Potter mu lemmikasjana mängib kvartett koosseisust ja tahtsin probleski. Tenorsaksofon. Carollak, Hammond orel, Marek Lisinski kitarr, Kesler, Tarkovski löökriistad. Jaan tahtsin probleskit, peetakse üheks pooletšassi teerajajaks ja niinimetatud poola jazzi koolkonna alusepanijaks. Problärski debüüt toimus 1956. aastal esimesel džässifestivalil sopotis. Seal esines ta Christoph komedaseks tehti koosseisus baritonsaksofoni ja klarnetit. Seejärel tulid esinemised juba oma ansamblitega. 1958. aastal mängis ja tahtsin Roblekski Ameerikas New poti džässifestivalil ansamblis, milline oli koostatud välismaistest muusikutest. Seekord mängis Jan tenorsaksofoni. Sellele pillile on ta truuks jäänud tänaseni. 1960. aasta algul moodustas probleske oma kvartetti millisega kastralleeris paljudes maades. 1968. aastal asub muusik juhatama Poola raadio džässorkestrit ja džässistuudiot. Sellest tööst võtavad osa parimat pooletšessistid. Jan Tashin problesk initsiatiivil moodustatakse ka orkester. SPD halturni. Orkester sai oma parodeerida mängulaadi ja mõnusa esinemisega peagi populaarseks. Jan tahtsin, probleski on samuti võimekas arranžeerija ja komponist. Tema loomingut võib leida paljudelt heliplaatidelt. Suured on tema teened džässi propageerimisel ja edendamisel Poolas. Muusika on võluv esineja nii raadios kui ka televisioonis. Ringhäälingus läheb probleski juhtimisel kord nädalas ja seda juba seitse aastat järjest eetrisse saade 45 minutit jazzi televisioonis aga ilmub heliajakiri. Tahtsin probleski soovitada. Ja et ülevaade problevski tööst oleks täielik, siis jääb siin veel lisada, et juba mitmed head aastad on ta ka Poola džässiföderatsiooni viitsepresident. Järgnevalt avaldame intervjuu ja tahtsin problevskiga. Milline ilmus ajakirja poola käesoleva aasta teises numbris. Poola jazzil on rajada ka hea maine. Millega seda teie arvates seletada? Džäss, see on lennukas muusika. Sellel muusikal ei ole piire. Tagamad enese väljendamiseks on suured. Ja mulle tundub, et see moment on meie muusikuid džässis kõige enam võlunud. Meil on peale kasvanud terve põlvkond uusi inimesi, kes on end tuntuks teinud ka väljaspool Poolat. Elavat suurt huvi näitab džässi vastu üles noorsugu. Isetegevusliku džässikollektiivid on avastanud ja kasvatanud üles palju võimekaid talente. Peab ütlema, et meil toimub küllaltki huvitavaid džässiüritusi. Näiteks üliõpilasfestival protslaris, džäss, odral, noorte impro, visaatorite konkurss, džässi Impressioonid, rahvusvaheline džässipianistide konkurss, kaalises. Varssavis antakse ju välja Euroopa džässiföderatsiooni ajakirja džässfoorum. Eks seegi anatunnistust poolad jazzi, rahvusvahelisest kõlapinnast. Millised arenguetapid on läbi teinud Poola džäss. Ma arvan, et samad, millised on läbi teinud sellelaadne muusika kogu maailmas. Vahe on ainult selles, et Euroopas on muutused toimunud ja toimuvad väikese hilinemisega. Võrreldes džässi sünnimaa Ameerika Ühendriikidega. Uute vooludega uute katsetustega džässis, teeme tutvust heliplaatide vahendusel. Kuuekümnendad aastad, see oli avangardi aeg mitte kaua aega tagasi domineeris džässrokk ja need, kes olid tegelenud Sassiga tundsid loomulikult huviga rocki vastu. Kuid praegu me pöördume jälle enam ja enam tavalise džässi poole. Üldse aga iseloomustab tänapäeva erinevate suundade ja stiilide rahulik kooseksisteerimine. Seepärast ei püüagi ma selgitada väljendit tavaline džäss. Tuletame meelde, et suurepärast džässi definitsiooni, milles on andnud legendaarne Louis Armstrong. Kui küsida eneselt, mida see küll tähendab, siis ei saa kunagi teada. Hulk aastaid annab Poola heliplaadifirma välja sarja Poola džäss. Kuidas iseloomustada seda muusikat? Palju on räägitud ja räägitakse poola džässikoolist. See võib küll kõlada paradoksaalselt, kuid sellise mõiste esilekerkimine on osaliselt seotud faktiga, et Me püüdsime musitseerida tavaliselt ilma rahvuslike motiivide kunstlikku külge pookeaniseta. Ja sel kombel rahvuslik karakter, meie muusikaspetsiifilised omadused sulasid sellesse muusikasse loomulikul teel. Muusik peab mängima hästi ja arusaadavalt. Kui tal on kõrge professionaalsus ja ta mängib omanäoliselt ilma kopeerimiseta, ainult siis võime sellist muusikat nimetada originaaliks. Selles mõttes võib rääkida Zbignev Lanuzlovski koolist süstov komeda koolist, Toomastanco koolist, see tähendab poola džässikoolist sest neis kõigis on ju midagi ühist. Mis on siis iseloomulik meie Tšassile? See on erinevate pillimeeste omaduste sulama. Muusik ei mõtle esinedes teooriast, originaalsust ta lihtsalt mängib. Ta lihtsalt elab selles muusikas ja selle muusikaga. Peab aga märkima, et kõik silmapaistvad poolotsessistid on faktiliselt mänginud tavalist džässi kui teil on huvi tuntud ka džässroki ja avangardlikud sassi vastu. Viimaks võiks nimetada džässi eksperimentaalseks flirdiks kaasaegse muusikaga. Milline on traditsioonilise džässi ja kaasaegse džässisuhe? Traditsiooniline džäss ei mängi enam nii suurt rolli pillimeeste muusikalises kujunemises, kuid arvestamata jätta ka ei saa. Me ju teame, et traditsiooniliselt sässil on palju pooldajaid. Kaasaegne džäss on aga kujunenud nii mitmekülgseks, nii laiahaardelise, eks, et traditsiooniline Chess ei suuda neil enam midagi pakkuda. Džässi palgejooni kujundavad suured isiksused Poolas ja siis annavad tooni paljud nimekad muusikud. Mida ütleksite praeguse üldpildi kohta? Praegune üldmulje on paljulubav. Meil on tõesti rohkesti esmaklassilisi muusikuid. Nende repertuaar on mitmekesine ja rikkalik. Peale selle on Poola džäss viimastel aastatel väga eksponsiivne. Kuid muret teeb see, et on tunda nagu mingit distantsi juhtivate Tšassistide ja ülejäänute vahel. Ja see vahe on tingitud noorte džässiansamblite repertuaari ühe külgsusest. Enamikus mängitakse džässrokihuvi, selle muusika vastu aga langeb. Millist tähtsust pooletšessistidele omab Varssavis toimuv rahvusvaheline džässifestival Jazz seamborii? Kõigepealt on seal festival elavaks, otseseks suhtlemisvormiks erinevate muusikute, interpreetide, erinevate stiilide ja maitsete vahel. Sellel festivalil on võimalik tutvuda kõige uue ja väärtuslikuga, mis maailma mastaabis esile on kerkinud. Meile muusikutel on suur au sellisel foorumil esineda Poola džässi. Muidugi on see meile ka mingil määral kohaks, kus me saame teha nagu kokkuvõtteid oma tööst kuid kõigepealt on selline festival ikkagi muusikaline pidu. Ent minul isiklikult on olnud ja jäär tõeliseks džässi sepikojaks džässiklubid. Kasvõi näiteks selline, nagu hiljaaegu Varssavis avatud klubi akvaarium. Džässiklubis on, meeleolu on muusikalist atmosfääri on vastuvõtlikku publikut. Iga päev esineb seal keegi, olgu see siis mõni tuntud interpreet ehk ansambel või hoopiski algaja Chessist, kellele sarnane esinemine on järjekordseks sammuks teel kõrguste poole. Just sellepärast mulle meeldib esineda džässiklubides. Lõpetuseks tahaks rõhutada veel seda, et tuleks sisse seada tihedamad kontaktid meie naaberriikide pillimeestega. On ju teada, et nii Ungaris, Tšehhoslovakkias ja Nõukogude liidus on rohkesti häid muusikuid. Tarvis oleks rohkem kohtumisi, need rikastavad.