavad, et noh, et kui ilusad ja vägevad. Me oleme ja siis taanduvad ja siis niimoodi paarikaupa mehed näitavad naistele, et oi kui ilusad ja vägevad, jõulised me oleme, siis mingil hetkel juhtub nii, et see noorte naiste rivi läheb koos liikuma ja nad liiguvad selle meeste rivi juurde ja hästi lähedale sinna niimoodi peaaegu nagu et võtaks ümbert kinni ja siis mehed nagu selle peale hakkavad naistele vastu liikuma ja nii kui mehed hakkavad naistele vastu liikuma, nii, naised põgenevad, kõik, mõned põgenevad, selg ees, mõned põgenevad, rind ees, kõik jooksevad meeste eest ära ja siis hakkab jälle kõik otsast peale, aina uuesti ja uuesti. Ja siis mingil hetkel tükk aega hiljem juhtub see lugu, et siis kui naised lähevad jälle uuesti, siis nad ise valivad välja endale selle noormehe, kes neile kõige rohkem meeldib ja siis tantsitakse juba paaris ja see käib ka veel lõputult kaua. Ja üldiselt reegel on selline, et siis paarid vaikselt kaovad sealt naljakalt pimedasse öösse. Ja noh, siis algab nende armuööd, Delset nende Hamerite juures on, on küll see, et vallaliste naistel on täielik seksuaalne vabadus, et nad võivad vahetada partnereid nii palju, kui nad soovivad, aga siis sellest hetkest, kui ta siis abielus on, noh, siis siis ta peab oma mehele truu Ale. Selline oli sisse evangeedi öisel ajal seal pimedas farmerite külas. Aga meie saateaeg hakkab otsa saama ja mul ei olegi rohkem aega, kui saan kõnelda ainult ühest rahvast veel. Ja see rahvas, need on Mursid, Mursi rahvas, Nad on väike rahvas, 8000 inimest üldse kokku, aga nad on väga-väga kuulsad, sest nende traditsioonid on niuksed, väga erilised ja kombed on väga äärmuslikud. Ja sinna Mursi külasse mineku eel meid hoiatati, et ärge jumala eest nüüd minge sinna lõuna ajaks. Sest neil on selline probleem alkoholiga, et lõuna ajal on terve küla purjus ja nad võivad lihtsalt teile kallale tulla. Meestel on relvad, naised on niisama niuksed väga sellised rünnakuvalmis alati ja et sinna ei tasu üldse oma nina tagi lõunast alates. Et minna hommikul enne koitu juba asusime teele, siis jõudsime ikka enam-vähem hommikul kohale. Polnud väga vigagi. Mursi külamajad nägid välja nagu heinakuhjad, mille sees on pisikene augukene, sealt seal siis onni avavus. Ja see rahvas oli seal väljas, ajas oma asju ja külavanem nagu kord ja kohus tuli meile vastu niuke noormees, kalašnikov tuli uus õla peal ja ütles, et tulge aga siia ja seal on niisugused reeglid siis, et me võime seal omapead ringi käima, peame ise nagu kokku leppima, et kui me tahame kellestki pilti teha, et ta on sellega nõus, noh nii nagu seal turulgi ja nii me siis läksime. Aga olukord minu jaoks oli kohe täiesti teistsugune, kui seal turul. Nimelt oli küll hommik ja naised ei pidanud veel hoos olema. Aga ma pean tunnistama, et naised piirasid mu sisse ja nende eesmärk oli siis see, et nad tahtsid mulle midagi müüa, neil oli siis mingit käsitööd või olid nad väga uhketes ehetes. Ja kui sa siis leidsid, et ma sinust ei taha pilti teha, et ma tahan sellest teha pilti, kes seal eemal olnud, ta ei lase sind hilja, võtab sul lihtsalt varrukast kinni, sikutab, näpistab täitsa jama. Et see oli kõva tegu, et, et saaks ikka sellest pilti teha, kellest minapilti tahan teha. Ja väike hirm tuli lausa pealasele naiste ringi keskel olles. Aga muidugi nad nägid välja tõesti täiesti vapustavad, et noh, neil oli siis nägudel ja kätel palju maalinguid ja siis kaelas fantastilise tehted. Aga see, mis neil seal pea juures olid need ehted, need olid täiesti täiesti sellised ulmelised, et naistel olid näiteks kõrvarõngad tohutu suured, meeletult suured, rasked ja need võisid olla mitte ainult metallist, vaid ühel olid näiteks lehma sarved pandud läbi kõrvanibude. Kujutate ette selleks, et, et see auk, seal kõrvanibud oleks nii suur, et lehmasarv sealt läbi mahuks, selleks muidugi pidi ta seda kasvatama aastaid aina suuremaks. Ja kõige muidugi suurem uhkus morsi naistele on siis kuule plaat, et ma arvan, võib-olla olete kuskil näinud neid pilte seal niisugune peaaegu et aafrika sümbol, et et alahuul on nagu suurt taldrik. Ja nendel Mursi naistel need olid ja need olid siis kas metallist või savist tehti väga peene mustriga ja, ja noh, väga väga kummalise mõjuga, et ühtpidi tohutult efektne ja teistpidi tundub, et nagu natukene õudne nagu mingi marslane või midagi sellist. Ja tohutu palju teooriaid on selle kohta, et miks neil siis just sellised moonutatud ala huuled peavad olema? Neid on palju, aga ma kahtlustan, et Mursil naiste jaoks on see ainult üks seletus. Kui sa nende käest püsiksid, siis ta vastaks, nii on kõige ilusam. Nii et nagu öeldakse, ilu on vaataja silmades. Ja noh, need Mursi mehed, need natukene näitasid meile oma niisugust väga iidset võitlusviisi, niisugused pikad rohkem kui inimese pikkused jämedad toikad ja nendega siis peetakse võitluse, see on neil väga vana traditsioon igal aastal peetakse ja see käib niimoodi, et mehed ja naised lähevad kuskile külast eemale ja siis mehed hakkavad 11 nagu välja kutsuma, nad on üleni alasti ja nende kaigastega siis need kaks tollipidajad annavad hoope selliseid, mida nad iganes jaksavad, ükskõik kui kõvasti ükskõik mismoodi veri lendab, kondid murduvad ja siis jälle, kes nüüd võitjaks tuleb, see saab siis jälle järgmise võitjaga võistelda. Ja siis lõpuks, kui see küla kõige kangem võitleja on välja selgitatud, siis on loomulikult selge. Kõigi naiste südamed on tema ees valla, kõik tahaksid talle naiseks tulla, ta tõeline kangelane selles külas. Aga kuna seal on nii palju vigastusi, siis praegusel ajal Etioopia riik on selle võitluse ära keelanud. Aga meie Kell tegelikult kuulsime, et nad teavad neid vaikselt edasi, seal võsas ja sinna võõraid üldse ligi ei lubata. Nii et selline kuidagi niukene, sõjakas, natuke ohtlik mulje sellest morsikülast, aga kui me sealt juba ära hakkasime tulema, siis see külavanem noh, tema nimi oli ola Tuuru ütles muide, et mul on kolm naist ja ja lubas ennast pildistada. Sellega me saime ikka päris sõbraks, siis ta näitas oma rinnal ja kätel niisugusi, väga imelik arme. Esimese hooga mõtled, et see on halvasti kinni kasvanud haav. Aga tegelikult on see muster meelega tehtud muster, mis saadakse niimoodi, et lõigatakse Ki kehasse haav pannakse sinna mingeid aineid sisse, et HV kasvaks kinni ja siis tekib sinna liigliha. Ja lõpuks, kui tohutu valuline haav väga pika ajaga kinni on kasvanud, selle koha peale jääb selline noh, nagu bareljeef või sihukene, kõrge arm. Ja vot nendest armidest ta on siis nende Mursi meestel ja naistel keha peal igasuguseid mustreid kõikvõimalike päikeseriste ja, ja lilli ja muid ekstüdruk jälle, keda seal ka pildistasin, tema nimi oli Naroole temalt lausa tahtiseptee minust pilti hea meelega tegin ilus tüdruk ja see, mis tal õla peal oli, see oli niisugune tohutu suur lill nagu noh, selline armidest koostatud hiigelsuur lill. Ma ei olnud kunagi ühelgi rahval maailmas midagi sellist näinud ja selle Murside loo lõpuks siis kuuleme ka ühte Murside tantsu laulu ja see on just see kepivõitluse rituaali laul. Aga nüüd sellega saab siis nüüd see minu jutt otsa nendest väikesest kimbust kohtumistes Etioopia rahvakildudega, neid oli tegelikult palju rohkem. Aga see tänane saade veel otsa ei saa. Nii et nüüd tuleb siis see aeg. Kui teie siin saalisolijaid, teid on siin toredasti palju täna et saate nüüd küsida ja arvata nendel samadel Etioopia rahvaste teemadel, aga miks ka mitte mingitel muudel teemadel minu käest ja siis mina jõudumööda vastan teile. Nii, kuidas need huuleplaat mänge siia saavad? Selleks ajaks nad võtavad oma huuleplaadi ära ja siis tal ripendab see huule narmas niimoodi nagu siia rinna peale alla. Ja siis, kui tal on pidulik päev või mingisugune tähtis rituaal, siis ta paneb selle, nii et ta ütleme, argipäeval seda ei pane, see on nagu ainult pidulik sümbol ja muidu lihtsalt Gilbendab see lõhki rebitud huul tal siin kuskil kaela kohal. Minu küsimus on nende lilla helistaja muud moodi huvitavate armide kohta. Et ilmselt kui nende kohta küsida, siis võiks ka vastuse alla, et need naised arvavad, et nii on kõige ilusam, aga millest see võib ikkagi tulla, et, et kõige ilusam on siis see, kui näod on lõhki rebitud ja käed teatud. Ma arvan, et üks põhjusi on see, et sellise kaunistuse tegemine on tohutult vaevarikas ja valmistab palju kannatusi. Näiteks sellesama huulehaava tegemine algab viieteistaastane tüdruk, temale tehakse esimene haav võib-olla üks sentimeeter, siis iga aastaga laiendatakse seda laiemale, kuni see läheb 15 sentimeetri laiuseks, haav igal aastal ta alahuul veritseb, igal aastal on tal valustat, kannatab selle all ja samamoodi ütleme need armid, millele liigliha kasvatada, see on tohutult piinarikas. Ma arvan, et see on kuidagi sellega seotud. Et mis on ühesõnaga suure vaevaga saadud. See on kallis. Minu poolt üks selline küsimus, et kuidas seal kliima tundus, et kas oli nagu kerge olla meie inimesel, kuidas see õhk ja niiskus või liigne kuivus või et kuidas te ennast tundsite selles kliimas olles? No esiteks, ma olen ju hullult palju käinud troopikas ja selle kogemuse põhjal oli ta niimoodi, et minu jaoks oli ta igati talutav. Aga kui nüüd minna esimest korda Etioopiasse ja pole üldse käinud Eestist kaugemal, siis on niimoodi, et erinevad paigad näiteks Etioopia mägismaal täitsa peaaegu nagu Eestis see on kaks kilomeetrit merepinnast kõrgemal, väga mõnus meie jaoks vahel isegi natuke liiga jahe siis savannides sa vannid on umbes kilomeetri kõrgusel merepinnast, seal on tavaliselt tuul, kuna seal ei ole puid. Ja see tuul mõjub jahu vastavalt ja needki on suhteliselt jahedat aga palju soojemad kui seal mägedes. Sest nad on ikkagi merepinnast kõrgemal. Aga siis seal orgudes ja ütleme seal suures Ida-Aafrika alangus sealse ütleme, madalikul, piline kuumus. No see, see on raskesti talutav, ta on niiske ja ta on liiga palav ja sa kogu aeg higistatud ja sa lihtsalt pead selle välja kannatama. Aga see on üsna vaevarikas. Mul on üks küsimus. Etioopias on kristluse kõrval palju erinevaid loodususundeid. Kirjeldaksite ehk lühidalt paari sõnaga mõningaid nende traditsioone ja usukombeid. Aitäh. Ja neid on tõesti palju ja Konsode peale siis nendel on terve selline panteon ja need on eri nimega jumalused, seal ei ole nagu loodususund, seal on ka loodusUsandiga rahvaid, aga konsodel on just selles mõttes huvitav, et see on üsna niukene peenelt välja töötatud, see, see jumalate riik neil seal ja seal on siis ütleme, taevased jumalad, metsa jumalad, maa, jumalad ja kõigil on oma nimed ja iga lõhega tuleb nagu teatud moel ümber käia, et temaga mitte vaenujalale sattuda. Niisugune võib olla pigem sarnane mingi antiik-kreeka usundiga kui loodususundi ka, nii et see konsod näiteks oli, oli sedasorti, aga ütleme, kui me läheme nende savanni pool nomaadide juurde siis seal on ikka hästi palju sellist loodusele usku. Et näiteks vägivägi tuleb teatud asjade söömisest näiteks vere joomisest. Näiteks Haameri mehed joovad veise verd, torgatakse väike haav veise kaela, noristatakse sealt, eks korralik kopsikutäisverd pannakse sinna kohe midagi peale, et veri edasi ei voolaks ja juuakse see kopsik lihtsalt tühjaks. Ja niimoodi iga päev ja see siis on nende veendumuste järgi vägi, mis tuleb selle vere kaudu nendesse. Ja siis on ka selliseid ikkagi, ütleme, maaemasid ja ja mingisuguseid selliseid taevaseid jõuda. Ühesõnaga, looduse austamine, lugupidamine, veendumus, et ma olen üks osa loodusest, et et see oli näiteks nendel poolnumaatidel üsna üsna tüüpiline. See Mursi laul kõlas väga hästi, aga ma kujutan ette, et kui alaluu on niimoodi lõhked siiski niimoodi laulda ei saa, et see on üks küsimus ja teist asja, ma tahtsin dialadel. Et milles nende salakaubandus seisneb ja need on põnevad teemad, esimene vastus on see, et tegelikult saab küll, kui sa ikka hoogu lähed, see, see on niisugune laulmine, noh, ma olen olnud näiteks praegu tuleb meelde Big meede juures seal Aafrika džunglis kongos ja ja veel teiste rahvaste juures, kus ikkagi kui see tundide kaupa käib, see kogu aeg, see laul ja tants ja sa kogu aeg oled aktiivselt niimoodi liigud ja hüppad sealjuures ja laulad täie hooga. Sa ei pane üldse tähele, et sul huul on vigastatud või võib-olla oled lombakas kasvõi midagi? See on lihtsalt sattunud mingisugusesse transsi ja igal juhul ta teeb selle läbi koos teistega, et ühiselt elada nagu mingisugusest kõrgendatud meeleolus, et seal nagu ununevad kõiksugu hädad, inimlikud hädad ja see, see lõhkine huul absoluutselt teda ei takista. Aga nüüd salakaubanduse teema, see on seal konsodel oli näiteks relvad. Nad siis käisid, üle piiri läksid Lõuna-Sudaani Lõuna-Sudaan on ju, noh, sõjaseisukorras kogu aeg seal relvi saab suhteliselt kergesti ja siis nad kahtepidi, kas nad viisid sinna või tõid sealt relvi. Ja see oli tegelikult üsna eluohtlik tegevus, näiteks ükskord juhtus niisugune lugu, et meie ei saanud edasi, maantee oli kinni, politsei oli pannud teesulu, otsis kõik autod läbi meid ka meid, valgeid inimesi otsis läbi. Ja ma küsisin, miks eelmisel päeval oli konso meestega tulevahetus ja kaks politseinikku said surma. Konsult pääsesid minema, läksid kuskile sinna kindlus külasse, neid ei saada enam kätte. Aga et ühesõnaga näiteks relvakaubandus on üks asi. Aga näiteks seal Jaan Katode juures, need olid läiks Lõuna Etioopia selline rändhõim. Nemad näiteks tegid karjadega salakaubandust, Nad varastasid veisekarju ja ajasid üle piiri teisele poole piiri ja müüsid seal maha näiteks. Nii et põhiline on seal kuidagi see, et et see suhtumine on juba selline, et mees peab olema sõdalane. Ta peab olema relvastatud. Ja kui ta parajasti päris sõda ei saa pidada, siis ta peab vähemalt sõda harjutama ja selle harjutamise jaoks sobib hästi karjavargus või ka relvade salakaubandus. Kuidas on lood narkootikumidega seal? No nii ja naa, ütleme Etioopia on ikka selline maa, et seal liigub kraami küll. Ja linnades on ikkagi need rahvusvahelised, igasugused narkootikumid, mis Euroopaski on täitsa liikumas ja teatud seltskond sellega seal tegeleb. Külades on nüüd natukene vähem, aga seal on ka niisugusi täiesti omaette taimed, milles saadakse seda kootikumi. Ja näiteks üks on niisugune põõsas, meile näidati ka seda sihukene madal põõsas, igihaljad lehed ja selle lehm, tee korjatakse, kuivatatakse, enne tuleb kuivatada ja siis kuivatatult pistetakse suhu näritakse. Ja see kindla peale nagu hakkab pähe, sellepärast kindla peale, et ma proovisin järgi, hakkas küll, mitte nii väga kõvast. No ma olen hea kandmisega ka muidugi, aga võib-olla noh umbes üks nutta, see oli umbes nagu kaks õlut või midagi sellist, aga päris selgesti hakkas ja ka nemad neil seal külatraditsioonis. Selle narkootikumiga oli küll asi niimoodi, et nad seletasid, et nemad võtavad seda ainult õhtul, kui tööpäev on läbi. Kõik tulevad põllutöölt, kogunevad kokku ja siis, kui on kõht täis, siis pistetakse niukene, nuts endale põske ja aetakse juttu. Lobisetakse noh, nagu meil niukene õhtu, pits või midagi nihukest. Nii nad meil seletasid. Aga jah, neid, neid aineid on ilmselt teiste rahvaste juures on veel teisi, kõiki ei saanudki teada ja proovid Irja ja lugemisoskusest. No sellega on, on nii ja naa, näiteks ütleme, need aarid, kellest meil juttu oli, need praktiliselt mitte keegi ei oska lugeda ja kirjutada samuti need seal savanni, need poolnomaadid, aga ütleme nende suurte rahvaste hulgas, am Haraad ja roomad, nende hulgas on kirjaoskus täitsa eestlane, need nooremad põlved, enamik noorte viimase kahe põlvkonna inimesi oskavad lugeda ja kirjutada, nii et kokkuvõttes. On see seinast seina ja noh, rääkimata sellest, et seal on ju selliseid kirjatundjaid see vana etioopia kirikukeel, mis on tuhandete aastate vanune, see on niisugune keel, mida oskavad siis just ütleme, preestrid ja selles keeles naa oskavad lugeda ja kirjutada ja seal nii-öelda jumalik keel, mida lihtrahvas ei oska. Ühesõnaga lühidalt niimoodi, et üle poole kogu rahvastikust praegusel ajal oskab lugeda ja kirjutada. Ja see keel, milles nad loevad ja kirjutavad, am hara keel, see on üks nendest kümnetest keeltest, mis on siis kuulutatud nagu Etioopia üheks riigikeeleks. Aga millest see tuleneb, et põldu haritakse isade kombel. Aga meestel on kalašnikovid ja see on ütleme, kuidas on, et väärtuste järjestamine või midagi sellist, et et tegelikult on nad ikkagi puruvaesed meeletult vaheliselt meie mõistes on kirjeldamatu, iga Tallinna tänavainimene on rikkam kui nemad ja nad elavad peost suhu, nad on sellega harjunud. Ja, ja peaasi, et hing on sees. Aga nüüd kalašnikovi asi, see on nagu midagi, noh, midagi nagu üle kõige selle argielu seal niimoodi, et mees, kellel on püssi, see suudab oma leiva lauale tuua, suudab oma peret toita, ta ei pea üldse minema härjaga põllul. See suhtumine. Aga atra jõua osta ei, ta ei tahagi. Kui tal on boss, siis ta ei taha. Ja on see vale, kui ütleme, meie mõiste järgi on nad kõik neegrid. Muidugi eesti keeles, mina olen täitsa nõus, et, et me nimetame neid neegriteks, selles ei ole mitte vähimatki halvustuse kübet. Et nad on ikka tõesti väga-väga tumedanahalised ja see on seal muud varianti lihtsalt ei ole. Ma näen siin rohelust peaaegu kõikide piltide peal. Palun, kas seal on nüüd lehtpuud igihaljad puud, kas nad langetavad lehti? Seal on, on ikka mõlemaid ja ütleme, lehtpuud kasvavad mägedes ja mõnel pool ka orgudes ja nad on lehtpuud, okaspuid ei ole ja osa nendest on igihaljad ja osa on heitlehised, nii et näiteks kui meie olime seal, siis osa väga suured osad, isegi võsadest olid täiesti raagus ja, ja need siis saavad lehed külge, kui see vihmaperiood tuleb. Nii et puuliik on meeletult palju, aga väga lihtsustatult ühed on siis sellised igihaljad ja teised viskavad ikkagi kuival ajal põua ajal lehed maha mida põnevatele süüa juua pakuti ja kuidas maitses. Seal roolis on väga hea teema muidugi. Peab ainult mõne näite tooma, ilmselt. Aga ikkagi võib-olla üldistatult võiks niimoodi öelda, et üks väga tüüpiline toit seal külas oli mingisugune juurikatoit. Ta oli näiteks kas Manjokis tehtud või mingitest muudest troopilistes juurikatest, nii et ta oli niisugune noh, suhteliselt neutraalse maitsega. Ainus maitseaine, mis seal oli, oli sool ja suhteliselt nagu kergesti söödav. Aga no pakuti ka näiteks tõuke ja siis mingisuguseid lihatoite, mis olid teinekord üsna terava maitsega ja reeglina siis nagu grillitud liha. Et üldiselt ma ütleksin, et minu jaoks olid nad kõik söödavad, noh vähemalt selle jagu julgen teda maitsta ja niisugusi väga eksootilisi, mis minu Nov tohutu maailmarännakute kogemustega oleks sellised, et mida ma enne pole näinud, selliseid minu jaoks seal Etioopias ei olnud, aga oli ka palju suppe näiteks. Aga ikkagi väga klassika, igas kohas on see defi leib ehk siis Insiera. Et seda küll on tõesti igas kõige vaesemas külaski olemas ja, ja see on siis nagu selline, et sinna pannakse juurde siis näpuotsaga ükskõik mis mingit keedetud juurikaid või mett või mida iganes lihatükikesi. Ja see on ka täiesti söödase insena maitse noh võrreldes meie leivaga on suhteliselt sama, aga ta on palju hapu, hästi tugevalt hapu maitsega, aga täiesti söödavat, hapu kui, kui pikk on nende eluiga, ütlesin piltide peal paistab, et keskmine elule paistavad kõik väga noored välja ja, ja teine küsimus on, kuidas neil matusetalitus toimuvad, põletavad oma kadunuid. See on nüüd jällegi, et me peame minema ainult teatud kindlate rahvaste juurde, sest üldistusi on täitsa võimatu teha, aga üldiselt on küll, et see on tõsi, et rahvas on nagu nooruslik ja noored hakkavad silma ja ja peredes on palju lapsi ja see on juba läheb nagu otsapidi noh, minu jaoks, kuna ma olen looduse põhjaga inimene, läheb juba välja bioloogiasse, et kui elu on karm siis tulebki palju lapsi teha, et kõik ei jää ellu. Ja hiljuti oli üks uurimusrahva kohta, kellest ma jõudnud rääkida, need on ja katoomid. Karjakasvatajad, seal Lõuna-Etioopias, kas seal üks väga põhjalik antropoloogiline uurimine oli ja siis selgus, et need mehed, kes rohkem ühesõnaga satuvad konfliktidesse, kes rohkem ühesõnaga satuvad võitlustes, saavad ka haavu, nende on rohkem naisi ja rohkem lapsi. Ja see on kuidagi siis niimoodi etele Nende rahvaste juures, naised väga hoolega vaatavad seda, kui võitlusvalmis mees on ja kui valmis on ta riskima ja siis kõik tahavad nagu temalt lapsi saada. Ja et selle kaudu siis on ka midagi selles midagi, ma ütleks bioloogilist tegelikult täitsa, et otsitakse mehi enda laste sigitamiseks ja neid siis tehakse võimalikult palju neid lapsi. Matustega on väga, väga keeruline. Seal on väga erinevaid, ütleme, need suured rahvad, need ikkagi matavad praegu maa sisse, konsodel on need matusepaigad kuskil külast eemal ja nad ei ole üldse tähistatud, nii et sa ei teagi, kus nad on, aga nad ise teavad. Ja nendel ütleme, nendel poolnomaatidel Nendel on ikka tihti niimoodi, et see surnukeha jäetakse kuskile maha teatud peidukohta lihtsalt niisama ja on ka selliseid rahvaid, nägime seal nende mägedes kus siis surnukeha viiakse koopasse ja seal koopas on juba enne surnukehasid sellesama suguvõsa surnukehasid mässitakse üleni palakatesse ja jäetakse sinna lihtsalt maha. Ja kuna seal mägede koobastes on niivõrd-kuiv õhk, siis need üldse need ei lagune koolnud, vaid nad tasapisi mummifitseeruvad. Ja seal oli näiteks mingi sadade aastate vanuseid inimkehasid, mida ma näiteks nägin. Ja need olidki jäetud lihtsalt sinna ja nad muutsid isenesest Muumeteks seal kõige kodusem, kõige sarnasem Eestile võib-olla. No see on alati ju see, et ikka peresuhted on need ja ütleme, lapsed ja see, kuidas emad suhtuvad oma lastesse ja kuidas pereisa oma pere eest ennastohverdavalt hoolitseb. Et kõik see selline ja ka vanainimeste austamine ja nendelt nõu küsimine, need asjad teevad alati südame soojaks, sest ta pere suhtes Need on neil väga tugevad, väga tugevad, mitte ainult omaenda pere, vaid kogu suguvõsa. Kuidas suguvõsal läheb, see on hirmus tähtis ja ja see hoiab neid endid ka nagu vaimselt tasakaalus, et, et neil on väga tugevad peresuhted. Et see oli selline asi, mis, mis minul ka juba vanema mehena aina tähtsam, tundub, et meil need peresuhetega siin Eestis on ikka põlvkond-põlvkonnalt nagu kehvemaks läinud, aga seal on säilinud ehedalt ja sa näed, kui hästi inimesed tunnevad ennast, kui neil on head suhted oma ümbritsevate lähedastega. Rääkisite huvitavalt vallaliste ja abielus naiste erinevustest. Aga kas oli ka võimalus teada saada, kuidas abiellutakse seal, kuidas pered luuakse? Ja see on üldiselt maal ikkagi küllalt palju tänase päevani vanemate otsustada. Ja ütleme, need, kellel vähegi karja on, siis seal on see teema, et sa ei saa üldse oma pojale naist võtta, kui sul ei ole kariloomi. Sest kui need on külas otsustatud, et see paar läheb Ühte, seda otsustavad vanemad, siis tuleb raudselt anda kaasavaraks kaasa teatud hulk loomi, see oleneb sellest, kui väärtuslik on see pruut, kes saadakse, aga, aga igal juhul nagu see kaasavara peab olema just mehe poolt või ütleme, lunaraha ja valivad peamiselt ikkagi vanemad. Ja siis näiteks seesama evangeedi, seal jäi mul rääkimata, põhiosa jäi, kõik rääkimata. Aga, aga seal Ameritel on näiteks niimoodi, et see vangeedi on tegelikult üks osa tohutut pikast tseremooniast, mis on nagu meheks saamise rituaal ja see on tohutu pikk, seal tehakse igasuguseid uskumatuid asju, hüpatakse üle pulli selgadega ja naistel pekstakse seljad veriseks, vabatahtlikult muide siis kestab mitu päeva. Ja selle lõpuks siis tulebki see, et see mees saab Ta kuna tal meheks saanud selle kõige selle rituaali järel siis ta võib endale võtta esimese naise ja anda siis ka vastava hulga siis loomi selle eest. Ja ometi selle esimese naise valisid välja vanemad. Järgmised naised saab juba valida, mees ise sest nüüd ta täitsamees ja tal on juba oma vara ja, ja selle tõttu järgmised naised saab ta ise valida. Minu küsimus puudutab võib-olla rohkem seda eelmist saadet kus olid need kaljukirikud, et kas meie mõistes seal olid nagu jumalateenistused ka või, või olid need ainult nagu munkade niisugune klooster ja ja kuidas see oli seotud nagu kohaliku rahvaga ja kas te käsitega aksumis? No hakkame siis tagant otsast pihta etaksoomima jõudnud, see on veel veel palju-palju sadu kilomeetreid põhja poole. Aga seal Lalibela linnas kõige pühamas linnas, praegusel ajal seal on ikka loomulikult kõikides kirikutes käivad teatud aegadel teatud teenistused ja kohalikud inimesed on väga-väga sellega seotud ja sellest väga elevil. Ja väga tihti toimuvad niuksed, suured usufestivalid, mitu korda aastas koha üks on siis nagu meie mõistes võib-olla siis lihavad pühad üks meie mõistes nagu jõulupühad, aga neid on veel ja veel ja veel. Ja sinna kogunevad tuhanded inimesed kokku ja seal siis kõikides kirikutes lauldakse ja käiakse tohutu pikkades rongkäikudes mööda tänavaid küünlad põlevad ja ühesõnaga see kohalik rahvas on, on väga sellega kaasa haarata ja kirikud elavad ikka noh, väga nihukest, hoogsat usuelu praegusel ajal seal Lalibela linnas. Kuidas peaehteid tehakse? Ja ehteid, kas sa mõtled need Mursi naiste peaehteid või? Seda tehakse kättesaadavatest vahenditest, väga harva on mingi metall, millega neid ehteid koos hoitakse, aga väga tüüpiliselt näiteks ehiteks on näiteks mingisugused kohalikud lilled, kohalikud viljad isegi ja mis tahes niux loodusest saadud asjad nendest tehakse nii-öelda ikke Paanad, need siis nende metall nagu kinnitustega seotakse kokku ja niimoodi tekib siia pähe niisugune tohutu ilus ja kirev ehe, mida siis tuleb jällegi mõne nädala pärast jälle uuesti teha. Ainult need on suur rahvuslased, väiksemad Raforadia ja mille järgi ja kui palju seal loetakse, kas näiteks üks miljon on siis väike rahvas ja 100 või veelgi enam, miljonit on surra baas ja kui palju neid surra failis on ja kuidas nende läbisaamised omavahel on, kas nendel on ka niisugused noh, ütelda rasked olukorrad, mis nõuavad rahu võitlejaid ja nii edasi. Ja ütleme niimoodi, et meie Eestis oleme siin harjunud lapsest saadik sellega, et, et see rahvaarv on, on väga tähtis ja teatud piirist loeme seda rahvaks piirist me ei loe seda veel rahvaks. Etioopias on see asi niivõrd nüansirohke, et seal loetakse, ütleme, erinevaks rahvaks, suur vahe on, kas on hõim või rahvas, kuigi tihti Eestis aetakse neid segamini, aga need on täiesti erinevad asjad, hõim on ikkagi mingi klannide ühendus. Rahvas on juba hõimude ühendus, et rahvas on ikka suurem kui hõim. Aga neid rahvaid saab eristada ilmselt selle järgi, et tal peab olema selgelt erinev keel naabritest ja siis ka soovitavalt siis erinevad kombed ja maailmavaade. Ja keele järgi on siis niimoodi, et kelle järgi on neid seal veel rohkem. Et selles mõttes need meie euroopalikud keeled ja rahvadefinitsioonid, seal toimivad väga halvasti erinevaid keeli, kõneldakse Etioopias kuskil rohkem kui sadat erinevat keelt, nii et sama rahvas kõneleb erinevaid keeli ja sama rahvas ei saa üksteisest aru, kuna kõnelevad erinevaid keeli, niimoodi on see Etioopia kus põhimõte, aga ütleme, suured rahvad väikse rahvat, siis on ikkagi niimoodi, et need kaks suurt need roomad ja am haarad neid on siis üle poole siis on, ütleme umbes kuus rahvast, keda on ka mitu miljonit siis on, ütleme umbes 15 rahvast, keda on sama palju nagu meid üks miljon ja siis on juba igasuguseid selliseid, keda on sadu tuhandeid, aga mõni näiteks on ka 10000 inimest ja on omaette rahvas ometi ja nutiütleme, kui me võtame, et rahvaid kokku on ligi 80, siis muidugi, valdav osa nendest rahvastest on imepisikesed imeväikesed. Minul on selline küsimus, et kas on nagu märgata ka ühiskonna arengut, ütleme 50 aasta jooksul, mis nüüd ma mäletan, üks raamat oli konna ikka oline. Kaks Tšehhi vist Hansoga Sigmund reisisid läbi Aafrika ja ka etioopia oli seal. Ja vist oli see haiglasse lassi, esimene, see oleks suur kuningas. Ja kuidas oli siis ja kuidas oli nüüd, ütleme nendesamade inimeste elu seal? Kindlasti. Tee on see tohutult palju muutunud. Ma kujutan ette nendel aegadel, kui sa Hailasel asjadel võimul oli viimane, Etioopia kuningas see oli siis veel, ütleme enne seitsmekümnendaid aastaid, siis see oli ikkagi noh, meie mõistes noh, ikka ikka ütleme, 500 aasta tagune aeg või veelgi vanem, ikka äärmiselt arhailine igal pool maal ja nüüd on ta siis nii, nagu ma kirjeldasin, see on umbes niimoodi, et on ka palju selliseid tänapäevaseid külasid, eriti linnade ümber. Ma linnad jätsin täiesti välja, jätsin välja ka ütleme, need tihedalt asustatud piirkonnad Etioopias, neid on ka mitmeid ja seal on suhteliselt nagu meile tuttava melu laad. Aga ütleme siis selliseid külasid nagu mina siin kirjeldasid neid praegusel ajal sa siiski pead otsima, see ei ole nii, et et lähed juhuslikku külasse ja siis ongi see, nagu me nägime seal ikkagi vähem kui pooled küladest on sellised kindlasti ja ka need külade elu muutub meeletu kiirusega. Eriti näiteks ütleme see Lõuna-Etioopia, need nomaadirahvad mulle juba tuttavad rändurid on rääkinud, kui nad käisid seal kuskil 90.-te algul milline täiesti absoluutselt teistsugune elu oli, oli nendel savanni rahvastel, Nad olid täielikult nomaadid, nad ei olnud valgeid inimesi üldse näinudki. Ühesõnaga sel ajal oli valge inimene tohutu too ime nende jaoks praegusel ajal voorib sinna igal aastal sadu tuhandeid turiste ja see voog muudkui kasvab ja kasvab. Nii et, et ka see, see nomaadide vanad traditsioonid, need hääbuvad kindlasti väga-väga kiiresti, nii et muutused on kiired. Aga kuna see tulek sealt sügavalt ajaloo põhjastanud nii kaugelt ja sügavalt, siis me näeme ikkagi, kui me otsime sellist arhailist ka praeguses Etioopias. Aga, aga seda tuleb juba praegusel ajal otsida. Mina reisisin põhja Etioopias 12 aastat tagasi ja siis oli seal aks ummis ja Lalibelas kõige suurem probleem. Aids. Seal oli peaaegu iga kümnendat peret puudutanud. Et kuidas seal praegu on? No ta on ikka sama ka see, see ei ole muutunud. See on sama, ei ole seal midagi paremaks läinud ja no üldse see see pöörane, see ahvastav vaesus, mis Aafrikas on, mida inimesed, kes ei ole Aafrikas käinud, ei oska lihtsalt ette kujutada. See on Etioopias muidugi, igal sammul. Ja kui sa tuled esimest korda, siis need haigused ja see vilets elu, need tekitavad peaaegu šoki ja nii et ei, ei ole paremaks läinud selle AIDSiga seal midagi, praegusel ajal. Et suur asi on veel see, et neil ei ole enam olnud 80.-test aastatest test, massilisi näljasurmasid, et miljonid surevad nälga. Kaheksakümnendatel veel oli. Et sellest on nad nüüd üle, aga haigused möllavad täiega. Ütleme, see on meiega võrreldes palju, haigemad põevad sagedamini, surevad palju kiiremini kui meie. Tahtsin küsida, et millest ja kuidas nad oma need erksad värvid saavad. Ja see on selles mõttes küll aus värk, et poest neid ei osta. Ja nad saavad need loodusest ja need on kõige tüüpilisemad muldvärvid, muldvärvid, mida, muide Eesti loodusest on ka võimalik leida, kui sa oskad, aga sa pead oskama. Aga ühesõnaga, kui sul muud ei ole, ma arvan, kui Eestis ka ei oleks võimalik üldse poest mingeid värve saad siis inimesed oskaksid leida loodusest üles ka neid muldvärve. Ja siis ka mingitest taimedest teevad neid värve, nii et igatahes need Nende eredad värvid, mis neil olid, need on ikkagi kõik looduslikud värvid, aga väga tihti on nende tüüpiline värv savi. Ja see ei ole muidugi üldse värv, aga sellega nad ka näiteks. Kas terve keha tehakse kokku, tehakse kehale niukesi, ribi taolisi jooni või, või tehakse ainult näole, niisugune savi, nii-öelda mask või siis tehakse niuksed, savi, suured tiblad kogu keha peale. Et saviga kaunistatakse ka ennast väga palju, see on muidugi sedalaadi kaunistamine, mida tuleb teha aina uuesti otsast peale. Läheb lihtsalt vihma ja muuga maha. Nii minu küsimus selles suhtes, et kas neil tõesti maavarasid sütt või, või gaasi või, või mingit kulda või hõbedat või või ei ole seal absoluutselt mitte keegi kontrollinud ja vaadanud. Minu arvates ettevõtlikud inimesed võiksid sinna minna ja hakata seal midagi uurima ja vaatama ja rabas oleks palju rikkam ikka ettevõtlikud inimesed on sinna ammu jõudnud ja kõik need kaevandused omandanud ja kõik need vask ja kuld ja muud maavarad Lähevad otsesemas joones Etioopiast välja, rikastavad mingeid globaalsed kaevandusfirmad kohalikele ja mitte kui midagi. Jõhker globaalne haare tegelikult. Kuidas mees oma suure pere elama paigutab, kõik need, mitu naist ja lapsi ja? Ja see on, kõik on väga hästi korraldatud. See on niimoodi, et kui ta naise võtab, siis ta elab sellega isegi kaks kuud Sonnis. Ja see on siis kõik ja siis näiteks seesama konso kuningast, tema kodu koosnes väiksest külast, tema elas ühes onnis, siis tal oli veel kõrval vastuvõtuõnn, kuninglik residents, aga Ta elas seal onnis üksinda ja siis seal ümber olid siis tema naisteonnid, iga naine elas koos oma lastega omaette onnis. Siis tema ema elas Sonnis, isa oli tal küll surnud, aga ema oli elus, seal oli, oli oma õnn. Nii et, et kokkuvõttes tema suur suguvõsa oli onnides tema ümber ja kokku moodustas see väikse külakese igalühel oma maja. Kas kohalikele võimudele on ka veresugulus probleemed käivad nendeks kõrvalt küladest või hõimudest, naisi röövimas, midagi sellist? Ei, seda nad käivad röövimas küll, aga see ei ole mitte see probleem, et neil oleks. Ühesõnaga, liiga palju lähisugulasi valida, sest nii palju kui ma üldse sa seda teemat uurisin, siis seal on väga rangelt jälgitakse seda, et isegi oma klannist ei tohi võta endale naist, vaid sa pead võtma naaberklannist, ehk siis teisest suguvõsast oma suguvõsast ei tohi võtta, rääkimata mingitest tädi ja onu tütardest, et seal neil üsna range. Aga on küll seda, et näiteks mõnikord mõnedel rahvastel on seal see komme, et röövitakse sihilikult naisi kuskilt kaugest külast ja tuuakse ta väevõimuga ära. Ja siis on tavalised see küll see, et see, kes sellise tüki teeb, ta on piisavalt jõukas, et seda naist üleval pidada, sest kõigi selle mitmenaisepidamist alusreegel on see, et sa pead suutma kõik oma naised ja lapsed ära toita, ta muidu ei tule kõne allagi salongi, et me selle oma rahva hulgas äärmisse häbisse. Aga et kui ta niimoodi väevõimuga selle naise tõi, siis siis reeglina need naised kuidas öelda, harjusid ära ja hakkas meeldima, nii et nad jäidki sinna niukseid asju. Ma kuulsin küll. Kas vet jätkus joogiks ja kohalik rahvameditsiin oli ka olemas ja no see vesi on just see, et kus sa elad, Etioopia mägismaal ja seal ütleme seal suurel alangul seal jätkus täiesti piisavalt, aga salsa vannis näiteks on, on väga suur veepuudus ja ja seal elatakse ikkagi kusagil. Küla asub niisuguse koha peal, et selle lähistel peab olema mingisugune veekogu, kust saab joogiks vett. Noh, see võib olla ka mitme kilomeetri kaugusel, seal olid need joogikohad väga täpselt arvel ja hinnas ja, ja vesi oli, oli vägagi arvel seal savannides. Ja noh, mis rahvameditsiini puutub, siis see on seal olemas meilegi näidati seal teatud vahendeid ja võtteid ja rohtusid. Ja teistpidi on seal ikkagi kuidagi ka see seis, et Etioopia ütleme, valitsus on selle võrra ikkagi nendele nagu ligidal ja meditsiiniabi tüüpiline on, et see, ütleme küla ravitseja ravib kindlasti nii palju, kui ta oskab, aga siis, kui asi läheb hullemaks ja asi on ikka juba elu ja surma küsimus siis reeglina ikkagi otsitakse juba abiriiklikult meditsiinilt. Ja suuremates keskustes on ikka mingisugused niukesed velskripunktid olemas ja niuke kaasaegne, euroopalik arstiabi tuleb siis sealt muidugi palju viletsamatel tasemel kui meil. Aga ometi Kas sa puutusid kokku seal ka sellise maagilise müstilise rituaalsuse ilmavaatega, me teame ju, et puudu on Aafrikast pärit või mingisugused vaimude väljaajamised, võis humanistlikud rituaalid või teispoolsusega ühendust võtmised, et midagi sellist, mis ei ole nagu tavaargine. Jah teatud tantsudel oli seal küll niimoodi, et nad mingi noh, meie mõistes ikka läksid nagu, ära langesid nagu transsi täiesti silmad läksid pahupidi ja nii edasi ja ütleme see, et üleloomulikud jõud on olemas, see oli täiesti endastmõistetav. Ja lihtsalt praegu tuleb meelde see, et konsode juures oli, oli selline toe kivi, niuke kivimürakas oli suure kivi altari peal külas ja siis oli niimoodi, et kui külas toimus mingisugune kuritegu tavaliselt mingi vargus, kus pisivargus ja ei saadud jälile, et kes on toimepanija, siis siis viimane variant oli see, et ta toodi sinna, selle tõe kivi juurde. Ja ta pidi siis tunnistajate juuresolekul ütlema sellele kivile. Et kuidas asi oli ja see ei tulnud absoluutselt kõne alla, et ta seal kivi juures oleks midagi valetanud. Ta pidi tõtt rääkima, kuigi see võis olla talle äärmiselt kahjulik. Kas teil on veel küsimusi musta mandri teemadel? Ei ole. Oleme jõudnud. Po sirgena ja no siis on see saade nüüd lõppemas ja, ja mul on väga hea meel, et nii palju küsimusi tuli, nii palju inimesi oli siinkohal saalis ja nii palju kaasamõtlemist ja kaasaelamist, nii et aitäh teile kõigile ja aitäh kõigile neile abilistele, kes aitasid kogu seda saadet teha, neid on siin palju ja neid ei ole üldse näha. Ja muide, selle saatega saab siis tänavune rännusaadete hooaeg otsa seal selle sarja viimane saade. Ja sügisel see jätkub, sama hooga Se rännusaadete sari. Nii et head kuulamist edaspidi ja kohtumiseni sügisel. Kuulsite avalikku salvestust, mis toimus seitsmeteistkümnendal aprillil Eesti Raadio esimeses stuudios mis oli pühendatud etioopia rahvas.