Tere jälle New Yorgist, mina olen Aigi Vahing ja mina, Neeme raud. Meie unetus linnas keerleb paljudes peades praegu üks sõna. Tragöödia tõepoolest, just siin Volstriidil puhkes eelmisel nädalal see suurkogu, maailma finantsturge haaranud kriis, just siit lähtuvad paljud praegused maailma finantssilmaprobleemid. Just eile innustas linnavalitsused, New Yorgis võib eeloleva kahe aasta jooksul kaduda 165000 töökohta ja 35000 neist finantssektoris ja seda on ikka päris palju. Üks võimalus, kuidas proosalise argireaalsuse eest vähemalt mõneks ajaks New Yorgist põgeneda on minna uitama näiteks täiesti oma elu elavasse Hiinalinna ja selle rüpes olevasse väikesesse Itaaliasse. Sinna me täna ka siirdume. Lisaks põikame New Yorgi filmifestivalile ja filmi laulev revolutsioon enam kui 100 Põhja-Ameerika linna ekraanidele jõudmist märkivale linastusele Missy New Yorgis. Mõne ajas toimus. Ja et hiinalinna satume just sel ajal, kui on käimas aasta üks suurimaid festivale seal nimega kuufestival ja et kogusele nädala kogu käesoleva nädala New Yorgi õhtuseid tegemisi valgustanud suur suur täiskuu on meie juttude vahele kõlavad laulud täna, osalt samuti kuust ja kuu imepärasest mõjust inimesele. Ja esimene neist lauludest viibki meid kohe itaalia lainele. Väikese Itaalia lainele peaks vist siia lisama? Kui me seda saadet tegema hakkasime, siis tekkis mul endal ka korraks küsimus, et miks me räägime New Yorgist kaks korda kuus, siis tuleks ju rääkida, aga Pariisist ja Londonist ja Roomast ja Tokyost ja Pekingist. Me oleme nüüd kohas, kus saab sellele küsimusele väga hea vastuse. New Yorgis tõepoolest seguneb kogu maailm, nii et me räägime küll New Yorgist, aga samal ajal võime rääkida ka näiteks hiinlastest itaallastest. Me oleme praegu tänava nurgal, kus kaks kultuuri sõna otseses mõttes segunevad. See on New Yorgi hiinalinna keskel olev tänava nurk Granstriidi ja mozzdriidi võrk, kus ristuvad hiinalinn ja väike Itaalia ja Hiina linnas. Väike-Itaalias toimuvad sõbralikult kõrvuti ühel ja samal päeval kaks suurt aasta suurimat nende linnaosade festivali väikeses Itaalias toimuv Naapoli kaitsepühaku standženna Arvo pidu, mida peetakse New Yorgi vanimaks suurimaks ja parimaks religioostaks tänavafestivaliks. Ja samal ajal hiinalinnas toimub sügisene kuufestival, kus tähistatakse Hiina muusika tantsuvõitluskunstide saatel. Sellist külluse ja ühtekuuluvust. Pidu Väikse, Itaalia festival on huvitav selle poolest, et ta näitab tegelikult ära, kuskohas saabusid siia New Yorki Itaalia immigrandid. 1926. aastal hakkasid Naapoli lased seda siin New Yorgis tähistama, aga huvitav on see, et kui tollal ilmselt oli see väike Itaalia võimas linnaosa siin New Yorgi alllinnas teadsid, et siia olid kolinud paljud Itaalia perekonnad siis järgnevate aastakümnete jooksul ei suutnud see väike Itaalia Hiinalinnasurvele vastu panna ja seepärast on praegu tunne jah, et keset seda suurt Hiinat siin Manhattani allosas on üks väikene itaaliahõnguline paik, ainult üks või kaks tänavat. Ja kui veel kirjeldada seda tänavapilti, siis suhteliselt kitsas täna majad, umbes viie-kuuekordsed mis on Manhattani jaoks suhteliselt madal, siin alllinnas ei ole eriti palju kõrghooneid ja selle Euroopa tunne tekib, tekib külm. Jah, tänu just nendele välikohvikutele kaunistatud ära peamiselt kunstlilledega. See oli kuidagi sellisem, teise hõngulisem kui paljud ülejäänud Manhattani rajoonid, mis on väga kõrged ja mis oma pilvelõhkujatega muljetavaldavat tänav on liikluseks suletud. Praegu selle festivali ajal on siin üles seatud minilõbustuspark lastele ja palju palju, palju, palju söögikohti, kus sajad inimesed siin meie ümber püüavad valida Itaalia hõrgutisi. Toidud on siin küll väga isuäratavad. Kui nüüd vaadata, siis Itaalia toidusõpradele siin küll absoluutselt kõik välja pandud lihapallid, spagetid, lasanje, Taneloonid, punase suhkru sisse kastetud õunakesed, vorstikesed pitsa, pasta pitsaga on omamoodi Lugusin. New Yorgi pitsa on arvatavasti Ameerika kõige populaarsem kiirsöök, mitte hamburgerid, aga hotoobivad just pitsa ja New Yorgis ja Chicagos, kus on väga tugevad Itaalia kogukonnad on nagu omad pitsad tekkinud nad ei olegi ehk itaalia pitsad nii, nii palju kui kui New Yorgis laago tüüpi pitsatit, Chicago tüüpi pitsa, selline väga paksud haiglaga siis ka New Yorgi pitsa tunduvalt paksem, kui see traditsiooniline Itaalia pitsa ilmselt siia tulevad ja leiavad, et tahaks saada pitsat ja pitsa sageli ei ole selline, mida nad Itaalias on saanud, siis ärge tulgegi seda Itaalia pitsat siia otsima. New Yorgis on siinsed itaallased oma pitsa teinud, mis ongi natuke erinev minu toanaaber Los Angeleses, kes on New Yorgist pärit, oli leidnud terve Los Angelese linna pealt ainult ühe koha, kus müüdi seda niinimetatud New Yorgi pitsat, millest Neeme just rääkis, et seal ta käis seda ostmas, aga muidu on Los Angelesest rohkem mehhiko toitude armastaja paradiis. Los Angeleses on omamoodi Pisad, kuhu pannakse peale ananass ana ja ananassi. Kohutav et oleks väga madala kalorsusega. Jalutame nüüd mööda seda Maldurei tänavad, samuti filmides väga tuntuks saanud tänav. Kui Itaalia maffia perekondadesse New Yorgis on räägitud, kuulsad risti saab filmid, siis osa tegevusest toimus ka siin-seal tänaval. Siin on jah, peenemad restoranid külg külje kõrval selliste väga lihtsate toidu Lavkadega, kus toitu müüakse otse tinapaberi pealt soovijale. Ja tundub jah, et kõiki Naljaelemendid on siia kitsale väiksele tänavale kokku toodud. Müüakse T-särke nimega Itaalia tüdrukud on parimad, seda vist madonna isegi kunagi oma karjääri alguses kuulutas, et italian tõbe. Festival kestab sing terve nädala, õhtuti on eriti uhke tänavu kinni, väikesed lambid valgustavad seda siin Dahlia värvides dekoratsioonid ja siis need kümned ja kümned restoranid, kus saab lihtsalt olla ja mõnusat sooja õhtut nautida. Aga toidu kohta võiksime siiski uurida haigi lähemalt mõnelt asjatundjalt kohalikult, et mida siis siin menüüst valida. Pikalt. Haige sa said jutule mehega, kes sobib sellesse väiksesse Itaaliasse nagu valatult mehega, kes on pärit just nimelt Napolist, kus tulid siia väiksele Itaalia kõige esimesed asukad, kes seda festivali hakkasid 1926. aastal pidama. Me käime, õnnestus saada kõige klassikalisem. Itaalia härrasmees, intervjueeritav Ta on elanud New Yorgis 20 aastat, ta tuli siia oma sugulase restorani töötama. Klassikaline itaallase lugu. Ta ütles, et ta näeb väga hea välja tänu sellele, et on itaallane. Ma arvan, et silma järgi võiks talle vanuseks anda palju, sa annaksid 60. Ma arvan, et 60 65 väga elurõõmus, väga-väga värske olemisega härrased, kes meelitab siis tänaval külastajaid restorani, väitis, et siin restoranis, mis selle restorani nimi on ka stsenaarium selle kaitsepühaku järgi nimetatud saab kõige paremat Itaalias. Ja ta meelitab oma eheda itaallastega Itaalia söögikohta loomulikult Itaalias. Üleüldse on maailma kõige parem söök. Nelinaat. Restorani menüüst muidugi hakkas ta kohe soovitama lasanjet seal olla selliste Itaalia toiduarmastajate lemmik number kaks pitsa järgi ja enda lemmik Itaalia toiduks nimetas ta märksa vaheneremaalisema roa. See on siis kodus ise käsitsi tehtud pasta seente, küüslaugu ja oliiviõliga. Ausalt öeldes. Rohkem ei ole. Naerukaitsepühak on talla loomulikult väga tuttav, lapsest saadik on tema seda märtrisurma tema perekonnas tähistatud ja väikselisena mõjute mees kuidagi kus tore itaalia aktsent oli, mis mulle kõrva jäi ja see on tegelikult New Yorgi juures märkimisväärne, et siia on tuldud pidevalt ja siia tullakse pidevalt ja püütakse siin oma elu rajama hakata ja tuuakse oma seent oma kultuuri ja oma värv sellele linnale. Siin on ka sellised väga kummalised atraktsioonid, mis on minu meelest isegi natuke sadistlik, kuidas Aegi kirjeldaksid, seda? Selline klouni markeeringuga noormees on, istub puuris nagu tal on T-särk seljas mis tal sinna on kirjutatud. Ühesõnaga midagi võib ta käest küsida. Ma muide, ma oletan, et see on mõni töötu näitleja, kes on, teenib 11 päeva seal puuris istudes niimoodi oma leiba, me peame selle asja mõte. Ei tea, inimesed ostavad pileti selle eest, nad saavad siis paar palli ja nad peavad palli viskama vastu seda punast ringi, selle puuri kõrval on siis kaks väikest sellist samast ringi ja kui pall seda ringi tabab, siis vallandub selline v valing. Ja see kloun saab märjaks. No tänasel päeval siin võib-olla polegi kõige hullem asi, sest New Yorgis on väga-väga soe, võib-olla tal on isegi hea meel, et ta märjaks saada. Kuidagi sadistlik, et inimesed teevad kõik tööd selle nimel, et mehele korraga selle veesagar pähe kukuks, hea, et tal puuri ümber on jah, nii et meelelahutusi on siin igasuguseid. Aga me läheme nüüd siit edasi vaid kaks tänavavahet ja oleme hetkega keset hoopis teistsugust kultuuri. Keset Hiinat. Hiinalinn on arvatavasti New Yorgi kõige aromaatsem linnaosa. Heal päeval on siin tõesti aroomid väga kutsuvad ja head kerge selline mererohu soolane lõhnaga, mina sattusin siia eile väga, ilmselt natuke halvemal ja sombusel päeval, siis oli tapp kala roiskumise ai, igal pool. Olen ometi virtsust pärit, kalatehase lõhnaga harjunud, aga see jäle lehk siin eile oli, oli väljakannatamatu, täna on märksa parem, võib-olla nad on kuidagi festivaliks kõige haisu kalad kuskile juba kinni pannud ja siin on tõepoolest saada kõik väga värsked kalad siin meie ees varus. Poola lõhn on väga hea. Mulle tundub, et need kalad on siin, osad neist ongi elus, aga nad on just just just püütud ja hiinlased väga teadlikult vaatlevad neid, et millist kala osta siin sellised lestasugused, kalad, nad, nad on tõesti alles alles elus. Ühe kui ma esimest korda hiinalinna tulin, siis nägin. Karbis olid sellised mulksuvad, kudevad konnad, suured, paksud ja teises karbis olid krabid ja nad liigutasid ja ma hakkasin. Tahtsin seda krabi sõrmega natukene õrritada ja samal ajal kui see krabi krapsas karjatas hiina nutma peale käed. Ma olen siin, oli teid, turisti õnnetusi teil vist tõesti ei ole vaja kaela, see on huvitav see, et kohe kalapoe kõrval on juurviljapoolt ja siis on maitseainete pood ja kõik nad lõhnavad tõesti niivõrd tugevalt eksootilised. Mulle meeldib alati hiinalinna tulla, siis on natukene halb või oled sellest New Yorgi askeldamisest pidevast jooksmisest väsinud, sest siin elab see linnaosa ja need inimesed siin täiesti oma elu ja kuidagi sinusse tervistav tulla, et lihtsalt olla nagu hoopis teises maailmas. Kuna mina elan Brooklynis suhteliselt lähedal Brooklyni hiinalinnale, siis mul on just vastupidine efekt. Võib öelda, et siin tõesti ei ole mitte ühelgi Päeval võimalik kõnniteel käia, sest nii sibavaid inimesi täis kõigil on midagi tuua, midagi viia, midagi osta, midagi müüa, et mina saan siin hiinalinnas hakkama niimoodi, et kõnnin mööda sõiduteed ja nii kiiresti eemale siit kui võimalik, aga värske kala lõhn ja toob. Mulle just meeldib see, et kõigil on siin selline oma askeldamine käimas nagu see ameerika elu kuidagi huvita, neil on see igapäevane elu, et saaks värske kala, saaks värske juurvilja osta, saaks selle kuskil pannile panna ja siis ära süüa, siin on hiinlased ise mind õpetanud ja paremad söögikohad, siin on muide 200 erinevat liina restorani, aga kõige paremad söögikohad on väikesed, sellised aknad, kus müüakse siis kas nuudleid või, või väikeseid pirukaid ja marjadest saab siin väga hea. Väga hea kõhutäie. Neeme, kas sa paljastad ka oma lemmikkoha aadressi? Minu Manhattani kõige lemmikumad söögikohti on üks väike hiinalinna nuudlipood, seal müüakse selliseid lapikuid riisinuudleid, dollari eest saab neid karbitäie ja kui sinna juurde osta, siis kas magusad piimaga kohvi seal selle endiseaegse balti jaamapuhveti kohvitaoline, mis muudab vahel nostalgiliseks või lihtsalt vett juurde osta, siis saab kahe dollari eest väga hea kõhutäie. Ma tean, et ma olen suutnud ka siin nakatuda sellesse nuudli vaimustusse täiesti, vahest me kohtumegi ainult siia neid hiina nuudleid? Mina sõidan Brooklynisse, sina menetoni kesklinnast kohale, aga ma arvan, et ega väga palju soodsamat einet siin leida ei olegi, sest isegi need kirjutad, kiirtoidukohad on ju kallimad kui dollar, eks poolest, ja paljud hiina restoranid siin New Yorgis muidugi pakuvad väga Ameerikaniseeritud hiina toitu, need ei ole sugugi need maitsed, mida Hiinas endas süüakse, siin hiinalinnas, ma arvan, saab kõige ehedamal ja paremat hiina toitu, aga mul on mitmed tuttavad ameeriklased kurtnud, et iga kord, kui nad siia tulevad, sööma neil pärast kõhuga probleemid, siis nad ei ole lihtsalt nende vürtsidega, mida siin pakutakse, harjunud aga see sügisene kuu festival, kuhu siirdumine seal on esindatud nii Hiina, Jaapani, Lõuna-Korea kui Vietnami köögiga. Suur, ja see on nagu oleme lugenud kogu Aasiat hõlmab festival ja selle festivali peategelaseks on siis kuu ja väga oluline on selle festivali ajal süüa ära. Qq Ma ei tea, mis see kuukook on, aga ma panin selle omale nii kui ma kuulsin kõrva taha, ma tahan kindlasti seda näha. Süüa, ma arvan, et astume siin mõnda kohvikusse sisse, et seda siis maitsta. Ma hakkan siis päris kuu suuruses, kohe näed, teeme, siin on väga hea Kuugagi pagaritöökoda, siin on selline reklaame guugok osta kaks kooki, saad ühe. Ma arvan, et neil on vist ainult passi, võib-olla siin kõrval on hiinakeelne silt, võib-olla ei oska inglise keelt nii hästi, et võib-olla oskavad inglise keelt vägagi hästi. No vaatame, kas me saame tõesti. Pool Rubiku kuubik kuulajal on ka juba suur huvi tekkinud, mis koogid need siis on? Siin pidevalt räägime ja meile pakuti üsna mitut varianti. Me loobusime küll koogist, kus on sees magus selline martsipanilaadne pasta ja kaks soolast muna. See pidavat väga populaarne olema ka, aga see pidi olema siis selle koogi magusam vorm. Maitseme. Koogi peal on selline ilus muster nagu kiigele pitsati templi majutanud ja ka maitse maitse. See on nagu mingisugune tõehetk praegu, et mida sa ütled? Ma pean natuke selline nagu vaha soe vaha ja üsna maitsev vaha, magusa maitsega, vähe lootose seemnetest tehtud vastane tammus tundub üsna rammus, tundub, et ta meenutab mulle natukene jaapanlaste motsisid, mis on riisi vahagoogid, kriisi vastagoogid natuke meenutab taga nagu martsipani natuke meenutab martsipani, aga selline pehmem sulavam, soojem, martsipan alla käia, ma söön seda edasi. Ma arvan, et siin võiks erinevaid kuukooke maitsta veel üsna mitmeid, sest nagu siin kohvikute eesolevatel plakatitel näeb onu kookides süda põnevaid asju, osad on magus, soolased, teised soolas, magusad osad magusad, lihtsalt soolased, nii et neid erinevaid kuukooke, mida selle festivali ajal süüakse, on palju. Aga keegi kunagi märkis mulle, et hiinlased on väga targad, sellist kaloririkast maiustust tundub, et siin kaloreid on ikka päris kõvasti. Süüakse kord aastas mitte pidevalt. Nüüd jõudsime siis ühele tänava nurgale, mis on arvatavasti selle kuu festivali keskus, siin on rippumas poodide sissekäikude vees väikesed laternad. Me oleme küll siin päevasel ajal ja ma arvan, et romantiline kuu järele igatsema tuleb siin õhtul, kui nad laternad süüdatakse, inimesed tänavarestoranides söövad ja ostavad neid häid magusaid, kuu kooke, aga mingisuguse väikese maigusele Stiina linnafestivalist saime. Kuu festivali kohta öeldakse, et seal midagi ikka thank kivingu, lõikustänupüha ja valentinipäevaarmastajat pühavahepealset, et ühelt poolt ollakse sügisel vaadates tänulik selle eest, et on olnud hea aasta ja teisalt soovitavad vanemad inimesed, et noored armastajad peaksid kindlasti neil sumedatel õhtutel kodust välja minema ja kuupaistes istuma ja ja 11 hellitama. Jah, et mitte ainult päikselisel päevadel laskma ennast päikesel peesitada kuu paistustele öödel ta kuuvalguse käes kündlema. Mulle tundub, et kui sind tavaliselt on rahvas palju, siis täna on siin kuidagi selle festivali ajal on siin muidugi kolmekordselt nii palju rahvastusi, tavaliselt nagu lubatud, on siis siin nii Hiina tantsuvõitluskunste kui muusikat ja vahelduse mõttes muusikat ka sellisel ehedamal kujul, et minu peamine kokkupuude Hiina muusikaga New Yorgis on pigem all metroos kui rongi oodates seal üksi kiina. Vanemapoolne meesterahvas mängib oma hiina instrumendil lugu nimega puhun, river. Sobiks ja kuufestivalile ju väga hästi. Ma ei tea, kas me peaksime oma saates mängima mitte hiina lauluvad just sedasama mundri. Ja aga Hiina töötlased soovitavad. Me teame metroosse lindistama minema. Hüüti. Saad seal, naera. See. Praegu on need tantsijad ja võitluskunstnikud küll alles omaette aastateks valmistumas, lava on veel tühil paga rabastan siia kogunenud suhteliselt palju väiksele kitsale tänavanurgake, selle ka, ma arvan, et põnevam kui siin oodata seda esinemist, on kuidagi seigelda mööda nina linna, lasta ennast selles aroomide ja helide ja üleüldises Tokofoonias kuidagi kaasa viia. Võib-olla Neeme, nii nagu Lõuna-ikka kätte jõudmas paar pruuniks keedetud hiina muna ära. Me tulime nüüd ühte Hiina restoraniga sisse, mina linnatraditsiooni kohaselt süüa timm, summ eine. Dim Sum tähendab tõlkes maiuspalad, mida sa restoran endast siis kujutab? Ega ma väga hästi aru ei saa, mida me. Ma tean, et ühed pallikesed sisaldavad kala teised pallikesed, natuke pruunimad, sisaldavad liha. Ja siis on sinna krevett peekoni sisse keeratud kremit. Tundub, et on kuidagi niimoodi õhuliseks laastud ja sisemise peekoniribadega ümber tõmmatud, et aina põnevamaks läheb. Kandikute peale lükatakse ette üha uuemaid ja huvitavamaid toidupalasid ja sellistest väikestest paladesse. Tinn Sammy eine koosnebki. San Franciscos on väga populaarsed näppinsomi restoranid hiinalinnas. Ma ei olegi New Yorgis kunagi varem neid otsimas käinud, sest neid on üha vähemaks ja vähemaks jäänud, aga palju siin rahvas praegu istub ja neid maiuspalasid sööb, see näitab, et selline Luhatamise vorm on väga populaarne. Kellele ei meeldiks sellised väiksed suupisted, mida pidevalt uute vormides suurtel kärudel siia meie ette lükatakse, nagu me arvet vaatame, kõik see on väga tasku kohanen dollar 20 dollar 30, kolme suvise eest. Ma seda ei ole palju, nii et sööme nüüd siin korraliku lõuna ja kuigi tänaval on väga palav ilm, pakutakse siin selle juurde teed. Tegevus on huvitav, et kuum tee võtab selle palavuse nagu maski maha. Jah, teed voolab siin täiesti ojadena, see on väga hea. Meie ette lükati järgmine suur kandik, meile antakse nüüd tohutu suures hütis tõstetakse värskelt koguni nii, et head isu. Kui see tofu nüüd meie lauale pandi, siis ütlesid haigijat, kama on, kuskil läheb, pilt on täiesti seda kallerdavate värisevad valget lima massi, vaatasin siis mõtlesin, et Neeme, palun tõepoolest head ise seda. Sa võid selle ise ära süüa. Selle peale valati veel suhkrusiirupit. Neeme, kui sa küsisid, et mis see on, mida valatakse ja öeldakse, et seal suhkur lisavad sinna lima, valged värisevad, vaid me jäime täiesti ise jaga, nagu näed, ma söön seda väga isukalt seda väga isukalt ja maitsesin java küna, püüdsin mõistatada, mida see mulle meenutab, ja lõpuks sain aru, et ta meenutab, kui ma üldse piimasuppi kunagi sõin, siis oli see teokarbi piimasupp suhkruga, et selle maitse on, sellega värisevad ainult järgmine kandik, tulime. Ja masina ja ja siin on trumbi väikesed klimbikesed tuuakse meile sellistes kenade sümargustas puust hiina karbikesest lauale. Thank you thank you, mida sa veel tellised? Ma tellisinsugustes valgetes läbipaistvatesse riidi taigna, taskukeses köögivilju, aga nad näevad välja nagu need kookonid nagu need tõugu kookonid. Huvitav on see, et me oleme siin juba peaaegu pool tundi, aga pidevalt tuuakse uusi ja uusi asju, ma ei tea, kui palju neil asja menüüs on, ühe ega me ei ole ka väga palju õelnud hina restoranidega. Ta öeldakse, kuldreegliks on see restoran peab olema rahvast täis, kui restoran on tühi ja kui hiinlasi endid selles ei ole, siis tasub sisse astuda. On paksult hiinlasi täis, on, siin on muidugi ka peredega tulnud ameeriklased. No mina ikkagi läksin tühja hiina restorani, kus seal laiklesid paar kohalikku ettekandjat ja mõtlesin, et ma söön ja kõll kõike, et ma võtan siin ikka kohe päris hiina toidu, võtsid. Krevetid, kuhu jäävad siis toodiga, seda värisevad valget vedelat tofut, krevettidega sai nii kohutava maitsega ja sinna juurde pakkuda seda pruuli keedetud, kuna et jah, need olid teadmiste järgi viisakuse pärast mõtlesin, et kange kaasa, et ma ei jaksa praegu rohkem süüa ja siis jälle viisakuse pärast mitte visanud kahe sinna lähedal prügiga ja kõndisin ega mingi nyyd kvartalit edasi alles seal selles Hiina restoranis oleme saanud küll väga seda hiina toidu maitse suhu New Yorgis, kui mujale väljaspool hiinalinna hiina restoranides minna, siis see toit on muutunud selliseks suhteliselt üheülbaliseks on küll väga maitsvaks, aga mitte mitte erilise maitseelamusi pakkuvaks. Ameerika hiina toidud Ameerikaniseerunud Ameeriklastele maitsele vastavalt siis kohandatud. Ja kui inimene tellib menüüst vähegi sellise eksootilisema road, küsitakse talt mitu korda üle, et kas te ikka olete kindlad, et te tahate ja kas te ikka teate, mida te tellite ja mõnedes sellistes kohtades selle teega, mis järgi jääb, ma olen vaadanud, pestakse pärast laulatust puhtaks, nii et väga hügieeniline. Meie juurde on jälle tulnud suur kandid, kus pakutakse kõiksuguseid asju küll midagi juurde võtame, oleme piisavalt söönud. Tahtsime siia saatesse ka muusikat mängima ja hiina laule ei tule mul nüüd kohe midagi. Et Neeme tuleb raudselt saates ära mängida. Olles on siin hiinalinnas ringi jalutanud, stama nõustuma sinuga, haldjad tegelikult tahaksid nüüd ära, rahvast on liiga palju ja see askeldamine ja sibamine siin ümberringi on, on ikka päris väsitav. Jah, ega nad eriti ringi ei vaata, selles mõttes nendel on oma asjad ajada, nad on suhteliselt lühikest kasvu, sebivad hästi kiiresti ringi ja vahest tuleb, ütleme sellisel sombusel talvisema lörtsisemal päeval tuleb endale lihtsalt vihmavarjuga teed rajada siin läbi hiinalinna tänavate kui peaks olema vajadus või tahtmine siit läbi käinud oma asju ajamas. Ma arvan, et kuulaja sai nii, nagu meiegi siin pisut aimu sellest sagimisest hiinalinnast, hiinalinna lõhnadest ja siin valitsevast omapärasest õhkkonnast, mis on tõepoolest muust Manhattani, st väga erinev. New Yorgis lõppes just mõne päeva eest linna suurim rahvusvaheline filmifestival, arvult juba 46.. New Yorgi festival erineb enamusest filmifestivalidest selle poolest, et festivali raames ei anta välja autasusid. Võitjateks on kõik filmitegijad, kelle tööd vastu võetakse. Igal aastal valitakse festivali programmi vaid 28 täispikka ning 12 lühifilmi ja valiku teeb viieliikmeline komisjon. Oma töid võivad esitada kõik maailma filmitegijad ning mitte keegi ei pea tasuma tööde esitamise maksu. Sel moel soovitakse avastada uusi hääli filmikunstis, üle terve maailma, neid toetada, tunnustada ning samal ajal ka filmivaatajaid harida, muuta kinokunst neile mõistetavamaks nende mõistmisele kättesaadavamaks ning avardada nende filmikunsti nautimise võimet. Muide, just New Yorgi filmifestivali kaudu ameeriklaste teadvusesse jõudnud sellised filmikunsti suurnimed nagu Trufo Faspinder, kodaar Almodovaar kaskursseesija, Wong, Kar-Wai. Ja neist viimane, Hiina päritolu filmikunstnik Wong Kar-Wai oli esindatud ka tänavusel New Yorgi filmifestivalil oma uue töötlusega 14 aasta tagusest filmist Assisoftsaim aja tuhk, uue pealkirjaga elustatud aja tuhk. Assisoftsaimeri taks on hullumeelselt kaunite toonide ning hiilgavate inimportreede pööris. Filmi uusversioon on varasemast veelgi mõttelisem saavutusena filmikunstis veelgi suurem. Nii kirjutas filmi kohta The New York Times. Me käisime seda filmi koos hagiga vaatamas pressilinastusel ja selle filmi kohta kaigi väike mõtisklus, mille juhatab sisse filmi reklaam, nagu ta siin Ameerika kinoekraanide praegu jookseb. Lipp ei, lehvi, tuult ei ole, aga inimese südames on möll juhatab filmi sisse-väljavõte budistlikus pühakirjast. Nii keskendub ässiselt Haim nagu Wong Kar-Wai teisedki filmil just inimloomuse keerukuse ning selle detailide uurimisele. Filmis on nii mõõgavõitluse, luulet ja pürotehnikat kui ka aja kulgemise melanhooliat müütilisust mõistatuslikust, olles nõnda pigem filosoofiline film kui film võitluskunstidest. Film leiab oma kangelased. Nood kaunid kaotajad ääretutest, kõrbetest ja laugetelt künklikelt maastikelt, ühendades oma seiklejad, kelleks on võitlejad ja igatsejad korrapäratusse, armastuseni, kaotuseteemalisse meditatsiooni. Tänaseks päevaks polnud filmi algversioonist enam palju järel. Vonkarvaigorjas filmi negatiivid sõna otseses mõttes kokku Hongkongi ning erinevate Hiina linnade kinode arhiividest. Uus versioon on Wong Kar-Wai sõnul juba üsnagi selle filmi moodi, mida ta 14 aastat tagasi tahtis teha, mida toonane tehnoloogia ning lavastaja enda oskused veel ei võimaldanud. On selge, et sellist vanema filmi ümbertegemiste taas linastumist saab endale lubada vaid maailmaklassi filmitegija. Filmi pressikonverentsile astub Wong Kar-Wai nagu alati publiku ette tumedates päikseprillides ja teda saadab filmi üks staare printsilt linn taiwani päritolu filmistaar, kelle tähelepanu väärset filmikarjääri jäidki lõpetama. Wong Kar-Wai, kõnealune äss, Isoftsaim ja Chang kingiks press. 1994. aastal pärast noid linatöid daam abiellus ning lõpetas filmides mängimise. Kui filmis on ta veetlus veel sõjakas lapselik, siis pressikonverentsil kohtume juba küpses eas daamiga, kel on majesteetlik, žestid, hoiak ning ehted, neist viimased äratavad vast kõige enam tähelepanu. Olgugi et pressikonverents toimub kell 12 päeval viitab pritsid Lynni randmetele kõrvalehtedest sädelev hiilgus pigem tseremoniaalne maleüritusele. Nii võib öelda, et pritsid linn on küll 14 aastat filmi tegemisest eemal olnud, kuid filmitäht temast pole veel kustunud. Kui pritsid linn vastab küsimustele tõlgi abiga, siis Wong Kar-Wai räägib ladusalt inglise keelt ega lähed kaasataolistele küsimuste-vastuste sessioonidele iseloomuliku pool jutuveeretamise ka. Kui keegi publiku hulgast alustab oma küsimust sõnadega. On selge, et see film räägib ajast segab Wong Kar-Wai vahele ning ütleb, et film ei räägi ajast, vaid sellest, kuidas aeg töötab. Et aeg ei pruugi olla lineaarne, vaid on tsükliline, räägib Wong Kar-Wai. Ja tõepoolest aeg loogiline, vaid kristlikul kokkuleppel, mille alusel algas ajaarvamine maailma loomisega ning edasist aja kulgu aitavad meil mõista kalender ja kell kuid teistes usundites mõtteteadustes nagu budism, hinduism on käibel veidi teistsugusem arusaam aja kulgemisest, nende ajakäsitlus ongi tsükliline, ajaratas või ka ajalooratas tähistab pigem kordusi kui lineaarset ühe kordsust. Ning kui loodust jälgida ja sellele viitab ka Wong Kar-Wai Filmässisoftraim pole tähtis, mis aastanumber on, vaid kas on kevad, suvi, sügis või talv, sest igal on oma otstarve ja tähendus. Kes sügisel külvata tahab, võib-olla omadega hilja peale jäänud. Kes soovib kevadel saaki koristada, võib leida tühjade kätega üksi põllult kes Wong Kar-Wai filmidega lähemalt kursis on, teab, et olenemata sellest, kuidas filmikunstnik oma loomingut läbiva teemani jõuab, kõneleb see lõpuks ikka ühepoolsest ja, või kaotatud armastusest ning inimesele paraku nii omasest üksijäetuse tundest. Igatahes oli see väga muljetavaldav film, mis vapustas, nagu ütlesid just oma poeetilise iluga. Iga kaader oli kui maal sisu, mis põhines Hiina vanadel võitluslegendide, oli kohati küll raske jälgida, seda on ka kriitikut tunnistanud, üksteisest olid läbi põimitud päris mitmed lood, aga see iluga turvas ikkagi kõik nagu ka karvaim ehk kõige kuulsamas filmis, mida kindlasti osa kuulajaid on näinud. Armastuse meeleolus In the mood for love on selle filmi ingliskeelne pealkiri ja ma pean omalt poolt ütlema, et Wong Kar-Wai on minu jaoks just sügisene filmilooja. See nostalgia, mis ta filmides kuidagi õhkub, kuuluks just nagu sellesse aasta aega praegu. Sa just mainisid, et filmikriitikud kaalid öelnud, et, et seda filmi on raske jälgida, üks neist koguni ütles, et see ei ole päris selline filmida veiniklaasi taga, vaadata, kui tahad aru saada, aga ameeriklased on loomu poolest sellised ettevõtlikumad inimesed, et ma lugesin, üks filmikriitik oli kurtnud, et ta ei saa kohe mitte kuidagi aru, kuidas need inimesed seal niimoodi seina ääres seisavad ja tühjusesse vaatavad oma seal kurbusega, et miks nad mitte midagi ei tee, miks nad oma saatust ja oma elukäiku enda kätesse ei võtnud, et selle poolest võib-olla on ameerikalik meelelaad veidi teistsugune, ettevõtlikum. Siia võiks rääkida veel ühe loo sellest, kuidas ma nägin kolme etendust Broadwayl ja vaheajal üks ameeriklanna kurtis, et ta tõepoolest ei saa aru mikspärast ekstegelane kurdab, et Moskvasse, Moskvasse, miks nad siis ei lähe siin nii palju Ameerika loomusest? Aga neile kuulajatele, kes viibivad täna õhtul Wong Kar-Wai filmide kangelastega sarnastes meeleoludes paneme mängima Christopher krossi igihalja, öise New Yorgi loo, mis ütlebki sisuliselt, nii et et kui sa eksid üksi taevas paistva kuu ja suure linna vahel ära, on parim, mida sa saad teha, armuda. Ja ka meie viimane saatejutt on salvestatud otse ühe Manhattani kino ees. Oktoobri alguses tähistati selle sihtWillitsi kinos, kus Eesti taasiseseisvumisest kõnelev film laulev revolutsioon esmalt Põhja-Ameerikas esilinastus omamoodi tähtpäeva selle filmi jaoks. Nüüd on see jõudnud juba enam kui 100 Põhja-Ameerika linna ekraanidele, mis on suurtest filmistuudiotes valminud filmi puhul. Asutus ja Neeme, sa rääkisid filmi režissööri Morointati ja ta abikaasa, filmiprodutsendi Chain stardiga. Jah, tahtsin need vestlused kindlasti meie New Yorgi reportaaži mahutada, kuna see film on tõepoolest teinud Eesti tutvustamisel siin Ameerikas ehk enam kui miski muu. Ma olen olnud pressikonverentsidel, kus mul on juurde astutud ja küsitud, et kas olete eestlane. Me teame teie maasteri laulmas revolutsioonist, kuna nägime seda dokumentaalfilmi, see, mis tahtsin, sõnul, on temal ja ta abikaasal lisaks feimi näitamisele enam kui 100. Põhja-Ameerika linnas olnud võimalus Eesti lugu rääkida, aga lugematutel, üritustel ja intervjuudes. Ma ei ütleks, et see on lisaväärtus, see ongi ehk peamine väärtus oleme teinud uuringuid ja kui ehk umbes 100000 inimest on näinud kogu üheksakümneminutilist filmi, on 100 miljonit kuulnud selle kohta midagi raadiost, telerist või lugenud. Meie eesmärk oli jagada Eesti lugu ka mitte baltlastega, sest baltlased ise teavad oma ajalugu väga hästi. Oleme väga õnnelikud filmile osaks saanud pressi tähelepanu üle siin Põhja-Ameerikas. Morinud arsti sõnul on ehk kõige sagedasem küsimus, mis filmi vaatamise järelkõlad. Miks me ei ole sellest loost Eesti ja teiste Baltimaade taasiseseisvumise loost midagi varem kuulnud? Kuuldes seda lugu ei usuta, et seda ei ole varem lihtsalt kuuldud. Mikspärast küsitakse ja seejärel aidatakse väga entusiastlikult seda edasi rääkida. Ja tõepoolest, kõik, kes filmi on näinud, on saanud innustust, et sõna filmi kohta hakkaks veelgi laiemalt levima, kui me ise suudaksime seda oma vahenditega teha, ütles Mointastid. Tasside pere, kelle sõnul ei oleks nad kunagi osanud arvata, et nende filmi nii laialdaselt Ameerikas näitama hakatakse. Jätkab nüüd jõupingutusi, et filmi müüa maailma telekanalitele ja õppevahendiks ka Põhja-Ameerika koolidele, nii et laulev revolutsioon väga oluline film Eesti tutvustamisel siin Ameerikas. See oli järjekordne uitamine menetluslinnast New Yorgist. Me kohtume teiega taas samal lainel, oktoobrikuu viimasel reede õhtul. Mina olen Aigi Vahing. Ja mina, Neeme raud lõpetuseks teile veel üks kuu laule.