Kell on 945 minutit alustanud ülekannet Tallinna lennuväljal kus kohe-kohe on algamas tema pühaduse Johannes Paulus teise vastuvõtutseremoonia. Eestimaa on tervitanud tema pühadust päikesepaistega. Ilm Tallinnas on ilus. Ja siia lennuväljale on laotatud punane vaip. Tekib ristkülik, mille ühel äärel on üle seestunud aukompanii. Teisel serval aga vabariigi valitsus, Eesti kirikujuhid ning diplomaatiline korpus. Äsja saabus ka vabariigi president Lennart Meri. Ja täpselt kell üheksa. 42 maandus Tallinna lennuväljal erilennuk Al-Itaalia kompanii. Sinimustvalge lipu kõrval on lehvimas Vatikani riigilipp valge kollane lipp, millel on paavst riivata. Paavstiriigivapil on ristatud võtmed. Võti sümboliseerib. Taevariigi pääsemise võimalust ja ristatud võtmete kohal on peakate, mida kannab ainult paavst tiaara, mis koosneb kolmest ülestiku asetatud kroonist. Ja need kolm ülestikud asetatud krooni sümboliseerivad kolmainsust ja kiriku kolmeseisundit. Ja tun tundmusi ja tundeid. Lennuväljal toovad teieni Indrek Treufeldt ja Hillar Nahkmann. See on paavsti 61. Johannes Paulus teise 61. visiit. Mis koosneb siis kolmest osast. Kõigepealt oldi neli päeva Leedus, kaks päeva Lätis ja nüüd siis täpselt 10 tundi. Eestis arstid veel paarkümmend aastat tagasi ei olnud eriti aktiivsed visiitide tegijad. Vahest pandi pahaks isegi seda, kui Paavst läks lihtsalt linna peale jalutama nii-öelda rahva hulka. Alles Paul, kuues, kes sai paavstitroonile 1965. aastal, alustas laiemat visiitide tegemist ja võib öelda vist kõigi aegade kõige reisihimulisem või visiitide. Himulisem paavst ongi siis praegune Johannes Paulus teine. Tema visklitesse on suhtutud väga erinevalt, kui ta on käinud Lõuna-Ameerikas, kus teatavasti enamus elanikkonnast on kristlased, on teda vastu võetud suure vaimustusega. Ameerika Ühendriikide visiit oli mingil määral ebaõnnestumine, sest seal on väga palju igasuguseid protestantliku poole ja seal paavsti hästi vastu ei võetud. Ei saa öelda mitte hästi, vaid ei olnud sellist suurt tungi tema visiidi ümber. Ja praegu hakkab siis lennuk eri lennukeid tasapisi jõudma meie juurde trapi juurde. Ja paari minuti pärast on oodata, et paavst tuleb lennukist maha, kus ootamas on siis meie vabariigi president. Härra Lennart Meri. Aasta on Kristuse asemik. Peetruse ametijärglane, roomakatoliku kiriku kõrgeim võimukandja, Rooma linna ja kogu maailma piiskop piiskoppide konverentsi juhataja. Ilma loata ei tohi maailmas pühitseda ühtegi roomakatoliku piiskopi mis annab paavstile tegeliku võimu kogu kirikule. Paavstile kuulub Vatikanis seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõimu. Ja nüüd läheb lennukimüra üha valjemaks. Al-itaalia erilennuk, han suunduma tseremoonia platsi poole. Sellel lennuki e on heisatud kaptepu üsna omapärane. Nähe minu poolt vaadata, siis vasakul pool on sinimustvalge ja paremal pool Vatikani. Kollane valge. Riigilipp. Lennuk läheneb meile ja kõik siin platsil ootusärevuses, et iga hetk, iga hetk hakkab H. Et alla tulema ja lennukist maha tulemine lõpeb teatavasti väga omapärased tseremooniaga. Paak annab igas riigis, kuhu ta saabub kõigepealt puud sellele maale, mille pinnale tema jalga astub. See on omapärane austusavaldus kogu selle riigi elanikkonnale selle riigi lavale rahvale. Sest maa on ju itaallaste meelest kõige tähtsam. Mis annab inimesele elu, leiva ja veini, nagu öeldakse Itaaliast. Ja nüüd suundub trump lennuki poole. Ja lennukisse on valmis minema. Eesti välisministeeriumi protokolliosakonna juhataja ning nuntsus, kes võtavad paavsti esimesena vastu lennuk, mis näeb ette diplomaatiline tava. Peab ütlema, et julgeolekumeetmed on olnud. Väga laiaulatuslikud. Me ootasime väga kaua aega siia saamist. Ootasime siis Tallinna lennujaamahoones. Ja umbes 15 minutit enne tseremoonia algust pääsesime alles siia lennuväljale. Siin lennuväljal on valmis ka eriauto paavsti ringsõiduks, see on valge natukene džiipi meenutav masin mis on pealt kaetud klaaskupliga. See on kena, elegantne auto. Teda ehib Vatikani riigilipp. Ja sellel on kuldsed kaunistused. See auto või taoline auto võeti kasutusele pärast seda, kui paavsti elu kallale tungisid nimetatud terroristlik grupeering, hallid hundid. Pärast enne sõda sõitis paavst ringi lahtises autos, aga pärast seda julgeoleku huvides jah, baas sõidab praktiliselt kõikides maades selle autoga seal auto maksimaalne kiirus on umbes 40 kilomeetrit tunnis ja eriti kõrgetest järsakutest kohtadest üle 15 sentimeetri kõrgetes. Jõnksudes seda üle ei sõidagi. Auto toodi kohale eile treileriga Riiast. Ja üldse võib öelda, et pärast seda, kui hallid hundid olid teinud atentaadikatse paavstile, ongi see julgeolek paavst ümber läinud. Niivõrd tugevaks, meid ei lasta välja isegi praegu siit aedikus. Selline väike, noh, ei oska nüüd öelda lamba lamba tunne tekib tõesti. Aga kui võtta seda, et lennukest tuleb alla karjus, siis on võib-olla see õige tunne. Praegu. Jah, selle auto kohapeal võin öelda seda, et mulle isiklikult on alati jätnud mulje see, kuidas paavst selles niinimetatud panoraamautos nagu ametlikult nimetatakse mööda suuri linnu sõidab ja kuidas tänavad on palistatud inimestega. Tuleb meelde see vaimustus, mis õhkub sellistel ringsõitudel vannustust millega tervitavad inimesed paavsti jumaliku ase. Esimesed lennukist maale tulijad ilmselt ajakirjanikud, mitmesugused tehnikud. Teame ju, et Vatikanis töötab mitu mitmekümne keeleline raadio- ja telejaam. Raadiojaam on üks Euroopa võimsamaid. Ja ma võin. Ja nüüd ilmub meie ette paavst valges mantlis. Tema peas on väike müts, mida kristlased kutsuvad paga mütsiks. Paavst suudleb maad. Hauast Talle anti käsklus olla valvel. Paavst liigub edasi mööda punast vaipa. Ja praegu tervitab teda Eesti vabariigi president härra Lennart Meri. Nendel on väike keskustelu omavahel. President ütleb tere tulemast Eestisse. Ja vastu väikese kõnekese peab ta nüüd. Tema pühadus Johannes Paulus, teine. Me näeme siin valget, Me näeme siniviolett, piim. Me näeme siin punast värvi või valge on paavsti värv. Violett, punane kardinalid ja piiskopid, pärn. Ja nüüd suundub Vatikani delegatsioon eesotsas tema pühadusega. Väljaku keskel asuvale vaibale. Kõlavad riigi hümnid. Veel pisut aega, see oli nüüd auvahtkonnaülema raport tema pühadusele. Seal oli siis Eesti vabariigi hümni. Testri ja auvahtkonna juurde. Võib-olla nüüd oleks aeg natukene rääkida paavstist. Paavst, tema pühadus Johannes Paulus, teine on sündinud 23. oktoobril. 1920. aastal Lääne-Poolas vaata kui väikelinnas sõjaväeametniku peres. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta Tartu Ülikoolis filosoofiat. Vahepeal tuli tal teha tööd kivimurrus keemiatehases. 1942. aastal alustas ta õpinguid põrandaaluses vaimulikus seminaris. Preestriks pühitseti esimesel novembril 1946. aastal. Ja nüüd esitletakse tema pühadus selle Eesti vabariigi valitsust. Peaminister Mart Laar. Välisminister Trivimi Velliste. Rahandusminister Madis üürike. Teede- ja sideminister Andi Meister Majandusminister Toomas Sildmäe siseminister Lagle Parek Kultuuri ja haridusminister Paul-Eerik Rummo. Energeetikaminister Arvo Veidenberg. Valitsusega ühes rivis seisab ka Eesti vabariigi saadik Vatikanis Tiit Matsulevitš, kes on ühtlasi ka suursaadik Saksamaal. Paavstile esitletakse kaitsejõudude juhatajat. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskopi Kuno Pajula Samuti ka piiskop Einar Soone Ja nüüd tutvustatakse tema pühadusele diplomaatilist korpust. Diplomaatilise korpuse vanemaks on Rootsi suursaadik Eestis. Paavst Johannes Paulus, teine on ametis 23.-st oktoobrist 1978.-st aastast. Tal ta on esimene. Vabandust, mitte esimene, vaid üle 400 aasta taas mitteitaallasest paavst tavaliselt vastu olnud itaallased ja seda just nimelt seetõttu, et katoliku kirikukeskus on olnud Roomas. Seal keskuse juures on olnud väga palju ametnik, kes reeglina on itaallased ja itaallased on lihtsalt kergem seda suurt aparaati juhtida peab tegelema riigijuht majandusküsimustega loomulikult itaallane tunneb tavaliselt Itaalia majandusse majandusolusid ja kõike seda paremini. Eelmine mitteitaallasest paavst valitses aastatel 1522 kuni 1523 oli hollandlane Hadrianus kuues. Ja tema valitsemisaeg oli päris raske, sest sellel ajal käis Euroopas suure formatsiooni ja luteri kirik hakkas nii-öelda pead tõstma. Ja mingil määral oli ka sõjaAegi üpris keeruline paavsti paavstide jaoks katoliku kiriku jaoks kui 1979. aastal. Poolakas sai paavstiks, kuid tundub, et vastupidiselt Hadrianus kuuendale Johannes Paulus teine siiski katoliku kirikukriisist välja. Ja seda just tänu oma rohketele visiitidel isiklikule nii-öelda imidžile. Paavst Johannes Paulus teine. Sai. Veel siis, kui ta paavst ei olnud ja Kandis oma kodanikunime 67. aastal tollase paavsti Paul kuuenda korraldusega kardinaliks. Ta osaleb, osales aktiivselt viimase Vatikani kirikukogu töös ja osales mitmel väga tähtsa dokumendi väljatöötamisel. Nüüd on tema pühadusele esitletud vabariigi valitsus ja samuti ka diplomaatiline korpus. Vatikani delegatsiooni kuuluvad paljud väga kõrged katoliku kiriku juhid. Nii on delegatsiooni koosseisus tema eminents kardinal Angelo sodana kes on riigisekretär ja sisuliselt peaministri funktsioonides. Ja nüüd esitletakse vabariigi presidendile Lennart Merile Vatikani delegatsiooni. Selles delegatsioonis on ka tema kõrgus, peapiiskop Giovanni Batista, kes on riigisekretäri asetäitja. Samuti tema kõrgus, piiskop Lino mandutsi. Paavsti majahoidja, tema kõrgus, piiskop, kus ta mulje karsija, apostlik nuntsus. Paavsti erasekretär on siin ja Stanislav Spiš tseremooniameister, Mancinjoron, Piero Mariini riigisekretäri äri, selleskeneetäriaadi ametnikud, Rooma. Leedu kolleegiumi liider, mon, senjoor, staažis siilis. Delegatsioonis on ka Abbott aposterlikum seatuuri kantsler, mon, senjoor, Maria Kassari Vatikani raadioprogrammidirektor, isa, teleRicolambardi püha tooli, pressiameti direktor, Vatikani meditsiiniteenistuse direktor, paavsti kammerteener, paavsti fotograaf, Vatikani politseiülem, Šveitsi kaardiväe major ja Šveitsi kaardiväeleitnant, Šveitsi kaardivägi. Peab tagama julgeolekuVatikani riigis. Ja selles delegatsioonis on veel Vatikani televisiooni ja raadiotehnilised töötajad ja Vatikani politseinikud. Ka see on juba vana traditsioon. Šveitslased kaitsevad paavsti ja veel kümmekond aastat tagasi šveitslaste relvastuses tõesti ainult Helle pardid ja tõesti keskaegne relvastus. Aga järjekordselt pärast seda, kui paavstile tehti atentaat toimus ka siin väike murrang ja šveitslaste hakati õpetama ka tänapäevast turvateenistus, kunsti. Ja nüüd iga hetk peavad. Tema pühadus paavst ja Eesti vabariigi president. Kõne. Sõna saab vabariigi president Lennart Meri. Lubage ma pöördun teie poole inglise keeles sest erinevalt Vatikanist Eesti pool ei ole kahjuks suutnud sünkroontõlget korraldada. Eksalencis. Haara vabariigi president härra peaminister ja haarad, ministrit, hara, Tallina linnapea kaalid, kristlike kirikute esindajad. Pöördun austus seega mind esmakordselt vastu vöötva eestiva poole. Tema religiooni ja tsiviilajaloole. Piinarikastest aegadest aga ka rohkesti kuulsusrikkaid, siidi, muutšidumus, sündmusi ja väärikaid mälestusi. On taas Sitsinud vabadusse valgus mis köigepealt tahendab ka religioossed vabadust. Vastu on vöödud demokraadiga. Ja vendluse töid. Oma südamest jumala niisugusse ime eest. Nii vabariigi presidendi ja mitte just suure. Varjenda just siin hästi maapinal oma taanu issandale nii suure armu eest. Kindel selles, et tõlgen tõlgenda seal viisi viisil kõigi nende, kes on Eestis sündinud lõikes siin elevad rõõmu ja taanumeel. Peetrus ja ta ja külasena on minul ja kõikidel teist kes kuuluvad katoliku kogukonda. Soov anda oma panus, et kindlustada Estide tuleliik, mida ise loo mustaksid. Rahvusvahelisse yhiskonaryybes viis püüdle IFA suurema astuse ning vastastikuse söödusõltuvuse poole. Ennistagu Juumal Eesti ja Iiday teeva elanikest. Kuulame käsklusi aukompaniile. President ja tema pühadus vahetavad mõtteid. Valges mantlis riieldanud paavst kuulas väga mõtlikult Lennart Mere kõnet. See oli pikk, väga kujundlik kõne. Kus president Lennart Meri ütles, et Eesti rahvas on avanud südamed tema pühadusele. Ja nüüd suundub paavst panoraam autosse. Kell on 10 ja 28 minutit ja see vastuvõtutseremoonia hakkab lõppema. Ja siit suundub paavst venna tänav 18 asuvasse katoliku kirikusse, kus kolmveerand 11 toimub tal kokkusaamine sealse kogudusega. Seejärel läheb paavst sedasi Niguliste kirikusse. Kell 11 25 jõuad paavst sinna ja seal hakkab ökomeeniline jumalateenistus. 12 20 jõutakse Kadriorgu, kus toimub siis vabariigi presidendi pidulik vastuvõtt ja seejärel juba. Toimub väike puhke paus, et siis toimuks nii-öelda päeva võib-olla kõige tähtsam sündmus ja see on siis pidulik missa raekoja platsil. Nimetan siin särad seatuuri juures, kus paavst puhkab, esineb ka Tallinna Õpetajate Maja naiskoor, kellel on paavstiga väga lähedased suhted. Nad viibisid 88. aastal Itaalias, kohtusid paavstiga ja paavst ütles, et ta palvetab Eesti tulevikku ja ehk Eesti eest ja nüüd on past saatnud neile igal aastal jõulukaardi. Ja nüüd suundub autokolonn lennuväljalt ära. Selle autokolonni eesotsas on protokolli auto, milles istuvad Vatikani poolne visiidi organiseerija ja Eesti välisministeeriumi protokolliülem Andres Unga. Siis järgnevad politseimasinad. Seejärel on paavsti valge Panoree panoraamauto ja selle bana raamatu järel on teised kõrged Vatikani ametnikud. Sellega me lõpetame oma ülekande siit. Tallinna lennuväljalt. Teile tutvustasid toimunut Indrek Treufeldt ja Hillar Nahkmann. Kuulmiseni.