Ja tõepoolest, tere hommikust, taas 10 ja 10 kell ja jutuma puuma tunni aja jooksul, nüüd ju nii, Marko Reikop ja täna on mul külas Jaan Leppik. Või siis Sakarja Lepik, kes on õigeusu preester, muusik, näitleja, meedia ning ühiskonnategelane, ütleb Vikipeedia. Lisaks klassikaraadio hommikukava talitaja saadete autor, Eestimaa looduse fondi ja hooliva Eesti sihtasutuse liige, laulja ja nüüd ka kirjanik, tema esimene raamat ilmus nädal tagasi. Keeruline saab olema sinu kutsunud nii palju ameteid, aga täna kolmandal advendil. Me räägime sinuga kõige rohkem, ma arvan ise, kui õigeusu preester, kes sa siis oled, oled sa Jaaniot, lepik või otsas? No ma olen mõlemad muidugi selles mõttes, et Jaan on nimi, mis on mulle antud mu isa ja ema poolt. Ja võib-olla Jaan Leppiku taga on peidus rohkem minu nii-öelda. Maised iseloomujooned kaarjas Lepik on mu vaimuliku nimi ja, ja see, sellel on teatud märkimisväärne tähendus. Sellepärast et kui preestri pühitsusega võitjaakoni pühitsusega õieti ma selle nime sain, siis siis sellel on väga-väga pikk lugu, miks sa minu juurde niimoodi jõudis? Aga see pidi niimoodi minema. Nii et kui sulle Sakaris lepik öelda, siis see on täitsa okei, kas väga, väga, väga õigesti inimesed suhtlevad, suhtuvad sellesse kuidagi kahetiselt või sa oled avalikkuses tegelikult tuntud inimene ja eluaeg olnud tuntud, saad ka riigikogu liige olnud tuntud Jaan Leppiku nimel, nüüd äkki Sakarjas lepekas, inimesed nagu imestavad selle üle ka, vaatavad, et mis suga juhtunud? Ma tahan, ma arvan, kindlasti imestavad, ma arvan, et on suur suur hulk inimesi, kes arvab, et, et mul on näiteks lõhestunud isiksus, eks ju. Et psühholoogid võiksid, võiksid nagu võtta pisut istumisaega ja siis mõtis kella selle üle. Aga mul ei ole sellega probleeme. Ja nüüd Lepik on lihtsalt nimi, mille all inimesed mind tunnevad juba pikemat aega. Aga minu pressi nimi kaarjas on mul kõigest ju kolm aastat. Et pole viga, harjuvad ära, tundub mulle ja mitte ainult mulle või teistele väga ilmaliku ilmaliku inimese inimesena koos olla nagu otsa vaata sinuga juttu puhun siis sinu selline usuline taust nagu ei pääsegi pääsegi välja. Mulle ei meeldi ja ei ole kunagi meeldinud mingisugused sellised klišeelikult välised vormid, millena või mille all nagu tuntakse kindlasti ära, et tema on kindlasti pastor või tema on kindlasti vaimulik. Mulle meeldib olla selline, nagu taevaisa mind loonud on. Ja eriti mulle ei meeldi inimestega suheldes kasutada mingisuguseid pastorlikke nooti või, või võtta mingisugune selline vaimulikus seisund. Tähtis, kui tähtis ja kõmisev ja, ja pikad rõhutatud fraasi lõpud ja nii edasi ja, ja küsimusi esitada ka sellise väga võimsa ja targa mehe sõnu kasutades või lausestust kasutades. Ma olen lihtne maapoiss ja ma kasutan lihtsalt keeltest, et vastasel juhul ma arvan, et inimesed ei mõista mind nii, nagu ma seda sooviksin. Samas välimuselt ma ootan, sa hakkad õigeusu preester rohkem lähenema, lähenema sa oled kasvatanud pikad juuksed, mida traditsioonilised võib õigeusu kirikutes kohata ja habe on sul ka, mis ka käib nagu õigeusu selliste väliste šõuelement postide juurde. Noh, show-elemendid nad loomulikult ei ole. Juuksekasv ja habemekasv, need on olnud mul sellest ajast saati, mil mehepoegadel karvakasv nagu vohama hakkab ja Ma olen oma kogu oma pika elu jooksul tähele pannud seda, et et kui nagu lõug päriselt paljaks ajada, siis see tekitab mulle kohutavalt palju tüli. Ma pigem nagu piir on oma habeti oma juukseid, aga et noh, nagu päriks päris nudiks ajada, see lihtsalt ei ole minu moodi. Ja ega rohkem sellele vastuseid ei olegi, see ei ole kuidagi seotud õigeusu kirikuga on väga paljudel inimestel kindlasti seotud õigeusu kiriku traditsiooniga see, et hoitakse, mehed, hoiavad pikad juuksed ja pikad habemed aga see on üldiselt Monastlik ehk siis mumpluse traditsioon. Ja, ja see on muutluse traditsioonist ilmalikku ellu üle kandunud. Mis päriselt selle taga on, seda ei tea isegi mina mitte. Mis selle õigeusuga on, inimesi ei saa üldse sellest midagi aru, ma arvan, täiesti õigustatud on küsimus, miks üks eestlane on üldse õigeusklik, tegelikult õigeusk võrdub Eestis vene usuga. Kuigi õigeusk ei tähenda tingimata ja ei tähendab suust mitte vene oskaga, ava eestlase, ärgu ütled õigeusklik, siis ta arvab, et vene usku, et sellega üldse on noh, ütleme niimoodi, et Vene õigeusk on, on, on Eestis suutnud. Tekitada sellise oma näo, mille alusel siis ka Eesti oma õigeusk on inimeste keeles inimeste meeles muutunud vene usuks, mida ta kahtlemata ei ole. Sellepärast et kui kui jälgida Eesti õigeusu traditsiooni ja kus on Eestis kõige rohkem kõige tugevam õigluse traditsioon setomaal, Kihnus, Pärnumaal ja ja saartel siis sealsetes õiguse kommetes on küll. Olen mina küll täheldanud palju rohkem bütsantsi kombeid, ehk siis Kreeka, Küprose ja Väike-Aasiast pärit kombeid kui vene kombeid. Noh, see on ajalooline tõsiasi, et 1945. aastal Vene õigeusu kirik sisuliselt Sisuliselt nagu hakkas haldama Eesti õigeusu kirikut seoses Nõukogude Liidu okupatsiooniga ja sellega Eesti õigeusu oma kiriku eksistents pandi aastakümneteks kinni. Aga me kõik tunnetame ja osaliselt on see ka ajalooliselt niimoodi, et, et õigeusk Eestisse tuli hoopistükkis Bütsantsi keisririigist ja mitte ei ole see seotud niinimetatud emakese Venemaaga, nii et põhimõtteliselt patriarh Aleksius, teise teise surm ja Apostlik-Õigeusu kirik, need ei ole kuidagi omavahel seotud, nad on vägagi omavahel seotud ja miks sellepärast et patriarh Aleksius teine ristiti ja salviti Eesti Apostlik-Õigeusu kirikule. Sa oled asjad nüüd liiga keeruliseks, aga põhimõtteliselt tema ei ole selle Eesti õigeusu kiriku peas? Kindlasti mitte, ta on vene õigeusu kiriku pea olnud. Samas täna on kolmas advent kristlikus maailmas me teame, et Vene õigeusklikud tähistavad seal kaks nädalat hiljem, aga aga Eesti Apostlik-Õigeusuõigust tähistamisega tänane põhimõtteliselt täna on kolmas advent ka sinu jaoks. Ja põhimõtteliselt küll, kuigi me iseenesest advendipühapäevadest kui sellistest ei räägi, et õigeusu kirikus on on juba enne advendiaega alanud jõulupaast. Me elame läbi jõulu paastu ja täna on Eesti õigeusu kirikutes meenutatakse meie esivanemaid. Tänan pühade esivanemate pühapäev. Et meil on sellised rõhuasetused natukene teistsugune. Täna jus lääne kiriku me juttu ajama, siin on kell on just 10 ja see on põhiline siniliturgia aeg õigeusu kirikutes, kui tõsiselt sa seda paastu võtad, kas, kas sellised välised usumärgid väline, selline usuelu, kas sa järgid seal täpselt, on sul ka baas, tähendab, sa tahad sa tõesti lihas ja praegu? Noh, see on niimoodi, et, et ma olen alati püüdnud järgida suurt paastumise, eelneb ülestõusmispühadele. Inimene on inimene ja tal on oma oma rangemad ja mitte nii ranged ajad. Ja, ja kui, kui ta kloostri elanik, siis ta kahtlemata järgib kõiki päästa. Aga mina ei saa seda teha ka päris mitmetel põhjustel, mis on seotud minu tervisega, nii et et. Suurel paastul ma kindlasti taastun ja, ja ma püüan paastuda ka tegelikult väiksematel paastudel nagu jõulupaast, apostlite past või jumalasünnitaja paavst. Aga ma ei saa öelda, et ma alati suudaksin seda järgida. Kristusega on nagu lihtne ka selles mõttes, et Kristus on teatavasti andesta jumalat kui, kui väga palju. Kui pärast kahetsed seda, et liha sõid, siis, siis, siis pole midagi hullu, siis peaks patud või siis peaks andeks saama selle, selle veaoja kindlasti selles mõttes ei olegi nii suur matkamist. No see ei ole, kui, kui inimesele muutub miski mingisugune, seda kutsutakse abstinent abstinentsiks eksis millestki loobumine, kui inimesele saab, on asi eesmärgiks omaette, vormiliselt tähtsamalt, vormiliselt tähtsamalt tähtsamaks kui sisu, siis on selle inimesega midagi lahti, siis ta peaks nagu oma väärtushinnangud ümber reastama. No kui sa nii palju mõtled, kui sa oled selline usuuurija ja mõtleja, siis siis jumala olemasolus, ma kujutan ette, et sa oma elu jooksul oled kahelnud küll rohkem kui ühe korra. No ma arvan, et ei ole sellist inimest, kes, kes ei oleks seda teinud. Ja siis ma tahaksin seda inimest näha hea meelega. Et selliseid kahtlusi tuleb sellistel hetkedel või sellistes sellistel aegadel, kui inimene oma vaimses arengus teeb läbi mingisugust stagnatsiooni või tal on mingisugune Eriline nõrkusehetk mitte füüsiliselt vaid, vaid vaimses mõttes siis selline mõte või võib tal vilksti läbi käia, mitte ta, mitte et see mõte teda kogu aeg painaks. Ja et tal oleks kogu aeg mingisugune dilemma. Ei, seda kindlasti mitte, aga see mõte kindlasti käib läbi nii nagu nii nagu iga normaalne inimene mõtleb nädalas surma peale paar-kolm korda. Milleks on vaja kiriku juures kõike seda kino, mida tegelikult kirjutlus tehakse? Jeesus ise isiklikult ei rääkinud sellest suurt midagi, ta ei palunud kuskil kellelgi selliseid pühakodasid suuri kirikuid ehitada. Ta ei palunud sellist suurt risti kaela riputada ja ei palunud torbik mütse pähe panna. Ei palunud halleluuja talle laulda ta ei, ta ei ole, sest kunagi mitte midagi rääkinud, see kõik inimeste väljamõeldis. Ta kuuldakse, kino tehakse. Kristus on siia maailma kiriku osutanud. See, milliseks kirik on kujunenud läbi. Nii-öelda inimhingede omavahelise läbisaamise läbi olu suhete läbi ajaloo. See lihtsalt on sellisena siia siiamaani välja jõudnud. Ma olen kaugel sellest, et et Kristus on keegi, kes nagu suur väejuht või marssal kes peaks nagu inimesi suunama, tegema ühte, teist ja kolmandat. Ei Kristuse ülesanne oli inimesi ja inimeste otsustusvõimet vabastada seaduste või õigusliku mõtlemise kütkest, mida oli tekitanud vana testamendi periood. Ja selle võrra anti inimestele vaba valik otsustada asjade üle, väärtustada asju. Kristus ise tõi. Tõi maale inimestele täiesti selge, väga radikaalse ja samas järgimist võimaldava väärtuste süsteemi. Inimesed, olge head. Te olete väga erinevalt siin maailma peal, aga te võite valida, kas elada nii või elada nii või elada nii, mina pakun teile elada nii. Ja seda elu on võimalik elada olles kiriku kaudu minuga seotud ja läbi sellise minu radikaalse surma ja surma võitmise ülestõusmise läbi. See, milliseks on muutunud kirik oma väliselt vormilt. Ma arvan, et et kui ma, kui ma olen usklik inimene, siis siis kõik asjad maa peal mida oma mõtestatult teen, on minu jaoks eesmärgipärased ja kui ma teen neid eesmärgipäraselt ja mõtestatult, siis usun maad, et see on tehtud õigesti ja sellega ma olen täitnud oma oma ülesande nii palju, kuni mul eluaastaid on antud. See on nagu see on nagu põhiline asi ja see, et kas, kas, kas kiriku kuppel on sibul või mitte, see ei olegi nii tähtis. Arusaadav Kristus oli omal ajal väga moodne mees või ta rääkis nii ultramoodsat jutufilosoofiat isegi tänapäeval kui mõnesid Kristuse sõnu meenutada, siis nad isegi tänapäeval mõjuvad sama moodsalt, et väga paljudel inimestel või mis väga palju enamikul meist on raske tema sõnade järgi tegelikult talitada võttes kas või ainult see, et kui keegi sulle halba teeb, keerama, teine põske, põsk samuti ette, kui keegi sind lööb, et moodne, et selle järgi käituda, see on sellega toime tulemine on väga raske, et mitte öelda võimatu. Selle jaoks ongi tegelikult vaja vaimulikke, kes kes tegelevad kogu selle valdkonnaga väga sügavuti ja õpivad seda, et kuidas, kuidas selgitada? Kristuse sõnu kaasajal näiteks põse ette keeramise lugu noh, kui ma nüüd selgitaksin selle kaasaja mõistes lahti, et mida see siis nagu tähendaks, siis see kindlasti ei tähenda seda, et, et kui sulle virutatakseks korraliku vabadus või surnuks peksta jah, et lase, lase siis noh, nagu lase lase ennast lõpp lõpuni ära ära tampida. Põse ettekeeramine tähendab seda, et ära vasta oma vaene ajale või oma vihkajale samasuguste vahenditega. Ega see ei tee seda vähem moodsaks ka, see on väga raske kindlasti. Kas see on väga radikaalne ja noh, tihti on ju see, et selline viha või äng on kurgusid ikkagi, et noh, nagu esimene esimene reaktsioon on see, et ta annaks talle ka täiega, eks ole, või või kui keegi on mulle jala ette pannud nii-öelda piltlikus mõttes keeranud mulle ühe korraliku käru kokku, et siis noh, et nüüd ma siis Haun mingisugune kuu aega ja mõtlen, kuidas talle täpselt samasugust käru keerata, et see on see, mida Kristus ei soovinud kahtlemata. No sa oled preester preestriks saada, preestriametit pidada, see ei ole niisama lihtne, see ei ole üks tavaline amet selles mõttes, et, et sa võid küll preestriks õppida ka, et ekstraametit pidada, et usutav selles olla. Et teised sind usuksite ise usuksid, peab olema selline mingisugune vaimne kogemus, mingisugune kirgastumine või mingisugune muutumine sinu sees oled sa ise sellist jumala Kristuse, ma ei tea, kelle iganes tõelist lähedalolu tundnud oled, sa tundub tõesti, sa saad aru, ta on olemas, eksisteerib, et see asi, mis ajad on õige. Jah, olen küll. Ma olen kaugel sellest, et arvata, et, et inimene peaks vaimulikuna töötama lihtsalt sellepärast, et leiba teenida. Vaimuliku amet on kutsumus ja vaimuliku ameti erinevaid tahke. Ongi väga raske selgitada, mida kõik sa tegelikult peaksid. Peaksid nagu püüdma, teada saada või, või mille, mille järele janunevad? Seal on, seal on väga-väga palju väikeseid nüansse, aga, aga kindlasti ei ole vaimulik amet selline, et et tuli mõte pähe, et lähen, lähen, õpin preestriks. Õige, töötan preestrina? Ei, seda kindlasti mitte. Sul peab olema tahtmine kuulata ja suhelda inimesega. Sul peab olema tahtmine olla siiras. Sa pead olema kindlasti selline inimene, kes ei ehita enda ümber mingisugust mingisugust sellist vormilist, klassi, mille tagant su hing ise välja ei paista. Sul peab olema, sul peab olema empaatia selleks, et inimesi mõista ka siis, kui inimesed, inimeste probleemid võivad sulle tunduda selle maailmaeetika esteetika taustal täiesti väga hullud ekstraordinaarset, koledad ja jõledad. Sa pead oskama ja tahtma. Võta inimest vastu sellisena, nagu ta on. Ja tegelikult panema selle vastuvõtlikkuse sisse kõik, mis sinus on, vaid ma tahaks, selle kogemus oli ikkagi tagasi tulla, missugune, missugune see kogemus sinu jaoks oli? No see on üks selline selline väga intiimne kogemus, mis ma ei kujuta seda üldse muud moodi ette, kui sa ei oleksid. Jah, see toimus Nõukogude sõjaväes Saksamaal. Sõjaväeosas, kus mina teenisin see oli ehitusväeosa. Selle päevasel kõrval asus tankipolk ja seal tankipolgus oli mul kolm leedulasest sõpra, neist kaks tükki. Kaksikud vennad. Ja oli mingisugune järjekordne õppus, ma käisin nende nendega väga, väga hästi läbi. Nad olid heas mõttes katoliiklased. Nii nagu leedulased enamuses. Ja mina, mina ei teadnud kristlusest suurt mitte midagi. Või noh, teadsin mõningaid asju, aga, aga, aga ma ei teadvustanud endale. Ja ja ühtede ühtede õppuste käigus oli nende ülesanne asetada tankidele valmis. Neid objekte või neid sihtmärke, mida siis tankid mürskudega tulistasid. Ja seda tuld juhtis mingisugune ohvitser, minu meelest oli see leitnant Kasahstanist kes siis pidi tõstma vastavalt punase või valge lipu, et kui on valge lüpsis võis tuld anda ja kui punane lipp siis keegi ei tohtinud tulistada. Sellepärast et pandi paika neid, neid tahvleid seal. Ja, ja need kaks venda siis panid ühte tahvlit ja hooletu olete Kasahstani ohvitser, tõmbas valge lipu ülesse ja noh, loomulikult üks tank tähendab, tabas täpselt 10-sse. Sündmus, kus ma, kus ma kaotasin kaks parimat sõpra olukorras, kus ma ise olin noh, nii-öelda nõukogude armee, mis on jabur jabura psühholoogia fooniga. Noh, sa pead elama täiesti teistsugustes oludes kui oma kodus kus sul on vaba tahe, mida sa saad alati kasutada ja nii edasi seal, kus sa oled nii-öelda käsualune Kaotada kaks väga lähedast sõpra ühel hetkel. Ja mitte selle tõttu, et nad ise oleksid süüdi vaid selle tõttu, et keegi on teist, absoluutselt ükskõikne. See, see tegelikult pööras mu maailmapildi teistsuguseks, ma. Vot sel hetkel oli selline äratundmine, et et kui kiiresti ja inim mõttetuse tulemusena võib inimelu lõppeda. Et ei ole niimoodi, et elad pikalt ja siis võib-olla põed mingi paar kuud ja siis lahkud siit ilmast, eks ole. Vaid lihtsalt niisama kui Kerge on inimlik hooletus või selline inimlik mõttetus ja siis sa mõtled, et mis olen, see inimene üldse on. Ja nii selliste arutluste tulemusena sisse võttis aega, aga nende arutluste tulemusena ma arvan, olen ma praegu see, kes ma olen. No see oli märguanne sulle ilmselt võidaks, saadab võib-olla olisi, märg, miks jumal annab märku selliste mille vahenditega seal põhiline süüdistus, mida, mida meie kristlikule jumalale kõige rohkem esitatakse, on just nimelt see, miks ta laseb sellel kõigel paljul halval sündida, kui ta on jumal, kui ta võiks seda kõike kontrollida, on üks põhiline argument tegelikult mittekristlane olla ja öelda, et mis jama see toimub, mis pull see toimub, ta näeb seda kõike ja ta ei tee mitte midagi, ta laseb sellel sündida. Inimene on selles mõttes üpris väike olend. Et inimene ei näe maailma tervikut ega ei näe seda, mis, mis toimub igal pool maailmas. Inimene ei suuda näha kõikide maailma asjade seoseid mis ulatuvad lõpuks temani välja ja selleni välja, miks keegi, millisel hetkel peab sellest maailmast lahkuma. Kui Meie inimeste jaoks eriti siin õhtumaal on surm, midagi, mis on väga koledat ja elu, midagi, mis on lustimist väärt siis on tekkinud elust ja surmast selline pilt, et elu on üks asi ja surm on teine asi. Inimesed on lakanud nägema nägemast asju tervikus. Et elu ja surm on tegelikult ühe sama protsessi osad. Ja nad on lahutamatult omavahel seotud, sest sellest hetkest, kui inimene sünnib materiaalses sihusse teab ta, et ta ka sellest materiaalsest ihust üks kord lahkub. Ma saan aru, ma saan aru, sa viitad kätte, et, et see on üks seal üks kindel tervik. Jaa, jaa. Jaa. Noh. Mida hea olulisemaks muutub Eesti näiteks. Seda suuremaks probleem käriseb. Kui kunagi ennevanasti Oma pere oma lahkunud pesi saunas puhtaks. Praegu teeb seda matusefirma ja inimene on surmast ja surma hetkest ja surma tegelikkusest viidud nii kaugele, et ta hakkab seda nägema kui mingisugust hirmsat koletist. Ja seetõttu valmistab see talle ängi, et et noh, kui, kui kui Rootsis on näiteks asi juba jõudnud nii kaugele, et, et et keegi vanaema, eks ole, kes on hai, viiakse haiglasse ära ja siis ja siis teda nähakse matusepäeval korra. Eks ju. Omaksed vaatavad ahah, on küll vanaema ja kogu lugu tegelikult surma tõelisusega ei ole sellel mitte mingisugust pistmist enam. Eestlastele õnneks veel on sellepärast et eestlased on kogenud sõdu ja nad on surmaga harjunud veel on, aga varsti ei ole, see läheb õige pea muidugi kristlik kirik samas õpetab pigem seda, et jah, et kannata siin elus elase võimalikult tagasihoidlikult vagalt. Et peale seda saad sa selles elus, mis kestab sul igavesti. Kõik selle lõbu ja inimestel on raske seda, seda nõuannet nagu silmas pidada, siis nad teavad, see elu siin on tõeliselt olemas. Juhtus selline väike apsakas, et seda järgnevat elu, mis võib tulla, äkki ei olegi olemas, see on väga hea, et sa kirjeldasid seda sellisel moel, sest väga paljud inimesed tõesti näevad seda niimoodi, et et lusti. Me võtame igast igast minutist igast sekundist. Õigeusu kirik ütleb selle peale väga selgelt. Elage mõtestatud elu ja teil ei ole kunagi rõõm rõõmustega lustist puudu. Ega siis inimest ei saa, ega inimene siin ilmas ei pea olema selline kahk ja kannatava näoga niisugune noh, kogu oma elu elama sellises hängis ja hädas lootuses, et teisel pool on kõik rõõmus, kõik on ilus ja kõik on vägev ja sa saad kõike kuhjaga ja nii edasi ja nii edasi. Siia maailma on inimene loodud rõõmustama ja kurvastama. Nii et tal on siin omad rõõmud, ta võib täiesti vabalt neid tunda ja kogeda. Mitte mingisugust probleemi ei ole, peaasi on see, et ta teaks, mida ta teeb ja ta mõtleks läbi, mida ta teeb. Et ta teeks mõtlematuid tegusid. Et ta ei teeks, ta ei raiskaks oma oma oma tiksuvaid minuteid, tühja vaid, et tal oleks Igav asjal, mida ta siin ilmas teeks, oleks oma eesmärgipärasus ja siis ei ole lustile rõõmul küll piire. Kuulame vahepeal muusikat. Me oleme järjest pikalt rääkinud, sa ise oled muusikat siia valinud, mis Palamine kõlab. Esimesena saab meil selline Liibanoni multiinstrumentalist nagu Dufik for ruk, kes mängib suurepäraselt saksofoni ja uudi. Tema on selline mees kellelegi uudis, sihuke pill on. Ja selline pill nagu lauto idamaades ja tema on selline mees, kes on suutnud kokku panna rahvamuusika, araabia rahvamuusika, džässi ja elektroonilise piidi. Kuulame, vaatame, mis välja tulid. 10 ja 41 on kell, me jätkame juttu Jaaniat lepinguga preester nimega Sakarjas. Lepikuga räägime usu teemadel, võib siiamaani oleme kodu teemadel rääkinud, veel jätkaks natukene sellel teemal luterlane ja, ja tuli muutsid oma usku. Läksid luterlasest üle õigeusklikuks, miks ja kuidas see käib? Sellel on pikk, kui lugu seda enne läheks jumalapäike looja, kui ma jõuaksin sellega lõpule selles mõttes, et ma ka kirjutasin sellest lähemalt kohe pärast seda, kui ma seda tegin ajalehes Eesti Ekspress ja ja seda on võimalik ka sellest lehest lugeda. Aga, aga lühidalt, aga lühidalt minu jaoks said minu vaimulikus arengus määrava tähtsuse kiriku sakramendid neidel luterlikus kirikus, kus kaks ehk siis neid on üpris vähe. Ja jaa, jaa, see oligi põhiline põhjus. Sacramento on põhimõtteliselt need toimingud, mida kirikus siis tehakse, jah, usulikud, usulikud riituse ja mitte kõik ei ole sakramendid, matus või, või, või, või hingepalve või sellised asjad ei ole sakramendi taga. Aga neid on õigeusu kirikus seitse. Ja ja minu jaoks minu arengus muutus nende vastuvõtmine ja vajadus neid saada nii tugevaks, et, et mis need siis täpsemalt olid, mis need luterlaste sakramendid on ristimine ja ristimine ja armulaud. Ja õigeusu kirikus on selleks kahtlemata abielu. Ja siis on ristimisega koos käib, eks ole, salvimine kiriku liikmeks, mis on hästi hästi hästi vana ja jaa jaa. Noh, ütleme kiriku liikmeks olemiseks ainuvajalik. Haigete võitmine ja nii edasi. Sakramentaalne elu on õigeusu kirikus väga sügav ja väga iidne. Ja mulle muutus luterlik keskkond natukene liiga ratsionalistlikuks või või liiga mõistusepäraseks. Aga minu meelest jumala asjad on salajased, mitte mõistusepärased. Nii et osa asju on sellised, mida ei saagi selgeks rääkida, ei saa, toimib ja jääbki, jääbki selgeks rääkimata ja peabki salvimine võimelisega kummalisi asju, mis need üldse on, mis, mis ristimis salvimine tähendab üldse, sa oled ise ka salvitud? Ma olen küll. See tähendab Pilseldas meil, millega mul on see meeles selgelt Erryga mürriga pindsaldatakse ja see on, kuulan nii palju. Teadmiseks, et ma tõepoolest olen ka ise õigeusu kirikus ristitud tõepoolest jah, see on. See on inimesega kinnitamine kogudusel koguduse liikmeks ja, ja talle nagunii-öelda usu pitseri andmine. Ka seda tuleb väga pikalt selgitada, et, et seda ei saa lühikeste lühikeste lühilausetega kiiresti kuulajale öelda, samas on see kõik selline voo, selline nõiduse värk on sealjuures, et inimestele see asi meeldib, kuskil küünal põleb ja ja siis riston kaelas ja siis kirikus selline salapärane õhkkond ja keegi pintselda mingi mürri ja viirukiviirukit, tõesti, suitsu tahetakse kõik, ma arvan, et et salajased asjad siin maailmas tingivad sellise inimestes sellise salajase tunde. Oleks oleks ju ka imelik mõelda, et et salajased asjad oleksid sellised igapäevased tarbijad, tarbija, Likud või tarbijamentaliteedist läbistatud asjad. Ei, ei, need asjad niimoodi käi. Salajased asjad tekitavad salajase meeleolu, aga see, et, et kirikus on viiruk ja küünlad ning kõigil on oma ajalooliselt välja kujunenud nii sümboolne kui sisuline koht. Ja selleks tuleb päris päris palju paljusid raamatuid lihtsalt huvi pärast läbi lugeda, et miks see on nii tunnistajast Arusaadav. No sama palvetamine käib ka kiriku juurde, kui, kui oluline õiguslikule seesama palvetamine on väga oluline. Palvetamine on inimese täiesti loomulik väljendusvorm. Kui, kui inimene on ikkagi väga sügavalt liigutatud millestki, on see siis on see siis valu või viha või rõõm siis siis tegelikult tema hing pulbitseb palvest. Kui tal on valu, siis ta tahab sellest lahti saada, kui ta on rõõm, siis ta siis ta väljendab sellega oma tänu ja see on täiesti loomulik ja tegelikult samal ajal ka vajalik osa. Sest palvetades inimene jätab hetkeks igapäeva rutiini ja tegeleb iseenda ja jumala vahelise suhtlemisega. Ja isegi siis, kui ta otseselt noh, kui, kui sa nüüd tahad piltlikult ette kujutada, et, et noh, et ma nüüd siin istun kivil, eks ole, ja palvetan ja siis ma tõstan oma kõrva taeva poole, tahan kuulda jumala häält, et see on selline. Oled sa kuulnud valemi saal, jumala häält ei ole, mitte kordagi ei ole, aga jumala hääle kuulmine ei ole selline, ma saan aru, ma saan selline nagu, nagu mõista keegi, kui sul ei ole inimhääle, sa peaksid vaimuhaiglasse minema, kui keegi, kui sa sõna otseses mõttes jumala häält kuulaksid, aga, aga oled sa tundnud sellist ühendust jumalaga, oma valatusega, noh kindlasti loomulikult vastasel juhul sa tunned, et sa iga kord, kui sa palvetad. Ei, mitte iga kord. See ei ole sugugi nii ja, ja, ja noh, maailmas on olemas ka erinevad palved, on, on sellised palved, mida, mida, mida loetakse näiteks rütmis koos hingamisega mis meenutavad natukene meditatsiooni. On palved, mille sa ise koostad. Ja mida sa vaikselt oma kambri nurgas loed. Malati palvetan siis, kui ma hakkan autoga sõitma, et et juhtuks midagi ei mulle ega teistele inimestele ja ja neid palvevorme on hästi palju erinevaid, sellepärast ei saa seda ühe pulgaga võtta. Nojah, nagu koputage ja sulle avatakse ja küsige ja antakse, on siis niimoodi, et kui palvetad, et palved lähevad, ei lähe alati ei lähe, alati ei lähe. No inimesed, inimesed arvavad ka, ütles, et ta jumal teab, mida sa tegelikult tahad, sa võid endale tahta, ma teab uusi teksaseid või suuremat varandust, aga see ei pruugi sulle sugugi mitte hea olla. Kindlasti, sellepärast mina olen hoidunud palvetamas igasuguse materiaalse heaolu eest. Ma ei, kindlasti ei palveta seda, et jumala, saada mulle raha jumala saadamul, maja jumalanna, mulle suvila või anna mulle midagi taolist, see, see jääb, see jääb välja. Ma palvetan reeglina selle eest, et, et ma et ma suudaksin olla oma kirgedes ja ihades oma inimlikes inimlikus käitumises või, või nendes mõjudes, mida maailm paratamatult, et millega maailm paratamatult mind mõjutab, et ma suudaksin olla parem. Et ma oskaksin rohkem valida asju, mida teha. Ja et ma võiksin olla oma lähedastele parem inimene. Jumal võib sellega tõttu sulle suvila saatejuht, et see võib olla suhteliselt parem inimene olla just seetõttu, kui sul suvila on oma lähedastele. See ei ole ju välistatud, mine tea, ei, ei välista. Mõned mõned sellised koguduse usu kogudused tegelikult peavad palvetamist ääretult tähtsaks võinud kellegi eest palvetavad, selle eestpalved on olemas, inimesed tulevad kokku ja palvetavad ja siis sellel hakkavad imeteod hakkavad, juhtuks, selliseid imeteod tõepoolest sünnivad, kaasaegses sünnivad. Nad on sündinud kiriku ajaloos läbi läbi kogu kiriku ajaloo sünnivad küll ja sünnivad, sünnivad asjad, et et inimesed tervenevad. Kõikvõimalikke asju ja kõikvõimalikke märke võib, võib maailmas täheldada. Küsimus on ainult selles, et kas kas, kas inimene ise suudab väikeseid selliseid imesid ja viitsib, kas ta üldse viitsib väikeseid imesid oma elus või suhetes teiste inimestega tähele panna? Üldiselt on inimene selline üpris kidur iseenda jälgija aga mõnikord tuleb püüda ennast kõrvalt vaadata. Ja vaadata ka seda, et kas üks või teine sinu tegevus või üks või teine sinu sinu samm. Et mida ta kaasa toob. Ja siis näeb väga, väga paljusid asju siis näeb väga paljusid seoseid ja näed ka väga paljusid tulemusi. Selleks peab tegema tööd, piitsima, teha. Kerge ei ole see usu elusa, oled preester kurist kirikus Hiiumaal, mis, mis, kas on väga väike koht on, ma ei ole kuulnudki sellest kohast ja see on väga väikene küla Lõuna-Hiiumaal Käina vallas. Ja see on koht, kuhu kuhu Hiiumehed 19. sajandi teisel poolel Õigeusu tõid Hiiumaal Hiiumaale õigus. Ei tulnud niimoodi, et, et et keegi oleks pakkunud maad või, või, või mingisugust muud asja vaid Hiiumaamehed olid kuulnud õigeusust midagi ja siis nad läksid Haapsallu kus siis oli juba esimene õigeusu kogudus tekkinud ja neile meeldis selle õigeusu kiriku. Mentaliteet, mis on ju iseenesest Looduslähedane ja lihtne ja, ja siiras ja kindlasti mitte selline juriidiliselt üles ehitatud, et et et kui sa teed, niisiis tuleb nii, kui sa teed, niisiis tuleb nii. Jumala maailm on palju salajasem, eks ju. Ja neile meeldis see ja siis nad võtsid selle sinna kuriste külla kaasa ja siis selle tulemusena ehitati sinna ka hiljem kirik on, kui palju sa ise seal Hiiumaal elada, kui palju? Kui palju? Tallinnas? Üha rohkem ja rohkem tuleb mul Hiiumaale minna, sellepärast et lisaks lisaks kuriste kogudusele. Tänavu juunis taasavasime ka taas asutasime ka kõrgessaare koguduse. Et Põhja-Hiiumaal on nüüd ka oma kogudus ja, ja, ja tasapisi püüame neid kirikuhooneid ka kõpitseda nii palju, kui, kui võimalusi on. Ma käin kaks, kolm korda kuus, Hiiumaa. Ja tegelikult võib juhtuda, et mingil ajal veelgi enam, aga kuna ma õpin muusikaakadeemias alustasin sügisel õpinguid, siis, siis ma ei saa sinna nii tihedasti kui varem. Mida sa õpid? Õpin pärimusmuusikat. Mida mitte, kui sul see kuriste kogudus on, kui palju inimesi kirikus on, kui sa? Ma ei tea, kas seal on ka pühapäeviti kell 10 liturgia peaks olema tõenäosust pühapäeviti kell 11, kell 11, null seitsme minuti pärast, et jätkuriste inimesed, minge minge või tulge kirikusse, kui palju seal inimesi on? Noh, eks, eks orgetena läbi viib. Ei täna ei olegi seal liturgiat, ärge ärge tulge, seal on seal on, seal on olnud aastaid-aastaid olnud niimoodi, et kuna preestrit ei ole olnud, meie kirikus on vähe preestreid ja pressid ei ole pikka-pikka aega olnud, siis ja preestrid on pidanud teenima mitmeid kogudusi, siis sa ei saa olla ühe üksinda mitme koha peal korraga. Eks see ole, eks see ole erinev, kui palju seal inimesi on, aga tuleb alati meeles pidada, kui erinev see tähendab, et mõnikord ei ole ühtegi sellist asja, ei ole minuga kunagi juhtunud. Mitte kunagi. Ja noh, ma arvan, et, et alla viie inimese ei ole mul ka kunagi kirikus olnud, isegi talvel. Hiiumaaga tuleb arvestada seda, et see on saar. Massid on seal saarel, suviti aga õigeusu kirikus massidest rääkida ei saagi. Õigeusu kirik on üpris väike, tõsi, meie liikmeskond suureneb kogu aeg ja kasvab, aga ta on siiski väike võrreldes võrreldes näiteks luteri kirikuga. Rõõmsad iga inimese eest, kes tuleb. Ja mul on hea meel, kui mul on pühapäeviti keskeltläbi 10 15 20 inimest. Sa oled olnud riigikogu liige, Isamaaliidu liige. No kui sa ütled tõesti 30 sekundi 40 sekundi jooksul mida sa poliitikas käimise kogemus sulle andis, oled praegu lahkunud? Sain enam poliitika aktiivsete? Ei, aeg-ajalt ma lahkusin, kui Res Publica õlitati ja ma lahkusin siis kui Res Publicaga liitut ja tegelikult see sattus samasse samasse aega, kui mind pühitseti preestriks. Et ma pidasin, ma pidasin targaks ja mõistlikuks, et preestrina ma ei osale ühegi erakonna töös. Ma pean olema preester kõigi jaoks, mitte ainult Isamaaliidu jaoks või Reformierakonna jaoks või või sotside jaoks, eks ju. Riigikogu kogemus on fantastiline. Ja miks sellepärast, et tänu riigikogule nägin ma kogu riiki funktsioneerivad tervikuna. Ma tean praegu, kuidas sünnivad seadused, ma tean, mis on selle taga. Ma tean, kust või millisest millisest õigussüsteemist pärineb üks või teine õigusloogika. Ja kuna ma seda tean, siis, siis see on selline hindamatu hindamatu varandus mida ma saan ikka ja alati kasutada ja ma tean, ühe või teise seaduse puhul, kuhu, kuhu ja millises suunas püüab riik minna või püütakse riiki juhtida. See on väga hea, suurepärane. Selline koos vaatav sünoptiline pilt. Me rääkisime peamiselt sinu usuelust. Meie saateaeg on täis, ilmuski hiljuti koka kokaraamat kokaraamatute autor, mis, mis kirjatükid seal seas, mida sa, mida sa seal kokaraamatus küpsetad, see, see on selline huvitav pealkirjaga salakokk Volkswagen ivaalitused, mis, mis seal sees on, mis retseptid seal on? Seal on isand Volkswageni retseptid, kes on üks selline suur seikleja, kes armastab seigelda Vahemeremaades ja Balkanil ja igal pool. Ja siis ta, kuna tal on selliseid maitse maitse, kogemusi, nii palju, siis ta armastab ka ise eestimaisest materjalist kokata ja siis neid maitseid omavahel nagu tööle panna, üles ehitada, proovida, katsetada. Ja need ongi isand Volkswageni enda retseptid, mida ta on siis mitmeid aastaid teinud. Retsept on mis, mis seal vaieldamatu number üks seal. No ma arvan, et vaieldamatu hitt. On lambamaksa pasteet. Sellega on sobiv täna lõpetada, aitäh. Jaanuarit lepiks kaares. Lepik. Minu nimi on Marko Reikop ja saadet tegi helipuldis Marika Leetme.