Vikerraadio see on väga hea ja On nor Samost ja Ainar Ruussaar Tere päevast kell Tallinnas on 13 ja viis minutit ning vikerraadio otse-eetris on ajakirjanikud Anvar Samost ja Ainar Ruussaar. Tere. Ja alustame Eesti eesistumisest Euroopa liidus teemast, mis tõsi küll, ei eruta ilmselt tuhandeid või kümneid tuhandeid inimesi, aga küll on see oluline. Eesti. Noh, kuidas siis oleks poliitiliselt korrektne öelda kuvandi seisukohast või oleks siis oluline öelda õige öelda, et see on oluline Euroopa Liidu seisukohast? Ma arvan, et see on oluline ka Eesti enesetunde seisukohast, sest et ilmselt läheb eesistumine siin elavatele inimestele natuke rohkem korda kui Euroopa Liidu keskmiselt keskmisele elanikule. Absoluutselt ja, ja, ja, ja, ja nüüd on seda eesistumist siis noh, suurusjärgus kaks nädalat nähtud. Siiamaani on läinud kõik suurepäraselt on tõesti läinud väga-väga sujuvalt, ma ei ole üldse irooniline siinkohal ja ma julgen teha ka julge ennustuse, mida me võime siis 20 ma tea, neljanda või 22. detsembri mis iganes, viimane pühapäev on saates kontrollida. Ma arvan, et Eesti eesistumine lähebki sujuvalt ilma tõrgeteta. Tublid eesti ametnikud, püüdlikud ja noh, mõnevõrra ärevad eesti poliitikud teevad kõik ära, isesõitev buss või oli neid kaks, ei sõida ühelegi inimesele otsa. Kajastus muu maailma meedias saab olema valdavalt, et selline positiivne, kuna noh, mida siin Eestis ikka negatiivselt leiad kajastada, kui sa oled tulnud siia kultuurikatlasse, istud seal pressiruumis, ootavad pressikonverentsi, kuulad. Ootad ei kuulagi, eks ju, ja, ja siis tuleb grupp püüdlike poliitikuid ja ametnikke, kes räägib sulle asjadest, mis on täpselt samasugused, kas siis nüüd räägitakse Tallinnas või Riias või Vilniuses või Maltal või, või kus iganes. Ei ole samasugused. Reedel käisidki juust siin Eestis olnud Euroopa Liidu keskkonnaministrit rabas ja nad andsid välisajakirjanikele intervjuu, kus nii mõnigi ütles, et Jeesus, ma nägin esimest korda raba ja põdrasammalt ja midagi sellist. Et erakordsus on ikka ka. No küll kuskil slovakkias viidi toonaule laevaga sõitma ja Maltale viidi kuskile mäeotsa äärde ja küllap polnud ka vastaval jõel enne väga paljud keskkonnaministrilt sõitnud. Aga kas see on kohustuslik kava? Jah, aga ma kardan, et kui vaadata neid esimese kahe nädala ametlikke pressiteateid, mis kajastavad üht või teist viisi Eesti eesistumist Euroopa Liidu nõukogus, siis tavalt igavad, kohutavalt kantse liitlikut tekstid näiteks reedel saatel saabub, said ajakirjanikud sellise teate, mis algas niimoodi. Euroopa Liidu keskkonnaministrite mitteametliku kohtumise teisel päeval Tallinnas kinnitasid ministrid veelkordselt Euroopa vankumatut Pääblede. Pariisi kokkuleppele, et ma siit edasi kohe, aga minule listides reede õhtul üks minister, jätame tema nime siinkohal nimetamata ja rääkis mulle eesistumise kohta. Ühe päris uudise ja minu suureks häbiks piinlikkusega siin avalikult, tunnistan kõigile. Mina ei teadnud seda uudist ja vaadates läbi meediamonitooringuteenuse abil kogu selle päeva Eesti meedia siis tegelikult noh, see uudis jäigi 99-l protsendil eesti meediast kajastamata. Uudis oli see, et Eestis oli sellise suure firma nagu Royal Dutch Shell juht keegi sellest Charles Holiday keegi sellest ridagi kirjutanud, vist TV3 uudistes kesta korra läbi. Ja miks see oli sellepärast, et ajakirjanikud, kui neil on vähegi sellist nagu ambitsiooni, ajakirjanikena, kui neil on vähegi mingit nõudlikkust toimetuse iseenda suhtes, siis nad üritavad ükskõik mis teemaga tegele, leida midagi sellist, mis nõuaks ka nagu endapoolselt uurimistööd, annaks võimaluse esineda mingi eksklusiivse avastuse, kus on mulli sees uudise kriteeriumid, mitte see, et koer hammustab inimest, vaid inimene hammustab koera. Ja see, mis on nüüd juhtunud Eesti eesistumisega, nagu on juhtunud ka väga paljude teiste eesistumistega üldse Baliidu kajastusega tervikuna väga paljude nii-öelda omas sängis, kulgevate ametnike protsesside kajastusega, on see, et seal on kommunikatsiooniinimesi, on rohkem tihti kui ajakirjanik ja nad teevad ajakirjanikele kõik selle nagu teema, kõik need sündmused teevad sellisteks palakest, ehk siis x, mis on valmis suhu panemiseks. Ja mõned ajakirjanikud muidugi, kes on vähem nõudlikud, võib-olla panevadki seal palakese suhu, aga need, kes nagu vaatavad asjale nagu nõudlikumalt, need hakkavad otsima hoopis, et leiaks äkkinud mingi kriitilise vaatenurga, saaks äkki näidata siin äkki nagu midagi sellist, millega kommunikatsiooniinimesed ei ole veel oma käpakestega nagu näpeldanud, eks. Ja see on, see on, see ei ole Eestile omane, see on kogu maailmas sama moodi, et samamoodi võiks küsida, et miks mingisugune suure välismaa ajalehe ajakirjanik tuleb Eestisse eesistumist kajastama ja siis kirjutab oma ajalehte pärast sellise 1000 sõnalise loo sellest, kuidas väikese Eesti noor peaminister võitleb oma erakonnasisese vähemus opositsiooniga selle asemele kirjutada seda, et milliseid kauneid ideid esitas peaminister oma eesistumise avakõnes, eks, aga see on maailm. No suurepärane näide selle sinu toodud väite kohta oli ju tõepoolest see, kui ma isiklikult kohtusin mitut Ameerika ajakirjanikku, kes 2014 käisidki reaalselt käisidki Ida-Virumaal otsimas konfliktikoldeid ja sõda. Mis, mis meile siin tundus ju täiesti täiesti nagu arusaamatu. Aga jah, see sinu poolt mainitud Royal Dutch Shelli president oli külg. Ühes keskkonnaministeeriumi pressiteate, seal ta oli kuuendasse lõiku ära peidetud ja, ja, ja seal ei olnud mitte mingit viidet, kes Royal Dutch Shelli presidendi roll on ja miks ta üldse oluline on. Et kestad. See selleks aga, aga kõik see pidi olema tegelikult ikkagi pisut teistsugune, et kogu hakkama jälgin seda eesistumist ja selle meediakajastus, siis ma ei saa lahti ühest mõttest, mis kogu aeg keerleb kuskil ajudes. See on see, et see kõik pidi olema teistmoodi, pidi olema teine peaminister, peaminister Taavi Rõivas sees istumine pidi toimuma mitte juulist detsembrini 2017 vaid jaanuarist juunini 2000, et 18 Eesti vabariik, 100, Eesti vabariik 100 raames ja see kõik pidi moodustama sellise ühtse hoogsa, innovaatilise ja jõulise terviku Taavi Rõivase lakkamatu esinemise saatel, millega oleks siis Taavi Rõivasel reformierakonnal tervikuna olnud olla mõnus minna 2019. aasta riigikogu valimistele. Aga seda paraku ei ole ja nüüd siis tuleb Eesti ametnikele ja Jüri Ratasel ja, ja paljudel ministritel, kellele see veel Ratasest ootamatumalt see eesistumine on kaela sadanud, see asi kuidagi eestlaslikult püüdlikult ära ajada. Ja võimalikult heas inglise keeles. Nii ta ütles From olümpiksele i aitusi kui kaant control wind, vaat kui Khan setteseis. Anvar, kuidas on inglise keeles kuullaager? Ma tõesti ei tea. Ma selles mõttes ei ole seda kuskilt järgi vaadanud. Enne saadet aina esitas selle küsimuse mulle tõepoolest ootamatult ja ma vastasin sambool. Vot mina ei tea seda sõna ja, ja ilmselt kui ma peaksin esinema kusagil avalikkuse ees inglisekeelse tekstiga, mis räägib mehhanismidest, kus on palju kuullaagrid, siis ma ei võtaks seda esinemist enda kaela peale. Või vähemalt püüaksin teha seda erakordselt lihtsalt 10 aastat tagasi. Kinobuss käis Rootsis, siis juhtus selline lugu, et kinobussi esiratta, laager kuullaager purunes ja, ja kui siis kinobussi eestlastest seltskond jõudis remondi töökotta kus nad üritasid selgitada, mis bussil viga on, ei suutnud keegi öelda inglise keeles kuullaager. Ja siis nad mõtlesid välja sellise sõna nagu Pulledkem. Ja, ja püüdsid seletada Rootsi remondimehele Bullet kämpis põukel. Tulutult pool tundi ja äkki keegi avastas, töökoja seinal oli suur plakat, kus oli peal kuullaagri silti all oli kirjutatud rootsi keeles, kuullaager. Et iseenesest loogiline, sest Rootsi on maailma suurim kuullaagrite tootja ja kui ma nüüd julgen siin esineda veel ühe avalduse, kas mulle mälu järgi tundub, et kas ka mitte Rootsis ei leiutatud alguses. Kullakesed, ma ei taha üldse üldse ilkuda selle Ministrite keele teemaleht, ehkki ehkki noh, me teame väga palju erinevaid näiteid, kas või põhjanaabrite juurest Aleksander stuupa muidugi muidugi erakordne tegelane, et tal on kaks emakeelt, Soome, Rootsi, ta on õppinud Prantsusmaal ülikoolist, ühendriikidest ja Ameerika ühendriikidest, tal on ameeriklase ameeriklannast naine ehk siis kodune keel on inglise keel ja lisaks oskab ta täiesti vabalt, et saksa keelt, et kui keegi soovib Aleksandr stuubi näidet vaadata, siis Youtube'is on näha, kuidas ta Brüsselist tuleb limu sinist välja ja annab viies erinevas keeles intervjuusid. Viie minuti jooksul. Veel ühe näite tuua, et jõuame selle nagu lõpuosa juurde ka kindlasti, kus me räägime, sellest mitte kuidas räägitakse, millest räägitakse. Mõned aastad tagasi ka Aleksandr stuubi oli Soome välisminister, siis õnnestus minul kutsuda Aleksandr stuubi Eestisse ühele Postimehe konverentsile esinema ja siis kutsuma, kui Eesti poolt Eesti välisministri kaastundest jätan, tema nimi on siinkohal mainimata ja nad esinesid järjest. Kohe, kui Aleksandr stuubi oma esimesed õpetanud ja meie välisminister alustas, siis ma saan aru, et seal ei olnud hiiglaslik viga, sellepärast et stuup tõesti rääkis perfektses inglise keeles, aga ka meie minister rääkis vägagi OK inglise keelt. Aga mis oli nagu see erinevus, erinevus oli see, et Stub, rääkisime paberit. Ta rääkis 40 minutit väga huvitavalt, inspireerivad pani varrukast mingeid nalju vahele. Kõik kuulasid, saal oli hiirvaikne, keegi näppinud oma mobiiltelefoni, keegi ei käinud kuskil uksest sisse-välja ja siis tuli meie ministriks paberi pealt maha lugema, mingit ametlikku juttu, mis oli väga igav ja vaatasin juba viie minuti pärast, inimesed sagisid kuskile kohvinurga poole. Täpselt nii, see on see, kuhu sa rihid, ongi õige. Ja sedasama teine näide, mida ma tahtsin stuubi kõrval soomlaste juures tuua, on Martti Ahtisaari, endine Soome president ja ÜRO rahusaadik ja Nobeli rahupreemia laureaat. Tema inglise keele hääldus oli kõike muud kui korralik. Aga ta oli maailmas tunnustatud, ta rääkis üsna lihtsas keeles, ta rääkis oma sõnadega. Ta ei lugenud paberilt maha ja temast said aru, nii serblased, horvaadid kui ka Kesk-Aafrika riikide natukenegi inglise keelt oskavad poliitikud ja seetõttu oli maht Martti Ahtisaari väga hinnatud, ehk siis keele perfektsust ja edastatavad sõnumid. Ei, ei ole samal tasapinnal ühes sahtlis. Ma kordan veelkord, ma üldse ei taha ironiseerida kellelegi keele oskus üle, ehkki keele oskus tänapäeva maailmas, eriti väikeses riigis elades on väga oluline. Sina normal teadvustad inglise keelt väga hästi vene keelt ja soome keelt, väga hästi. Soome keelt ma oskan viletsast, mina soome keelt ei oska jälle üldse, Lõuna-Eesti Lõuna-Eesti inimesed on aga aga oma eelmisest elust ma pean tunnistama, et ma sain väga kiiresti aru ühest asjast, et kui ma kirjutan eestikeelset teksti, lasen selle ära tõlkida. Selleks, et seda ette kanda mõnel rahvusvahelisel konverentsil, siis ma sain väga kiiresti aru, et selle tõlke tekstigi. Ma pean uuesti ise läbi kirjutama, et seal tekiksid minu laused, minu sõnavara, see, mida ma oskan hääldada, see, need sõnad, mida ma tunnen, aeg tuleb lihtsalt leida. Jood seda, minu meelest need kaks seal mainitud ministrit. Ega ma vist ei maininudki, kes need olid, need olid rahandusminister Toomas Tõniste esmalt ja siis pärast teda ettevõtlusminister Urve Palo, kes mõlemad siis esinesid Eesti eesistumise raames Euroopa Liidu vastavate ministrite kogunemistel ja eks need ei ole viimased ega ka esimesed, kes neid helilõike maha mängivad, et küllap te olete varemgi kuulnud, aga ma ei tahaks nüüd langeda sellisesse enese, Aludsuse sohu siin, et tegelikult miks üldse Toomas Tõniste, Urve Palo sel nädalal oma keeleoskuse inglise keele oskuse tõttu nii palju tähelepanu on saanud, on tegelikult see, et Eesti inimesed reeglina räägivad väga hästi võõrkeeli. Et kui me vaatame, noh, alustame sellest, et see põlvkond, kes tänaseks on seal alla 30 aasta vana nende inglise keel on tihti noh, ikkagi praktiliselt täiuslik. Ja, ja sugugi mitte ainult sellepärast, et meil oleks väga hea haridussüsteem, mida ma arvan tegelikult Eesti haridussüsteem on tegelikult, aga nad on lihtsalt kasvanudki selles inglise keelses meediakeskkonnas ja, ja sealt on väga paljud keele keeleoskused ka nagu tulnud. Aga mitte ainult need inimesed, tegelikult see latt Eestis on pandud nii kõrgele, et alustame Lennart Merist, Lennart Meri? Võiks öelda oli inimene, kes 20 aastat enne Aleksandr stuubi paistis väga paljudele eurooplastele sellise täiesti imepoliitikuna, kes tuli ja rääkis prantslastega teatud prantsuse keelt, rääkis sakslastega saksa keelt, tõi nende kultuurikonteksti sobivaid näiteid ja nalju, rääkis inglastega inglise aktsendiga inglise keelt ameeriklastega. Räägisin venelastega vene keeles. Rääkis venelastega vene keelt ja kus ta rääkis sellist vene keelt, mida koolis ei õpetata kindlasti ja kõike seda tegi ta täiesti loomulikult ja ilma mingisuguse võltsi uhkuse või pingutatuseta ja pärast seda tegelikult ega see pole ju veel kõik, meil on olnud välisminister ja president Toomas Hendrik Ilves kelle, noh, ma ei teagi, mis, mis võiks siis öelda kohta kellegi elus, kus on vähemalt sama laialdane Kelle, kelle eesti keele oskus oli üsna nõrk? Aga see, mida inimesed hindasid tema puhul ja miks ta sai Euroopa Parlamendi valimistel vist 60 midagi 1000 häält, miks ta, miks ta valiti kaks korda Eesti presidendiks, see oli see, et inimesed hindasid tema kommunikatsioonivõimet Eesti esindajana maailmas, mis loomulikult käib võõrkeeles. Et nüüd tulles nende ülest. Ta ongi väga kõrgel Eestis pandud, et kui me nüüd vaatame, eks ju spetsiaalselt vaatasin neljapäeval reedel, kuidas meie keskkonnaminister Siim Kiisler inglise keelt rääkis, väga hästi rääkis, muideks ütleks suurepärast inglise keelt. Et see latt ongi täpselt selle koha pealt, ministri käest oodatakse This inglise keeles hästi, et sellest allapoole on kõik juba tegelikult. Noh, kuidas öelda. Kui mina tegelikult, kas ta on, kas ta on läbikukkumine? Kui me loeme nüüd täht-tähelt seadust, siis keegi ei nõua sul poliitika ei kommenteerinud midagi, lootust, ootused on teised asjad, aga kui sa kandideerid, siis sult ei nõuta keele oskus. Aga ma tulen veel tagasi. Et tegelikult ju rahandusministri koht välisministri kõrval tänases tänases Eestis tänases Euroopa liidus on ju selles mõttes nagu keeleoskuse mõttes üks nõudlikumaid kohti. Väli, välisminister loomulikult käib ja suhtleb välismaalastega, rahandusminister tänases Euroopa liidus käida, suhtleb vähemalt sama palju välismaalastega, kõik need Ecofinnid kõik kohtumised teiste riikide rahandusministrite, igast rahandusinstitutsiooni esindajatena. No ei ole võimalik neid asju ajada niimoodi, et sul on kogu aeg tõlk kõrvale, vahel see ei, ei ole, ma arvan, praktiliselt mõelda, et kindlasti võib Helir-Valdor Seedri kombel tulla ja öelda, et eesti keel on väga ilus keel, räägime oma emakeelt ja näitame teistele eurooplastele oma emakeelt. No väga tore, eks ju, et jaa, aga senatis on eksootiline, aga see ei teeni meie. Ega see ei teeni meie huve ka teisel põhjusel, et ametlikel üritustel võib loomulikult maailma kõige ilusamaks keeles ehk siis eesti keeles rääkida. Aga ametlike ürituste kõrval, kus, nagu mainisid, kust tõlke ei ole on sageli väga palju olulisemad sündmused, näiteks õhtusöögid, näiteks kuluaarivestlused näiteks suitsunurgad, kus toimuv kommunikatsioon käib ikkagi valdavalt siis inglise keeles ja kui sageli edastatakse sõnumeid või suhtumist või emotsioone, mida ametlikel üritustel protokolli kohaselt kas edastata või ei ole seda viisakas teha. Ehk siis seal on see keeleoskus äärmiselt vajalik, aga aga seoses selle kahe ministri keeleoskuse ümber tekkinud käraga kirjutas üks üks tõlki, Ülle Leis huvitava loo lõppeval nädalal kus ta ütles, et üks asi on, on inglise keele oskus, aga tema on analüüsinud inglisekeelseid tekste, mis, mis on mõeldud siis Eestit külastavatel inimestele, kodulehekülgedel erinevatel toodetel, mida siis ilmselt need väga tähtsalt persoonid, kes, kes Eestit eesistumise ajal külastavad ka ühel või teisel moel tarbivad. Ja tema väitel on need tekstid ka sageli nii hirmsad ja nii vigased teistele võimalik aru saada. Ja et ka nende tekstide kaudu võib eesti tõlkes nii-öelda kaduma minna. Ei ole näinud neid, aga, aga, aga jällegi rahustamiseks ütlen seda, et vaadates näiteks Läti, mis on meie naaber või ka Soome, mis on meie teine noobel rahvusvaheliseks tarbimiseks suunatud ametlikke tekste, noh ma ei tea, alates siis kirjadest ma ei tea kuskil ühistranspordis ja lõpetades tõesti siis selliste mingite promo veebikülgede ja trükiste ja muu sellisega. Või mingid ametlikud pressiteated siis tegelikult Eesti paistab pigem just silma sellega, et meil on asjad hästi, et veel kord meie nii-öelda väikerahvana ja sellise edasipüüdlik väikerahvana see keeleoskusele on kogu aeg olnud erakordselt kõrgel, et selline tõesti see tule selle Toomas Tõnise juurde tagasi, selline inglise keel, ma saan aru, et Euroopas on mitmeid suuri riike, mille rahandusministrid räägivad halvemat inglise keelt ja mõned ei räägi vist üldse. Ma olen kuulnud. Aga kui saad Hispaania rahandusminister või kui sa oled noh, jätame nimetamata veel mõne suure Ida-Euroopa riigi rahandusminister siis see võib olla nagu ei tekita sisepoliitiliselt või sisemaiselt mingit kära ja seega tegelikult noh, kuidas öelda, seal riigil on muid vahendeid, et kas või juba inimesi on lihtsalt rohkem selleks, et oma soovid ja sõnumid ja, ja ettepanekud nagu kohale viia ka Eesti puhul tihti ongi ainult see üks hetk, see üks minister siis üks inimene ja tema keeleoskus ja lõpuks ka ikkagi see sisu sisu, mida tal on tegelikult öelda kasvõi selles viletsas inglise keeles. Et see on see, mis on. Jumal tänatud, et see nii on ja, ja kui sa väidad, et eestlased on selles mõttes eriline rahvus, siis siis ma pean sinuga nõustuma. Ma mäletan nõukogude armees, kuidas Nõukogude armeesse minnes oli minu suhtluskeel vene keeles ikka äärmiselt nõrk, ma oskasin luuletusi lugeda, mida koolis õppisin, aga nõukogude armeest kaheaastase ajateenistuse järel oli mul vene keel täiesti korralikult, suusk oskasin ka kirjutada. Ja minuga samal ajal nõukogude armeesse tulnutus, pekid ja kasahhid lahkusid kahe aasta pärast ilma sõnagi vene keelt oskamata. Anvar Samost ja Ainar. See nädal tõi siis jätkuvaid pöördeid Keskerakonna sisemises maade jagamises. Mäletatavasti eelmisel nädalal siis Yana toom, sellise väga ütleme niimoodi kiire jalgade tööga, kõigepealt viis pinged erakonnas väga kõrgele ja siis kasutas selleks ära kahte oma erakonnakaaslaste Oudekki Loone ja Olga Ivanovast ning jättis nad viimasel hetkel elegantselt rannale ootama, ise purjetas Keskerakonna nii-öelda keskse liini suhtes tagasi, olles kogu selle tegevuse käigus siis oluliselt kasvatanud oma jõuõlga ja mõju keskerakonnas. Ja kui me siit saatest nagu lahkusime eelmisel pühapäeval me just rääkisime, et huvitav, mis need 12 punkti olid, mis siis seal vastu võeti, arutasime siin seda Aegna saare lastelaagrite teemat ja mis seal koolikoti raskuse, topeltõpikud ja muu selline selgus, et oli ikkagi nagu väga selliseid maailmavaatelise punkte ka oli, aga neist ei ole vist isegi pikemalt mõtet rääkida, kuna nendele vist kõigile nii nii nii Jüri Ratas kui ka Yana Toom üksmeelselt siis ütlesid. Peaaegu kõigile ütlesid ei või, vajab kaalumist, aga noh, see nädal tõi siis Jana Toomi kaudu tegelikult pildile taas jõuliselt Edgar Savisaare, kes selle küll öelnud, kas ta kavatseb kandideerida Keskerakonna nimekirjas Tallinnas esinumbrina või mitte, mina ei ole leidnud ühtegi märki sellest, et Savisaar oleks sellele kuidagi reageerinud. Savisaar on nüüd täiesti lõplikult selles mõttes avalikkusega sellise vahendatud kontakti kaotanud, et kui siiamaani ajakirjanikud käisid igal hommikul vaatamas Facebookis Savisaare kontot, et kas sinna on öö jooksul kell kolm hommikul tekkinud mingeid krüptilisi sõnumeid. Kaaperdatud Türk türklased kaaperdasid riigipöördekatse nurjanud türklased kaaperdasid Savisaare. Aga noh, see selleks, et ühesõnaga nüüd on, nüüd on siis vist asi nii kaugele, et Edgar Savisaare nii-öelda mõtete teada saamiseks ainuke võimalus ongi pöörduda ma tea Peeter Ernitsa või, või, või sedasama Oudekki Loone Olga Ivanova poole, et kes siis temaga, ma saan aru siiski veel nagu aeg-ajalt suhtlevad. Aga teine üleskutse Eesti ajakirjanikele koguda see 800 dollarit ja maksta see türgi häkril ära, et me saaksime taas Savisaare kontot lugeda, aga aga jah, Savisaar tõepoolest ei suhtle avalikkusega ja ma millegipärast arvan, et ta ei nõustu kandideerima Keskerakonna nimekirjas esinumbrina kasvõi sellepärast, et ma arvan, et ta annab endale aru, et tema tervis on suures poliitikas osalemise jaoks siiski siiski liiga liiga nõrk, teise inimese tervisest ei ole ilus rääkida, aga aga ilma füüsilise kohalolekuta ja ilma sellise vaimset terava kohalolekuta kohalolekuta valimisdebattides või poliitilistes debattides ilmselt ei ole tänapäeval võimalik väga suurt häältesaaki saada. Ehkki mine sa tea, 2015 sai Savisaar 25000 häält. Ja kohalikel valimistel 2013 sai ta peaaegu 40000 häält. Aga aga ma siin enne kirjeldasin, kuidas Yana Toom kasuta seda, Olga Ivanova, Oudekki Loone, sellise noh, võiks öelda instrumendina, et oma mõju erakonnas suurendada. Mida me see nädal oleme näinud, mina ütlen, et see on see, kuidas Yana Toom on ära kasutanud samasuguse instrumendina Edgar Savisaart sest et ega, ega kes viitsis vaadata neljapäevast valitsuse pressikonverentsi, kus oli ka peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Et kõik nägid, kui ebamugavalt Jüri Ratas ennast tundis, kui ajakirjanikud küsisid üksteisele ainult ühte küsimust, mispärast kriminaalkuritegudes süüdistatav kohtu all olev isik saab Keskerakonna Tallinna üldnimekirjas esinumbri koha, miks, kas see ei tundu teile vale ja selle peale vastas Jüri Ratas krimpsus näoga varem ettevalmistatud lausega. Sellised suured teened Tallinna arengus ja midagi jääjad lühilausetega, et, et selle asja nagu sisu tegelikult on see, et Yana Toomil on taas mingisuguse sammu võrra õnnestunud Jüri ratast nagu haavatavamaks Ta kõigutada tema positsiooni valijate silmis kui erakonnasiseselt ja, ja ma imestaks, kui eelmine nädal tuleks veel mingeid arenguid, sest tegelikult see info selle kohta, et selline pakkumine on Edgar Savisaarel tehtud, me ju ei tea, kas Edgar Savisaar seal üldse vastu võtta. See tuli ju ka Yana Toomiga, sest tegelikult ja siin taga ei olnud mingisugust hirmsat saladuste paljastamist või lekitamist, et Yana Toom ütles seda tegelikult ise intervjuus aktuaalsele kaamerale, et selline pakkumine Edgar Savisaarele tema ettepanekul tehtud. Nii on aga, aga, aga noh, see, see ei vähenda mitte kuidagi Keskerakonna olemusliku probleem, mis, mis, mis nendel kohalikel valimistel kui ka edaspidi selles erakonnas ilmselt väga lihtsalt ei lahene ja see on see, et see partei on ennast nii tugevalt sidunud kahe erineva kogukonnaga, kahe erineva kogukonna identiteediga. Et see, kas see maailmavaade on natuke keskelt keskelt paremal või keskelt vasakule, ei oma nii palju tähtsust kui see, et kas sa oled venemeelne või eestimeelne või siis vene vastaline või eesti vastan ja Edgar Savisaare juhitud juhatud Keskerakond suutis erinevaid sõnumeid edastades kuidagi kuidagi nende kahe kogukonna vahel kuidagi ta suutis laveerida, kas see on see teooria, millega mina ei ole nõus, kuidas saab üks partei käituda ausalt? Kui sa küsimusele, kellele kuulub Krimm, ütled Lasnamäel ühte? Jaa, jaa, nõmmel teist, mingis mõttes oli Edgar Savisaar Keskerakond. Aga tollal, kui Edgar Savisaar oli Keskerakonna esimees ja rääkis sellest Krimmist, eks ju, et temale tegelikult olid need küsimused sama Ada meeldivad kui praegu Jüri Ratasele küsimus sellest, et miks Edgar Savisaar saab esinumbri koha Tallinna üldnimekirjas üldnimekiri on muidugi asi, millest väga paljud inimesed sõltub poliitika aega, kui üldse kuulsid Tallinna puhul esimest korda elus. Aga see selleks, et kui me vaatame reaalseid tulemusi, siis tegelikult Edgar Savisaare, ütleme viimase 10 aasta Keskerakond oli ju selline erakond, kes kontrollis praktiliselt kõiki hääli, mis tulid venekeelsete inimeste käest valimistel, eriti kohalikel valimistel. Aga eestikeelsete valijate osas oli nende positsioon seal noh, heal juhul kolmas lõpupoole ka neljas kõikide erakondade loetelus, kui võtame nagu eestikeelsed valijad. Et selles mõttes Jüri Ratasel on olnud siin nüüd ka, kuid päris noh, tegelikult võiks öelda mitmeid, kuid kus Keskerakond on olnud eesti valijate seas number kaks, Reformierakonna järel. Säilitanud täpselt samamoodi 80 protsendi piiblil ulatuvat toetust vene variant. Ja aga see tähendab seda, et, et need, need, need vene valijad, Needsamad, vene valijad, kes kes küsimusele, kellele kuulub Krimm vastavat silma pilgutamata, et Venemaal needsamad vene valija teile unustanud sellega Edgar Savisaare Keskerakonnaaegseid sõnumeid, teil puudub tegelikult liider, see, millest me rääkisime, kui eelmisele vanale kohale pürib Yana Toom, selle liidrikohale pürib Yana Toom praegu jah. Aga, aga see tähendab ka seda, et noh, Eesti üks julgeoleku garantii on see, et venekeelsed poliitikud ei saa üksteisega väga hästi läbi ja ja ei ela väga-väga suures üksmeeles, minu teada Yana Toom ja Mihhail Stalnuhhin oli, oli, oli Narvas päris päris kõva, konflikt on siiamaani ühishaual, ehk siis midagi ei ole teha. Mina küll julgen väita, et ega see Keskerakonna Kaksitiivne poliitika kahe erineva rahvusrühma suunas seda erakonda pikas perspektiivis edasi ei aita ja sellega selle väite näitena ma toon selle sotsidel olid ju kaks kuulsat vene iluvõimlejad nimekirjas, õed Bogdanovilt, Olga ja soomlast, kellest mina kuulsin esimest korda on väga vabandan, kes, kes läksid sotside juurest ära sellepärast ja lips Keskerakonnaga, et kandideerida, nad on vene venelaste hulgas muide päris tuntud nimetatud võimalik ja lihtsalt Keskerakonnaga just nimelt sellel sellel põhjusel, et sotsid ei hääletanud vene keele nagu vaba loba maakasutusele lubamise poolt. Kolmest Tallinna vene koolist. Minu käsitluses nii-öelda Keskerakonna vene suunast on siiski mõnevõrra teistsugune. Mina arvan, et Jüri Ratasel oli päris hästi juba liikumine käes selles suunas, et hoida neid vene valijaid ja suurendada Keskerakonna toetust eestlaste seas, et ma nüüd ei võta siin seisukohta, et kas on hea või halb, et kas see on Eestile kasulik või mitte kasulik, see on puhtalt nagu arvamusküsitlustel põhinev, et tal oli kassa toetus eestlaste seas venelaste seas pärast novembri-detsembrikuist sellist väikest mõõna, tegelikult oli see toetus taastunud sinna kaheksa protsendi juurde ja see oli asi, mis tegi Yana Toomi väga murelikuks, sest Yana Toomnägijat, kus sellega kaob ka tema mõjuvõim Eesti keskerakonnas nagu ära ja sealt tulid siis need Yana Toomi manöövrid, Olga Ivanova ja Edgar savisaarega ja teistega. Ja neid tuleb veel. Tomil ongi Kadoom liini erakond 100. Seda seda, et kaks liini oleks tugevamad ja tema kontrolliks seda ühte liini, mitte niimoodi, et ühel hetkel lihtsalt vene hääled tulevad automaatselt, võiks öelda ilma temata, eks Jüri Ratas, Mailis Reps, Kadri Simson siis otsustavad, mida selle vene valijad Nojaa, aga ta ei saa mandaadiga taga, Yana ei saa seda liini kontrollida. Niimoodi jätta ja avalikkuse ees ja teda jälgitakse, väga tähelepanelikud, et avalikkuse ees esitaks sõnumeid, mis, mis eestlasi häirivad ärritavalt. Mind isiklikult ärritab väide, et anname 80000-le passiivsele Halli passiga venelasele automaatselt kodakondsuse. Mind kui eestlast ärritab selleni jõuda. Ja ma arvan, et ma ei ole ainus Aga räägime natuke teistest erakondadest, vanadest erakondadest, räägime teistest valimisnimekirjadest ka, et võib-olla räägime ühest teisest erakonnast lõpuks. Et sel nädalal tuli siis tõeline uudis selle kohta. Urmas Sõõrumaa valimisnimekiri Tallinnas on endale leidnud kampaania mänedžeri, kelleks on mees, kes varem on töötanud, et Postimehe peatoimetajana, kes on töötanud TV3 juhina? Kes on olnud kriisimänedžer Venemaal ja Ukrainas? Kes on kandideerinud ERR-i juhatuse esimehe, kes siin olnud? Nõukogu liige pikalt. Ühte väiksemat sorti lihatööstuste, Mart Luik siis ja, ja, ja noh, see näitab eelkõige siis seda, et sellel valimisliidul on siiski mingisugune väga tõsine tegevuskava ja ühtlasi ma olen kuulnud ka seda, et kui siiamaani on seda valimisliitu nimetatud Urmas Sõõrumaa või Sõõrumaa valimisliiduks siis vaata, et võib-olla olulisemat rolli võib seal mängida Jüri Mõis, kes on kolmas nimi, kes on kindlalt ja selgelt avalikkuses selle valimisliiduga seotud, kelle nimi on ka nüüd teada, kes tegus Tallinn. Et ma väga vabandan, mulle meenub sellega kogu aeg laste multifilm, mulle ka meenub tegu, stiimul, aga kas selleks on minu probleem, eks ju ja, ja võib-olla see paralleel ei olegi nii halb, aga vene keeles on seal muide väga. Ma arvan, hea nimi, son Kelavoit Tallinn ehk siis pigem nagu eesti keelde tõlkides selline ettevõtlik Tallinn või äriline, Tallinn, asjalike asjalik, asjalik ja ettevõtlik Tallinnat. See võib tegelikult päris töötav nimi olla. Et huviga muidugi ootan, et mis nimesid seal nagu veel tulemas on. Ja mis on lõpuks ikkagi see programm, et mina suhtun väga suure umbusuga kõikidesse nendesse inimestesse, kes ütlevad, et me tuleme poliitikat tegema, aga samas me teeme seda poliitikat, mitte poliitiliselt ei ole ise poliitikud, kuigi me poliitikaga tegelema, et reeglina seal taga on kas lõpuks üks väga suur pettumus või vastupidi, veel hullem, väga suurt. Ega me jah, selle selle Mõisa ja Sõõrumaa ja Luige valimisliidu kohta ju rohkem kui need kolme nime praegu ei tea. Nad ei ole ühtegi nime avanud, nad on programmi kohta eelkõige siis läbi Mart Luige enda suu öelnud väga vähe detailseid asju, midagi sellest, et linnatransport peaks olema ikkagi ainult elektrimootoritel ja et linnaplaneerimine meenutab kuuekümnendaid aastaid, noh siin ma ei oska nagu hinnanguid anda, aga, aga kohalikel valimistel tuleks küll keskenduda kohalikele asjadele, et kui keegi hakkab rääkima kodakondsuse andmisest või mitteandmisest, siis ma seda poliitikat poliitikud soovivad kohalike valimiste kontekstis mitte üldse tähele panna. Aga kui kui keegi räägiks sellest, kuidas raskeveokid siit Tallinna kesklinnast nagu eemale tõrjuda, et neid ei oleks toompuiesteel ja Narva maanteel ja Mere puiesteel, siis seda poliitikut ma kuulaksin, teie täid täitsa huviga ja võib-olla usaldaksin, aga panete tähele, et Valimisliit tegus Tallinn ei ole mitte sõnagi rääkinud korruptsioonist millest on rääkinud kõik teised Tallinnas kandideerinud võrreldavalt, isegi Reformierakonda maininud korruptsiooni Tallinnas, aga aga nemad ei ole seda maininud ja ma tõesti püüdsin läbi erinevate otsingumootorite jõuda selleni, kas näiteks Sõõrumaa kunagi korruptsioonist rääkinud on. 2008 andis Sõõrumaa Eesti ekspressile intervjuu. See oli sel ajal, kui tema omanduses olev pen enertsi kavatses minna Ukraina turule. Energeetikafirma. Siis Sõõrumaa ütles, tsiteerin nüüd 10 aasta tagust Eesti Ekspressi. Jah, Ukrainas on bürokraatia ja korruptsioon, kuid need viivad elu edasi, mitte ei takista seda, nagu meil. Inimene avameelne, et no ma ei tea seda, ma olen siin korra juba öelnud ja, ja võib-olla peab veel kordama, aga Urmas Sõõrumaa kindlasti Tallinna linnas võimu juurde jõudes oleks selline kogus erinevaid huvide konflikte praktiliselt, kui ta peaks volikogu liige olema, siis ma ei tea, ikkagi väga olulise hulga küsimuste arutamise juures, ta peaks ennast puht viisakusest taandama. Aga noh, me kõik saame aru, et nagu ennegi juttu oli, et üks asi on volikogu istung ja teine on kõik see, mis toimub volikogu seal fuajees ja koridoris ja, ja volikogu saadikute vahel väljaspool istungi aega, et et tegelikult ilma naljata, ma arvan, et, et see on problemaatiline, et kui ettevõtjad lähevad tegelema poliitikaga omavalitsuses, kus neil on väga suured ärilised huvid. Samas väidavad, et nad ise ei ole seejuures poliitilised, et et antud juhul ma pigem ütleks, et ma soovitaksin valida inimesi, kes räägivad kodakondsusest või keeleõppest. Et seal on vähemasti selge, mille alusel siis nagu valik tehakse, kui me valime Urmas Sõõrumaa, siis ausalt öeldes mina küll ei tea, mille alusel see valik tehakse, et kas ainult sellepärast, et tegemist on rikka ja eduka inimesega või siis mis on tema, mis on tema nagu kuidas öelda kuidas ta kavatseb selle võimu teostamises olla, kui ta on ise nii väga palju selle võimu käest nagu ärilist. No vaatame, elame ja näeme, et iga inimene, kes osutub valituks, võib alati ka volikogu kohast loobuda, aga teoreetiline võimalus on, et kui need 80 ja rohkem nime kohalikel valimistel osutuvad edukaks oma oma valimisnimekirjaga, siis võib tõepoolest lauale tõusta see, millest on Eesti ajakirjandust juba mõned nädalad ääri-veeri kirjutanud ja mida kõik nende küsitletud ettevõtjad on eitanud. Ehk siis pärast kohalike omavalitsuse valimisi võib tõepoolest tekkida olukord, kus Eestis hakatakse looma looma uut parteid, mille taga on teatud grupp ette. Et muidugi, et ettevõtjad Eestis ei ole, ei ole ka monoliitsed, ehk siis sellist asja nagu Eesti ettevõtjate erakonda tegelikult selle sõna kõige otsesemas mõttes ei saa tekkida. Aga. Me oleme näinud seda ju Eestis ka viimastel Riigikogu valimistel, et kui, kui valijaskonnas valijaskonnas tekib nii-öelda ühtegi nõudlus mingisuguse uue partei järele või uue erakonna või uue jõu muudi uue muutuse järele. Ja, ja teistpidi, kui kui olemasolevad vanad erakonnad ei suuda ennast kuidagi värskendada või restartida, siis tekivadki uued erakonnad ja, ja noh, mina ei välista ei venelaste keskse erakonna teket, ei välista ka nii-öelda ettevõtjatele suunatud parempoolse erakonna teket. Seda kõike me võib olla saame näha enne 2019. aasta valimistel. Ettevõtjate erakonda mina siiralt ei usu, et kui me nüüd vaatame Eesti lähiajalukku ja mõtlema, kuidas on tekkinud Reformierakond või Res Publica siis tegelikult on juhtunud enam-vähem sarnase skeemi alusel need asjad olemas olnud eliidi ja valijate tüdimus, väsimus mingitest olemasolevatest erakondadest ja siis on leidunud alati aktiivseid liidritüüpi, inimesi, keda ettevõtjad on toetanud eelkõige rahaliselt, aga noh, kuna ettevõtjad on seda toetanud, siis mõlemal korral on tekkinud selline tugev parempoolse maailmavaatega erakonda, et noh, ma olen siin uurinud kuude kaupa tutud, käinud tegelikult alates aasta algusest. Ja nüüd viimase nädala jooksul äripäevas ilmus päris põhjalik ülevaade, kus kõik eitasid kõiki, absoluutselt kõik ehitasid ja ma arvan, et keegi ei valetanud tegelikult, et et see asi ongi selline, et tegemist on sellise nii-öelda huvitav olukorraga, kus puud ongi täpselt see üks element, milleks on see Liider liidrid, puudu need riided, raha tegelikult, ma arvan, et on olemas, aga liidrit ei ole. Ei ole inspireerivat karismaatilist ja organiseerimisvõime ka liidrite liidrite gruppi selle tekkimisel ma arvan, et needsamad ettevõtjad, kelle käest on siin nii avaldatuna kui avaldamata jäänud vastused küsimusele, et kas te tegelete uue erakonna loomisega, et nad kõik mingil moel nagu võiksid olla seda toetamas, aga veelgi enam on need, selle erakonnal oleks olemas ka selline valijate mingisugune ootusel põhinev toetused. Et eks, eks eks me teame, kuidas tegelikult kõik need asjad on lõpuks nagu välja mänginud ja siin lähimast ajast on meil võtta ka vabaerakonna näide, mille lugu oli küll mõnevõrra teistsugune, eks. Aga, aga jah, välistada seda lõpuks ei saa, küsimus on ainult, et kes need inimesed on, et ega ideed ei liigu ühiskonnas kunagi sellisel abstraktsem nullide-ühtede kujul, et nad liiguvad ikka inimeste peades ja koos inimestega, kui neid inimesi ei ole, siis ka seda uut erakonda kindlasti tekkida. Liidriroll on väga oluline, kui me meenutame kasvõi kunagist koonderakonda või kunagist Eesti Rahvusliku Sõltumatuse parteid, mis, mida kumbagi enam ei ole. Aga fakt on ka see, et Nendes vanades olevates olemasolevates erakondades on, on mingisugused võnked või, või midagi, mis käriseb Keskerakonnast. Rääkisime siin pikalt. IRL-ist on ka väga palju räägitud. Hea näide oli jälle lõppeval nädalal Viljandi linnapea, IRL-i liige Ando Kiviberg, kes esitas parteile nõudmisi tingimusel, et ta Viljandis kandideeriks sõna otseses mõttes ütles, et ma pean riigikogu valimistel olema mingis ringkonnas esinumber, muidu ma ei kandideeri teie nimekirjas. Et esinumbrid kohtade alla kirjalikult ja allkirjastatult. Partei peakontor ei lubanud. Aga ega luba lubada, et need nõudmised nägidki välja. Mis talle, mille eesmärk oli nagu erakonnast? Nagu lahkumine Kiviberg ütles, et ta ei, ta ei kandideeri Ki ehk siis noh, kõik sellised signaalid tegelikult ei tööta ju vanade erakondade kasuks. Aga ma ma võrdleks seda uue erakonna võimalikku teket. Sellega, et ma kuulsin, ühtlasid teismelisi poes rääkimas umbes pool aastat tagasi leivaleti ääres, muide kui oli tulnud müügile mingi uudistoode leib kanepiseemnetega. Teismelised arutasid häälekalt. Jube äge peaks kostma prooviks ära, sest nende jaoks kanep, kui Märt töötas hoopis teistmoodi, et võib ka sellise erakonnaga turule tulla, et lühikest aega suurt osa valijaid lollitada. Tuleviku Eesti Erakond tegi seda. Anvar Samost ja Ainar. Eesti president Kersti Kaljulaid oli sel nädalal New Yorgis käis New Yorgis asuvas ÜRO peakorteris. Istus Eesti televisiooni kaamera ees. ÜRO Julgeolekunõukogu istungite saalis andis intervjuu, mis ma saan aru, on kaunikesti haruldane juhus ja kogu selle avaliku kampaania sisu ja eesmärk on siis see, et Eestis peaks saama ÜRO kõige olulisem organi, ehk siis julgeolekunõukogu ajutine liige kaheks aastaks, nagu need ajutised liikmed seal roteeruvad. Alalised liikmed on teatavasti teise maailmasõja võitjariigid ja nendel on ka vetoõigus. Eestis, nagu oli pisut diskussiooni selle julgeolekunõukogu ajutise liikme positsiooni taotlemisele siis, kui see idee esmakordselt välja tuli. President Ilves oli väga kriitiline selles suhtes ja oli veel paar kriitilist häält, aga tänaseks on siis asi nii kaugele, et ametlik kampaania käib välisministeerium, presidendi kantselei ja president ise, välisminister on selle taga. Kriitilised hääled on pigem kuskil sotsiaalmeedias, kus siis kunagine Lennart Meriaegse välisministeeriumi töötaja Tiit Pruuli kirjutab, et absoluutselt ei saa aru, mida Eesti sellega võidaks. Kui ta aga see oleks julgeolekunõukogu liikmeks saab ja ma pean ütlema ausalt, et mina ka ei saa aru, et julgeolekunõukogu on eelkõige suurriikide mängumaa ja Eesti väikese riigina, kellega, kellele head suhted võimalikult paljude oluliste liitlastega on väga elutähtsad, ei peaks tegelikult, et ennast seadma positsiooni, kus tal noh, tõenäoliselt selle kahe aasta jooksul, kui see koht peaks tulema, mis on ka väga kahtlane. Mingis küsimuses võib juhtuda, et tuleb hääletada ühe või teise oma liitlase seisukohtade vastu. Võib tulla hääleta, võib olla olukord, kus tuleb hääletada oma liitlase seisukohtade vastu, aga seda ei pruugi tekkida, seda ei pruugi see pruuni minna. Mina ei ole nii kriitiline hetk siis ma ma ei jaga sinu ja, ja väga hea tuttava Tiit Pruuli arvamust, kes tõesti sotsiaalmeedias ütles, et tabame saatkonna Marsil. Ma arvan, et diplomaatia on üks väga oluline instrument ja kui me räägime mõttekuse või mõttetuse, siis tegelikult vajab kogu ÜRO koos tema julgeolekunõukoguga reformi mida seal vähemasti lähitulevikus ei juhtu, sest sinu poolt mainitud suure pind ei ole sellest mitte kunagi huvitatud. Nad on huvitatud sellisest amordsest ÜRO-st, kus, millest väga palju peale mõnede eelarve eraldist mõnedele piirkondadele ei sõltu. Aga, aga seda, kui Eesti saaks väljendada ennast jõulise diplomaatiliselt sellises kogus mingisuguste konfliktide puhul ei ole minu meelest üldse halb, ehk siis arvestades seda, et Eesti ja Vene suhted aastal 2020, kui Eesti peaks saama eesistujaks ei ole ilmselt kuigivõrra paremad või Venemaa suhe Suhe suhestume maailma kuigivõrra parem kui täna. Siis saaks eesti vähemalt, et väga jõuliselt oma oma sõnumeid edastada ja ma olen nõus Eesti riigipeasõnadega, kes ütles, et kui peaks korduma midagi sarnast mis juhtus 2014 Ukrainas, siis tõepoolest ÜRO julgeolekunõukogus oleks üks väga selgelt NATOt ja ka Euroopa liitu toetav häälekas diplomaat juures. Muidugi peaks olema väga tõsiseltvõetav, jõuline ja tugev diplomaati koos väga selgete jõuliste sõnumit. No kui seda leedu juhtumit natuke lähemalt vaadata, siis lõpuks õigemites leeduvaid Ukraina juhtumid, kus Leedo justkui mängis olulist rolli Kriisi reguleerimisel või pinge lõdvendusele kogu lugupidamise juures Leedu vastu ja tema diplomaatide ja poliitikute vastu pean küll ütlema, et mulle küll tundus, et seda asja aeti nagu ilma leeduta. Seda asja siis Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Venemaa, Ukraina ega nad ka pole kuhugi eriti veel jõudnud sellega, et kui me praegu vaatame, mis Ukrainas toimub või et mis nendest rahuleping suurtest nagu saanud on. Aga ka Eesti puhul ikkagi, et noh, ma ei kujuta päris hästi ette, et mis see, mis see meile annab teile võimaluse suhelda riikidega kelle väärtussüsteemid on meie omast väga erinevad. Hääletada halva õnne korral paar korda mingite meie olemasolevate või potentsiaalsete liitlaste vastu sealsamas julgeolekunõukogus kulutada Tähelepanuväärne hulk raha, et nüüd tuleb kindlasti keegi ütleb, et me saame sealt hindamatu kogemuse. Luuka sellest hindamatuks kogemusest aga, aga, aga kui me, kui, kui seda asja aetakse samamoodi kommunikatiivselt räpakalt nagu mõnda teist asja on aetud, siis võib-olla jah, aga kui seda teha hästi filigraanselt korralike jõuliste sõnumitega, siis ma arvan, et ühtepidi annab see väga tugevaid välispoliitilisi signaali meile, meie liitlastele, meie vastastele. Ja Eesti sõnum võiks olla, mis võiks olla Eesti sõnum seal ÜRO julgeolekunõukogus, ütle mulle, ta võiks need välisministeerium presidendi kantselei jõuliselt. President edastas seda sõnumit, et sa kindlasti lugesid neid uudiseid ja seda vaatasin neid intervjuusid, ütle, mis Eesti sõnum siis oli, kokkuvõttes? Siiralt küsinud. Presidendi sõnum oli minu meelest. Sõnum oli see, et, et ÜRO Julgeolekunõukogu vajab rohkem NATO ja Euroopa Liidu sellist toetavat häält. See on, ma arvan, et vajab ja ma arvan, et vajab, kui ma vaatan neid. Ta suurimal, NATO suurimal olulisemal liikmena Ameerika Ühendriikidel teisel väga olulisele, kolmandal väga olulisel liikvel Suurbritanniale, Prantsusmaal on see kõigil vetoõigus Venemaal ka jah, just Venemaal ka. Kas see, et kuskil on keegi Eesti, kellel on hääle Hiinal ka, kas see muudab midagi? Ma arvan, et ei muuda. Ma ei, ma jaga suus skeptitsismi, ma arvan, et oskusliku tegutsemise korral son diploma kui väga oluline oluline oluline instrument. Oskuslikku tegutsemist rääkida siis mulle tundub, et oskuslikult tegutsesid mõned Eesti poliitikud mõned aastad tagasi, kes praegu kuuluvad ühte opositsioonierakonda, kes väga lootsid, et selleks hetkeks, kui 2000, mis tas on 20 või Eesti saab ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks, siis neil õnnestub aasta või kaks veeta sellisel huvitaval ametikohal New Yorgis. Ma keeldun uskumast seda väidet, et, et see, see kampaania on rajatud mõne inimese New Yorgis kaheks aastaks viibimise jaoks, ma ei tahaks seda uskuda. Anvar Samost ja Ainar. Eesti saab veel silma paista, aga võib olla ka mitte. Et Majandus-Kommunikatsiooniministeerium on teinud valitsusele ettepaneku, et Eesti osaleks 2020, samal ajal kui Eesti, siis võib saada julgeolekunõukogu liikmeks samal aastal Dubais toimuvast EXPO maailmanäitusest, kuna see läheb maksma vähemalt kuus miljonit eurot. Ja siin ma võin küll öelda, et võib-olla oleks tark või vähemalt oleks tarku osaleda oma väikese lipu ja, ja väikese loodusfotogaleriid, aga, aga kui meil sinna paviljoni stendi mitte midagi huvitavat ja asist panna ei ole, siis ilmselt ei tasu tõesti osaleda. Et me mäletame Hannoveri Paveljane, Andrus kootav ja Raimond Kõresorrist oli ta nende kuulsate porgandite autorit, mis tõepoolest pälvisid tähelepanu, tõsi, selles paviljonis nüüd väga palju tooteid ja tooteke siin. Mis oleks pärast Hannoveri EXPO, et maailmas suurt edu saavutanud, minu mälu järgi ei olnud, aga porgandid jäid meelde ja pärast seda need kaks inimest tegid suurepärase lennusadama, mis on tõeline turismiturismimagnet Tallinnas ja me mäletame. Me teame, kui edukad olid sellised tööstusmessid sõjaeelses Eestis, seal oli kuni 120000 külastajat erinevatel messidel loru. Ta Johannes lorub sai oma klaasi klaasitööstusega. Vaata, et üheks suuremaks ekspordi eksportöörid siinsest piirkonnast oma oma kristalli ja klaasi just tänu nendele ekspo taolistele ekspo taolistele näitustele, nii et noh, nii ja naa, aga facto, aga muidugi see, et viimastel EXPO del, kus Eesti on olnud oma paviljonid, Neid paviljoni on külastanud kordades vähem inimesi, kui on neid silmapaare, kes vaatavad Eesti laulu Eurovisiooni poolfinaalis. No see on nüüd küll selline koht, kus minu meelest testi võiks näidata üles oma sellist exceli pädevust ja teha ühe korrektse Exceli tabeli, kus see saaks korrektselt rahanumbrid, mis on selle Dubais toimuval EXPO kulud, kes need kulud kannab ja mis on selle Dubais toimuva EXPO ulu tulu, tulu ja tulu tegelikult antud juhul erinevalt sellest Itaalia näitest võib-olla päris otsene, kuna Eesti üritab sinnasamasse Pärsia lahe äärsetes riikides müüa oma e-riigi lahendusi. Nortal on seal aktiivselt esinemas esindatud ja ilmselt ka mõned teised firmad, sinna müüakse Eesti piimatöötlejad, piimapulbrit vist ka juustu võid ja noh, tõenäoliselt on võimalik sinna rohkem müüa. Et minul on üleskutse, enne, kui valitsuskabinet nüüd järgmisel nädalal selle otsuse langetab, mida muide taheti teha väga vaikselt ja eitavat otsust, nagu ma aru saan, et võiks teha ühe avaliku exceli tabeli. Ühes tulbas on siis kirjas kõik need kulud, mille peale raha täpselt läheb. Teises tulbas on kirjas, et kui palju Eesti eksportöörid võiksid sinna müüa mingeid IT-lahendusi, piimapulbreid, juustu, ma ei tea veel, mida siit Eestist on võimalik sinna panna, sest et antud juhul on tegemist ikkagi väga ärilise tehinguga ja väga suure turuga tegelikult. Ja seda ma usun täiesti, et kui meil reaalselt on mingeid ekspordipotentsiaali ja seal Nendes riikides otsustamine käib ikkagi väga autoritaar sel viisil ja ekspordipotentsiaal realiseerub läbi lugupidava käitumise selle riigi suhtes, et siis näitusele minemata jätmine kindlasti toob kaasa selle ekspordipotentsiaali luhtumise. Aga, aga veel kord tahaks näha. Sa tahad väita, et kui, kui mõni Pärsia prints on huvitatud Eesti IT-lahendustest ja Eesti ei ole Eksmos pais ta ütleb täpselt, nii lihtne see ongi. Siis ta ütleb, et solvasite. Just ma arvan, niisungi. Kahjuks peame lõpetama. Anvar Samost, Ainar Ruussaar vikerraadio eetris täpselt nädala pärast. See on väga hea jalg. Anvar Samost ja Ainar Ruussaar