Unustamatu. Paaremann. Unustamatu. Tere, head kuulajad. Jaak Ojakäär pakub teile tänases unustamatute saates kuulamiseks head vokaalmuusikat millele lisavad vürtsi sama head pillimehed. Teemaks siis ansambel The Manhattan Transfer. Tänaseks juba 35 aastat tegutsenud koosseis. Hääle tekitamine on ju inimkonnale olnud omane ammustest aegadest midagi üdini loomulikku, olgu siis röövatuste mõmisemisel, järgmise joigumise või lihtsalt valukarjete kaudu. Ega siis nuiaga pihta saanud sõjamees teadnud, mis tuuris või Mollista parajasti häälitseb. Korrastatud muusikaline ühislaul tuli siis, kui koorid tegutsema hakkasid ja targad heliloojad neile kõikjal parteid kenasti välja kirjutasid. 20. sajandil kerkisid aga esile minikoorid tavaliselt neljani liikmelised, et iga hääletämber saaks ikka oma esitaja ja need said tihtipeale väga populaarseks. Teerajaja protest võib kindlasti mainida ansambleid Mills, Praversia, Forfaišmen, paljusid teisigi, kuid eelmise sajandi lõpupoolel võttis ohjad enda kätte vokaalkvartett The Manhattan Transfer. Avalooks valisin neilt svingiva loo pealkirjaga taks Siidotšancyon ja selle just kontselt salvestusena. Võin juba ette öelda, et nii-öelda live esitusi koos väga hea orkestriga saab tänases saates veelgi kuulda. Läheme nüüd siis Manhattan Transfer algusaegade juurde ja uskuge või mitte, sellest on tõesti kogunisti 35 aastat. Muide, nime võtsid nad endile kirjanik Jondos passose 1925. aastal ilmunud samanimelisest novellist et rõhutada oma New Yorgi juuri. Kuigi enamus ansambli liikmeid paikneb praegu juba Californias. Aga asi sai alguse siis 1972. aastal, kui Jenissei hiigelja Lorelmes see koos laulsid. Alanud pool oli samal ajal hõivatud muusikaliga kriis. Tim Hauser tegi ise juba üht vokaalansamblit. Aga et ennast ära elatada, töötas taksojuhina. Õnnelikul kombel said nad kõik kokku ja avastasid, et neil on ühised huvid. Ameerika populaarmuusika laulutraditsioonid ehk siis Swing sket grooming, raks-soul-to-up. No ega siin palju midagi üle ei jäägi. Chanist hiigelon hiljem meenutanud, et me tahtsime teha muusikat, mis oli unustatud ja mida teised ei teinud. Ja eelkõige me tahtsime esineda. Me otsisime vastavad kostüümid, tahtsime saada populaarseks ja olla maailma parim vokaalansambel. Ja see neil ka õnnestus. Kui auhindu kokku lugeda, aga sellest veidi hiljem. Praegu on aeg jälle muusika jaoks ja kõlagu siin üks kaunis ballaad, milles nelja laulja häälte kooskõla eriti hästi välja tuleb. Nii laulsid ööbikud ja meie kõigi rõõmuks laulsid nad ka edasi, kuigi üks probleem koosseisuga oli juba olnud. Kui alb nelik oli Tim Hauser, Alan poolsonis singel Lorena, see siis viimane neist loobus, põhjuseks ka ilmselt üle elatud autoõnnetus. Tim Hauser meenutab uue laulja värbamisel loobusid nad nii-öelda avatud kutsest ja olid suhteliselt vaiksed, kuna ei tahtnud tuhandeid ambitsioonikaid noori lauljatari üle kuulata. Ta on öelnud, et me tahtsime kedagi, kes oleks suuteline sulanduma meie praegusesse koosseisu kes oleks võimeline Gasoleerima ja kolmandaks, kes saaks meiega läbi inimlikul tasandil. Ega see nüüd nii väga lihtne ei olnud ja kuni seitsmenda kandidaadini olid kõik eelmised vastanud ühele või kahele nõudele, aga mitte kolmele. Ja siis astus sisse Scheril menti, kes laulis käändid ja oli ka muidu nii tore inimene, et valik sai kohe tehtud. Aga nüüd on aeg nii kaugel, et oleks ära mängida üks Manhattan Transfer i või õigemini öeldes Viinis sündinud jov Sämi nulli hittlugu, mis on pühendatud saksofoni geeniusele, Charlie paakerile ja ansambli portesituses, sai oma esimese kuulsuse, aga mäletan, transfer oma sõnadega, andis sellele tunduvalt lisa. Tere õhtust. Lugu on küll kuus minutit pikk, aga ma arvan, et väärt algusest lõpuni kuulamist. Land. Džässi puritaanid on Manhattan Transfer süüdistanud vahel selles, et ansambel püüab end müüa võimalikult laiale kuulajaskonnale ja läheb seetõttu ka vahel libedale teele poplugusid esitades tõepoolest nagu Maicel voorne ühes oma artiklis väidab, on Manhattan Transfer fännid väga erinevad. Ühed on paadunud džässi friigid ja teised ei tea sellest muusikast suurt midagi. Jenissei hiigel saanud väga diplomaatiliselt. Me oleme alati tahtnud ehitada sildu erinevate kuulajate vahel. Milles küsimus? Loomulikult võib üks kriitik meid maa sisse tampida, küsides, miks te esitate sellist lugu nagu The Boy from New York City. Meie vastus on, kuna see meile meeldib, see on hea muusika. Äsjakuuldud loo juurde võib pakkuda veel solisti Alen pool ei kommentaari, selle singli teisel pool, kui meil oli konfermation, nii et plaadi poolt vahetades said kõik kuulajad Charlie Parkeri ja kui ka see jazz pole, mis siis veel. Aga ega kriitikud Manhattan Transfer vastoni väga pahatahtlikud polnudki, millest Ehida tõestuse leiame tuntud jazzi ajakirja Down viit 1984. aasta augusti numbrist kus avaldati selle aasta parimate muusikute edetabel ja otsustajad olid tuntud muusikaajakirjanikud üle maailmakategoorias. Parim vokaalansambel kogus esikoha võitnud Manhattan Transfer 113 häält, teiseks jäänud Hendrix Family 73 ning ülejäänud jäid juba alla 30 hääle. Juurde võib lisada 1985. aasta programmiauhindade jagamisel, kus Manhattan Transfer album vokaliis sai tervelt 12 nominatsiooni jäädes alla vaid Michael Jackson'i treilerile, mis sai üldse läbi. Ega ta kõige rohkem ära märkimist. Aga kammel tähendab transfer ei lahkunud peolt tühjade kätega, võites kaks auhinda, parim jazzvokaali esitus ja parim arranžeeringu häältele. Üks lugu sellelt plaadilt on John Henriksi Ray Charlesi reis Racaus. Ja siia juurde võib mainida sedagi, et John Hendrikson Manhattan Transfer iga pikaajalist koostööd teinud eelkõige neile laulutekste kirjutades. Läheme nüüd ajas 10 aastat tagasi, kui Manhattan Transfer esines nii Eestis kui Soomes. Pori jazzifestivalile jõudsid nad päev peale seda, kui olid Pärnus esinenud ja kuna ise olin selleks ajaks juba Soomes ja seda kontserti näinud siis küsisin pressikonverentsil lihtsa küsimuse, kuidas oli, pean tunnistama, et nii vapustavat lauskiitust Eesti kohta ei osanud oodatagi. Nagu kuulsite, tuli vastus ülivõrdes. Suurepärane, tore. Pärnu rand oli fantastiline, merevesi oli soe ja üllataval kombel mitte soolane nagu ookeanis. Ehtne rand, kus lapsed mängivad, saab jäätist süüa? No väga tore. Niipalju siis kiitust 10 aasta tagant Pärnule ansambli Manhattan Transfer poolt, aga neil on üht-teist veel öelda tollest ajast. Ja veel kord kiidusõnad Eesti kohta, et see on imeilus maa, sest ta pole veel ära rikutud tööstuse poolt. Ja näiteks Tim Hauser ütles, et vabandage minu sarkasmi, aga ta pole veel rikutud ka lääne mõjudest. Meil on juba kõrini näha igal pool McDonaldsi hamburgeri reklaame. Mulle meeldib, et Eestis hoitakse traditsioone au sees ja inimesed on toredad. Mulle väga meeldib seal käia ja olla. See jutt oli kõik, 10 aastat tagasi. Lähevad nad varsti jälle, vaatame, mida siis saab kuulda. Aga nüüd on mul hea meel teile pakkuda ka muusikat, mida me transfer koos oma trio ja suurepärase Soome big bändiga homo aastat tagasi. Pori džässifestivalil esitas kõigepealt vokaalile seatud variant kuulsast džässistandardist Forb Travers ehk neli venda. Need olid siis neli tuntud saksofonist kunagises muudi Armani orkestris ja viktoriinihuvilistele võiks ju ka nimedeta lugeda. Stanged seal kaun suutsin, neid teatakse rohkem, aga see baritoni mängija, kelle nimi tavaliselt väga suureks pähkliks osutub, on search Shalov. Ehk õigupoolest pilvist Sergei Tškaaluv, kes oma vene nime palju uhkema vastu vahetas. Aga neid sisse kuulus teema Manhattan Transfer oma esituses ning võin teile kinnitada, et publik läks täiesti pöördesse. Ja veel üks pala tollest pori džässifestivalist, kus Manhattan Transfer esines koos oma big bändiga. No see lugu võib-olla vajab veidi sissejuhatust, sellepärast et siin on tegu ühe counteisi suurepärase palaga, mille nimeks on Conner pocket ja Tim Hauser Manhattani üks liige jätab seda väga hästi, kuidas oli probleeme? Et kuidas nad ikka saaksid seda salvestada ja mängida ja nii edasi. Nad tahtsid seda teha muide ka koos Ellafigheraldiga, aga Ella Fitzgeraldi produtsent või mänedžer Norman tants oli väga-väga karm ja oli sellele vastu counteisi ise. Temal ei olnud selle vastu palju midagi, aga paraku tema mingil hetkel lahkus meie hulgast. Ja siis tema poeg võttis selle asja üle ja ütles, et võiks ikka teha küll ja andis isegi ülesande siis juba lahkunud kaunteisi bigbändi tromboon Eestile Tennis Wilsonile, et vaadake, et see asi ikka korda saaks. Ja lõpuks ta korda saigi. Ja nüüd üks hoopis teistsugune lugu Manhattan Transfer osalusel. Ütleme nii seepärast, et see on tegelikult Willie nelsoni lauldud laul Go hinge või paati. Ja see näitab seda, et Manhattan transfer ei häbenenud sugugi ka teistele muusikutele abiks minna, kui oli tarvis nii-öelda bäkki ehk tausta laulda. Groove. See oli siis ansambel Manhattan Transfer koos vilin, Nelson ega Bay on Manhattan Transfer öelnud juba varemgi, aga millegipärast on seda lubadust murtud, mis tuleneb juba kas või sellest, et varsti siin Eestis jälle esinevad ja jõuludeks nad tulevad ja jõulukavaga. Muide, see kuulus kontsert pori jazzifestivalil paar aastat tagasi, millest oleme mõned muusikanäitajad juba kuulanud. Sealgi esitasid nad ühe jõululaulu kesksuvel aga ütlesid, et miks ka mitte, sellepärast et jõuluvana on ju pärit ikkagi Soomest ja Lapimaalt. Jääme siis jõuluvana ootama, aga tänase saate lõpetuseks üks lugu Manhattan Transfer, et mis on vast ehk üks nende suurimaid hitte, seda on vähemasti kasutatud kahes tuntud teleseriaalis toel. Haide saun on selle loo nimi, Jaak mäger soovib teile head päeva jätku, kohtume ikka jälle Vikerraadios.