Tere kaks nädalat tagasi kirjutas kolumnist Agu Uudelepp Postimehe nädala lõpus arvamus ja kultuur, et Reformierakonna esimeheks valitud Kaja Kallas on justkui Joosep Toots, suve jutuseta, tuleb Venemaalt paunveresse põllumajandust edendama. Ja nüüd on siis välismaalt koju tulnud Agu Uudelepp pise. Tere. Tere. Kas sealt väljast paistavad eesti õied ja okkad paremini kätte? Sellele küsimusele on natukene keeruline vastata. Igal juhul tekst läheb natukene teistsuguseks, selles mõttes pilt muutub küll, et sa saad aru mõnest asjast, mida siin on võib-olla natukene keerulisem mõista. Sest kui Prantsusmaa muud ei ole, siis ta on vähemalt selline riik, mis lähtubki sellest põhimõttest, et vabadus, võrdsus, vendlus ja see aitab neil olla avatum, sõbralikum ja lahkem kui see riik, millel on põhiseadusesse kirjutatud, et see riik on loodud kaitseks mitte mingisuguseks laiemaks kaasamiseks. Ja võib-olla lihtsalt ma olen natuke kõne erapoolik, seda rääkida, sellepärast et seal olles ise ju absoluutselt võõras tee osates seda keelt kuigi hästi ja nii edasi, siis seda taju, et minusse oleks suhtutud kuidagi teistmoodi. Ei ole mul külg kordagi olnud. Ehk seal ongi see, et kui sa juba siin oled, kui sul on vajalikud dokumendid ja asjad korda aetud järelikult oled sa ka selles ühiskonnas võrdne. Ja järelikult me suhtumegi sinusse vennalikult nii palju kui võimalik. Ja seda võrdsust ja vendlust vabadust on meil küll ja veel. Tahaksin Eestis natukene rohkem näha, nüüd nimelt sealt kaugemalt vaadates. Et me oleksime avatumad, jäätmenaerataksime. Pikem naeratamine oleks vahva küll, sellepärast et see on üks vana lugu, mida mul aeg-ajalt ikka meeldib tsiteerida, mis on see, et kui oli Ameerikast tulnud inimene elanud pikalt Hiiumaal kelleks Ameerikasse tagasi ning seal nagu ikka, kui ta liftiga sõitis, siis järgmisel korrusel tuli lifti üks inimene juurde ja nii nõuse sealkandis viisakas on, ütles haudu. Ehk kuidas sul läheb, mille peale pikalt Eestis elanud inimene võttis, nähvas Natior. Bisnis pole sinu asi. Selline naeratamine ja tere tamine sealse kultuuri mingisugune osa ja praegu mul käib seal üks laps koolis, teine käib lastesõimes ja näha kuidasmoodi neid kasvatataksegi maast madalast, niimoodi, et sa oled viisakas ja sa teretad ja sa naeratad ja ja see on nüüd, ma olen mitu päeva olnud Eestis. Eile lõpuks üks müüja poes naeratas vastu. No näed, aga muidu on ju kodune, et Pariisiga võrreldes Tallinnas liiklus, hõre, inimesi vähe, tempo aeglane. Kas niisama kodune tunne on seal mikrofoni ees istuda? Alustades sellest küsimuse algusest, et kui siin Eestis keegi tuleb väljastpoolt Tallinna Tallinnasse, siis talle paistab, et inimesed käivad kõik jube kiire sammuga. Mingu Pariisi mitte mõne suure bulvari peale, vaid kuhugi, kus inimesed päriselt käivad. Ja seal tallinlane avastab ka, et ta jääb jalgu sellepärast et see kohalike tempo on hoopis teine. Liiklus on palju tihedam, aga liiklus on ka palju sõbralikum, sellepärast et seal on see arusaamine. Liikluseeskirja mõte on see, et liiklus sujuks võimalikult ohutult sujuvalt, hästi seda probleemi näitaksid Sindi laste kusagil ringi peal vahele või midagi, et seda lihtsalt ei ole. Ja see on see asi, mis eestisse tulles nõuab harjumist. Meie oleme siin niisugused natuke Peisilikud etkui seaduses on niimoodi kirjas, minul on eesõigus, mingu liiklus umbe, aga mina lähen seda tõepoolest seal ei ole seda avarust jälle, mida meil siin on, kasvõi Tallinnas Pariisis ka hästi palju, aga maansel kallis selles mõttes, et kõik on hästi kitsalt koos või on võetud pandud peaaegu et 15 eestit ühte linna kui oma rahvaarvu poolest. Loomulikult on see asi kitsam, tihedam, intensiivsem, aga sõbralik. Aga selles suhtes muidugi. Eestis on kodune ja tore olla. Sa saad aru, mis ümber räägitakse, sinust saadakse aru, ei minda sujuvalt üle inglise keelele, niipea kui sa oled vigases prantsuse keeles öelnud, et andke andeks, mu prantsuse keel on kehva. Nad hindavad sinu püüdlusi, aga nad ei aita seal keelt või tehke nii, nagu eestlane läheb inglise keelele üleni lähevad prantslased ka. Nüüd see küsimus, et kas mikrofoni taga on kodune tunne istuda siis kõigist nendest töökohtadest, mis mul on olnud siis ikkagi see ligi seitse aastat, et Eesti raadio uudistetoimetuses on see, mis ei kao kuhugi, et kui see on sinu esimene päris töökoht kus on siiamaani hästi vahvad inimesed. Peaaegu kogu uudistetoimetuse seltskond on muutunud võrreldes selle ajaga, kui sa sind läksid. Toom Kai Vare, Indrek Kiisler, Mall Mälberg. Ega see muutus nii väga hirmus ei olegi olnud. Loomulikult tuleb uusi peale, aga see ongi uudistetoimetuse suur pluss. Uusi tuleb peale küll. Aga need vaimu hoidjad on alati sees olnud näiteks Riina Eentalu kes täiesti selgelt hoidis seda uudistetoimetuse hingust või hõngu. Kui vaadata kas või seda, et kas on mingisuguseid mälestusi või jälgi, siis just mõni nädal tagasi pani Anu adra Insid Facebooki pildi üles kuidasmoodi. Minu riidepuu on parlamendiraadio rõdul siiamaani alles. Kuna seal riidepuul kippusid jalutama minema sma ühele kirjutasin veekindla markeriga korralikult peale Agu Uudelepp, Eesti Raadio ja joonistasin Eesti raadio toonase logoga. Ja see on ikka niivõrd vägev jõud olnud, et seda riidepuud nüüd ei ole ära virutatud sealt, kuigi ma olen raadiost nüüd läinud ju juba 16 aastat peaaegu. Sa läksid parlamenti rahvaliidu teenistusse, kommunikatsioonijuhiks. Miks see tundus nii paeluv? Kõigepealt täpsustus, ma ei läinud parlamenti, vaid ma läksingi erakonna teenistusse erakonna fraktsioonis, Parlamendis ma käisin ainult siis, kui olid koosolekud nädala alguses. Ja see on jälle mitmeliini väsinud. Üks on see, et kui sa oled noormees ja natukene edevavõitu ja natukene ennast täis ka, siis ühel hetkel hakkab sulle paistma, et võib-olla tiivad kannaksid pisut rohkem kui teha uudiseid päevast päeva. Kunagi üks AK-s töötanud inimene, kes nüüd juhatab Tallinna lennujaama, ütles, et ta mingil hetkel tundis, et ta võib ilma toast väljumata suvalisel teemal teha poolteist minutit lugu valmis. Kui sul tekib selline tunne, et sa hakkad asja võtma natuke rutiinsena siis sa otsid midagi muud ja see on sama aeg, kui ma olin doktorantuuris ja kirjutasin doktoritööd pagandast. See oli see aeg, kus vaadati mind natuke pea viltimis, ideed, propaganda, kas tänapäeval üldse on oluline. Nüüd tuleb välja, et oli ikka küll poolmuigega võib öelda, kui palju neid doktorante ikka on, kes on saanud igal aastal teha mitme miljoni krooni eest eksperiment. Kas mingisugused tõed töötavad või ei tööta? Aitäh põhimõtteliselt rahvaliidu valimiskampaaniates, mul oli ka see võimalus katsetada natukene. Kas see, mis on kirja pandud propaganda kohta, kas need printsiibid, mis tegelikult lähevad vanasse Kreekasse välja kirjalike allikate põhjal, tõenäoliselt lähevad kaugemale, aga lihtsalt ei ole allikaid kas need töötavad ka 21. sajandi algus Eestis ja kas need töötavad ainult poliitikas või tegelikult võib neid samu printsiipe või leida ka ütleme, kommertsreklaamis on asjad, mis on ilmselgelt propagandistlikud, aga ei ole viisakas neid niimoodi kutsuda. Ja see poliitiline korrektsus selles valdkonnas oli juba selle sajandi alguses üsna tugev. Sellepärast et kui mul tööl juba eelkaitsmiselt läbi käinud siis kaitsmiskomisjoni esimees veel enne seda, kui see lõplikult, kelleks küsis, et kas seda pealkirja kuidagi ära ei saaks muuta niimoodi, et siis sõna propaganda välja võtta. Mõtlesin, see on nagu hästi ei läheks. Et kui kogu see töö on propagandast, põhidefinitsioon on propaganda kõik kirjutatud propagandast seltsis võtta ja kirjutada pealkirja ma ei tea, kas mõjustamis tehnikad või midagi sellist, et see on nagu natukene selline propagandistlik, et rääkige, tuleb tõtt, ainult tõtt, aga mitte kunagi koguda, et seal ka natuke nagu. Väär, ühesõnaga sa jäid 10-ks aastaks siluma Rahvaliidu ämbreid, nende omavahelisi näklemisi. Sa sidusid oma nime rahvaliidu nimega ise erakonda kuulumata Ta sa nägid pealt kõiki neid hilisemaid kohtuasju, seda, kuidas erakond lagunes, mitmeks omavahel kisklevaks grupiks. Mida see aeg sulle õpetas? Kõigepealt ma läksin, novembris 2002 tulin ära märtsis 2007 ehk see on ilmselgelt vähem kui 10 aastat. Ja teine on see, et kas ma kuulusin erakonda või ei kuulunud siis kui tuleb välja, et Eestis on tipp-poliitikuid, kes ei mäleta, nad NLKP-sse kuulunud, siis mina mäletan seda, et mina olen rahvaliitu kuulunud küll ja sellega on seotud üks lugu, kus on see, et kas inimene on oma sõnasuurune või ei ole isegi kui ta end, millest seal lihtsalt lõõpinud ja see on tükk aega ei astunud erakonda. Ja siis ükskord kontoris lõõpides peasekretäriga. Ta küsis järjekordselt, et millal saab parteisse astuda ja mõtlesin selle peale, et no kuivas saan ilusa ümmarguse numbriga liikmepiletid siis ma võin astuda, teades, et parasjagu oli ametlikult liikmepileti jõudnud umbes 9200-ni. Ehk et see kuni 800 veel juurde tuleb, et 10000 on ilus ja ümmargune. Et nii kaua võib ju sellele viidata, kasvõi muigamisi. Ja siis tuli välja üks lihtne asi, mida ma ei teadnud, nimelt et peasekretär oli jätnud mustadeks päevadeks tagavaraks liikmepileti number 9000. Seda ei olnud välja antud. Ehte läks oma kabinetti, tuli minuti pärast tagasi, pani selle liikmepileti ja avaldusi minu ette laua peale. Ja siis sul on kaks varianti, kas sa oled oma sõnasuurune või sa ei ole oma sõnasuurune. Ja ma olen kogu aeg katsunud lähtuda sellest põhimõttest. Ka lolle lubadusi tuleb täita aitäh. Ja niimoodi oligi see, et ma kuulusin mingi aja rahvaliit. Tõsi küll, kui ma sealt töölt ära läheksin, siis mõni kuu hiljem lahkusin ka erakonnast endast. Nii et neid kohtuasju ja kõik, et neid ma nägin juba kõrval töötades ise reklaamiagentuuris. Aga jah, ikka elad kaasa sellepärast et kui sa oled mingite inimestega mitu aastat koos olnud, siis nende käekäik läheb sulle ikka korda. Mida see aeg sulle õpetas erialaliselt elumõtteliselt? Asjadest arusaamise koha pealt õpetas seda, et poliitikas on liidud ajutised. Ehk Napoleonile oli õigus, kui Napoleon kunagi ütles või olla öelnud, et kõikvõimalikud kokkulepped ja lepingud kehtivad täpselt nii kaua, kui see on kasulik tugevamale poolele. Niipea kui tugevam pool vaatab, et see enam ei ole talle kasulik siis see leping on ajaloohämaruses ja võib-olla isegi väidetakse, et sellist lepingut pole kunagi olnudki. See on üks printsiip. Ja teine asi on ka see. Üldiselt poliitikas, erakondades, aga ka laiemalt organisatsioonides kehtib natukene see reegel, et mida rohkem on organisatsioonis neid inimesi, kellel oma elujärje hoidmiseks eneseteostuseks ei ole seda organisatsiooni vaja, seda edukam see organisatsioon on. Et neil on sellised selged netopanustajad. Nemad saavad toimetada selle nimel, et organisatsioonil läheks paremini ja nad ei pea närima küüsi. Et aga mis saab minust, kui sel organisatsioonil läheb halvasti ja kui tekib kriitiline mass neid inimesi, kellel on organisatsiooni hädasti vaja, sellepärast et liisingud on peal ja elukaaslane või abikaasa on elujärjega harjunud ja lapsed tahaksid ka käia aeg-ajalt ilusas kohas puhkusel. Aga mu enda väärtus tööturul on nii õnnetult madal. Või ma olen äriliselt täiesti ennekuulmatut võimet. Et siis ongi see, et aga mis sellest organisatsioonist saab, kui hakatakse vaatama seda asja puhtalt sellest isiklikust perspektiivist. Ja kui võtta ja hüpata nüüd korraks tänapäeva selle juurest, siis tegelikult me ju näeme ka seda, kuidas on inimesi, kelle puhul või küsis, et, aga mis siis saab, kui sellel parteil enam nii hästi ei lähe, kui seni on läinud siis saavad paljud asjad selgemaks, et aga miks pärast nii käitutakse mikspärast, et vend ei tunne venda või vend salgab venda või vend kiusab venda. Vend vennaks, aga no ega ma nüüd ei hakka väiksema-odavama autoga sõitma, eks ole ju. Mis te nalja teete? Vaat siin aprillikuu alguses tuli välja 400 kultuuri- ja avaliku elu tegelase kiri rail Balticu ehitamise vastu. Ja siis üks tagasilöök, mille kirja autorid kohe said, oli see, et kultuuriinimesed ei jaga kogu seda asja ja nad protesteerivad ainult sellepärast, et tagasi saada oma kunagist mõjujõudu ühiskonnas. Ja see tõi mulle meelde rahvaliidu kunagise juhi väga palju tsiteeritud ütlused, kultuuriinimesed ja intelligentsed, need jäägu ikka oma liistude juurde. Aga kas see on mingi aja märk, et kultuuriinimestele üritatakse kohta kätte näidata ja öelda, et teie olete need, kellel emotsioonid käivad lainetena üle pea ja ta ei oska exceli tabelis mõelda ja ärge segage mängu. Kõigepealt jälle üks, täpsustades, et selles mõttes mälu on üks hirmus asi, kuna see võib mõne asja puhul mäletada ka mõnda asja, millest väga kõva häälega ei räägita. Nimelt seda Villu Reiljani lauset, see on nüüd minu mälu lõigati natukene selles mõttes, et sel lausel oli teine pool veel ehk et kultuuriinimesed võiksid jääda oma liistude juurde, aga loomulikult on igaühel õigus oma arvamust avaldada. Seda teist poolt nagu väga palju ei levitatud. Aga see on ka selline koht, kus on see võimalus, et ma lihtsalt mäletan valesti, et kui kellelgi on see pressikonverentsi salvestus, olles saab seda kontrollida. Ja nüüd nende kultuuritegelaste puhul on see, et ma hüppaksin korraks propaganda klassikasse kui Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei üsna edukaks muutus oma propagandas ja muidugi asi, millest väga palju ei räägita, on see, et neil see propaganda hakkas paremini välja tulema siis, kui need konkureerivad väljaanded kinni oli pannud. Niikaua kui oli teisi sõnumeid ka, nii neil väga hästi ei läinud. Kasvõi Berliini valimistel natsid, esimesel kahel katsel said suurusjärk paar protsenti hääli, ainult kui nad vähekene edukamaks muutusid ja hakkasid järjest kinni panema, siis läks paremaks. Aga siis kolmekümnendatel aastatel Ameerika Ühendriikides hakati propagandat uurima ja sõnastati klassikalised printsiibid või pandi paika tüpoloogia, millest üldiselt lähtutakse, kui sa sellest kinni pead, siis halvemaks sul asjad tõenäoliselt ei lähe. Peaasi on lihtsalt see, et sa oled valmis tuima panema oma vigu üldiselt ei tohi tunnistada, sellepärast et siis oleksid nagu kehvakene. Ja kohe esimene asi, mis on kirjas, on siltide kleepimine. Kui nüüd ongi täpselt see, et öeldakse 400 kultuuritegelase kohta, et mida nemad ka teavad, eks ole, nemad on kultuuritegelased, siis see on kõige klassikalisem, puhtam siltide kleepimine. Neid me ei pea kuulama, nemad teavad seda, mis kultuur on. Ja kui tahta korralikumalt silti kleepida, siis saab tulla Jaan Toomiku juurde, mis tehti juba ammu ning võtta ja öelda, et vot see ongi kultuur, eks ole, et nemad tehku seda. Aga Ärgunemad suurtesse asjadesse küll sekkuga. See nüüd ei ole päris korralik arutelu, et see võib aidata ja ühel või teisel poolel punkte võtta. Aga selline asjaajamise või arutelu taktika, kus on need kõigepealt võtame ja vaatame, kes suudab teist rohkem solvata. Ja siis, kui kõik on juba sellised, et tule ainult siia siis võtame, vaatame, kas me nüüd üksmeelele ka jõuame. Et ega ikka naljalt ei jõua küll. See on asi ka, milles psühholoogid on üksmeelel, kui inimene on küllalt vihane või solvunud, et ta võib igasuguseid asju teha, aga ta ei mõtle. Sa oled kõrgkoolides õpetanud väitlus, eneseväljenduse ja vaidluskultuur ja ka aga see, mida ma avalikkuses näen, ükskõik, kas on televisiooni saated või, või kus mujal. Meil on täiusli nii arendatud solvamise ja solvumise kultuur, kuidas viia see tasakaalu, argumenteeritud vaidlusi Väitlusskulptuuriga. Ma tsiteeriksin ühte, ma ei tea, nüüd ta on vist juba endine poliitik, kes ühel koosolekul võttis ja vaatas muigamisi ühele teisele poliitikule otsa. Ja ma ütlen ka selle teise poliitiku nime mainimata. Ta naeratas ja ütles, sa võidi üritada. Aga siin on küll solvata ei suuda. Ja see ongi selline hädavajalik omadus. See on minu otsus, kas ma solvun võima? Ei solvu? Kui ma saan aru, et mind tahetakse meelega solvata, et siis üks tugevamaid asju on see, et sa lihtsalt ei solvu. See võib muidugi teise ääretult vihale ajada, et kasulik on see, et suudad ise oma muljet tagasi hoida. Aga meil miskipärast paistab olevat tõepoolest niimoodi, et enam ei solvute siis kui asi võib-olla solvumist vääriline on, vaid käiakse ringi niimoodi, et tõustakse hommikul ülesse ja mõeldakse, et huvitav, mille peale ma täna võiksin solvuda. Andku ainult elu mulle võimalus. Ja kui ei leia elulkid seda võimalust, et siis tuleb see välja mõelda ja solvuda selle peale. Veel tulles tagasi sinu kujunemise ja küpsemise juurde, sa lõpetasid Tallinna tehnikaülikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi halduskorralduse erialal cum laude ehk siis ülikooli diplomi kiitusega. Sinu tiitlite hulka käib see, et sa oled riigi teaduse ja politoloogia õppejõud. Kui me võtame selle sõna riigi teadus, siis Eestis üldiselt eksponeeritakse ja ma arvan, et võib-olla ka rahastatakse rohkem niisuguseid teadusharusid nagu on geenitehnoloogia ja igasugused küberkaitset ja eest kiuubi ehitamine. Ühesõnaga need, mis paistavad hästi välja, kui me jätame riigi teaduse tahaplaanile, mis riigiga. Kui võib, siis ma kõigepealt räägin ühe loo seoses sellega, et tõepoolest ma olen lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli halduskorraldajana ja see oli huvitav aeg, sellepärast et see oli 90.-te keskpaik, kui ma lõpetasin. Põhimõtteliselt meie lend oli esimene lend, mis lõpetas keskkooliiseseisvunud või iseseisvuse taastanud Eesti vabariigis ja paistis jube popp minna õppima ühiskonnakorraldust. See oli uus õppekava, mida õpetasid vanad õppejõud ja nii mõnigi konspekt oli selline, et noh, ilmselgelt sobis eelmisesse riigikorda ka natukenegi vähemalt kogu aeg õppekava muuta, kus me iialgi ei teadnud. Kui me sügisel jälle kooli läksime, et mis asja menüüd õpime, õppisime algul ühiskonnakorraldust siis me õppisime haldusjuhtimist, siis me õppisime avalikku haldust, seal kogu aeg, õppekava nimi. Me ei teadnud kuni lõpuni välja, kes meist saab, oligi nii, et veel üks päev enne lõpuaktust me ei teadnud, et mis meile diplomi peale kirjutatakse. Ja kuna ma lõpetasin cum laude ja cum laude, et saavad esimesena oma diplomi kätte, et siis mina sain diplomi Pealt lugeda, et ahhaa, mina olen õppinud viis aastat halduskorraldust. Paneme kõrvuti ühiskonnakorraldus, halduskorraldus üks on selline ministrid vasakule president paremale, eks oled, sa korraldad ühiskonda. Halduskorraldus kõlab natukene majavalitseja Moody, sina koristad täna teist korrust, aga sina koristad kolmandat. Ja ma mõõdukalt ironiseerisin sel teemal, kui ma lõpetajate nimel kõnet pidasin, ainult paari lausega. Ja Olav Aarna toonane rektor, hästi vahva mees, kellega ma olen EBSis aastaid koos töötanud. Tema seletas, kuskohas see halduskorraldus tuli. Nad olid rektoraadis eelmisel päeval mõelnud, et mis siis lõppude lõpuks nendega teha. Sest nüüd on noored inimesed, kes lähevad ellu, midagi peab sinna kirjutama. Ja siis kellelgi oli tulnud selline mõte. Aga Eestis on ju niisugune tore amet nagu jaamakorraldaja mikspärast ei võiks Eestis olla ka halduskorraldajad. Ja kuna see paistis jube hea mõte olevat, siis niimoodi meile diplomi peale kirjutatigi. Praktiliselt kogu meie lend läks magistrantuuri. Sellepärast et me leidsime, et vaja oleks diplomi peale midagi muud ka mitte ainult see ja maha tõmmatud ja halduskorraldaja kirjutatud. Ehk see on see kuidasmoodi tegelikult aeg-ajalt otsuseid või asjad või nimetused sünnivad. Aga need, mis saab siis, kui riigi teadus maha võtma, et kui on tegemist sellise vana ja korraliku kultuuriga, millel on olemas ühiskonnas oma mingisugused arusaamad ja mõistmised ja tunnetus ja siis tõepoolest ei pea seda õpetus seal taga olema. Aga juhul, kui tegemist on ühiskonnaga, mis on tulnud ühest süsteemist, kus on päris vähe neid, kes sisuliselt teavad ja mäletavad kuidasmoodi, see asi võiks käia, kus on ka natukene häda käes, selle mõistmise ja mõtestamisega ja kiire on, vaja on teha. Siis võib juhtuda niimoodi, et natuke läheb lahmimiseks lahmides nagu ikka võib välja tulla, ei pruugi välja tulla. Ja neid näiteid meil ju on poliitikas kuidasmoodi, kiiruga tehtud otsused või otsused, mis on tehtud mõne raamatu põhjal, on osutunud õigeteks. Ja meil on ka neid näiteid kuidasmoodi, et kui on tehtud otsus, et nüüd peaks koalitsiooni välja vahetama ja siis teeme nüüd midagi uut ja, aga teistmoodi. Et siis see teistmoodi ongi selline, et võetakse ja pannakse paika, et nüüd me teeme teistmoodi. Ja siis tehaksegi teistmoodi. Ja siis saadakse mõne aja pärast ise ka aru, et tegelikult vist ei oleks pidanud tegema sedamoodi. See on asi, kus riigi teadus aitab sellepärast, et jälle tsiteerides ühte eesti poliitikut jättis tema nimele nimetamata, sest ma ületa käest luba küsinud, et kas ma võin tema nimega seoses seda repliiki kasutada. Ta on öelnud, et Eesti poliitikas ei ole mõtet teha rohkem, kui pooleaastast plaani nagunii lüüakse. Ja siis on see asi, et kui sa oled riigiteadusi õppinud, siis sa tead seda, et selline keskmine plaan peaks olema paarikümne aasta peale. Sellepärast et jah, asjad muutuvad, keskkond muutub. No kes meist oleks 20 aastat tagasi mõelnud selle peale, et igaühel on mobiiltelefon ja mis mõttes wifi siin ei olegi vaba wifit või nagu ei tulnud selle pealegi. Aga et mis see üldine suundumus võiks olla? Kasvõi see, et aga mis meie rahvastikust saab aastaid on üksikuid hüüdjaid hääli olnud ja on leitud, et ah, mis seal ikka noh, mis rahvaga saab, et mis temaga ikka saab. Võib-olla ei saagi midagi, ühel hetkel enam. Kõikvõimalikud sellised teemad nagu HI-viirus torani ignoreerida ning öelda, et see on Ida-Virumaal elavate muukeelsete homoseksuaalsete narkomaanide haigus ja siis tuleb välja, et tegelikult päris nii ei ole. Ja siis võta eirata seda jälle riigiteaduste taust ütleb seda, et probleemi eiramine ei tähenda seda, et probleem läheb ära. Ta läheb tähelepanu radari alla. Aga ta on seal ikka olemas ja siis ühel hetkel, kui ta sellesse radari sisse viskab siis on jama. Probleemi peab ennetama, kui sa saad aru, et see probleem tuleb, Sa pead suutma silma peal hoida. Sa pead aru saama, mis on selle probleemi põhjused. Et sa ei hakkaks sümptomeid ravima, vaid et sümptomeid seal leevendad, aga sa ravid, probleemid põhjuseid. Ja juhul kui see jääb ära, et siis on järjekordselt selline. Ütleme, et riigiteaduslik mõõde on puudu. See on asi, mida ma olen ise ühel konverentsil Eestis kuulnud. Kui teadlased esitasid strateegia idee, mida võiks teha siis selle peale üks toonastest ministritest ütles, kui tema käest otse küsiti, tuli ühes paneelis, et mis te arvate selle strateegia kohta, siis ta ütles, et ma ei oska midagi arvata, et enne arvamist ma peaksin nägema selle strateegia rakendusplaani. Ja mina mõtlesin, et oh õudu küll see mees on Eestis minister. Ja rakendusplaan on asekantsler ja tema alluvate tase. Ministri asi on võtta ja öelda, et meie tahame jõuda sinna sellepärast. Ja nüüd olge teie head, andke mulle rakendusplaanid. Kui minister mõtleb sellisel tehnilisel tasandil siis see tähendab seda, et ta ei tee seda tööd, mis tegelikult tema töö on. Aga kui sa oled eluaegne parteibroiler plakati kleepimisega hakkad pihta, siis joonistad rakendusplaani ja siis ühel hetkel, kui sa pead hakkama strateegilisi sihte või suundasid panema seal siis nagu hästi enam ei oskagi. Või sa ei saa aru, et nüüd sa oled jõudnud teisele tasandile? Ehk pikk ja natukene lohisev vastus, aga riigi teaduslik taust aitab natukene võtta ja hoida sellist pikemat perspektiivi, ratsionaalsemat lähenemist, kuhu ühiskond peaks minema, miks ta peaks minema? Kui seda ei ole, siis võib minna hästi, võib minna halvasti. Võtame kiiresti sinu elukäigust, järgmise etapis on see aeg, kui sa juhtisid ringhäälingu nõukogu ja igav see aeg nüüd küll kindlasti ei olnud. Sinu juhtimisaega jääb üks suurimaid juhtimiskriise rahvusringhäälingus on 2014. aastal, kui juhatuse liige Hanno Tomberg ei pidanud võimalikuks rahvusringhäälingusse edasi jääda, lahkus Postimehe grupp b. Tema asemele palgati juhatusse Ainar Ruussaar, kes nüüd omakorda lahkub sinnasamasse leidmata eest Hanno Tombergi, kes on liikunud sealt juba edasi. Siin on meil ka viimastel aegadel olnud niisuguseid kriise, kus rahvusringhääling on pidanud loobuma väga headest ajakirjanik, kes toimetajatest protsentidest mõnest uudiste ankrust. Kas sa näed siin mingit mustrit? Üks juhatus teise järel ei suuda väga häid rahvusringhäälingu ajakirjanikke hoida. Ma üritan neid kuidagimoodi viisakamaks sõnastada vanarahva tarkust, kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida? Päris kõikema juhatuse kraesse ei keeraks. Ma olen siin maja sees olnud ja ma tean täpselt seda arusaamist, et nii kui kõrgem korrus midagi ütleb siis midagi on seal ütlemise juures kindla peale valesti. Mäletan enda toimetaja aegades seda kuidasmoodi. Kirjutasin kurje vastuseid siselistis toonasele programmidirektorile, kellel oli selline tunne. Ta võib uudistetoimetusele ette kirjutada, mida ja kuidas uudistetoimetus peab tegema. Kuna õppisin toona bürokraadiks, siis ma saatsin väljavõtteid tema ametijuhendist ja muid selliseid asju, et mida programmidirektor tegelikult võib teha ja mida ta ei või teha. See mees ei sallinud siiamaani selle juhtimiskriisi juures, mis aastal 2014 olin. Siis on aeg-ajalt niisugune tunne, et ühiskonnas on sisse kasvatatud see arusaam, et kusagil on head saar kes lahendab probleemid ära. See on üks asi, millest sai räägitud sel ajal. Avalik-õiguslik rahvusringhääling töötab oma seaduse alusel. Avaliku õiguse printsiip on hästi lihtne, mis ei ole seaduses otsesõnu lubatud, on järelikult keelatud. Ehk et sa ei saa hakata avaralt tõlgendama, et see ei ole otsesõnu keelatud, järelikult see on lubatud, mis on eraõiguse printsiip? Näiteks ringhäälingu nõukogu pädevus on seaduses kinnise loeteluna antud ütleme näiteks keskastme juht, teede määramine ei ole ringhäälingu nõukogu pädevuses. Ringhäälingu nõukogu ilma juhatuse esimehe ettepanekut ei sa isegi juhatuse liiget lahti lasta, et selleks peab olema ilmselgelt väljendatud kirjalikult juhatuse esimehe ettepanek, mis pannakse nõukogu päevakorda. Aga nagu me seda teame, et kui emotsioonid võimenduma hakkavad, siis meie-tunne on siin rahvusringhäälingu kõigi nende majade sees hästi tugev. Ja loomulikult koondatakse omade kaitsele. See omade kaitsemine teinekord viib välja nii kaugele, et paratamatult asi lõppeb pauguga, sest üks põhimõte, mida ma hoidsin ringhäälingu nõukogu esimehena, on see et ringhäälingu nõukogu ei tee teadlikult mitte ühtegi ebaseaduslikku otsust. Ja ka juhatuse esimehe lahti laskmiseks on seaduses kindlalt välja toodud, mille alusel võib lasta. Ja seal igal juhul ei ole sellist punkti, et ta on lahti lasknud keskastme juhil sest tegelikult juhatuse esimehel on õigus valida oma meeskonda. Ja ma saan aru, et samas meeskond tahab ise valida endale juhti. Aga paratamatult juhtimine käib teistpidi natukene. Ja sellest tuli see 2014. aasta probleem. Et kokku said jälle emotsionaalsed ootused, mida keerati natukene peale kogu aeg ja ratsionaalsed võimalused, võimalikkused, mida saab teha, mida tohib teha. Ega selline mõttelaad ei ole ju kuhugi kadunud selle pärast. Nii nagu poliitikud kirjutavad siselisti kirju, mis on tegelikult mõeldud ajakirjanduse vahendusel avalikkuse jaoks. Nii on ka rahvusringhääling see organisatsioon, mille töötajad aeg-ajalt kirjutavad kirju. ETV pluss on viimane näide. Nad kirjutasid ka kirja kõigi selliste kirjade juures jälle mina oma tausta pealt vaatan ja küsin, et aga mis see eesmärk on mida me loodame sellega saavutada ja kui eesmärk on lihtsalt see, et võtaks ja elaks ennast korraks välja, sellepärast et tegelikult see kiri ei muuda mitte midagi siis kas aeg-ajalt ei võiks lihtsalt võtta ja hingate sisse ja välja ja otsustada? Tülitsemine, sõdimine tülitsemise sõdimise pärast ei ole tegelikult seda väärt. Jah, mulle ka päris ei meeldi see lahendus, mis ETV plussi juures on tehtud. Aga ma tean seda, et kui see mulle ringhäälingu nõukogu liikmena ei meeldi, siis ringhäälingu nõukogu koosolek on see koht, kus on seda võimalik juhatusel öelda seejuures argumenteeritult, mis minu meelest on selle lahenduse nõrgad küljed. Ja Meie viimasel ringhäälingu nõukogu koosolekul mõtlesin, et minu meelest see lahendus, mis praegu on valitud ei ole kõige parem ja tõin põhjused välja. Ja nädal aega hiljem sain võtta ja vaadata seda vaikset noogutada ja öelda, et üht-teist on see kogemusi kandnud ka, et ma suudan näha seda, millised probleemid tekivad, sest minu ennustustes suur osa on juba täitunud, mida selline lahendus, nagu see tihti ehk sisuliselt juhatuse liige kureerib ühte kanalit, mis see kaasa võib tuua juba väikest viisi toobki. Siit võiks rääkida kogu ülejäänud saate veel, sest oma särk on ihule ikka kõige lähemal, aga ma arvan, et kuulajad ei annaks mulle andeks, kui ma ei küsiks su käest nagu, kuidas su tervis on? Mu tervis on selline, et ma viimastel nädalatel üldiselt olen öelnud, et mul läheb hästi, ikka küsitakse, et kuidas tervisega lood on. Aga nüüd ma olen mõelnud, et kui kaua me ikka lihtsalt hästi ütlen, et nüüd ma ütlen, et nüüd läheb stabiilselt ehk see hästi ei ole kuhugi kadunud. Võttis lihtsalt rääkides arvude keeles, et see ei ole Exceli tabel, et need kuulajad ei pea muretsema, et need on paar väga lihtsate arv, üks on see, et kui oma ravi tippajal ma võtsin päevas ütleme 13 tabletti nüüd ei olnud kõik erinevad, aga seal oli ikkagi mitut tüüpi tablette siis nüüd praegu ma võtan päevas kolm ehk minu omandatud oskus neelata seitse tabletti ühe lonksu veega on täiesti mahavisatud anne. Vahepeal juba mõtlesin vis tsirkusesse esinema minna, et siin olen mina siin tabletid, lonks veteltablette enam ei ole. Ja teine on see, et praegu mul on Eestis suuresti tänu sellele, et pojal on koolivaheaeg ja ikka tahaks Eestisse ka tulla. Ja siis ma vaatasin, et see langeb kuidagi nii lollisti, et muidu see arsti juures käimise sammu regulaarsus on olnud kord kuus. Vahepeal, tõsi küll, kui olid sellised kehvemad ajad, siis noh, praktiliselt iga päev käisin. Ääri-veeri, rääkisin arstiga, koolivaheaeg tuleb, et tahaks Eestisse minna, et viis kuus nädalat, et kas see oleks väga hull. Arst vaatas suurte silmadega otsa, ütles, et aga ega enne juuni lõppu ma ei tahagi teid nüüd näha. Selle koha pealt võib öelda, et nähtavasti nemad loodavad ka, et mul läheb stabiilselt. No ütleme siis siia arhiivi tarbeks ära, et 2000 seitsmeteistkümnenda aasta lõpus vähiravifond kingitud elu kogus sinu vähiravifinantseerimiseks peaaegu 2000-lt eraisikult ja ettevõtjalt annetusi selles summas, et sa said oma ravi Pariisis jätkata. Ta saada ravimeid, millest Eesti haigekassa keeldus neid rahastamast. Ja nagu ma aru saan, siis ravi on osutunud edukaks. Sa rääkisid oma haigusest üsna avameelselt. Miks sa tulid sellega avalikkusesse? Aitäh kõigepealt, esimene asi on see, et ma olen kõigile annetajatele hästi tänulik. Ja ma olen ka vähiravifondi asutaja Toivo Tänavsuule hästi tänulik. Naati reageerisid üsna kiiresti, praegu on ka see, seda raha mul tegelikult väga vaja ei ole läinud, sellepärast et Prantsusmaal on mul tänu abikaasale selline pereliikme erakindlustus mis katab päris suure osa nendest kulutustest, mis on Prantsusmaal tehtud. Ehk see vähiravifondi kogutud raha on natukene nagu puhver, sellepärast et mul abikaasa leping kehtib järgmise aasta juunini. Ja siis, kui seda ei pikendata, meil on Eestisse tagasitulek ja siis läheb seda raha tarvis. Mikspärast ma sellest avameelselt rääkisin, neid põhjuseid on mitu. Üks nendest põhjustest on see, et on niisugune kuidagi tunnetuse. Eesti meditsiinis on mingi süsteemne viga sees. Et see mudel haigekassa, arstid, patsiendid on niisugune, kus vähemalt patsiendid ja arstid ei ole rahul sellega, mis toimub. Ja see ei ole ka mingi eriline saladus, et kui on see haigekassa rahastus ette nähtud, siis kaks korda aastas, kui rahastusperiood lõpeb, siis ei saa nagu mingeid operatsiooni asju enam teha, sellepärast et raha on ära kulutatud. Siis tulevad sellised meditsiinis täiesti totrad mõisteid, mängu nagu kuluefektiivsus ja kõik muu selline on minu puhul võiks ka rääkida kuluefektiivsusest. Kui oleks jäänud selle Eesti kuluefektiivsuse peale siis tõenäoliselt oleks saates keegi teine, igal juhul mitte mina. Aga kuna seda kuluefektiivsust teises süsteemis ei mõõdeta niimoodi siis tuli välja, et tegelikult on võimalik küll inimene jalgadele tagasi panna ja kuna elu on edasi läinud, äkki peax võtme vaatama, seda ka ümber. Sellepärast mis on minu jaoks natukene totter. Igasuguseid Pope riistasid, võib näiteks osta. Põhja-Eesti regionaalhaigla näeb üliuhke, väljaseadmed on tutikad, kõik on jube hea. Aga mida Euroopa Liidu rahaga teha ei saa, on personali koolitamine mis tähendab seda, et riistad ju on, aga neid kasutada nii väga palju, kui seda vaja oleks, ei saa üks põhjus raha, teine põhjus on see, et pole ka neid inimesi, kelle peal teha. See on nüüd puhas mastaabiefekt. Pariisis on päris kindel, et seal on spetsialistidel kogu aeg praktikat ja seal ollakse ka rahvusvahelistes võrgustikes sees, näiteks kõik arstid, praktiliselt, kellega ma kokku puutusin räägivad korralikku inglise keelt vähemalt selle valdkonna raames, sellepärast et see on nende töökeel väljaspool oma haiglat. Kui nad on rahvusvahelises töörühmades muudes sellistes asjades sees siis nad peavad valdama seda praeguse hetke, ütleme siis ladina keelt. Kui meie siin Eestis tahame, et meie arstidel ka oleks võimalus saada kogemusi, siis järelikult peaks olema täiesti elementaarne see, et ka nemad on nendes rahvusvahelistes võrgustikes gruppides sees. Meil on väga tublisid ja väga häid arste. Ja meil on neid arste, kelle tiivad kannaksid rohkem. Aga neil ei ole seda võimalust oma tiibasid harjutada nii palju, kui neil vaja oleks. Ja see on üks asi jälle, mille kohta võiks öelda, et selle probleemiga võiks ju toimetada, sest ega meil inimesi juurde ei tule. Kui ma vaatan seda armimis, mul peas on, siis ma küsisin ühe Eesti nüüd juba pensionil olevat tippkirurgi Toomas Sullingu käest. Et mis te arvate, kas see on tehtud vaba käega või šablooni järgi? Ma ei tea, eks ole, mina magasin, sel ajal. Ta võttis ja vaatasid sellised lõiked tehakse kõik alati vaba käega, et seal pole mingit šablooni. Nüüd raadio pilti ei näita, aga saatejuht näeb enam sümmeetrilise emmata teelõiget, kui see, mis mul pähe on tehtud, ei ole naljalt võimalik teha. Ja siis ma küsisin, et aga kui palju peaks lõikama harjutama selleks, et oleks võimeline niimoodi tegema. Toomas Sulling võttis, vaatasin, ütles, et noh, 100 operatsiooni aastas peaks ikka tegema. Ja siis on see küsimus, et kuskohast Eestis võtta need 100 inimest, kellel seda operatsiooni vaja ei võtagi. Ja see on see, mida PERHi radioloogia doktor Indrek Oro, hästi sümpaatne inimene, väga hea arst võttis, ütles, et paratamatult meie arstid on õppimiskõveras maas sellest, mis on suurte keskuste arstidel. Ja nüüd ongi minu jaoks see küsimus, et kuidasmoodi aidata meie arstidele lõppimis kõverale ülespool natukene see aitab vähemalt pikendada elusid, kui mitte neid elusid päästa. Ma ütlesin, et oli mitu põhjust, miks ma sellest rääkisin, selline kõige lihtsam põhjus välja tuua, kui nüüd jätlased süsteem vajaks arendamist. Kõrvale oli see Toivo Tänavsuu, küsis, kas ma oleksin valmis rääkima ja kuna ma olen ise ju kommunikatsiooniinimene olnud. Ma saan Toivo Tänavsuust aru, et kui vähiravifond toetab kedagi, kes on ühiskonnast natukenegi rohkem tuntud kui inimene, keda keegi ei tunne peale tema oma sõprade-sugulaste ja kolleegide need, siis see aitab kaasa. Ikka selleks, et teadvustada seda, et vähiravifond on olemas, seal on vabatahtlikud, kes teevad suurepärast tööd ja need päriselt aitavaid inimesi, sest vähiravifond ei vaata kuluefektiivsust vaid vähiravifond vaatab seda, et inimene oleks oma pere jaoks olemas võimalikult kaua. Et inimene saaks tööd teha võimalikult kaua. Ta vaatab sellisel inimlikul tasandil. Et see kolmas põhjus on see, et ma olen näinud kuidasmoodi, inimesed kipuvad veidi nagu häbenema seda, kui neil vähk on. Et see oleks nagu inimese enda viga. Võib-olla mul on selle võrra lihtsam, et mul on kopsuvähki, ma ei ole elus mitte ühtegi suitsu teinud. Ehk võttes ja vaadates seda, kuidas öeldakse, 90 protsenti kopsuvähiennetuses on see, ärge suitsetage, jätke suitsetamine maha. Siis ma mõtlesin juba, et nende ennetada enam ei anna, et muidu teeks kaks suitsu ära, siis jätaks suitsetamise jälle maha, et siis oleks nagu peaaegu terve juba. See nüüd ironiseerimine, juhul kui keegi aru ei saanud. Kui on neid rohkem kui võtavad ja räägivad, et tegelikult on vähki meie ümber hästi palju praegu. Et see on ülilevinud, haigus, levinum, kui meile meeldib seda tunnistada. Ja see suures osas ei ole inimeste enda süü, et nad selle endale kraesse on saanud siis kindel on ka lihtsam, et kui poleks rääkinud, siis jube tüütu oleks praegu keegi vaatab jälle. Mul oli otsa vaadates kohe näha, kui mütsi peas ei ole, et kuule, sul on midagi tehtud või siis hakka seletama seda, praegu on niimoodi, et ei pea seletama, et pigem küsitakse, et kuidas sul läheb, mitte kuule, mis su peaga juhtus, et siis võte hakata rääkima, et kuna mul on kopsuvähk, siis mul opereeriti aju? Natukene nagu veider. Rõõmustame siinkohal selle üle, et väike Annabel, kellele vähiravifond kogus raha, samal ajal kui Sinulegi, et ta on terve ja haiglast välja kirjutatud ja ta on ravinud eesti arstid Jah, nagu ma ütlen, Eestis on väga häid arste, kes teevad väga hästi seda tööd mida nad on õppinud tegema, mis on neile hingelähedane ja millesse nad suhtuvad pühendumusega. Ja aeg-ajalt ikka viskab selliseid ütleme, apsakaid või näpukaid sisse. Eestis mul ei leitud üles, mis mutatsioon see täpselt on, mida peaks ravima. Pariisis leiti ja tänu sellele on mu tervis praegu stabiilne. Ühesõnaga, te korraldasite oma pereelu niimoodi irte, sinu abikaasa Annika Uudelepp jättis oma töö siin mõttekoja Praxise juhina. Ta kandideeris ühe rahvusvahelise organisatsiooni koosseisu Prantsusmaal, te kolisite sinna? Sa said sealsesse ravisüsteemi, said eduka ravi. Mina teie pereelu ei tunne, aga mulle tundub, et kõige parem asi, mis sinuga elus üldse on juhtunud, on sinu abikaasani. Nii ei ole võimalik järjestada nõnda, et keegi ei solvuks. Aga loomulikult ma olen talle hästi-hästi tänulik, sellepärast et kõigepealt jälle üks väike täpsustus, et seda praksise juhtimist ei jätnud maha mitte minu pärast vaid ta oli Praxise juhatuse liikme koha pealt juba tükk aega läinud seoses meie tütre sünniga. Sest Eesti seadused on sellised, et kui sa oled juhatuse liige, siis sul ei ole võimalik sealt p kaardi pealt ära saada isegi sellisel juhul, kui seal lähed vanemapuhkusele vaid juhatuse liikmena, sinu vastutus kestab edasi ja see on täiesti elementaarne asi, et juhul, kui sa sisulise otsustamise juures ei ole siis olla teadmatu vastutaja on vastutustundetu. Ehk. Mu abikaasa kirjutas lahkumisavalduse juhatuse liikme koha pealt ja oligi lapsega kodus, ütleme täiskohaga ema. Loomulikult natukene selles tema otsuses, et võtte kandideerida välismaale oli kõike seda mõõdet sees. Et võib-olla läheb mul vaja sellist ravi, kus on rohkem kogemust, aga tuli välja, et läkski loomulikult ka see, et Annikale oli vaja eneseteostust, ka. Ta on ka haldusjuhtimise lõpetanud krimite Tallinna Tehnikaülikoolis vaid Tallinna Ülikoolis. Ja selles mõttes ametnikuna käis ta juba noorena selle ametnikukarjääri lõpuni välja viktoriiniküsimus, et kes on läbi aegade Eesti kõige nooremministeeriumi kantsler ja vastus on Annika Uudelepp, et enam nooremat ei ole olnud. Nooremaid ministreid on küll olnud, aga kantslerit ei ole. Ja kui rääkida Praxisest, siis ta hakkas praksist juhtima, kui oli aasta 2008 majanduskriis. Ja Praxis oli üks väheseid raha teenivaid organisatsioone sihtasutusena kes kasvas ja laienes läbi terve majanduskriisi, kuni sellest sai üks Ida-Euroopa edukamaid mõttekodasid. See näitab seda, et Annika oskad juhtida, ta teab, mis ta teeb ja tal on see haldusjuhi taust taga, ehk ta võtab, vaatad tulevikku ja vaatab suuremaid asju. Aga Eestis karjäärivõimalused said nagu otsa, et ta käis ka erasektorist läbi, tuli üks tulev asutajatest ja tuleb on toonud muutusi sellepärast et ega muidu ei oleks pangad hakanud oma haldustasusid muutma pensionifondide juures. Aga kuna paistis, et inimesed testimismassiliselt hakkasid tulevasse minema, siis mis pankadel üle jäi? See ongi see küsimus siis, et aga mis sa siin Eestis edasi teed. Nüüd olles OECD-s vanemnõunik viies demokraatiat Balkanile tema piirkonnaks on Balkan siis seal on see võimalus võtta ja anda kogemust edasi õpetada, toimetada, teha, ehk on ka väga hea professionaalne perspektiive, mida teha nii, et seal kaks mõõdet juures üks eneseteostus, teine on see, et aga pere pärast äkki abikaasal on vaja sinna võid panna selliseid, kui strateegiline liin on paigas, siis neid väikseid tehnilisemaid asju nagu näiteks see, et lapsed õpivad prantsuse keele ära selle ühe talvega, mõlemad lapsed minu meelest saavad prantsuse keelest paremini aru ja vanem räägib seda rohkem kui mina mis on ilmselge boonus. Inglise keel õpivad nad ära niikuinii. Varem või hiljem, kus sa näed, kus su lapsed on 20 aasta pärast. Nähes natukene oma poja iseloomu, siis juhul, kui see tema jäärapäisus ja sõnaseadmise oskus võime pidada läbirääkimisi niimoodi, et ta suudab kogu aeg pakkuda välja uusi lahenduse varianti, üks talle kasulikum kui teine siis arvatavasti on ta edukas. Ning võttes ja nähes seda, kuivõrd sarnane mu tütar on oma vanaemale, kellel on selline meeletu kelmikas karisma veel ka üsna vanas eas juures siis mai muretsema laste tuleviku pärast, küll nemad hakkama saavad. Loodetavasti nad saavad nii palju hakkama, et nad saavad ise valida, kus pool nad on. Kõige lõpuks palju õnne presidendi auraha puhul, kui tähtis see sulanud. Aitäh ja see presidendilt saadud teenetemärk. Tore, et on inimesi, kelle meelest mul on tee neid, mis on märkimisväärsed. Ikka on hea meel. Aitäh intervjuu eest agu ja mingi usul edaspidigi hästi, aina tõusvas joones. Aitäh kuulmiseni.