Vikerraadio see on väga hea jälg. On nor Samost ja Ainar Ruussaar Tere päevast kell Tallinnas on 13 ja viis minutit ning vikerraadio otse-eetris on ajakirjanikud Anvar Samost ja Ainar Ruussaar. Tere. Ja Ainar tahtis kohe esineda teemaga kohalike olude osas Tallinnas. Anvar, kas sa oled sellel aastal Eestis ujumas käinud? Tehniliselt olen jah, merre ega järve ei ole ujumas käinud. Basseinis olev tegelikult reedel said väga paljud inimesed päris kurva teate nende hulgas ka mina, ehk siis Eestis on üldse kaks olümp, peamõõtu basseini 50 eetrist üks on Tartus, teine Tallinnas, Kalev Spa. Ja Kalestamis läks esimesest juulist kinni ja pidi lahti tehtama. Septembris või oktoobris saatsin klientidele teated. Kogu see värk nihkub aasta võrra edasi. Mis tegelikult tähendab väga lolli olukorda, sest et et Eestis ei ole enam 50 meetri basseini mujal kui Tartus. Ja samas me tahame, et lapsed ei upuks. Valitsus arutas Rust, et lapsed õpiksid ujuma. Tegelikult võiks võtta ühe suure eesmärgi Eesti vabariik 100, et meil Eesti vabariik 100 aastal järgmisel aastal ei oleks ühtegi alla 25 aastast uppunut. Et kõik lapsed oskaksid ujuda. Ja nüüd on olukord, kus tegelikult nendele vähestele basseinidele Kuuma tüürima tüürin sinna, et kui keegi mõni partei või valimisliit lubab likvideerida või välja juurida korruptsiooni Tallinnas, siis noh, see on iseenesest eeldus minule kui valijale, et ükski linnaametnike järgmise nelja aasta jooksul vangi ei lähe. Et nad on ausad. Pigem lubage mingisuguseid selliseid asju, millel on reaalne väljund. Aga isegi kui praegu keegi lubaks seda 50 meetrist teist ujulat Tallinnasse ja saaks kohalikel valimistel Tallinna volikogu kui mõjuva nagu arvu kohti, et siis kui sa basseini ehitama hakatakse. Parimal juhul valmib järgmisteks kohalikeks valimisteks julgeks küll ennustada. Aga see oli see, mis sa tahtsid öelda või ehitame, ehitame maksumaksja raha eest Tallinnasse basseini. Ei, ma tahtsin öelda seda, et tegelikult jalgpalliväljakutega tundub, et on läinud päris hästi, viimase 10 aasta sõitsin ikka on jah, neid on siia juurde tekkinud. Ujulatega on, on läinud nagu halvemini. Neid on nüüd kinni pandud. Et kui valitsus otsustab, et investeerime miljon eurot selleks, et lapsed õpiksid ujuma siis minul tegelikult puudub ülevaade, kui palju on üldse bassein ja ma tean, et minu laps käib ühes koolis, kus on bassein. No bassein ja tegelikult Eestis on ka ju viimastel aegadel ikkagi väga palju juurde ehitatud ja minu meelest ikkagi väga suures osas ka avaliku rahaga, et kui me vaatame kas või Tallinnat, siis ajaloost meenub Nõmme ujula, mille avamise põhitegelaseks oli tänane europarlamendi saadik Tunne tollane Nõmme linnaosa vanem Urmas Paet ja tema edu ujula laineharjal siis poliitikas lennates on tiivustanud, et väga paljusid kohalike omavalitsuste selliseid tegelasi ja seetõttu ujulaid on tekkinud, et ma saan aru, et ei ole tekkinud ühtegi sellist tõeliselt suurt sportlastele suunatud ujula. Aga vaata, see ongi jah, selles mõttes ma saan sellest aru, et Meie istume siin kaks inimest, kes ei kandideeri kohalikel valimistel, eks ja arutame omavahel seda, et millised võiksid olla valimislubadused või teemad, millest siis poliitikud, kes kandideerivad kohalikel valimistel näiteks Tallinnas, võiksid omavahel rääkida. Et mina ütleks sulle vastu, et, et kui me juba siin nagu sellist juttu räägime. Ma tegelikult ei ole päris kindel, et maksumaksja raha eest peaks mingit ujulat ehitama, vaatasin järgi, et seesama Kalev Spaa, ta kuulub 50 protsendi ulatuses spordiseltsile Kalev 50 protsendi ulatuses ettevõtja Jaan Manitskiga. Et ju nad siis leidsid sealt mingisugust jama nendest konstruktsioonidest, mis ta ütles, remont pikemaks ajaks, aga ma juhin tähelepanu, mis ma tahan öelda, on, see on eraettevõtte poolt opereeritav eraettevõtte poolt omatud ja nüüd ma saan aru ka eraettevõtte poolt täiendavaid investeeringuid saav olümpixays, ujula ja eraettevõtte puhul ei peaks üldse mingisugust 50 meetri basseini üldse. Kunagi ju ta ikkagi on kuidagi nagu kasulik, et ma vaevalt olnud, ma arvan, et ta on kasulik nende kuradi veetorude pärast, mis seal on, kust lapsed saavad Allale, teine nagu see viiekümnemeetrise basseiniga ujula Eestis, Tartus, mis ei ole eraettevõte, mis on ehitatud linna poolt aura, veekeskus on linna Ja aga see 50 meetri basseini seal on puhas puhas heategevus, sest ma olen absoluutselt veendunud, vot see ongi hea küsimus, mille sa esitasid. Et kui me tahame 50 meetri basseini, kus saaksid Eesti sportlased või noorsportlased harjutada 25 meetri basseinis, vanne peaks, eks sai seal isegi kiirendus selgelt. Et siis, mis seal ära minu pärast? Sina saad 25 meetri basseinis kiirelt, mina paikselt, sa aga, aga sporti sporti 25 meetri basseinis. Et see, see ongi heategevus, ükskõik kellele see kuulub, sest et raha tuleb e-torudele, heategevusveetorud, äri, seal, äri, ma tahan ikkagi öelda seda, et kui nüüd järgnevad ütleme siin seda, et sina oled Tallinna volikokku kandideeriv kandidaat, tiksamine, olen kandidaat y ja mina ütlen seda, et tegelikult Tallinna linnavalitsus või Tallinna linnavolikogu. Kui ta tahab, et Tallinnas oleks kas 50 meetrist basseini, kus Eesti sportlased saaksid harjutada ja ei juhtuks sellist olukorda, et kui üks eraettevõte paneb basseini kinnisest teist alternatiivi lähemal kui 187 kilomeetrit, ei ole, eks ju, selleks tegelikult Tallinna linnavolikogu, Tallinna linnavalitsus peaks tegema väga lihtsa asja Nateks tegema hanke. Kuulge, meil on siin Tallinna mai tea, Mustamäe või kesklinna piirkonnas on üks tühi krunt, mis on infrastruktuuri mõttes väga heas kohas. Me teeme selle krundile hoonestusõiguse konkursi lisatingimustega, et siia võib ehitada veekeskuse ja kes ehitab sinna keskusesse ka viiekümnemeetrise basseini, see on selle konkursi võitja. Niimoodi neid asju tegelikult tehaksegi, Anvar, milline oleks selle ujumistreeningu kuu maksumus, kui sa oma lapse palaga, milline sa, Kalev spaas praegu on? Minu meelest on päris soodne seal, ma olen üsna kindel, et kõikide nende ujumistreeningutele olenemata, mis omandivormiga spaas, nad tajuvad, maksab maksumaksja peale ei ole nii või? Ma ei usu, mingisugused tasud ja rahad ja nii edasi. Kogu kogu Eesti sport kutsun väga suuresti maksumaksja poolt kinni makstud, et Urmas Sõõrumaa, kes ka muide kandideerib Tallinna volikogusse oma nimekirjaga, et tema ei ole veel oma valimislubadust olümpiakomitee presidendina täitnud, et tuua nagu eraraha sporti senisest palju rohkem. Nüüd sa tüürid täpselt sinna, kuhu ma jõuda tahtsin, ehk siis Reformierakonna lubaduse juurde kaotada lasteaiatasu lasteaia peamaksumus või tasu, mida reformierakond Kaota tahab vist 57 eurot või midagi kuus, on kaduvväike, Anvar, sa isana teadsid, on kaduvväike summast sellest, mida, mida sa maksad selleks, et su laps oleks edukas, ta saaks lasteaias või koolis süüa, et ta saaks käia huviringides. Ja hoidku jumal selle eest, et kui su laps kuskil treeningus pelga, edukas no tule taevas appi, kuidas, kui ta peaks kooriga minema välismaale või või kui ta on edukas jalgpallur, edukas ujuja ja, aga mis siis? On need, kus on suur õnn, kui laps on edukas ja, ja vanemate nagu toetus on minu meelest sellise asja puhul enesestmõistetav. Kõik on õige, aga noh kui, kui keegi tahab jagada midagi tasuta, niisiis ma pigem mõtleksin sellele, et need huvialaringe võiks toetada või kuidagi toetada neid samu edukaid ja edasipüüdvaid lapsi lihtsalt lõpetada ära mingisuguse maksu maksmine, võtta kusagilt raha. Nüüd ma vaidlen vastu, et üllatan sind paljusid inimesi, aga, aga ma ei teagi kustpoolt alustada nagu, et kui rääkida sellest samast lasteaiatasust siis tegelikult mul on selline tunne, et kuna Reformierakond ei saa nendel kohalikel valimistel Tallinnas käia välja seda kaarti, mida suure hooga käivad välja nii sotsiaaldemokraadid kui eriti IRL kui ka tõenäoliselt EKRE, mis on sedasama korruptsiooni jutt, millest sa siin alustasid, et teeme Tallinna puhtaks ja nii edasi juttu ma ei taha enam kuulda, sest ma eks ta muidugi jah, asi, mis peaks olema iseenesest mõistetav, nii, aga mulle tundub, et see on pannud Reformierakonna tööle just nimelt selles suunas, et leida neid mingisuguseid teisi inimesi puudutavaid teemasid, mis ka tegelikult omaksid nagu reaalselt valimislubadustena nagu kaalu ja mida oleks tegelikult hiljem ka vaja teostada. Mäletatavasti Nad alustasid oma seda kohalike valimiste kampaaniat Tallinnas sellega, et sedasama Kristen Michal linnapeakandidaat käis välja idee sellest, et kogu haridus alates lasteaiast peaks olema Eestis eesti keeles. See on tegelikult täiesti tasuta, mida ta ongi tegelikult ju tasuta, eks ju. Meil on Eestis nüüd ju mitte ainult. No ei ole mitte ainult kõrgharidus ei ole tasuta alates mingist hetkest, mis, mis ju, mis ju ka on tasuta, vaid ka põhiharidus on tasuta. Jah, aga lasteaed on ka hari, lasteaiad, lasteaed on osa haridus sinna ma tahtsin jõuda lasteaeda haridussüsteemi osa ja mis ei oleks veel, mis oleks veel loogilisem kui ka seal nagu see haridussüsteemi nii-öelda teenuse kasutamine lapsevanematel oleks tasuta. Aga ma lõpetan selle eelmise asja ära, et mulle tundub, et kuna korruptsiooni teemal ei ole reformierakonnal võimalik nagu rääkida väga veenvalt, siis nad on tõesti leidnud terve rea olulisi asju, mis tegelikult noh vähemasti kõrvalt vaadates peaksid kuuluma, kas, kas siis tõesti sotside või või IRL-i sinna nii-öelda lubaduste pagasisse, aga, aga nende nende käest miljoneid saanud aitäh, Reformierakond selles mõttes, ma arvan, need on tegelikult olulised teemad ja mis nüüd puudutab teise asjana sedasama tasuta lasteaiakohta. Vot see on just nimelt minu meelest nagu see õige ots, kust nagu seda alustada sa nimetasid siin olukorda, kus tuleb maksta. Ma ei tea treeningute ja mingite huvialaringide kalliste harrastuste eest. Vot see on nüüd niisugune koht, kus tegelikult iga ikkagi lapsevanem peaks ise nagu need kulud, ma arvan, suuresti kandma. See on see, kus riik tegelikult või maksumaksja ei peaks tulema nagu väga oluliselt õlg alla panema, kus aga riik peaks tegelikult pakkuma kõigile võrdseid võimalusi, on seesama põhiline kõigile määratud teenus, et haridus oleks kõigile ühtemoodi kättesaadav. Et seesama lasteaiakoht oleks kõigile ühtemoodi kättesaadav ka sellele Maxima kassapidajale või siis ühe ühe ühe ühe vanemaga perekonnad. Sa lähed praegu täielikult väga õige, õige samm, sa lähed praegu täiesti rappa, sellepärast et sellest 57 eurosest lasteaia kohatasust Tallinnas ma ei tea, palju lasteaiakoht maksab Jõgeval või paljudel on pärnus, ta maksab ka oluliselt rohkem, aga sellele lisandub toiduraha tihti, aga see tasuta, vot pigem pigem võiks mõelda sellele, et lasteaia ja koolitoit oleks tasuta. Aga ma tahtsin veel jätkata tegelikult, et mitte kohatasu. Sest et kohatasu on ka oluliselt, et ma, ma, ma tean, ma võin siin raadios praegu tunnistada ja ma tean, et minu, minu teismeline poiss koolis sageldi, nagu ta ütleb, Corveldab ehk siis ta viskab lihtsalt selle koolitoidu prügikast, aga väga paljud lapsed saavad ainsa või, või siis ainsa ainsa sooja toiduna saavadki võib-olla seda. See on kõik väga õige, et aga ma tahan rääkida 57 eurot, kui sa saad näiteks noh, mis on täiesti tavaline, on kütteseal ele keskmist mediaanpalka ning 57 eurot on sealt väga oluline osa tegelikult kui sa oled üksikvanem, näiteks et see ei ole, sellele lisandub toiduraha. Mis ettepanek siis on, et pigem pigem kompenseerida toitu mõlemat võiks kompenseerida ja tegelikult et ma, ma ei, ma ei, ma ei saa aru, mikspärast teada selle koha peal seisma, et tegelikult võiks öelda ka üks vähemasti valimistel osalev erakond või valimisliit seda, et lõpetame selle eliitkoolide pulli ära. Et tegelikult kui haridussüsteem vähemalt selle nagu alumised otsad peavad olema kõigile ühtemoodi kättesaadavad, siis teemegi kõik selleks, et oleks ühtemoodi kättesaadav. Vot see on hea mõte, kuidas sa selle eliitkoolide pulli nagu äratada? See on tegelikult väga lihtne, ainult seda, et mitte keegi ei taha teha, ütle mulle see retsept, retsept on see, et kõik koolid on piirkondlikud koolid, sinu laps läheb kooli sinna, kus ta elab täpselt kogu Eestis, muide käib see niimoodi välja arvatud kahes linnas ja ka nendes linnades, mitte kõikjal Tallinnas eriti ja mõningal määral ka Tartus. Kui Tallinnas oleks kõik koolid piirkondlikud, siis kogu see jama oleks lõppenud. Ilmselt küll, mina olen Jõgeva keskkooli lõpetanud ja mina olen Kiviõli keskkooli lõpetanud, ei ole häda kedagi, täitsa nagu ütleme niimoodi, et oleme, oleme siiski üht-teist nagu suutnud elus teha ja, aga räägime siis võib-olla sa või sa tahad veel midagi öelda minu väga radikaalselt. Ole hea seda öelda, et kui ma vaatasin neid Reformierakonna valimislubadusi, et kust nad siis raha võtaksite, et siis see oli. See oli ka päris armas, et nad läksid siin sotsidega võistlema, et kui palju nad keskerakondlastest linnaametnike kuiv saadaval seal saab, sealt saavad raha, et et Reformierakond lubas koju 100 300. Keskerakondlasest otsi kokkuhoid kuus miljonit eurot aastas, sotsid lubasid Čapek koju helistada. Kelle asi, mille suhtes mul nagu natukene tekib nõutus, et kui inimesi hakata Ta kuskilt vallandama nende parteilise kuuluvuse alusel siis noh, see on umbes sama halb asi, kui võtta inimesi tööle nende parteilise kuuluvuse alusel. Et kui inimesi tõesti Keskerakond on võtnud tööle parteilise kuuluvuse alusel siin 10 või ma ei tea, mitu aastat siis on halb, kuidagi tuleks seda korrigeerida. Aga inimesi tuleks vallandada mitte parteilise kuuluvuse järgi vaid nende sobimatuse järgi sellele ametikohale, et kui inimene on Keskerakonna liige ja saab oma tööga hakkama, siis noh, põhimõtteliselt ütleme niimoodi, et õigusriigis võiks seda siiski nagu edasi töötada. Minu teada on ka Eestis niimoodi, et sinu otsus kuuluda ühte või teise erakonda või mitte kuuluda või sinu otsus käia valimas või mitte valimas või sinu otsus valida ühte või teist erakonda on, on sinu põhiõigus välja arvatud ajakirjandus, kus parteiline kuuluvus ei ole hea. Igas toas on eneseregulatsioon hoopis midagi muud, et kui Tallinna linnavalitsuse ametnikele või Tallinna linnavolikogus tekib mingi eetikakoodeks, mis ütleb midagi erakondliku kuuluvuse kohta, siis see on nagu nende omavaheline kokkulepe, aga, aga, ja, ja kolmas asi, mis, ma tahtsin öelda, et ma tegelikult ei saa aru sellest, et mille eest on Eesti ajakirjandus sel nädalal Reformierakonda nii hoogsalt peksma nende lasteaiatasudega seoses et see oleks nagu mingisugune erakordselt populistlik, erakordselt halb idee, reforme, reformeerimist, lubadused oma olemuselt on populistlik, kuidas see ei ole üldse mingi nuudi suvepopulistlik idee, et see on tegelikult asi, mis on suunatud konkreetse sotsiaalse küsimuse lahendamiseks, mis on reaalselt olemas, kus on reaalsed inimesed, kes reaalselt tegelikult saaksid abi sellest, kui selle lasteaia kohatasu ära kaoks. Need on väga laias spektris need inimesed ja see on selline lausaline nagu meede. Aga, aga minu meelest on nagu praegu olukord pigem selline, et seesama Reformierakond on käinud välja nende valimiste kaks ainsat sisulist ideed Tallinnas ja nad saavad sellest kottida. Ma ei saa aru, miks. Kuidas Reformierakond kotis sinu väljendit kasutades keskerakonda, kui ta tegi Tallinnas tasuta transpordi? Anvar, jube mõnusad, kõik on õige. Kõik on õige, aga tasuta ühistransport, ma ütleksin natukene vähem sisukas, väga palju rohkem sisukaid, haridus. Mõlemad on kohaliku omavalitsuse korralduse küsimus, täpselt nii need ongi need asjad, mille üle peaks nagu vaidlema, aga kui meil on nagu pingerida, kus ühes otsas ujula ehitamine maksumaksja raha eest, järgmiseks on tasuta ühistransport maksumaksja raha eest ja siis on tasuta lasteaiakohad maksumaksja raha eest, siis ma arvan, et täpselt sellise pingeline välja näebki, et need lasteaiakohad peaksid olema esimesel kohal. Ühistransport Ma ei tea, kas kolmandal või kaheksandal kohal. Tasuta ujula peaks olema ikka seal juba nagu põhimõtteliselt sellel. Sellel astmel, kus Eestis Tallinna lahes on avastatud nafta Ei räägi tasuta ujulast, räägime võimalusele, praegu me räägime võimalusest, kus, kus omavalitsuses, kus elab pool riigi rahvastikust, oleks võimalus natukenegi sporti teha ujumisporti. Aga sind see ei puuduta, sest sa saad 25 meetrini. Basseinis kiirendus on kirjanduse kätte küll, et aga kas Urmas Sõõrumaa nimekirjast ka räägime kaks sõna või me räägime, et ilmuseks foto. ERRi fotograaf sattus sellele koosolekule, kus sisuliselt kolm meest Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõis ja Mart Luik ja laua peal Urmas Sõõrumaa mingit lade kus oli siis üsna hästi loetava käekirjaga kirjutatud. Ei mäleta, kas viis või kuus nime, alustades Olga Ivanovast Oudekki Loonest Tauno kangrost, laulja klaasist ja lõpetades ma mäleta seal veel veel mingite umbes sama kategooria inimestega. Kõik need inimesed on eitanud seda, et nad isegi oleks Urmas Sõõrumaa ka kohalike valimiste teemal rääkinud ja Urmas Sõõrumaa ise siis on tegelikult nüüd eitanud, et neid inimesi sinna valimisnimekiri on kutsutud. Aga millegipärast need nimed seal seal kaustikulehekülje peal olid olukorras, kus kohe hakati arutama, kuidas seda valimisnimekirja teha, et et mina julgen teha siinkohal ennustused, kuidas Urmas Sõõrumaa valimisnimekirja tõesti lõpuks kokku pannakse, siis seda tüüpi nimesid leiame sealt tegelikult ikkagi väga palju. Jüri Mõis muide tegi sellele nimekirjale ühe viite ühes oma intervjuus väga kaudse Iidee. Ta ütles, et, et ema ei ajaks ka Oudekki loodet linnast välja. Mis on ka väga kiiduvalt muidugi sellepärast, et mis põhjust oleks, suudekki loevad linnast välja. Absoluutselt aga tegelikult Jüri Mõis ütles ka teise talub tähelepanuväärse mõtte. Kaitstes ennast, et ta ei ole, ta ei ole ideoloogiliselt kuidagi mõjutatav. Ütles välja mõtte, et tegelikult ei peakski olema kohaliku omavalitsuse tasemel opositsiooni vaid et linnavalitsus või volikogu siis moodustuski vastavalt saadud häälte tulemusele ja, ja nii moodustuks ka linnavalitsus. Moodustabki niimoodi, et ma päris hästi täpselt kontseptsioonist aru, et kuidas ta siis muidu veel moodustub. No praegu on ju niimoodi, et ta moodustab täpselt samamoodi nagu, nagu moodustub riigikogu, et keegi teeb koalitsiooni ja opositsiooni. Tulemus mõte on siis selles, et kui näiteks linnavalitsus on 12 liiget, noh, linnapea ja näiteks 11 aselinnapead siis vastavalt saadud häälte arvule saadakse aselinnapea kohalt väga Ka praegu on see täpselt niimoodi, ainult et Tallinnas on see väike erinevus, et üks erakond on saanud linnavolikogus üle poolte kohtadest ja võid märgata absoluutselt kõikide linnapeade nimed, keda ta tahab. Okei, nüüd me läheme rappa, ma ei viitsi vaielda. Mulle Jüri Mõisa mõte meeldis. Nii ta ütles. Kas meil on siis selline külma sõja aegne jäine müür vahel ja igasugused majandussuhted, ka need majandussuhted läbi EVR Cargo annavad meile näiteks Tapa depoos tööd, on välistatud. Mina olen nõus saatejuhiga, et ei pea. See oli siis majandus ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson, kuid andis sulle Ainar selle nädala kolmapäeval intervjuud ja jutt oli siis ühest riigile kuuluvast ettevõttest nimega EVR Cargo raudtee-ettevõte raudteeveo-ettevõte ja on üllataval kombel või noh, võib-olla kui ma siin natuke edasi jõuame, siis tundub, et ei olegi nii väga üllataval kombel, aga igal juhul jõudnud. Üks selline suhteliselt spetsiifilisele alal tegutsev ettevõte on jõudnud, et Eesti avaliku tähelepanu keskmesse seoses oma äriga just nimelt seoses äriga, mitte mingisuguse, ma ei oska öelda siis kuriteo või skandaaliga seoses sellega, et nad on juba läinud, juhtinud ja tegelikult on ka minevikus rentinud, ostnud ja välja rentinud. Raudteevaguneid Venemaal. Võib-olla siin peab kuulajate lihtsalt tausta andma pisut, et et see ei ole mingisugune geniaalne uus äriidee, et seda on Eesti ettevõtted ja ka kõikide muude Igasta riikide ettevõtted teinud aastaid kümneid aastaid ja mõni tuntud Eesti ettevõtja on selle äriga päris rikkaks saanud ja, ja, ja neid neid ei ole üks. Et nüüd ootamatult ühel hetkel siis ilmus Postimehes artikkel kust, kus, kus äri, selgus, et on kahtluse alla pandud. Igast nurgast tuli Reformierakonda kuuluvaid eksperte jutumärkides alates Urmas Paetist, lõpetades Keit Pentus-Rosimannusega kellele kuulub täiesti surematu tsitaat, mida ma tahaksin ka ette lugeda. Keit Pentus-Rosimannus nimelt ütles seda, et et vaguniäri Vene Ma olen võrreldav keemiatööstuse arendamisega Süürias. No no ja, ja ja ühesõnaga mingiks hetkeks oli üleval täielik hüsteeria. Loeme need süüdistused veel üle, mida Reformierakond seoses selle vaguniäriga, mis on tõesti kestnud aastaid ja mitte ainult Venemaal, vaid Ukrainas, Kasahstanis ja nii edasi, ehk siis vagunite rentimisega. Need süüdistused olid peamiselt poliitilised või siis noh, peaaegu sellised, millega hirmutatakse lapsi, et Venemaa võtab teie vagunid ära. Riigistab ära Eesti maksumaksja rahaga, luuakse Venemaalt töökohti. Valdkonna eest vastutav minister on poliitiliselt Venemaa poolt mõjutab ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi neid neid, neid tuli nagu Vändrast saelaudu, selliseid süüdistusi Et kui ma nüüd kuulasin nüüd sind uuesti tsitaate ja ma kuulasin ka seda tollast nagu sellist arutelu, et mul tekkis mulje, et kirjutaks kirja seal nendele, kes suuremat kriitikud olid tõesti siis Rosimannus Kross, Paet, kes iganes veel kallid inimesed, annan teile teada erakordsest julgeolekuohust Eestile. Eesti on raudtee rööpaid pidi Venemaaga ühendatud jookseb nagu põhimõtteliselt katkematu rööbas Narva-Jõesuust Koidula piiripunktist. Kas te olete mõelnud, millist julgeoleku riskiks endast kujutab? Eesti on ka toru pidi ühendatud Vene toru pidi jookseb üle kaasa mis iganes, et kuskilt nagu ikkagi võiks terve mõistus nagu leiduda, et päris niimoodi päris niimoodi ei saa. Et keelamegi, keelamegi kõikidel ettevõtetel Venemaaga äri tegemise ära, et noh, loomulikult see oleks üks võimalik poliitiline valik, aga, aga ma arvan, et see ei oleks nagu absoluutselt mitte kellelegi kasulik isegi Põhja-Koreale ma olen aeg-ajalt aru saanud, ikkagi teised riigid müüvad midagi või ostavad sealt midagi, et see ei ole päris nii, kõrge müür oleks ümber riigi. Aga kuhu see mu mõte tegelikult viis, on see, et Eestis eksisteerib noh, ilmselt mitmetes muudes riikides, aga Eestis on see meile väga hästi nähtav ja üsnagi reljeefne. Selline asi nagu riigiettevõtte needus. Niikaua kuni mingi äriga tegelevad eraettevõtted siis need eraettevõtted ja eraettevõtjad kõlbavad erakondadest sponsoriks. Nende tegevust kiidetakse kui ekspordi arendamisse. Nad võivad ajada oma äri Aserbaidžaanis, Hiinas Mägi-Karabahhis. Jah, eesti poliitikud käivad neile seal samades riikides nagu tuge tegemas, kui neil peaks mingisugune probleem tekkima. Vägavastikutes riikides sealhulgas ja, ja keegi keegi ei tõmble selle pärast. Aga niipea, kui sama asjaga hakkab tegelema riigiettevõtte, nii on kohe suur jama, aga see ei puudutanud ainult Venemaad, et ma tooksin siin, läheks aeglase asja hoopis laiemale pinnale, näitaksin, mis, mis tegelikult probleem on, et niikaua kuni puidu Hacket ajab kombijaamas ahju, eraettevõtja, nii kaua son, innovatsioon, see on loodussäästlik, see on superhea, riik maksab sellele toetust peale, see on Eesti metsaressursi parim võimalik ärakasutamine. Kui sedasama puidu Hacket samal viisil elektri ja soojuse tootmiseks tahab kasutada Eesti energia siis on tegemist Eesti metsade röövraiega, siis on tegemist konkurentsi moonutamisega ja on tegemist maksumaksja. Mis, mis sa tahad nüüd öelda, et riik ei ole riik, ei ole hea omanik, tahan veel näiteid tuua. Asi ole, oota. No räägime siis näiteks sellisest ettevõttest nagu Tallinna sadam. Et tundub, et nagu kõik on väga lihtne, meil on sügav koht Tallinna lähedal Muugal, kuhu sõidavad laevad, eks ju, ja sinna koha juurde viib Venemaalt mitu päris head raudteed ja seal laaditakse ümber igasuguseid kõikvõimalikke kaupu. See on majanduslikult nendele kaubaomanikele tõenäoliselt optimaalne koht, kus neid kaupu ümber laadida. Tallinna sadam omanik on jälle Eesti riik ja siis hakkab tekkima igasugu jamasid, küll selle Tallinna Sadama nõukogu esimeheks on mees. Oh, sa ütlesid nüüd ühe asja, et, et asi ei ole mitte riigiettevõttes või nende tegevjuhtide teevad, kes teevad oma parema äranägemise järgi, asi on sageli nõukogus. No mitte nõukogus ma tahaksin seal ikkagi edasi minna, et, et lõpetan sedasi sadamalausega, et nõukogu esimeheks saab vist mingiks üheksaks aastaks saab mingi mees, kelle põhiline tegevus on, seisneb selles, et nikeldada oma kodulinna võimlemisklubidele iga aasta mitu sadatuhat, krooni toetust sellest sellest sadamast ja, ja, ja, ja mingil hetkel hakatakse nikerdama hoopis imelikumaid, asju, mida kirjeldatakse sidrunit ja ma ei tea, mis muude puuviljadega ja siis on meil Estonian Air, mida tänaseks küll enam ei ole, pankroti pankrotimenetlus siin vist küll käib, aga mida pole olemas, kus tegelikult oli olemas suhteliselt mõistlik plaan, aga lihtsalt poliitikutel ei olnud seda kannatust, et ära oodata, et kas see kõrge raha eest palgatud juht suudab selle plaani realiseerida, kas ta suudab isegi lähedale jõuda selle plaani realiseerimise või mitte, kõik tõmmati enne nagu kolinal. Ja iga majandusminister ja tegelikult ka iga rahandusminister kunagi rahandusministri käes on terve hulk riigiettevõtete nii-öelda aktsiaid selles mõttes, et ta on riigiettevõtete aktsionäride koosolek. Mulle tundub, et viimasel ajal Eestis on aru saanud, et aktsionäride koosolek suurele ettevõttele peab omama pikaajalist vaadet, seda omanud majandusminister Juhan Parts tunnustavalt jälle pead ütlema Kristen Michali kohta, kui mõtlen tema Nordica otsuse peale omas ka tema ja kui ma kuulan peaaegu Kadri Simson, ma arvan, et ta täna ka tema omab seda. Aga sellest ei piisa, et sul üks poliitik omab seda kõrval, nagu sa näed, on terve plejaad kodanikke, kes kohe kui su kohe, kui võimalus avaneb, ütleb, et sa tegeled Süürias keemiarelvade tootmisega. Mis on absurd, eks kokkuvõttes ma arvan, tulemus on see, et mingil hetkel seesama minister läheb sinnasamasse ettevõtte nõukogus, ütleb. Kuulge, ma ei jaksa enam, tõesti, lõpetame selle Venemaa pulli ära ja selle peale see ettevõtte nõukogu läheb juhatuse esimehe juurde, ütleb, et kuule, lõpeta see Venemaa ära. Juhatuse esimees küsib, et kas seda kasumi eesmärki vähendate mul või panete eesmärgiks kahjumi. Ei pane kasumit, on ikka vaja. Okei, siin on minu lahkumisavaldus. Minu point on see, et niimoodi ei saa asju ajada. Nojaa, aga, aga aga sa jõudsid tegelikult selleni, et nendesamade riigiettevõtete tegevjuhtkond ja seal olevad töötajad teevad kõik oma parema ära, nägi. Selge, aga enam ree enamasti oli juhtunud, kes tegi siin mingi muu äranägemise järgi Tallinna sadamas. Jajah, aga, aga pidur on siis ikkagi ülalpool, mitte pidur, midagi pidulist me räägime sellest tuulist, riik ei ole hea omanik, no see kõlab nagu tohutu klišee. Aga kui me vaatame viimast 20 aastat Eesti nii-öelda riigi poolt omatud ettevõtetes, siis seal on edulugusid. Aga seal on ka tegelikult ikkagi pidevalt näiteid sellest, kuidas riik ei lase endale kuuluval ettevõttel raha teenida, väärtust luua, raha teenida. Kokkuvõttes, mis need ettevõtted teevad? Nad loovad Eesti maksumaksjale lisaväärtust. Sama Eesti Energia, kes tegelikult omas minu meelest väga head juhtkonda ja mingil hetkel ka päris nõukogu üritas eksportida neid põlevkivialaseid spetsiifilisi av Eestis maailmas unikaalseid teadmisi ja kokkuvõttes, mida me nüüd avalikkusena oleme teada saanud selle kohta, see oli kõik väga halb, see oli kõik väga halb, kuigi tegelikult reaalselt tänaseks on teenitud palju raha, aga joon tõmmati vahedest, poliitikud ei suutnud seda. Noh, kuidas öelda, ilma tõmblemata vaadata. Anvar sina, kui Eesti kodanik, Kiviõli keskkooli lõpetanud eesti poiss kui üks Eesti tuntud riigiettevõtte teataks suurepärasest äriplaanist investeerida Põhja-Koreas. Milline oleks sinu reaktsioon? See on absurd, selles mõttes, et sellist taliplaan ju tegelikult peaaegu kellelgi ei ole, eks ju. See on täpselt seesama Süüria keemiarelvade näide. Et ei ole. Ühelgi Venemaal, kas Venemaa on sinu? Ei, ma olen nõus. Minister Simsonile, et kõik kõik laused, kus on sees sõna Venemaa ei ole isenesest saatanast. Varsti hakkame välja selgitama inimesi, kes oskavad vene keelt ainele, saadad kargial. Seri õrna, absoluutselt mina vene keelt nagu avalikus eetris ei julge rääkida. Ehk siis tegelikult ma, ma, ma olen ka nõus, natuke foobiline, see asi on ja reformierakond keeras siin küll. Küll üle võlli selle, selle äri kritiseerimisega aga kindlasti on riike ja Venemaa. Nii neid riikidest, kus ettevõtlusega tegemine omab natukene suuremat riski kui ilmselt. Nii sai Soomes, aga minu meelest ongi see nagu poliitilise valiku koht, et kui meil on ettevõtteid, kes ajavad Venemaa kassi ja tegelikult nende riigiettevõtete seas neid on noh vaata, et oluline enamus Tallinna sadam, Eesti raudtee, EVR Cargo, Eesti Energia mingil määral, eks ju. Võib-olla leiab mõne veel siis see ainukene mõistlik poliitiline otsus nende nii-öelda hirmude ja, ja riskide võimalike riskide maandamiseks ongi see, et me ütleme, et me müüme selle Eesti raudtee ära, müüme EVR Cargo ära. Me me mai tea, töötame Euroopa liidus selle nimel, et Venemaalt ei tohiks Eestisse ja mitte ainult Eestis, vaid ka teistesse Euroopa Liidu riikidesse elektrit müüa. Ja mis juhtuks siis, kui EVR Cargo oleks müügis ja ostja oleks Vene investor? Noh, see ongi nüüd see järgmine kohta, eks ole. Aga iseenesest ma arvan, et ka siis ei juhtuks mitte midagi hirmsat, sellepärast et ühtegi strateegilist huvi, mis Eestile võiks sedasama EVR Cargo ka nimetamisväärselt olla tegelikult olemas ei ole, et vaevalt et venelastel on vaja Eestile luuramiseks või Eesti kuidagi kahjustamiseks osta endale mingit ettevõtet, et neil on selleks oluliselt lihtsamaid ja sirgjoonelise maid võtteid. Aga mis puudutab nüüd erastamist, siis vaata, oli vett, kus Eesti raudtee müüdi maha raudtee müüdi maha erainvestoritele, kes ei olnud Venemaalt, kes sõid Ameerikast, kes tundub, et ajasid oma asju üsna hästi ja siis tuli üks valitsus, mis oli teistsugune kui eelmine valitsus, ehk siis aktsionäridel ei olnud pikaajalist vaadet, osteti see riigiettevõtte nendesamade Ameerika Eesti ettevõtjate käest tagasi, see ei olnudki nii väga ammu, see oli natuke rohkem kui 10 või no ütleme üle 10 aasta tagasi. Ma nüüd väga täpselt ei mäleta, kas üks plakati ilmus üks valimisplakat, kus üks erakonna liikmed sammusid ühe veduri ühe erakonna, vaid keskerakonnale ja kas oli Kadri Simson, Kasela sammumas? Ei. Ei mäleta. Aga ma tahan öelda, et ma ei heida talle seda tänase päeva seisuga etest tundub, et praegu tema vaade on oluliselt pikem, kui tal siis oli, aga Eesti riik on juba korra selle maha müünud ja nüüd on jälle jama täpselt samas kohas käes. Räägime ühest artiklist, mida ilmselt paljud inimesed ei ole lugenud, küll nagu kuulnud reaktsioone seda, millest me oleks pidanud tegelikult rääkima eelmisel pühapäeval, aga siis need reaktsioone veel ei olnud ja tegelikult ma tahangi öelda, et jutt käib siis ühest arvamusloost, mis puudutas laulupidu, mis ilmus. Ei puudutanud laulu, laulupidu oli üks väga-väga võimas kuju, ma üritan võimalikult üldiseks, ma olen seda Mikk Pärnitsa sirbis avaldatud teksti lugenud teadlikult kolm korda ja ma pean tunnistama, et isiksus on lõhestunud. Seda teksti lugedes on Ruussaar täiesti lõhestunud, sest et seal oli väiteid millele ma oleksin kirjutanud alla, seal oli väike teid, mille eest ma. Läheksin kallale autorile. Tegemist oli väga-väga võimsa ja jõulise tekstiga, aga aga kas see tekst ei ole mingisugune tüvitekst, mille peale peaksid reageerima Eesti erakonnad, kultuuriminister, erinevad kirjanikud seal ühe alla, kolmekümneaastase inimese arvamus. Vabas Eestis sündinud inimese arvamus, mis, mis võib kõlada jõhkralt kuulajale teadmiseks, et tõesti seal märgiti ära laulupidu kui, kui, kui propagandaüritust. Seal märgiti ära vene foobiad, seal olid sellised laused, et Reformierakond on kre isa. Edasi, aga mina ei saa ette heita autorile seda, et ta väljendab oma mõtteid ja, ja vabal maal, kui toimetaja on otsustanud selle teksti avaldada, siis, siis jumala pärast, aga reaktsioon oli muidugi. Miks me sellest üldse räägime, oligi ju see, et miks me sellest eelmisel pühapäeval rääkinud oligi see põhjus, et ei olnud reaktsioone. Mina tahtsingi öelda, et ega mina ei räägiks niivõrd selle artikli sisust. Ma pean ütlema, et minule ta nii sügavat muljet nagu sulle jätnud. Mulle jättis kui päris aus olla, keegi sunniks mind praegu refereerima, mis seal kirjas oli, ma saaksin võib-olla paari lühilausega hakkama, nii et ma ei lähe, paneme sinna. Aga, aga küsimusele jah, reaktsioonides, et et siin oli mitmeid mõjukaid inimesi, kes teatasid, et, et kuna see on ilmunud maksumaksja rahastatav ajalehes ja seda tiražeeritud maksumaksja poolt rahustatavas rahvusringhäälingus, siis tuleks sellistelt organisatsioonidelt, kes sellist asja levitavad, maksumaksja raha ära võtta. Et vaadake, kui lühike samm on sellisest nagu tsiviliseeritud kultuur sellest õigusriigist, kus on sõnavabadus ja demokraatia ja sellise kohani, kus valearvamuse avaldamise eest võetakse finantseerimine lihtsalt ära. Kui lühike on samm Eesti Vabariigist, Eesti NSV-sse või nõukogude liitu ja milliste inimeste suust need argumendid tulevad, see on kõige rabalam selle juures. Et et miks see rabav on, Mart Helme EKRE esimees, täiesti normaalne reaktsioon parlamendipoliitik, parlamendi poliitparlamendi, palju naljakam on see, et kui sa, kui sa ennist tsiteerisid Reformierakonna poliitikat seoses raudteeäriga Venemaal, kes kes võrdles seda keemiaäriga Süürias, siis vabandust, literaat Toomas Haug on nimetanud seda üsna emotsionaalselt, kuid kuid maailmavaateliselt tähtsusetut Mikk Pärnitsa teksti iseloomustades sellist väljendit, et Sirp kasutas mentaalset keemiarelvi. Vaata igaüks võib arvata, mida tahab ja mina võin ka sinu arvamuste kohta siin saates vigaseid asju. Sina minu oma kohta ka absoluutselt, aga kui ma olen. Aga sa oled maksumaksja rahastatavas Parlamendi liige ja ma tegelikult teen sõnavabadust, sõnavabadust, ähvardavaid avaldusi, mis tõesti sobiksid Rein Ristlaane suhu, eks ju. Et siis on tegelikult midagi ikka väga halvasti, et juba üksi see, millised need reaktsioonid olid, õigustab täielikult tsikli avaldamist. Olgem tsiteerinud. Täpselt Mart Helme. Sõnavabaduse piirid, eriti riigi rahastatud meedias, lähevad sealt, kust algab rahvuslik julgeolek, mille lahutamatu osa on oma rahva psühholoogiline kaitse. Kõige. Ma ei ole päris kindel, et kõik õige on, aga, aga ma enne me rääkisime siin sellest riigiettevõtte needusest, eks ju, täpselt samamoodi võib seda riigiettevõtte needuse fenomeni laiendada ka tõesti siis avalik-õiguslikele ja avalikult rahastatud meediaettevõtetele või meediaorganisatsioonidele. Et poliitiku ja ütleme siis sellise keskmiselt raevuka oma avaliku elu tegelase. Esimene reaktsioon on see, et nad avaldavad midagi, mis on mulle vastumeelne, raha, ära raha ärakraanid kinni Allandame, see on seal poliitiku ürgne soov, et kui on, kui on eelarveline meed ja olla, et kas, kas tõesti me elame ühiskonnas, kus poliitiku ürgne soov salongi tõesti õigused, ürgne soov asju sulgeda ei ole mitte sulgeda? Aga aga jumala pärast, et seesama avalik-õiguslik rahvusringhääling oleks selline pehme roosavatine udu, mis mitte kedagi ei segaks, mis mitte kedagi ei torgiks ja mida jumala pärast mitte keegi ei kuulaks, vaataks. Ja no üldiselt jah, et kultuuriminister Indrek Saar Sa ütlesid, et, et miks ta pidi umbes, et oli siis vaja, et vaata, kultuuriminister on mingis mõttes samas olukorras nagu rahvusringhääling või ma ei tea, EVR Cargo juhatuse esimees, et kuna positsioon on selline, siis kui kes ükskõik kes püüdleb avaliku kirjaga tema poole mingis olulises küsimuses on sunnitud vastama kultuurimistel vastas tegelikult väga õigesti, väga mõistlik. Ütleme niimoodi, et selle nädala üks kuidas öelda siis rahustavamaid lugemus elamusi minu jaoks olnudki sedasama kultuuriministri avaldus, sest et kui sa oled juba kaks päeva lugenud selliste röökimist ühe täiesti mõttetu, et olgem ausad artikli suunas, siis tekib kerge kahtlus, et äkki kultuuriminister ütlebki, et sellist jama ei ole vaja avaldada. Et kujutad ette, et see juba hakkas tunduma nagu peaaegu et selline nagu noh, nagu kuidas öelda. Ootuspärane õnneks õnneks ei ole niimoodi õnneks ikkagi Eesti vabariigis asjad käivad veel siiamaani absoluutselt teistmoodi. Et selle selle asja selle asja suhtes nagu ei oskagi nagu mingit sellist nagu normaalselt kokkuvõtteid teha, et võib-olla peaks, ütleme niimoodi, et, et see vastastikune keelamine. Ma tuletaksin meelde ühte episoodi, mis oli seotud vist selle veidra nimega sihtasutusega, mille lühend on sappk, mille õiget nime ma ei suuda kunagi meenutada. Et kui nemad korjasid mingeid annetusi, siis oli vist niimoodi, et mingisugused teised teistsugustele seisukohta tulevad ka ühiskonnategelased pöördusid sabki juhtide töökohtade poole palvega need inimesed vallandada, kuna nad tegelevad avalikus õiguslikus kõrgkoolis mingisuguse neile sobimatu tegevusega. Ja õnneks neid ei vallandatud ja, ja, ja tolle, aga sellest ei tekkinud samaväärselt suur skandaali, nagu nüüd selle Mikk Pärnits artikliga on toimunud. Aga see mõte oli tegelikult täpselt sama, keegi teeb midagi sellist, mis on mulle vastumeelne. Samas on ta mingil positsioonil, kus mul on võimalik poliitikutele survet avaldades teda lahti kangutada. Kirjutame kirja, teeme avaliku pöördumise, röögime kõva häälega avalikkuses panna, kas äkki suudame selle inimese nii palju haiget teha, kui vähegi võimalik, äkki saame ta lahti lasta, et sellise vastastikuse keeldude raha ära võtta, mis lahtilaskmise kogu selle pulli tulemusel jõuame täpselt sellesse riiki tagasi, mida meil õnneks siin praegu ei ole. Me jõuame mingisse autoritaarses. Kuradi düstoopia. Aga me, ega me ei ole siin Eestis ikkagi väga müüride taga ja suletud mullis, et kas sa mäletad, kui kogu Euroopa arutles pärast Muhamedi pilapiltide avaldamist selle üle, kust läheb moraalne piir, kust läheb sõnal vabadusele piir ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Ma arvan, et sina ja ja Kalle Muuli tookord arutasite ühes teises raadiokanalis täpselt samamoodi selle üle, kust läheb sõnavabaduse piir, kus ta siis läheb, kus, kus läheb tänapäeva vabas Eestis moraalipiir ja sõnavabaduse piir? Ja sõnavabaduse piir läheb kahtlemata oluliselt kaugemalt kui see artikkel, millest me siin täna räägime, et ausalt öeldes ongi selle määratlemine üks erakordselt ohtlik asi, sest niipea, kui sa ära fikseerida, hakatakse seda täitma mingisuguse teistsuguse tähendusega. Kahtlemata. Kaur Kenderi kohtuprotsess oli, oli mingisugune indikaator sõnavabadusele. Ta oli selles mõttes indikaator, et kohus arutas seda, mis on kirjandus ja mida võib kirjandusteoses avaldada. Oli ju niimoodi, oli, on kohtuotsus, eks ju, et paha oli, jällegi see üks inimene sai sellistel põhjustel nii palju teenimatult tähelepanu, aga see polnud oluline, oluline oli see, et kohus arutas sõnavabaduse piire ja õnneks jälle leidis, et need piirid on seal, kus nad tegelikult, et ühiskonna parema nagu äraolemise seisukohast võiksid ka nagu olla. Kui me tuleme selle teemaga lõpetanud. Ma teeksin siukse improviseeritud kirjakasti rubriigi, et me oleme saate jooksul saavad siin kaks tagasisidet. Esiteks ained järgmisest õppeaastast on Tallinna lasteaedades tasuta toit. Vot nii ei teadnud seda, vabandame, avaldan, aga igal juhul on väga hästi sellisel juhul väga tore. Teine tagasiside saadeti mulle selle plakati foto, kus ma kahtlustasin, et on Kadri Simson olnud, ei, Kadri Simsonit seal plakati peal ei olnud selle plakati peal. Ain Seppik, Evelyn Sepp, Kalle Laanet, Edgar Savisaar, Margus Metstak, Olga Sõtnik, Lauri Laasi, Evelyn Sepp. Jah, olid ajad. Räägime nüüd ühest oluliselt vähem emotsionaalsest teemast kui need mõned eelmised siin aga kahtlemata ka väga tähtsast asjast, nimelt selline ettevõte nagu Tallink, kelle vähemalt üks laev ka siit meie Eesti raadio Seitsmenda koduse stuudio aknast praegu paistab, kui ma nüüd väga ei eksi, võib-olla mingi kruiisilaev, tegemist on ilmselt Eesti suurima ette võtta. Eesti suurim eraettevõte kindlasti ja, ja, ja, ja ma arvan, et noh, seda on muidugi väga raske defineerida ja statistiliselt ma panen kindlasti nagu metsa, aga ilmselt ka Eesti edukaim eraettevõte, et kuidas me seda edu võime defineerida. Vaatame, et kui paljudel ettevõtetel on kliente et väga suur osa nendest miljonitest turistidest, kes iga aasta Eestisse tulevad Soomest ja Rootsist veetakse Tallinki laevadega. Vaatame, kui palju seal ettevõttel on, käivet on tõesti muljetavaldav number, kui suur on selle ettevõtte turuväärtus, mis peaaegu ulatub miljardi euroni ja vaatame ka seda geograafilist nagu sellist haaret, mis tal on Läänemere suurem suurima laevandusettevõttena ja tegelikult tax free müüjat arvestuses vist Euroopa suuruselt teise ettevõttena või, või siis või siis tegelikult ikkagi seda arengut ja seda, seda ajalugu, et iga, igal iga nurga alt vaadates on tegemist ikkagi sellise tõeliselt, et olulise ja, ja väga hästi arenenud firmaga ja seepärast ma arvan, on ka see tähelepanu tegelikult nüüd mõistetav, mis on sel nädalal keskendunud ühele väga, väga raskesti arusaadavale börsiteatele, mis tallinkist ühel õhtul tuli, mis põhimõtteliselt kui lühidalt kokku võtta, ütles seda, et mingi osa Tallinki aktsiahallidest võib mingitel asjaoludel oma aktsiad kellelegi, keda ei tea võib-olla ära müüa, aga võib-olla. Ka mitte, ma rõhutaksin seda, seda geograafilist haaret, ehk siis tegelikult tallink paistab visuaalselt tõepoolest silma mitte ainult Läänemerel mitte ainult taksokirjades, vaid ka hotellides. Lisaks Tallinnale, Riiaskaska, Vilniuses, Vilniuses kindlasti mitte. Pääseks aga, aga Riias küll. Aga see börsi teada oli niivõrd segane, ehk siis allar sina majandusajakirjanikule, oskand mulle tegelikult on ju kõik absoluutselt kõik maailma ettevõttet niisutav. No on selle börsiteate sünniga paremini kursis olevad inimesed on öelnud, et tegelikult on ilmselt selle teate taga mitte ettevõtte Eesti põhiaktsionäride mingid huvid või tegevused, vaid selle taga on pigem selle suuruselt teise aktsionäride gruppi keda võiks siis kokku võtta kui Citygrupifondid. Mingisugune plaan, mis on hetkeks muutunud nii konkreetseks selleks et vältida hilisemaid süüdistusi aktsionäride ebavõrdses teavitamises on nüüd otsustatud teha selline formaalne teade selle kohta, et midagi võib mingitel tingimustel juhtuda. Sa rõhutad seda, et kui oluline on see, et ettevõte kuulub Eesti just kapitalism. See on üks huvitav teema, miks Eesti kapitalist Alps? Et Eesti ettevõtjatele, et on seal siis mingisugune olemuslik vahe, kas, kas, kas Postimees või Eesti meedia oli siis, kui tema omanikuks olid välismaised ettevõtjad. Sõltumatum, kui praegu. Hea küsimus selleks eeldaks küll väga omaette sellist käsitlus siin ja, ja no vahet ei ole, sõltumatus ja edu on kaks erinevat asja, et eks eks muidugi meedia puhul tema sõltumatus pikaajalises plaanis on kindlasti edu tagatis, hansapank oleks sama edukas kui Swedbanki, aga otseselt banki näitas mulle tõesti hea meelega, räägiksin, et Swedbank ju tegelikult mingi hetk, ma isegi ei mäleta, mis aastal oli, kahe tuhandete aastate alguses osteti Eesti omanike käest välja just ja võimalik, et ma ise olin ka nende seas, kes tollal ütlesin, et mitte mingit vahet ei ole, kas on Eesti omanike välisomanik, aga võib-olla ma ei öelnud seda, ma ei mäleta, lihtsalt enam. Aga see diskussioon käis ka tollal, et kas on mingi vahe, kui Swedbanki või Hansapanga omanikud istuvad Tallinnas või nad istuvad Stockholmis välistavalt Londonis. Ja tänaseks on ikka tegelikult selge, et see vahe on väga-väga suur, et see vahe, kui hästi lihtsalt selgitada väljendubki selles, et seesama Ain Hanschmidt ja kõikidel nendel Tallinki suuromanikel on üsna keerulised lood, et see tee selle nagu praeguse eduni on olnud üsna selline künklik, aga müts maha ettevõte on praegu tegelikult väga hästi juhitud ja selles mõttes on need inimesed kõik nagu vaatamata sellele künklikule teele jõudnud ikkagi väga-väga kaugele välja, et sa tahad öelda seda praegu, Anvar, sama Ain Hanschmidt, kui ta teeb mingi otsuse, kus ta peab arvestama enda huvisid, oma isiklikke rahalisi huvisid ja Eesti ühiskonna või mingisuguse kohaliku kogukonna huvisid, siis ta ei saa teha seda otsust päris niimoodi, nagu seda tehakse Stockholmis, kus asi, pandakse Exceli tabelisse ja öeldakse, et 100 protsenti meie ärihuvi selle mingi asja me lõpetame ära, paneme kinni või ei tee seda sellisena. Tõlgin. Hanschmidt tahab minna tõenäoliselt õhtul Selverisse ja ta Austria ilmselt ei taha, et inimeste tigedalt põrnitseksid või lausa tema suunas mingeid ebameeldivaid sõnu ütleksin võib-olla mingi 20 protsendi ulatuses, teeb ta selle otsuse mingitest muudest kaalutlustest lähtuvalt. Kui temagi laual olevas arvutis olev exceli tabeleid Täpselt ma tõlgin nüüd Anvari Anvari pika jutu lühidalt ära, ehk siis, et kui omanik istub siin Tallinnas ja vaatab aknast välja ja näeb Tallinki laeva siis on hoopis teine pilt, kui ta istub Londonis ja vaatab exceli tabelit. Ma arvan küll, et see on teine piss, teda ei näegi seda laeva sealt Londonist, ta teab, ta võib-olla pole kunagi seda laeva näinud, aga enam ei ole selle laevaga võib-olla isegi sõitnud. Aga ikkagi enam ei ole näinud neid õllekohvritega soomlasi ja, ja trepi all magavaid eesti töömehi, kes seal laeva peal on ja see on väga oluline vahelduseks. Kui Saku õlletehase omanik oleks eestlane, mis siis, mis siis selle õllepudeli sees oleks teistmoodi. Selline jälle. Väga lühiühendus, eks ju, et üks asi on Saku Õlletehas ja teine asi on Tallink, ei ma teadlikult provotseerinud. Nad on nagu natuke erinevad ja muidugi ma arvan, et ka erinevad asjad on sinu poolt mainitud Eesti meedia, Swedbank, Hansapank siis vana nimega Tallink, aga Tallink kindlasti läheb juba sinna kategooriasse, kus tegelikult Nende strateegiliste valikute mõju Eestile laiemalt on palju suurem, kui see Saku Õlletehase võtab mõne õllesordi oma portfellist maha ja asendab noh, ma ei tea mingisuguse välismaal toodetud õllega, et see, see tegelikult ei muuda meie elu kuigivõrd. Sa põhimõtteliselt oled siis seda meelt, et kõik olulised ja suured ettevõtted võiks olla Eesti ettevõtjad omad? Aga aga iseenesest, kui vaatame seda trendi, kus pool meil asi, kuhu poole meil asi liigub, siis trend on tegelikult olnud viimased 10 aastat ja väga suuresti selle majanduskriisi tõttu, mis meil siin 2009 oli selles suunas, et need Eesti ettevõtted kunagi Eestis eestlaste poolt aset ettevõtted liiguvad eestlaste käest ära. Kõige lihtsam tulemus ongi see, et seesama kohalik, näiteks pankur ei tunne enam sind, ei tunne sind kui Ainar Ruussaar, isegi kui ta tunneb seda, ei tohi sind tunda, peab vaatama exceli tabelisse. Et siin on küllalt neid anekdootlike lugusid sellest, kuidas mingisuguse äris on lõppenud lihtsalt selle tõttu. Et kuskil Stockholmi kontorist, kas on siis SEB-s või Swedbankis, on kehtestatud mingisugune Stockholmist vaadetes täiesti mõistlik reegel. Aga mis ei arvesta mingisuguse, ma ei tea tuvi Tallinna reaalsusega ja mingi äri lihtsalt seetõttu Eestis lõpeb ära, neid näiteid on mitmeid. Et see ei ole mingi selline lihtsalt kistud asi ja see kõik juhtuks, kui need inimesed vaataksid lisaks Exceli tabel, nagu sa ütlesid, aknast välja, näeksid, et kas Tallinki laev tuli kell kaks sadamasse või miks seal suitsu tõuseb, hakkab, tuleb välja minema, eks ju. Või siis lihtsalt teaks seda, et õhtu ma pean poodi minema ja seal ümberringi needsamad Eesti inimesed, kellest me praegu 300 tükki äkki nagu töötuks ja ütlesid, et see on väga keeruline sinimustvalget nagu lahet, et öelda, et Eesti omanik hea välisomanik, halb vastupidi, võib-olla teinekord. Aga, aga antud juhul ma arvan, et kui me nüüd tõesti näeme seda, et müüb ainult see sihtgrupp ja vaata, et eesti omanikud äkki ostavad juurde, aga ma ei tea seda, et pigem on see positiivne areng, areng peaks minema niimoodi, et eesti omanikud müüvad ja tuleb mingisugune nimetu strateegiline, näotu börsiettevõte siin omanikuks, siis ma ütleksin, et ei tea, mis saama hakkab. Kus mina mäletan ainult seda, et ma olin väga uhke, kui Talyn kostis ära Silja. Kui sa praegu lähed mingisse mõnda sadamasse ja vaatad seda, kuidas Tallinki laevad seisavad seal suurte meie mõistes suurte ja kaugete välismaiste laevade kõrvale, siis väga raske on siiamaani mõelda seda, et tegelikult see meie Eesti Tallinki täna on palju suurem kui need ettevõtted, millele teised suured laevad kuuluvad. Iseenesest emotsioonid on see ka midagi väärt, eks ikka. Aga sellega me tänaseks lõpetame, Anvar Samost ja Ainar Ruussaar nädala pärast vikerraadio eetris taas. See on väga hea. Isikust Anvar Samost ja Ainar Ruussaar