Kirikuelu tere, teisipäeval lõppes Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius teise visiit Eestisse. Kirikuelu saates vaatame tagasi lõppenud külaskäigule. Püüame jätta kõrvale visiidipoliitilised küsimused ning räägime pigemini patriarhi külaskäigu vaimulikust poolest. Mina olen saate autor Meelis Süld. Tänases kirikuelu saates räägime Moskva ja patriarhi tema pühaduse Aleksius teise visiidist Eestisse mis lõppesid sel nädalal ja olen stuudiosse kutsunud Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku Neeva Aleksandri katedraali ülempreestri hüvenaalius, Kaarma. Kui pikalt Eesti kirik ootas ja planeeris nüüd seda patriarh Aleksius. Teise visiit. Võib julgelt öelda, et kümmekond aastat oleme seda kohtumist oodanud. Mõni aeg tagasi oli ka juba lootus, et see on juba käega katsuda. Aga patriarhi haiguse seadist takistused. Ja nüüd oli muidugi meil kõigil suur rõõmet. Loodetud visiit sai siiski teoks. Millise tähendusega oli nüüd see patriarhi visiit Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikule? Siin kindlasti saab asja vaadelda mitmel tasandil, aga mina muidugi tahaksin preestrina ja selle kiriku liikmena, kes me siin püüame usus saada ja selle jumala tõe järgi käia tahaks ikkagi eelkõige esile tuua asja vaimuliku aspekti. Loomulikult kiriklik anarhia omab meie kirikus suurt tähendust, sest piiskopid ja patriarh on just nimelt üks piiskoppidest võrdne võrdsete seas, kellel kuulub küll ka mõningane esmane. No selles mõttes, et Han patriarh aga siiski on õigeusu kiriku tõekspidamiste järgi kõik piiskopid võrdsed on üks piiskobidest ja piiskop on apostliku tunnistuse kandja ja seda apostliku õnnistust tema eest olevatel ja eriti temaga kohtumisel muidugi hoog tunneme. See oleks kõige tähtsam meie jaoks. Ja muidugi need jumalateenistused, mis olid koos peetud alates reedel oli kõigepealt neil hommikune palvus. See oli just jooksed, visiit kulgeks jumala abiga, jumala ise võiks juhatada ja see oli muidugi patriarhi enda soovid, kogu järgnev kohtumiste jada palveteenistused ja et need saaksid jumala õnnistuse, selle esimese palve läbi ja Pollus toimuski meie katedraalis, aga sealt edasi juba tihe programm, kohtumisi nii riigitegelastega kui ka lihtsalt hea usklikega kiriku liikmetega. Aga edasi võib-olla võiks põhjalikumalt rääkida sellest kogu ühisest jumalateenistusest, sest nendel kevadel oli meil just Kristuse püha risti ülendamise püha kirikus. Ja see on üks 12-st suurest pühast, mida kirikuaasta jooksul tähistatakse, selle püha sisu. Teine mõte seisneb selles, et kui omal ajal püha kuningana apostli sarnane täna leidis jumala abiga Kristuse risti kolgata mäelt, mis oli sinna maetud ja teatud pika aja jooksul siis ühes patriarh iga tõsteti risti ülesse ja patriarh õnnistas selle ristiga ümber kogunenud rahvast. Igas ilmakaares toimuvasse õnnistamine. Ja selle tähtsa sündmuse istutamiseks on püha kirik seadnudki risti ühendamise püha. Seda püha peetakse muidugi kõikides õigeusu kogudustes, kuid kirikutes peetakse seda püha erilise korra järgi. Ja siin oli meil ka võimalik osaleda jumalateenistusel, kus patriarh ise 500 erilise korraga risti lendamise püha läbi. Ja, ja keskne sündmus on kui pühariste, milles muide on ka osakene Kristuse päris ristist tuuaksegi kiriku keskele ja antud juhul siis patriarh isiklikult tõstis seda ülesse koos preestritega ja õnnistas rahvast, neljas ilmakaares. Samal ajal koor laulab, issand, heida armu ja samal ajal teised preestrid, kes on ümber, valavad teavet risti peale, kui patriarh tõstab ja langetab seda risti, see toimub väga aeglaselt ja selline risti veega ülevalamine ka kujutab poolselt seda toimingut, mis tehti, kui Krist tõesti leiti risti, oli vaja puhastada kõigest, sellest mullast ja kõdust, mis tema ümber oli kogunenud. Selline, nagu selle püha keskpunkt ja muidugi usulisest aspektist, rahvale on see suureks kosutuseks saadi, sest et me tunnistame risti, elu andjat risti, sest just nimelt ristil. Kristus võitis ära meie batooriuse. Järgmisel hommikul oli liturgia Mil läbi, siis ka läbi patriarh Aleksius, teine. Iseäralik oli muidugi see, mida ei ole, iga pühapäev oli see, et kokku oli tulnud preestrid peaaegu kõikidest kogudustest kõikjale võimalik oli, tulid, et osaleda selles ühispalves ja liturgias. Muidugi on kõige olulisem, nagu enamik selles jumala poole suunatud palves on hüva murdmine, kus antud juhul patriarh isiklikult 500 läbi. Kus me meenutame püha õhtusöömaaega, kus Kristus võttis leiba, murdis seda, ütles, võtke, sööge, see on minu ihu. Valaseini, ütles võtke, jooge see minu veri pattude andeksandmiseks. Liturgia keskne sündmus ja ka põlve kulminatsioon võib niimoodi öelda. Seda meil oli võimalik siis seekord koos oma vaimuliku juhataja ja ka mõnes mõttes vaimuliku isa Est palvetele koos läbi viia. Mismoodi patriarh Aleksius teine ise oma visiiti ees märgistas, mis oli see põhjus tulla Eestisse lisaks siis sellele, et teda väga kaua oodati siia. Kindlasti eelkõige soov külastada oma sünnimaad, see eelkõige ja nagu iga piiskop nagu tema kutsumus isegi käia aeg-ajalt läbi kõik oma alluvuses olevad kogudused. Loomulik, et piiskop külastab kogudusi, palvetab erinevates kogudustes, suhtleb inimestega. Seeläbi toimub lavuseni kirikliku terviklikkuse teostamine kiriku elus. Aga kuna Eestis oleva autoni Homse Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikukogu, tõsi, ta ei ole saanud ammu külastada, siis nendega oli loomulik tema sisemine vajadus, et ta saaks külastada kogudusi, saaks ka tulla oma vanemate haua peale sealgi ta ei ole juba 10 aastat käinud ja kõik see sained õnneks teoks. Aga lisaks nendele vaimulikele talitusele olid ka mitmed kohtumised Eesti poliitikutega. Neeva Aleksandri katedraali, ülempreester Jowenaalius, Kaarma ise te olite ka kaasas Nendel kohtumistel, millised teemad olid näiteks president Arnold Rüütliga? Päevakorras? Ma olin jah, kohtumisel nii presidendi juures kui ka peaministri juures ja hiljem ka veel Venemaa saatkonnas kohtumiseni, mille korraldas otseselt meie kohalik kirik, aga presidendi juures oli keskseks, mida väljendas omalt poolt patriarh oli eelkõige tänu tänu tema sünnimaale, et ta on siin saanud üles kasvada, on saanud siin oma hariduse ja tänu selle eest, et ta juba lapsepõlvest peale oli tal vabadus osaleda aktiivselt kiriku elus kogu selle täiuses, kusjuures rajal kõrval asuvale Maal käis äge tagakiusamine. Sellest patriarh tänas ja muidugi patriarh taas eriliselt ka meie vabariigi presidendi Arnold Rüütlit isiklikult temale osutatud abi eest kiriku ja riigi suhete korraldamisel meie kogu kirikule osutatud abi eest. Presidendi isikus patriarh ka tervitas kogu eesti rahvast. Ta nimetas meie rahvast vabadus armastavaks külalislahkeks omakorda president tänase patriarhi, eelkõige kustutatud soojuse ja moraalse toe eest. Mida härra Arnold Rüütel andis siis, kui oli käsil Eesti vabariigi iseseisvuse taastamine ja kohtumistel Moskvas teravates läbirääkimistes, mis seal käimas olid, oli meie patriarh tale paljuski olnud moraalseks toeks ja, ja mitte ainult moraalset, vaid ka tema poolt korraldatud suhedega aitas kaasa kõikidele nendele püüdlustele, mida meie president tollel ajal suure vaevaga läbimis oskas. Kuulamegi siinkohal president Arnold Rüütli sõnavõtu esmaspäevasel pressikonverentsil. Teie pühadus, mul on väga hea meel teid tervitada oma sünnimaal Eestis, ma teen seda väga ajal, meel sellepärast, et meil ongi isiklikult teiega olnud väga meeldivat kontaktid ja Eestile väga rasketel aegadel, kui me olime välja kuulutanud, et tahame taastada oma iseseisvuse siis oli mul isiklikult teiega mõttevahetus nendel teemadel ja te toetasite neid töid, millest ma teile rääkisin. Mitte ainult meie judo ajamises ei seisnenud teie toetus, vaid te aitasite päris kindlasti sellele kaasa ka suheldes Moskvas kõrgemate tolleaegsete võimul olevate isikutega. Eesti suutis taastada oma iseseisvuse veretult ja selles oli kahtlematult oma osa selles, et kõigi rahvaste vahel, kes Eestimaa territooriumil tollel ajal elas Eestis evas sellel ajal 100 erineva rahva esindaja ja tervikuna mõistsime 11. Ja ma tahan veel kord korrata selle tõttu, et nii nagu me teiega vestluses rääkisime Eesti iseseisvuse taastamisest te toetasite meid selles, aga ma tahaks esile tuua ja veel ka, et teie osa oli ka Eesti ühiskonna nõus nõukogude ajal küllalt oluline. Eelkõige seisnes selles tänu teie tegevusele säilus siiski Eestis kristlik mõtlemine ja tänu kõigele sellele oli meil palju lihtsam taastada peale taasiseseisvumist ka kogu kristliku mõttelaadile kattuv arusaam ühiskonnas, nii et suur tänu selle kõige eest, mida te olete Eesti male head teinud ja veel kord, tere tulemast. Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius Teine andis Arnold Rüütlile edasi ka omapoolsed tänuavaldused. Pärast 10 aastast lahusolekut kodumaaga, ma tunnen väga suurt rõõmu ja ma pean ütlema, et see ei ole lihtne. Ja see visiit sai võimalikuks tänu sellele, et Moskva patriarhaadi õigeusu kirik sai siin registreerituks. Ja mul oli kutse härra presidendilt külastada oma kodumaad. Ma arvan, et need küsimused, mis täna on meil päevakorras nad saavad lahendatud ja usku sellesse annab see südamlik ja soe vastuvõtt, millega meid ümbritseb siin Eestimaal olles. Ma arvan, et Eesti õigeusu kirik, Moskva patriarhaadi õigeusu kirik tegeleb hingedeharimisega siin Eestimaal, edaspidi võtab osa sotsiaalelust, aitab inimesi ületamaks, kõhklusi, et kõik õigeusklikud inimesed Eestis peaksid eestimaad oma kodumaaks ja teeksid kõike tema õitsengu ja hüvangu nimel. Samuti puudutasime ka oma vestlustes venekeelse elanikkonna linnaprobleeme ja küsimusi siin Eestis. Ma usun, et suhted Eesti ja Venemaa vahel aina süvenevad nõnda nagu ka nende riikidega, kus on õigeusklikke inimesi praegu väga palju. Ma veel kord tahaksin tänada teid selle südamliku vastuvõtu eest minu kodumaal. Ma usun, et te kõik mõistlate pärast 10 aastast lahusolekut oma kodumaaga külastada oma sünnimaad, kohti, kus sa oled elanud, käinud, töötanud, see on südantliigutav. Samas tahaksin väljendada oma suurt lugupidamist ja presidendi auks ja öelda, et täna on selle kõrge au eest, mis mulle sai osaks ja selle ordeni eest, millega mind autasustati. Ma arvan, et see orden annab tunnustust mitte niivõrd mulle, kuivõrd eesti õiguslikule kirikule, kes on alati siin õigeusklik kirik Eestis teinud kõike selleks, et siin oleks rahu, üksmeel ja hüvanguks. Ja ma tunnen Eestis ikka oma kodumaal ja need päevad, mis ma viibin siin, olid minu jaoks väga õnnelikud. Jätkame nüüd vestlust patriarh Aleksiuse visiidi teemal ülempreestri Venaalius Kaarmaga kelle arvates olid kuuldud tänuavaldused igati siiralt ja südamest tulnud. Mis mulle isiklikult silma torkas, et kõik need sõnad olid siiski väga siirad, et see ei olnud mingi formaalne tänu ja mitte niisama tühjad, ilusad sõnad, näiteks kui ma meenutan siinjuures, kui patriarh astus lennukist nelja, siis meile kõigile, kes me olime tulnud teda vastu võtma, avaldas muljet seed ja et suure sellise sisemise läbielamisega taastuslennukist maha oma sünnimaapinnale, teame küll teda karastatud närvidega mehena, aga see soojendas ka meie südameid. Aga sellele kohtumisele meie presidendiga eelnes ka veel kohtumine peaministriga. Kohtumine iseenesest kulges ka väga üksteisemõistmise atmosfääris, see oli kindlalt näha, aga puudutati ka muidugi mõningaid valupunkte, mida me kõik teame, et siin 10 aasta jooksul oli raskusi Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku registreerimisega. Mõningal määral puudutati ka neid küsimusi. Patriarh oli üldiselt seda meelt, et me täname jumalat ka Eesti riigi ühiskonnategelasi ja valitsuse liikmeid selle eest, et on saanud võimalikuks astuda suur samm edasi kiriku ja riigi vaheliste suhete korraldamisel alla kirjutatud kavatsuste protokoll, mis annab lootust, et kõik raskused saavad lahendatud, aga samas ei jätnud ka mainimata nende suhete kujundamise nagu lõppeesmärki, kus oleks ikkagi hea, kui suuremad Eestis tegutsevad õigeusu kirikud saaksid ka juriidiliselt võrdsed õigused. Mitte mingil juhul ei pretendeerida siin mingisugustele eelistele, aga et oleksid just nimelt võrdsed õigused. Selline põhimõtteline kokkulepe saavutati ka omal ajal, kui eri patriarhaadid esindajad vestlesid Tseeessis, püüdes lahendada neid tekkinud valupunkte. Moskva ja kogu Venemaa patriarhi tema pühaduse Aleksius, teisel oli ka kohtumine Eesti kirikute nõukogu esindajatega. Ja nagu ma aru saan, siis on temal ka päris suur roll Eesti kirikute nõukogu tekkes. Jah, võib öelda julgelt, et praegu Moskva, kogu Venemaa pühin, patriarh Aleksius, teine oli just nimelt kirikute nõukogu idee üks algatajaid ja initsiaatoreid diaanite Eesti kirikute nõukogu liikmed meenutasid, et see külaskäik toob nende silme ette 89. aasta sündmused, kui ühiselt patriarhi ka moodustati Eesti kirikute nõukogu ja praeguseks sellest organisatsioonist 10 liikmeskirikuga rahvuslik oikumeeniline nõukogu, mis partnerluses Eesti valitsusega teenib oma rahvast. Et see nii on, sellest ka avaldati tänu patriarhile. Ka Eesti kirikute nõukogu väljendas ka mõistmist, et patriarhi taastuv ehk eestimaale seondub paljude kiriklike ja poliitiliste ülesannetega aga eelkõige ka tema isikliku sooviga külastada maarjamaad. Jama temate rahupaikasid. Muidugi sisaldus sõnavõttudes ka, et patriarh Omalt poolt teeks kõikvõimalikku arendamaks oikumeenilise tegevust Venemaal, olles toeks seal ka suurimaks erinevate konfessioonide tegutsemisvabadust. Selline sooviavaldus oli ka, loomulikult olid seal palved üksteise eest ja kahtlemata võib öelda, et need suhted Eesti kirikute nõukogu esindajatega patriarhile olnud Aadi väga soojad. Selle tõttu pole ka imekspandav, et Meie kirikutele siin rasketele aegadele kirikute nõukogu igati toetas meid moraalselt siin ja omalt poolt tegi soovitusi, kuidas paremini lahendada tekkinud probleeme, juriidilisi probleeme, tekkinud raskusi, mis seonduksid kirikulõhega, kuna ka meie kirik osaleb täisõigusliku liikmena Eesti kirikute nõukogu tegevuses. Loodame, et Eesti kirikute nõukogu tegevuses osalemine mõjub igati soodsalt üleüldise kirikliku atmosfääri tervendamisele siin Eestis. Me oleme rääkinud tänases saates Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius teise visiidist Eestisse, sellest, mis on toimunud, aga üks sündmus, mis aset leidis teisipäeval, kui siis pühitseti Lasnamäe õigeusu kiriku nurgakivid on suunatud otseselt ka tulevikku. Kui kaugel on selle Lasnamäe õigeusu kiriku ehitus? Praegu patriarhi õnnistusele toimus nii-öelda nurgakivi panemine, see nurgagi kujutas endast kivist mälestusmärki, millel on tulevase kiriku nimi. Kirik on pühendatud jumalaema kiirestikuulja ikoonile ja selle kivi ees toimus Buddy palvus ja ka nii-öelda kiriku nurgakivi õnnistustalitus, kus patriarh isiklikult püha veega piserdas, seda paika ja valvetes kutses jumala õnnistust eelseisvale, ehitustegevusele ja kõikide inimeste peale muidugi kes selles ürituses osalevad. Rääkides nüüd selle kiriku ehitamise plaanidest, praeguseks ajaks on sõlmitud notariaalne kokkulepe kohalike linnavõimudega, et 2007.-ks aastaks peaks kirik olema valmis nagu seatud tähtaeg. Muidugi võib see valmis, saab toimuda ka varem ja võib-olla pisut selle kiriku ehitamisega Well joosta. Nimelt on kirik planeeritud Lasnamäele, kus elab siiski ligikaudu 120000 inimest ja otseselt selles rajoonis siiani õigeusu kirik puudus ja kes tahtsid kiriku koguduse tegevuses osaleda, pidid sõitma siis kas seda linna või siis Maardu kirikusse ja kahtlemata teaduskiriku järele selles rajoonis on olemas ja juba mitme aasta jooksul on elanikud avaldanud soovi on olnud mitmeid pöördumisi meie kiriku pea, metropoliit Korneliuse poole üle ka võimaluse korral alustada kiriku ehitamist Lasnamäele. Peab ütlema, et alguses isegi metropoliit suhtus nendesse olles väga ettevaatlikult, sest kiriku ehitamine ei ole kerge asi, see on väga tõsine ettevõtmine ja see nõuab ka väga palju suuri kulutusi, milleks peavad olema jällegi inimesed, kes on valmis neid kulutusi vabatahtlikult enda kanda võtma. Ja kuna ilmusid inimesed, kes andsid lubaduse ja kinnituse selle kohta, et nemad tahavad selle kiriku ehitamist finantseerida kuni algusest lõpuni, siis tekkis ka meemide poeedil kindlustunne õnnistada selle kiriku ehitamise plaani elluviimist. Nagu ma ütlesin, et kirik on pühendatud jumalaema kiirestikuulja ikoonile, ütleksin mõne sõnaga selle ikooni ajaloost. Ikoon on algselt pärite atose mäelt pühalt mäelt. Ja tema loomise ajaks peetakse kümnendat sajandit. Seitsmeteistkümnel sajandil toimus kloostris Athose mäel, kus ikoon asub eriline sündmus, mis on teinud silikooni kuulsakse. Nimelt üks munk Niilus tavatses öösiti tuledeta punglaga käia läbi selle ikooni alt ei, Koonasus nimelt sissekäigu kohal, mis siis söögiruumi, munkade söögiruumi ja kui ta seal tule tunglaga liikus, siis ta suits, mis tuli tõlvikuste kahjustasid Nonii. Ja ükskord jällegi möödudes ikooni alt, ta kuulis häält, et ära edaspidi siin käi. Nõnda tuled õmblaga ikooni alt läbi ja ära riku ikooni ja esialgu ning arvas, et seal mõne kloostri venna naljategemine ja ei pööranud sellel häälel tähelepanu, kuid see juhtus kolmel korral nii. Ja kui ta ka siis ei pööranud sellele tähelepanu, siis jäi ta ootamatult pimedaks. Siis munk Niilus taipas, et siin on tegemist jumaliku väega ja et ta on saanud karistuse oma hooletuse pärast ja pisarsilmi palus jumalaema käest andeks sellise hooletuse pärast ja kohe sai nägemise tagasi. Ja samas kuulis ta ikooni kaudu jumalaema häält, et edaspidi nimetatagu seda ikooni kiiresti kooli Ahikoonikse, sest et edaspidi kõikidele, kes palves, pöörduvad sellega Nonii vahendusel jumalaema poole tahab jumalaema anda kiiret abi nende hädades. Et see on nagu selle ikooni sisuline saamislugu. Aga loomulikult on ikoonis tehtud hiljem palju koopiaid ja neid on kõikjal üle maailma. Sedasama mõni ongi kavatsus paigutada siis tulevasse kirikusse, ta peaks saama selle kiriku põhiliseks ikooniks. Kirikuelu saates oleme rääkinud Moskva ja kogu Venemaa patriarhi tema pühaduse Aleksius teise visiidist Eestisse ja stuudios oli Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku Neeva Aleksandri katedraali ülempreester hüvenaalius Kaarma võix Öelda, et see patriarhi visiit on palju kinnitanud nüüd Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikut ja andnud julgust edasi tegutseda ja tood õnnistust. Kindlasti, ja võib-olla, et ma lõpetuseks ütleks kingi need sõnad, mida lausus patriarh presidendi kohtumisel, ta ütles nimelt nõnda nüüd lakkamatult. Me ühendame oma palved, vaba Eesti hea käekäigu ja õitsengu, selle maa kõikide elanike rahu ja õnne eest. Õnnistagu issand Eestit, õnnistagu issand, kogu Eesti rahvast. Kirikuelu teie arvamused saate kohta on oodatud elektronposti aadressil kirikuelu ät RÜE kirikuelu ät r punkt ee või Eesti Raadio posti aadressil Gonsiori 21 15 null 20 Tallinn. Saate pani kokku Meelis Süld. Kõike paremat.