Vikerraadio see on väga hea jälg. On nor Samost ja Ainar Ruussaar Tere päevast kell Tallinnas on 13 ja viis minutit ning vikerraadio otse-eetris on ajakirjanikud Anvar Samost. Ainar Ruussaar tere ka minu poolt, ma pean tunnistama, et mul on väga hea tunne olla tagasi omade juures ehk ajakirjanduses. Ainete kohta pikemalt rääkima ei hakka, kõik teavad, kes ta on ja ja ootused kahtlemata kõrgel. Aga ühte asja ma ütlen. Ainar jääb. Noorte laulu- ja tantsupeost on saanud nädal mööda ja mina pean küll tunnistama, et minu vestluse karikas on siiamaani täiesti pilgeni täis sellest emotsioonist, mida me eelmisel nädalavahetusel tantsu ja laulupeolt saime. Ja vaadates neid noori ja lapsi tantsimas ja laulmas Jõudsime mõttele, et tegelikult see on ikka väga võimas heidutus. Liitlasvägede ja tankitõrjerelvade kõrval on tõeliselt võimas heidutus ja, ja ma kujutasin ette, et Venemaa, Preisi, Venemaa välisminister Sergei Lavrov võiks saata Ta kaitseminister Sergei Šoigu sellise kirja umbes, et et lugupeetud Sergei Kusu keetovičelt peagi algavate juhtimisel suurõppused saapad, millega siis Venemaa haritum tegevusi vaenulike läänepiiride lähistel siis Lavrov võiks, võiks oma kirjas kirjutada, et lugupeetud Sergei Petrovitš. Juhin teie tähelepanu asjaolule, et Eestis valitseb erakordselt tugev ja murdmatu rahvuslik ühtsustunne ning soovitanud oma strateegilist tegevust suunata lõunapoolsetele riikidele. Siis on ka laulupidu, ma olen kuulnud, et ta nii võimas ja, aga vot see Lätini ma tahtsingi jõuda, et, et mis on Eesti ja Läti erinevus? Naljatoonil öeldes selgus ju eile. Ja ka mõni päev varem, kui Putin ja Vene president Vladimir Putin ja siis Vene välisminister Sergei Lavrov lendasid Moskvast kumbki eraldi lennukiga Hamburgi, siis tegelikult otse marsruut oleks läinud ju. Noh, kas siis üle Eesti või Läti või? Võidab Poola, aga nad lendasid sellise suure kaarega Soome lahe teisest servast üle Helsingi ja sealt siis keerati Rootsi vahelt alla Hamburgi peale ja kui ühesõnaga üle Eesti, kui sellise väga heidutava riigi ei lennatud. Aga nüüd ma vaatasin, et kui tagasi Nad tulid sealt eile õhtul kuskil kella seitsme või kaheksa paiku, siis oli üks huvitav selline eripära. Putini lennuk lendas endiselt seda veidrat, sellist kaart pidi üle Helsingi-Aga. Lavrov oli vist võtnud südame kokku ja lendas üle Riia. Nojah, ta oli, ta oli selle kirja Šoigu ära saatnud, et siis ei olnud midagi midagi karta. Aga laulupeotantsupeost veel rääkides, siis minu jaoks see tunnuslause mina jään, oli väga hea lause. Ja vaatamata sellele, et avalikkuses tõlgendati seda suhteliselt ühtemoodi kui siis Eestist lahkumise vastase lausungina, siis minu meelest on see mina, jään tunduvalt laiem ja, ja väga hea. Hea slõugan, et mitte ainult et mina ei lähe Eestist ära. Mina jään eestlaseks. Ma jään ausaks, see meeldiks muidugi IRL-i linnapeakandidaadile väga-väga-väga, hästi, mina jään vikerraadio kuulajaks. Mida iganes. Mina vaatasin seda, et ei, ei ole, ei ole professionaalne koorilaulja ja ei ole ka ilmselt mitte rahvatantsijad rahvatantsija, et olin, olin publik ja vaatasin tuttavaid inimesi, kes siis laulsid. Aga. Esinen sellise jumalavallatu mõttega, et tegelikult see sisu, see muusika on seal iga kord väga huvitav, seal on sellist minu meelest päris head tasakaalu selliste laulude vahel vist tuleb ära laulda, kuna nad on osa rahvuslikust identiteedist ja osa laulupeo identiteedist. Ja on siis sellist uuemat ja huvitavamat, värskemat muusikat aga selle väga sellise hästi minu meelest funktsioneerima sisu kõrval, see vorm on küll nüüd selline, et et tegelikult, ega ma ei, jällegi ütlen, ma ei ole ekspert, aga mulle tundub, et, et see formaat võiks ju ka pisut nagu uueneda, et kui nüüd mõelda selle peale, et missugused nägid laulupeod välja 20 aastat tagasi või ka 40 või noh näiteks juubelilaulupidu, et mingis mõttes on ta väga-väga sarnased, et kui vaadata mingit vana dokumentaalfilmi näiteks juubelilaulupeost või ka mõnest varasemast laulupeost, et mingid elemendid nagu korduvad ja ja, ja sellisena kuuluvat tegelikult hoopis teise ajastusse, et kas need tingimata peaks muutma, ma ei tea, aga sellele võiks. Katse katseformaati uuendada ju isegi tehti. Laulupeo sihtasutus küsis 200000 EUR rahandusministeeriumilt lisaraha, mille eest siis osaliselt selle raha eest oleks, oleks tahtnud paigaldada suured LED-ekraanid lauluväljakule. Siin ma tahaksin küll karjuda, et see ei ole nüüd küll mingisugune formaadi uuendused, 150 aastat oleme saanud ilmal LED-ekraanidel ta laulupidu jälgida. Me oleme laulva revolutsioonile ajal ennast ilmal LED-ekraanidelt vabaks laulnud, et et minu meelest need LED-ekraanid lauluväljakul ei sobi küll selle formaadiga kuidagi kokku, et see oleks sama totter nagu läheks lauluväljakule laulupidu vaatama ja siis samal ajal jälgiks seda laulupeo otseülekannet oma nuttidele. Aidan saad juba hiljaks jäänud, mina nägin seal konkreetselt mitmeid inimesi, kes täpselt kirjeldatud viisil käitusid kenad, istusid seal või seisid ja jälgisid oma mobiiltelefonist. R-i laulupeod. Minu minu poiss vaatab jalgpalli nutitelefonist, ehkki meil on kodus täiesti korralik kvaliteetne televiisor ja mina ei saa aru, kuidas saab jalgpalli nutitelefonist vaadata, aga tema näpata. Aga mis puudutab neid suuri LED-ekraane, millele väidetavalt paha rahandusministeerium raha ei andnud, siis noh, ma tegelikult ei saa päris täpselt aru, et mida siis sealt suure kahe või ma ei tea, mitme suure ekraani pealt, see publik oleks kohapeal nagu vaadanud. Ma saan aru nende ekraanide olulisusest, kui meile tuleb lauluväljakul esinema mõni väga suur popartist, keda üks ja kes on suure lava peal siiski tavaline meetod või 80 sentimeetri pikkune inimene ja keda tõesti juba paarikümne meetri kauguselt peaaegu seal rahvamassis Eestile näha. Aga kui meil on lava peal 10000 lauljat või ma ei tea 20000 lauljat, eks, et siis sellisel juhul tegelikult keda see LED-ekraan seal näitab, et kas ta näitabki mingeid üksikuid lauljaid või ta näitab sedasama laulukaart nagu uuesti sealsamas reaalse laulukaare kõrval, et et see on ka minu meelest natukene veider mõte, et sellesama rahaga rahastatakse veel rääkida siin laulude puhul, et ega see ei ole mingi häbiasi, et mis oleks võinud kuluda LED ekraanidele, aga mis sellele ei kulunud, aga noh, tõenäoliselt nüüd järgneval sellel päris laulupeol see oli noorte laulupidu. Et seal kindlasti raha on rohkem ja üks asi, mis võiks kindlasti olla, palju parem, on kogu see nii-öelda kohapealne olme. Et alates sellest alustades sellest, et nii palju kui mina olen laulupidudel käinud alati ma olen näinud masendavalt, et juba esimeste tundide jooksul üleajavaid prügikaste, mis näeb lihtsalt rõve, ropp välja ja, ja see on ju tegelikult koht, kus me oleme ise korraldanud endale peo ja miks me siis peame sellist jama taluma, et võiks olla kuidagi niimoodi, et me ei peaks seda prahihunnikut seal rõõmsate inimeste keskel nägema, võiks korraldada paremad noh, kõikvõimalikud teenused seal kohapeal ka selline väga labane asi nagu tualetid, eks ju, mida, mida võiks olla rohkem ja kus ei peaks inimesed 50 minutit või tund aega järjekorras seisma, eks. Ja lõpuks, kui rahast rääkida, siis veel tegelikult jälle provotseerin, aga kas, kas peab olema niimoodi, et seal laulupeo peab kinni maksma? Riigieelarvest sellisel, noh, nii-öelda viisil nagu noh, ma ei tea, makstakse kinni veel väga palju olulisi asju, Eestile võiks olla laulupidu selline koht, kus need inimesed, kes laulupeol tulevad, maksavadki selle ise näiteks oma piletiraha kaudu kinni. Et ega sinna ilma piletita ei pääse, kui sa ise ei laula, eks ja sest see oleks selline väga võimas näide sellest, kuidas need inimesed, kes tahavad väga koos midagi teha, Eesti kultuuri ja Eesti tuleviku nimel, nad tulevad ise kokku, ise ise kannavad need kulud, mille nimeks on siis pileti hind ja saab ka niimoodi. Kõlab peaaegu nagu laulu ja tantsupeomaks, aga aga fakt on see, et 110000 110000 inimest umbes ostsid vabatahtlikult selle pileti, et et selleks, et nüüd kõiki kulusid katta, pileti hind ilmselt kujuneb kujuneb üsna kõrgeks, nii et ma ei ole kindel, et see on värvokatsioon pigem ja et see oleks nagu väga-väga tark idee. Aga aga mõte, et seda laulupeo formaati võiks nüüd kui 150 aastat möödub kuidagi muuta või kaasajastada ilma LED-ekraanid, et see väärib tõsiselt kaalumist. Trump võidaks Poolas ükskõik millised valimised suure häälteenamusega praegu. Ja see oli siis lõik Donald Trumpi poolt, et sellist neljapäeval Varssavis Varssavi ülestõusu mälestussamba ees peetud kõnest ja ma ei hakka lõikusin nüüd küll sõna-sõnalt ära tõlkima, et kes tahab, saab ju järgi vaadata internetist seda kõnet tervikuna lugeda, aga ka selle paariminutise lõigu jooksul, nagu te kuulsite, kordusid mõned sõnad, mis kordusid kogu kõne ulatuses veel sagedamini, mitu korda mainis trump siin vabadust. Ta mainis lainet tsivilisatsiooni, ta mainis loomulikult Poolat ja Poola rahvuskangelasi ja ta mainis Ronald Reaganit ja noh, võib-olla riigi kanist võib-olla peakski alustama, kuna kindlasti on üks neid Ameerika presidente, kes on Trumpil olnud eeskujuks. Ja selle Varssavi kõne puhul ma usun, et, et küllap see kõne sai kirjutatud ja kokku pandud just sellisel viisil lootuses, et seda võib-olla kunagi 20 aasta pärast või 40 aasta pärast hakatakse meenutama kui märgilist kõnet Donald Trumpi Varssavi kõnet 1000 vabandust, 2000 seitsmeteistkümnenda aasta juuli alguses ja, ja noh, ilmselt kui nüüd trump midagi väga hullu korda ei saada nende peaaegu nelja aasta jooksul, mis talle veel jäänud, on siis see võimalus kahtlemata jätkuvalt olemas ja noh, sellest kõnest kõnest me leiame selle poola hästi sagedase ära mainimise. Aga Poola kui selline on antud juhul ma arvan, kõigest sümbol kõigest selline instrumente. Selles sõnumis, mida trump siis selles kõnes eelkõige Euroopale ja eelkõige Ida-Euroopale inimestele on selles maailmajaos anda, tahtis. Ma arvan ka, et see ei ole pelgalt protokolliline, et kui Ameerika Ühendriikide president veab mõnes riigis, kus ta on külas kõne, et siis ta rõhutatult räägib sellest riigist nagu, nagu trump rääkis Poolast või Obama 2014. aastal Tallinnas, kus Obama kõne juuliga pühendatud väga paljuski vähemalt kolmandiku ulatuses Eestile. Aga seda, seda Eestile pühendatud sõnumit lugesid vähemalt minu, Läti ja Leedu kolleegid väga selgelt välja kui ainult sõnumit Eestile, vaid vaid sõnumit ka Lätile ja Leedule ja ilmselt ka ilmselt ka Poolale või või noh, me kõik ju teame neid kuulsaid Kennedy sõnu, mida ta ütles 1000 963. aastal vist Lääne-Berliinis. Ispin aine proliiner, ehk siis umbes et täna me oleme kõik berliinlased, me oleme. Ma olen berliinlane täna mis oli siis väga selge sõnum Nõukogude liidule, tollal aga nii Donald Trumpi kui ka Barack Obama Tallinna kõned olid nendes kõnedes mitmed sõnumid olid tegelikult üks-ühele samad. Nato kaitseb teid. Aga NATOsse tuleb rohkem panustada. Obama ütles ühe väga olulise lauset Tallinnas. Ja see kõlas nii, et Tallinn, Riia ja Vilniuse kaitsmine on sama oluline kui Berliini, Pariisi ja Londoni kaitsmine. Ja midagi sarnast, ütles Jukka jugo trump, ehkki Obama sõnumit tookord 2014 septembris Venemaa suunal oli minu meelest tunduvalt. Kuidas ma ütlen, tunduvalt jõulisemad, kui seda tegi trump Poolas otsesõnu Venemaa suunalt tehtud avaldused Obama puhul ma mõtlen Jah, et Obama kõne, jah, selle Trumpi kõne nii-öelda taustaks kontekstis lugemiseks on väga hea ja seda ma kindlasti soovitan. Mis puudutab Venemaad, siis ma ei ole päris kindel, et trump tegelikult just nimelt sedasama Poola ajalugu, mida ta käsitles ülima põhjalikkusega, et, et kui me mõtleme Obama peale Obama tsiteeris Marie Underid, Heinz Valku rääkis ka Nõukogude okupatsioonist, eks metsavendadest metsavendadest ja, ja üsna põhjalikult. Aga trump rääkis praktiliselt läbi kõik Poola ajaloo traagilised hetked des Poola jagamisest, lõpetades Varssavi ülestõusu Varssavi geto ülestõusu, Nõukogude Saksa okupatsiooni, arnija Krayova Jeruusalemma tänava lahingu paavsti esinemisega 1959. aastal Varssavi kesklinnas miljonitele inimestele ja nii edasi, nii edasi, et ja nende minu meelest nende Poola ajaloo noh, ütleme valdavalt mustade lehekülgede loetlemise ühine nimetaja, oli kõik Venemaa. Et kui Vladimir Putin Hamburgi järgmisel päeval G20 kohtumisel Helsingi lennates luges näiteks seda kõnet sma, võin arvata, et ta oli väga kuidas öelda, tema, tema ootused kahe presidendi esmakohtumise suhteliselt kindlasti väga maha tõmmatud. Ja kui me nüüd räägime sellest, et Ma ei tea, mida iganes siin Sergei Lavrov või või kes iganes muu Vene poolt on öelnud selle Putini ja Trumpi esmakohtumise kohta, mis päev hiljem ka Hamburgis toimus siis kõiki neid asju peaks vaatama ikkagi sellest nagu terviklikkus kontekstis. Et see kõne oli väga üheselt väärtustele keskenduv ja väärtustele tuttav ja eelkõige vabadusele, demokraatiale, Lääne tsivilisatsiooni alusväärtustele viitav kõne, sellisena kindlasti Vladimir Putini erakordselt, mitte sobiv, et seda võiks isegi nimetada Venemaa suhtes agressiivseks, et selle selle pinnalt lisaks sellele, et trump mainis ära Ukrainas toimuva Venemaa tegevuse, ta mainis ära NATO artikli viis, kas ta oleks pidanudki väga palju otsesemalt enam Venemaa kohta tänase Venemaa kohta midagi ütlema, et see on nüüd selline koht, mis on, nagu ma ütleks, maitse asi. Mis muidugi Putinile selles kõnes ilmselt väga meeldis, oli see, kuidas trump rõhutas traditsioonilisi pereväärtusi ja sellele on rajatud ju ka suur osa Venemaa läände suunatud ideoloogiast. Religioon, traditsioonilised pereväärtused. Tegelikult ma hiilguvad trump ise ju väga suur pereväärtuste mees tegelikult ei ole. Kui vaadata elulugu, jah, aga, aga poliitikuna on ta kindlasti kindlasti konservatiivne ja, ja, ja Trumpi kõne pereväärtusi rõhutav osa tekitas ka Eestis sotsiaalmeediasse. Äärmuskonservatiivide hulgas teatava sellise pahameele nad nad ihkasid sellele, et kui trump on aga õigel teel oma kõnes, siis Ameerika Ühendriikide saatkond Eestis toetab, et seda eile toimunud vähemuste paraadi, et, et kus on see silmakirjalikkus ja kas kas USA saatkond siis ei allu presidendi. Aga, aga see on selline. Trumpi kõne lugemine nagu iga sellise suure teksti puhul, eks ju, kõik loevad sel viisil, nagu nad ise tahavad lugeda, loomulikult ma ei tea, kas nendele sinu poolt tsiteeritud Eesti konservatiividel on ikka teada see, et tegelikult trump olnud homoabielu pooldaja oma noh, erinevatel erinevat erinevates platvormides, mida ta poliitikuna on esitanud ja ja tegelikult pigem nagu sellist sotsiaalset, et vaadata üsna liberaalne Ameerika Ühendriikide president usk, teine teema, et vist ükski Ameerika Ühendriikide president, et ei ole saanud kuskil mingil väiksemal moel jumala olemasolu kahtluse alla panna ja, ja ma arvan, et see kestab veel aastakümneid, samasugusel viisil. Aga, aga retseptsioon on jah, selline huvitav asi, et kui ma ise siin vaatasin just seda kõnel retseptsiooni suure huviga, siis Ameerika ühendriikidesse jagunes väga selgelt, et kaheks või ma ei tea isegi mitmeks, eks ju. Eestis on retseptsioon olnud väga tagasihoidlik, siin praktiliselt keegi seda kõnet väga kommenteerinud ei ole. Ei, ei ole tõlgendatud, ei ole mingeid tähendusi sealt otsitud kui võib-olla sotsiaalmeedia kõrvale jätma. Ja Venemaal muidugi noh, kõne ei saanud tähelepanu, tähelepanu sai Putini ja Trumpi kohtumine, mis kestis poole tunni asemel tund ja mis iganes, 36 minutit või mis ta seal iganes oli siis vene keele oskajatel loen ette ühe lühikese kommentaari venekeelses Twitteris. Minu meelest see on ammendav kokkuvõte Vene ametlikust arusaamast sellest, kuhu siis Ameerika Ühendriikide ja Venemaa suhted hetkel jõudnud on. Klaasmorsna tõmbudjad, saluut, tõlge, trump surus Putinile kätt, teatavad Vene uudisteagentuurid märkega välk või kiire või mis iganes, Flash Peskov Putini pressisekretär kutsub kokku pressikonverentsi õhtul. Võimalik tuleb saluuti. Tagasi korraks veel selle Donald Trumpi Varssavi kõne juurde, et tegelikult see kõne muidugi purustas väga paljud sellised müüdid ja pool müüdid, mis Ameerika liidri ümber Ameerikas kui ka kui ka mujal maailmas tiirlevad, noh see salajane venesõbralikkuse vene-sõbralik ennem ei saa, sellist kõnet lihtsalt ei saagi just, ei saagi, ehkki ma olen nõus, et tänapäevase Venemaa kohta. Ta ütles trump Aid, ühe lause kutsume Venemaad üles destabiliseerimistegevust lõpetama Ukrainas ja mujal ning mitte toetama Süüria režiimi. Võib-olla ka minu ootused olid, olid natuke kõrgemad, ehk siis ma ootasin, et ta võib-olla räägib tänapäevasest Venemaast ja Putini režiimist veidi rohkem kui see üks lause. Aga, aga ta markeeris selle ära ja see oli kindlasti see osa kõnest, mis mis vene praegusele võimu võimuvertikaalile ja võimuladvikule ei meeldi. Teine trump soovib Euroopa liidu lagunemist. Lisaks kohtumisele haruldast seal väga mitu korda, aga tema, Euroopa Liidu nagu nii-öelda tõlgendus oli ka tegelikult väga huvitav, vabandust, ma segasin vahele, oli huvitav jah, aga, aga, aga noh, mitte keegi ei saa öelda pärast mõnesid tsitaate, mida, mida sellest kõnest mitu korda ma lugesin. Et ta kuidagi, et Ameerika liider kuidagigi oleks seadnud kahtluse alla Euroopa Liidu mitu korda tugevast Euroopast just, aga, aga väga huvitaval viisil ta kaks korda. Kui ma nüüd peast tsiteerin ja loodan, et ei eksi, jõudis tugeva euroopani, ta jõudis mõlemil korral selle tugev Euroopa niimoodi, et sellele eeldus eeldusena asetas ta selle tugeva Poola ja see oli omakorda selline üsna otsene selline etteheide tegelikult mitmetele Lääne-Euroopa riikidele, kelle suhted Poolaga on viimasel ajal nagu halvad olnud. Võib-olla mina pigem lugesin välja seda, et ta ta tõstis Poolat esile mitmel korral kui riiki, kes on panustanud NATOsse taga, teised ei ole, teised ei ole teinud, ta kinnitas seda, et Ameerika Ühendriikide Side Euroopaga ei nimetanud Euroopa liitu, Euroopaga on tugev ja, ja, ja kindlasti sama tugev ka tulevikus. Ja mis oli nüüd võib-olla Obama kõnest erinev ja millele trump päev väga jõuliselt ju rõhus, oli võitlus terrorismiga see oli temal tal tema kõnes väga-väga jõuline, väga tugev sõnum mis ilmselt tähendab seda, et Donald Trumpi Poliitiline soov võidelda terrorismiga tõesti tõsiselt ja ja karmilt jää alla. George Bushi omaaegsele tegevusele. Lõpetuseks võib-olla ütleks niipalju, et Trumpi kriitikud muidugi kogu sellest Lääne väärtuste Lääne tsivilisatsiooni jutust on teinud sellise tõlgenduse, et see on tegelikult jaagu rassistlik seisukoht, et mis asi see lääs üldse kontseptsioonina on, et, et see on siis ristiusk pluss mingid teatud geograafilised piirkonnad ja mingid teatud rahvused, eks. Aga noh, kui me selle pilguga hakkame Kõnesid lugema, siis ma soovitaksin minna lugeda 1994. aastal Hamburgis peetud Lennart Meri kõnet, mis on üks väga hea kõne aktuaalne ka täna. Kui ma õigesti aru saan, siis sellise kõne, mille all tollane Anatoli Sobtšaki abi või abilinna Midagi taolist, Peterburi abilinnapea Putin kõndis välja sellel ajal, aga. Aga jah, minge lugege selle pilguga, siis Lennart Meri kõnet siis küsima, et kas siis ka Lennart Meri arusaam Lääne kultuurist ja tsivilisatsioonist oli rassistlik tõepoolest. Aga päev hiljem, pärast seda kõne Hamburgis sealsamas Hamburgis, kohtusid siis Putin ja Trump. Ja, ja nende kohtumise eel oli see lisaks Ameerika Ühendriikide presidendi Varssavi kõnele Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vaheline foon ikkagi üsna üsna terav või üsna ebameeldiv, et tegelikult olid USA ja Venemaa väga ohtliku kokkupõrke lähedal Süürias reaalselt vene lennukite provokatsioonid siinsamas Läänemerel ja mustal merel on tegelikult olnud üsna jõhkrad kaasa arvatud ameeriklasi. Otse öeldes on tegelikult see, mis toimub Läänemere kohal, enneolematu. Jah, see on enneolematu, kaasa arvatud Ameerika Ühendriikide sõjaväelaste vastu. Kohe on algamas suurõppused, saapad. Mille käigus oodatakse tõenäoliselt meie piiri lähedal. Jumal teab, milliseid provokatsioone. Jumal teab, milliseid provokatsioone kardetakse, et Venemaa jätab osa oma vägesid Valgevenesse ehk siis nii-öelda Poola, Läti, Leedu piiride vahetusse lähedusse. Ja, ja reaalsus on ka see, et Euroopa sõjaline kaart ei ole viimase 25 aasta jooksul olnud mitte kordagi Venemaa jaoks nii ebameeldiv. Ja, ja sellest selliste eelduste najal kohtusid siis poole tunni asemel peaaegu kaks tundi. Ameerika ja Venemaa liidrid. Ega me sellest kohtumisest väga palju ei tea. Mis minule silma jäi, oli see Vladimir Vladimirov vits oli selgelt õnnelik ja ütles, et pärast kohtumist ütles, et Donald Trump on hoopis teistsugune inimene kui me teda televiisorist oleme harjunud nägema. See võis olla ka muidugi Vladimir Putini selline omapärane huumorimeel. Võimalik, et see oli tema omapärale huumorimeel, aga trump omakorda nimetas lühidalt seda kohtumist suurepäraseks ja, ja me teame, et üks reaalne tulemus selle kohtumise järel siiski on ehk siis Süüria loodeosas on vist nüüd saavutatud relvarahu tänu sellele Ameerika Ühendriikide ja Venemaa kohtumisel, kui see ka pidama jääb, siis vähemalt väike samm tehtud. Tehtud edasi. Ja mina mõtlesin, et arvutis endale ette Eesti haldusjaotuse kaardi mis on täiesti teistsugune kui see, mida me oleme harjunud vanem nägema, siin on näiteks Saaremaa vald üks tervik, Hiiumaa vald. Aga on olemas ka Ruhnu vald, 147 elanikuga Kihnu vald, 701 elanikuga. Ja veel mitmeid selliseid üsna ennenägematuid, uusi piirjooni, maakonnad, tõsi küll, on kõik täpselt samad. Veel veel, et, et küllap on, küllap on ka seal ilmselt mingeid muutusi oodata, aga põhimõtteliselt, miks ma sellest räägin, on see, et valitsus siis lõplikult selle territoriaalse jaotuse on see nädala seisuga paika saanud. Üles on jäänud Setumaa tekkiva valla kuuluvuse küsimus, mis osas tuleb siis rahvaküsitluse rahvahääletusele? Tuleb rahvaküsitlus ja kuuluvus siis tähendab isegi mitte seda, millised vallad liituvad maakonda. Setomaa vald peaks peaks suhestuma kas Võrumaale või siis või siis Põlvamaale ja, ja taustaks on seal see teadmine. Kui setomaa peaks ühinema Võrumaaga setomaa vald siis siis Põlva maakond praeguses mõttes nagu suhteliselt mõttetuks, et siis on seal ainult kaks vald. Maakond. Ma võtaksin sõnasabast kinni, ütleksin, et Eestis on terve hulk maakondi, mis on suhteliselt mõttetud, kui mitte muudkui mitte enamus tegelikult, et ma küsin, et mis on tänase päeva seisuga siis Saaremaa maakonnafunktsioon või Hiiu maakonnafunktsioon või või tegelikult üldse see maakonna tasand, et maavalitsused kaovad ära järgmisest aastast ja ka maavanemad ja õnneks see arusaamatu struktuur eesti halduses jääb minevikku, aga see on hea moment praegu vaata nagu selle haldusreformi käigule nagu mingist vahefinišist nagu tagasi ja ja võrrelda sellega, et kuidas siis võrreldes noh, ma ei tea näiteks Läti ja Soomega, kus tegelikult väga sarnaseid asju on siin aastaid tehtud, Eesti välja paistab ja peab ütlema, et Eesti paistab vaatamata kogu sellele poliitilisele nügelemisele ja väga pikalt kestnud hoovõtule vindumisele, mis läks 15 aastat, see oli ikka väga pikka aega, aga kokkuvõttes tulemus paistab praegu üsna mõistlik. Lätis läks asi küll tõsi, mitmeid kordi kiiremini ja palju varem, aga Lätis läks niimoodi ühel väga selgel põhjusel, 2009. aastal Lätti riigi tegevust sisuliselt juhtis rahvusvaheline valuutafond. Kes ütles, et selline seadus on vaja parlamendis läbi hääletada parlamendis harva, nähtavas üksmeeles tehtigi enam kui 500-st omavalitsus tehti 110 omavalitsust. Tänaseks on vist mõned neist uuesti ühinenud vabas jagunenud Soomes samaaegselt. Nemad küll nimetavad seda oma haldusreformi pisut teise nimega, aga sisuliselt tegelevad sama asjaga ja Soomes valitsus samuti sel nädalal jõudis olulise otsuseni, aga see otsus ei sarnanenud Eesti valitsuse otsusele, nimelt et nemad leidsid, et kuna haldusreformi küsimustes pole kokkuleppele jõutud väga lihtsalt öeldes siis kohalikud valimised, mis pidid toimuma järgmise aasta jaanuaris, toimuvad hoopis järgmise aasta oktoobris. Eestis ma saan aru, et praegu sellist vajadust, kuigi kohalikud valimised on väga-väga lähedal otseselt ei ole, et oleks tekkinud juhul kui noh, ma ei tea, et ütleme, oht kohalike valimiste sellisele Korrektsele toimumisele oleks ilmselt tekkinud siis, kui nüüd valitsuse viimane otsus oleks siiski otsustanud omavahel liita need mõned vallad, kelle puhul sundliitmine ära jäeti. Keila linn eelkõige. Haljala-Vihula Luunja ja näo Ja et, et sealt ei oleks saanud seal oksa pretsedent nii-öelda kohtu kaudu laua peale tulla, et ma saan aru, et Loksa pretsedendi najal Keila linn ja Keila linna omavalitsustegelased koos Allar Jõksi igavest lausa planeerisid kohalikeks valimisteks paralleelseid valimisi korraldada. Aga nüüd seda ei ole. Suurepärane tulemus, 183 valla asemel on Eestis nüüd 64 valda 30 linna asemel 15 linna. On viis maakonda, kus pole ühtegi linna, on viis maakonda, kus pole ühtegi linna ja see kõik toimub 45000 ruutkilomeetrise pindalaga Eestis. Suurepärane ja, ja natuke sinna Läti haldusreformi ajalukku tagasi minna, siis siis see, et lätlased tegid seda kiiresti jõuga ja sellest ajast ei mäleta selle Läti poliitiku nime, kes ütles väga jõulise lause, mis tekitas tookord Lätis mõnedes väga palju pahameelt selle Lätik poliitikul lause iseloomustada iseloomustamaks haldusreformi igatahes niimoodi. Ega reform ei ole referendum. Eestis on teda tegelikult ikkagi nüüd väga palju, nagu ka nende kohalike omavalitsuste enda soove arvestades tehtud, et suurem osa liitumisi ju tegelikult vabatahtlikul liitumisel. Ja need kohad, kus siis nagu me nägime, sundliita, tekitas väga suurt vastuseisu see sundliitmine ega tegemata, et kui ma nüüd seda kaarti veel kord vaatan, siis kindlasti on siin mõned piirkonnad, noh, ma ei tea, võib-olla Ida-Virumaa ja ka Lõuna-Eesti pool mõned kohad võib-olla ka Harjumaa, kus kindlasti annaks nagu edasi minna, et noh, ega Lääne-Virumaa tegelikult jaguneb praegu ilmselgelt liiga paljudeks erinevateks omavalitsustes, aga, aga noh, see see kindlasti tuleb, et see on mingis mõttes nagu demograafiline majanduslik paratamatus, et neid omavalitsusi selle 79 juurest jääb, tegelikult ma arvan, järgmiste aastate jooksul veel vähemaks. See ilmselt saab niimoodi olema ja, ja fakt on ka see, et et vähemalt mõned omavalitsused sundliideta, omavalitsused on, on teatanud, et nad kaevuvad Kadavat selle sundliitmise ikkagi kohtusse. Näiteks seda on otsustanud Tõstamaa vallavolikogu kes ei ole siis rahul selle valla liitmisega Pärnu, Paikuse ja Audru ja Pala valla vōi kogu Jõgevamaalt, kes ei ole rahul sundi ühendamisega kallaste, linna, Alatskivi, Peipsiääre ja Vara vallaga tütseda Pala vallavolikogu otsust analüüsida, siis Neil on isegi teatab tõetera sees, nende kõige suurem hirm on see, et sundliitmisega saavad saab see ühine omavalitsus kaasa kallaste, linna tohutud võlad näiteks ja Alatskivi suure võlakoormuse ehk siis pala volikogu hirm on see, et kuna nad saavad teiste omavalitsuste võlad kaela, siis lähematel aastatel ei ole neil endist võimekust enam investeerida oma kodukandi rahvas. Ja see, see muidugi on üks probleem. Soomes vist olin need kriteeriumid sundliitmise kriteeriumide ühendamise kriteeriumit mitte rahvaarvu põhiselt, vaid, vaid, vaid põhinesid mingitel majanduslik näitajad, mis võib-olla, ega seda ei saa enam tagasi keerata, aga mis võib-olla ei ole isegi vale, sest see 5000 piir On ka mõneti natuke hägune, eks ole, et noh, laias laastus me võime öelda, et 5000 elanikuga omavalitsuses võib olla 20 inimest, kes saab sotsiaaltoetusi, aga neid võib olla ka 1200 ja võib-olla ka 4000 ja võib-olla ka 4000, et aga, aga see selleks, ega, ega seda, seda enam tagasi keerata ei ole mõtet, iga reformi puhul peab olema mingisugune märg, mingisugune joon, mingisugune arv, mingisugune number mida seada eesmärgiks ja kui Eestis seati eesmärgiks 5000 ja tehti mõned erandid, siis nii on Anvar Samost ja Ainar Räägime siis sellest, mida kuulajad on kindlasti juba oodanud, siis Keskerakonna ärajäänud lõhenemisest. Ehk siis sellest, et töö on targem kui õhtu. Ja kõige targem inimene, keda Yana Toom teab, on tema ise. Viimasel ajal muide, sagenenud poliitikute seas fraasid stiilis, et öösel mõtlesin järele ja hommikul jõudsin otsusele, et selline öine järelemõtlemine on muutunud väga tavaliseks. Noh, head see niigi on, et kui, kui üldse ei mõtleks ja tagajärgi ei oleks siis oleks ju palju halvem. Aga see on ikka, see on ikka uskumatult tore, kuidas keskerakondlased on kesksuvel aidanud meil meil ajakirjanikel elus püsida andnud erinevaid teemasid, vürtsitatud ühiskondade emotsioonidega, konfliktidega. Ma ei tea, kuidas, kuidas, kuidas siit kohe nagu edasi minna. Savisaare Savisaare vari ei ole nüüd ikkagi veel Eesti poliitikast kuhugi kadunud, see on. See on. Noh, ega Edgar Savisaar ei ole Eesti poliitikast kuhugi kadunud, et ma saan aru, et osales nendes mida iganes, siis kuidas nimetada läbirääkimisi või kõnelusi või, või ettepanekut ärakuulamised osales seal tegelikult üsna selgelt kuigi mitte vist füüsiliselt kohal käia kaugjuhtimise teel, aga mis järeldasime süsteemi, et ühest küljest ma olen siin näinud mõne kolleegi üsna arusaadavaid selliseid kriitilisi vaateid, kust võiks küsida, et tõesti, mis siis on, et meil on kolm erakonna liiget, kolm erakonna liiget, üks europarlamendi saadik, tõsi küll, ja kaks parlamendisaadikut, kes ühele suurele peaministri erakonnale esitavad mingisuguseid ultimatiivses toonis nõudmisi, mille sisust avalikkus ei saa midagi, mille üle peetakse nädalate kaupa peaministri tasandil läbirääkimisi ja lõpuks siis jõutakse mingisuguse võiduka kompromissini, kus siis üks nendest kolmest teatab, et ta siiski nagu jätkab erakonnas näevad välja umbes nii, et nad kavatsevad veel mingeid nõudmisi esitada, et selle nagu jutu mõte on siis see põhimõtteliselt Jüri Ratas oleks pidanud ütlema Yana Toomile, Oudekki Loone ja Olga Ivanova, et vabandage, et meil on olemas erakonnas Lasnamäe piirkonna organisatsioon ja minul olemas erakonnas tõus ja ja Tallinna nõukogu ja veel mingisugused sellised erakonna nii-öelda ametlikud struktuurid, et esitage oma ettepanekud ja kokkuvõttes ma seal on, mõte on ikkagi see, et kui teile ei meeldi, minge ära, et, et noh, see on ühtepidi õige ja ma saan aru sellest, aga teistpidi see ei ole päris nii, et kolme erakonna liiget oleks pidanud peaministri tasandil läbirääkimisi, et need kolm erakonna liiget esindasid tõsi küll, suuresti Yana Toomi isikus väga suurt osa Keskerakonna, Tallinna ja Ida-Virumaa valijaid ja sellisena ma arvan, et Jüri Ratase jaoks nende läbirääkimiste pidamine oli küll äärmiselt ebameeldiv ja ka noh, alandav, et kui keegi vaatas seda reedes pressikonverentsi, kus siis lisaks Yana Toomile ja väga suures segaduses Oudekki Loone ja Olga Ivanova istus laua taga, Kadri Simson, Michalil Kadri Simsoni siiralt kahju ilma igas irooniat, ütlen seda tundis ennast väga ebamugavalt, kuna see oli see olukord, kus Nad olid kokku leppinud, et nad tulevad ja näitavad seda, et Yana toom on lugupeetud erakonna juhtiv poliitik, et vahetult enne seda Jaanus Karilaid avalikult vabandanud Yana Toomi ees üliratas, oli seda vabandust internetis laikinud. Ja oli toimunud veel mingisuguseid selliseid lepitusrituaale, et, et kõik, see oli Keskerakonna jaoks möödapääsmatu. Ega Jaana Toomi lahkumine erakonnast sellise käraga ei ole ilmselt noh, ei ole, ei oleks olnud selline asi, mida Jüri Ratas oleks olnud nii valitsuse püsimise kui ka valimistulemuse nimel olnud valmis rahulikult vastu võtma, kuigi noh, ilmselt valmis selleks oldi. Valitsuse püsimine ja valimistulemus oleks kindlasti saanud teatud löögi, aga mina, muide mina siiralt ei usu, et Yana Toom tegelikult tegelikult oleks tahtnud Keskerakonnast ära minna ja mingisuguse nimekirjaga liituda, et ma arvan, et Yana toom on ikkagi nii tark poliitik küll, et ta mõtleb ka Euroopa Parlamendi valimistele ja ja riigikogu valimistele mitte ainult kohalikel omavalitsuste valimistel. Ehk siis, kui näiteks Oudekki Loone ja Olga Ivanova lahkuvad keskerakonnas on oma nimekirja, siis ma arvan, et see on üsna lühinägelik samm, ükskõik kui lähedal või kaugel Edgar Savisaar selles nimekirjas neile neile on, sest see tegelikult tähendaks, et vähemalt need kaks naisterahvast naispoliitikud lõikaksid suure tõenäosusega läbi igasugused võimalused olla Euroopa Parlamendi või, või Eesti riigikogu valimistel edukad, sest ma ei kujuta ausalt öeldes ette mitte ühtegi ühtegi tänast parlamendierakonda, kes oleks nõus vabatahtlikult sukelduma sellesse kommunikatiivsesse kammi, mida tooks nende kahe naisterahva liitumine mõne mõne teise erakonnaga kaasa. Kas kujutad ette ühtegi parlamendierakonda, kes ütleks Olga Ivanova ja Oudekki Loone Ale tänaat? Hästi lahkus Keskerakonnast? Tule, meierei. Meie samas ma ei kujuta seda, me teame erakonda, mis on parlamendierakond ja lisaks ka peaminister ja valitsuserakond, kuhu need kaks inimest jätkuvalt kuuluvad ja kus neid keegi ka niimoodi päris selgelt ära ajama ei kipu, et samas Oudekki Loone ja Olga ema, no vot nii palju mina aru saanud ühendab ainult üks asi, õigemini üks isik, see inimene on Edgar Savisaar mitte midagi muud maailmavaateliselt või või muul moel ühist, neil ei ole. Samamoodi Yana toomiga pole neil väga palju ühisosa, et selles mõttes tulemus oli loogiline, et Yana Toomil on kahtlemata rohkem ühisosa Mihhail Kõlvarti ja teiste nende nii-öelda Jüri Ratase poole peale jäänud venekeelsete keskerakondlastega. Aga, aga mis puudutab nüüd seda mingit vene erakonna teket, millest on siin ju ka teoreetiliselt spekuleeritud, siis minu meelest on see kogu see Yana Toomi Olga Ivanova ja Oudekki Loone saaga ju hea, noh, nagu õppetund jälle, miks Eestis ei saa tekkida puhtalt rahvustunnusel siis venekeelset või vene vene erakonda? Need inimesed lähevad omavahel kohe tülli, et kui nüüd vaadata eile, mis toimus Yana Toomi Facebooki küljel, mis küll vist avalikult ja kõigile nähtav Yana toom seal loetles ju põhjalikult üles läbirääkimiste käigu need tingimused, millest läbirääkimistel räägiti, mis on minu jaoks täiesti üllatavad ja arusaamatud, et seal juttu ma ei tea, Aegna saarele, lastelaagrite tegemisest ja, ja, ja mis iganes, mis seal kirjas oli, mul pole see tekst Reavee sõnade mingi täiesti kommunaal. Teemat täielikult kommunaalteemad ja need, need teemad, mis puudutasid seal oli seal oli üks, üks just täiesti noh, võib-olla mitte jabur, aga täiesti asjasse puutumatu too nõue või lubadused, topeltõpikud peaksid olema, et lapsed ei peaks kooli. Õige mõte, ütleks ma selle peale, väga õige mõte, aga muutub see, et Yana Toomi, Jüri Ratas sellest kas nad tõesti rääkisid sellistest asjadest aegla saarelaagritest ja topeltõpikutest, et mis mis nagu siia puutub, aga Yana Toom, aga ma saan aru, et see oli osa nendest 13-st punktist, mis siis sinna, mida me tegelikult ju avalikult ei tea, eks ju. Ja aga ma olen, ma olen sinuga nõus, et Eesti üks suuremaid julgeoleku garantii mõte on see, et venelased ei saa üksmeelselt üksteisega läbi. Sealsamas naljata Facebooki külje peal näha. Et needsamad Oudekki Loone ja Olga Ivanova, kes pressikonverentsil istusid segaduses olekus ja hoidsid siiski viisakusest nagu pool suud kinni, nad on selgelt Yana Toomi peale solvunud, nad ei saa aru, miks Jana Toom nad reetis ja Yana toom samas väga selgelt ütleb teile, et see, mida mina tegin, et see on õige see, mida teie teete edaspidi absoluutselt teie enda eraasi. Ma arvan, et ka Jüri Ratas on ikkagi Yana Toomi peale siiani väga palju solvunud ühtepidi selle segaduse tekitamisest, aga teistpidi ka sellest, et Yana toom paneb nii Jüri Ratast kui ka kui ka kaudselt keskerakonda ikka suhteliselt kõvasti poliitiliselt kahvlisse ja selle üheks kõige paremaks näiteks on, on see, kui palju on Jaana Toom viimasel ajal rõhutanud seda, et Jüri Ratas on kunagi öelnud, et halli passi omanikud võiksid saada tingimusteta kodakondsus, mingit säärast punkti valitsusliidu leppes ei ole. Ja, ja Jüri Ratas on öelnud, et selle valitsuse ajal sellist asja ei tule ja ma väga loodan, et mitte kunagi mitte kunagi ei anta halli passiga inimestele tingimusteta kodakondsust. Neid inimesi on Eestis umbes 80000. Need on Tartu Ülikooli uuringu põhjal umbes veerand kõigist venelastest, siis või natuke vähem. Tartu Ülikooliuuringute põhjal on, et on need tegelikult nõukogude inimesed. Paljud neist ei ole sündinud Eestis, nende side Eesti ühiskonnaga on nõrk või peaaegu olematu. Suuresti elavad nad Vene meedia keskkonnas, nad on pere, perekonna, võrreli, religiooni kaudu seotud Venemaaga. Ehk siis. Neil ei ole Eestiga mitte mingit ühist pistmist ja, ja kes tahab saada Eesti kodakondsust, see saab Eesti kodakondsuse, ma olen, ma olen selles nagu surmkindel. Muidugi, Jüri Ratas kindlasti võlgneb avalikkusele oma erakonna valijatele ja üldse Eesti rahvale nagu laiemalt ikkagi selgituse, et mis seal läbirääkimistel toimus, sellepärast et lihtsalt öelda, et mingisugusest 15-st punktist, millest mõned kõlavad väga jaburalt küll, aga mis siis ikkagi 13 võetakse Keskerakonna valimisprogrammi, et tahaks teada, mis need punktid siiski on. Peaksime võib-olla kaks sõna ütlema ka teiste erakondade kohta kohalike valimiste, Tallinna kohalike valimiste kontekstis mõne mõne lause, et siin Isamaa ja Res Publica Liit nimetas kaunis varakult, tegelikult arvestades seda, et 2013. aastal selgus linnapeakandidaat Eerik-Niiles Krossi nimi alles augusti lõpus ära oma linnapeakandidaadi, kelleks vastupidiselt sellele avalikkuses loodud ootusele ei olnud mitte Viktoria Ladõnskaja muidugi Raivo aeg ja tundub ka, et noh, see kampaania on ette paika pandud üsna sarnasena sellele millist Eerik-Niiles Krossist tegi, et korruptsioon Tallinnas ja, ja ja noh, selline korrektne ja läbipaistev linna valitsemine, kui ma nüüd ise vaatan nüüd kõiki neid linnapeakandidaati, kes tänaseks paigas, need kõik ongi vist tegelikult suuremate erakondade paigas. Kõik on mehed. Nimetame siis ära Kristen Michal Reformierakond, Reformierakond, Taavi Aas Keskerakond, Rainer Vakra sotsiaaldemokraatlik erakond ja Martin Helme konserv konservatiivne rahvaerakond ja mis ühes Raivo Aegi Ja mis neid veel ühendab peale sellise noh meheks olemise, neid ühendab ka see, et nad ei ole keegi oma erakonna sellised esimese ešeloni tegijad, Martin Helme on siin kohas võib-olla väikeseks erandiks, tema, tema tõesti on seda. Ja, ja nad on sellised noh, ikkagi mingis mõttes need mehed, kes kõik on saadetud valimistele teadmisega, et kui nad kaotavad siis midagi hullu sellest erakonna esimehe, erakonna kui terviku jaoks nagu ei ole välja arvatud Taavi Aas, kes on saadetud kindlalt nagu võitma just nimelt sellise mittepoliitilise kuvandiga ja, ja, ja sellest tulenevalt või sellega seotult või sellega nagu samast mõttest tulenevalt nad ei ole ka keegi hiljuti karismaatilised jälle võib-olla väikseks erandiks on Martin Helme, kes tegelikult on päris kõva kõnemees ja, ja natuke teistmoodi võrreldes kõigi muudega. Aga, aga, aga ma ei näe siin tegelikult mingit sellist inspireerivat säravat näidet liidrist, kes noh, kasvõi sarnaselt Eerik-Niiles Krossiga 2013. aastal võiks valijatele mingit teistsugust alternatiivi võrreldes kogu selle vabandage väljendust, jamaga, mis meil siin Tallinnas aastaid toimunud on nagu pakkuda, eks. No Eerik-Niiles Kross ja Viktoria Ladõnskaja on muidugi emotsionaalsemad, karismaatilised poliitikud, aga aga politseikindralinspektor, Raivo aeg, 55 aastane mees, rahulik, suur nagu karu. Pika politseitöö kogemusega on siis koos oma parteiga seadnud Tallinnas loosungid tõesti korruptsioonivastasest võitlusest väga lihtne loosung kõigile arusaadav. Praegust Tallinna endiste Tallinna linnajuhtide korruptsioonijuhtumite taustal üheselt mõistetav, väga raskelt mõõdetav. Lühiajaliselt, kuidas seda korruptsiooni ja mil moel, seda välja ei uuritakse? Sõnum on IRL-il väga selge. Mina jään, aga mina ei varasta. Oli selline sõnum midagi, ta pani mulle kahe silma vahele, kui selline tõesti oli, nagu mina jään, aga mina midagi sarnast aga iseenesest nutikas ja kokkuvõttes. Ideaalis oleksid Yana toom. Olga Ivanova Oudekki Loone Keskerakonnast ära läinud oma nimekirja teinud oleks võtnud selle nimekirjaga Lasnamäel ma ei tea, 30 40 või 50000 häält, et need oleks needsamad hääled olnud, mis oleks jäänud Keskerakonnal Tallinnas ainuvõimu tagasitulekust puudu ja Keskerakond oleks pidanud tegema koalitsiooni ükskõik kellega siis kas sotsidega, Reformierakonnaga või jumala eest IRL-iga siis oleks ta olnud Tallinnas kaasa mingi muutuse ausalt öeldes, nii nagu ma praegu näen seda vigurite paigutust malelaual, et nii tundub küll, et tegelikult meil mingit muutust Tallinna juhtimises selles mõttes ei tule, et võib-olla see uus Keskerakond ei ole nii niisuguste kommetega nagu seni Keskerakond on olnud, see on ka näha, nagu siin Margus Tsahkna väga tabavalt ütles, et Keskerakond põleb puhastustules. Aga, aga suure tõenäosusega ka praegu võib öelda seda, et Keskerakond jääb Tallinnas võimule ja mis siis, et linnapeale Edgar Savisaar seal ikkagi Keskerakonna linnapea ja kõik need teised erakonnad, kes on noh, küllaltki tundub nagu rutiinselt siin oma valimiskampaaniat ette valmistamas, nad ei suuda sellele noh väljavaatele nagu midagi, nagu alternatiiviks sead. Ma olen suga selles mõttes nõus, et välisel vaatlusel on mafioosne tunnused keskerakonnas selles uues keskerakonnas vähenenud. Aga muide vaatasin järgi, Raivo aeg sai, sai eelmistel riigikogu valimistel Hiiu-Lääne- ja Saaremaal üle 2000 hääle, nii et tegelikult on tegemist. Vähemalt tookord oli seal piirkonnas tegemist ikkagi populaarse poliitikuga. Sellega. Tegelikult on, aga lõpetame, tuletan meelde, et esmakordselt olid siis selles saates koos Anvar Samost ja Ainar Ruusseal täpselt samas koosseisus me ka jätkame ka järgmisel nädalal puhkusel ei ole kavas minna, kuulake meid jälle kõike head, kõike head. See on väga hea jalg. Anvar Samost ja Ainar Ruussaar