Kirikuelu tere, head kuulajad, Kaunist neljandat advendipühapäeva olen saatejuht Meelis Süld ja tänases saates tuleb juttu Eesti kirikute nõukoguga. Puhasta preemiatest, mis sel nädalal Pirita kloostris pidulikult üle anti. Tunnustuse said kristlik kirjastusselts logos siseministeeriumi usuasjade osakonna peaspetsialist Ringo ringvee ning Eesti Evangeelse Luterliku kiriku misjonikoor. Aastapreemiate kätteandmisel osales ka peaminister Juhan Parts, kes ütles edasi oma tervituse. Kõigepealt lubage minu ja vabariigi valitsuse nimel õnnitleda kõiki laureaat, lubage mind tänada teid kirikunõukogu liikmeid, selle mida te ühiselt teete valitsusel, ega teil ükskõik millist kirikute siis esindajate on ju lõpuks ühine eesmärk oma ebatäiuslikus maailmas ja nii see kuid samme oma eeskätt võiks ühiskond. Ja Eesti ühiskond, kus me võime kõik rahus öelda, et Eestimaal on tõesti hea kirikutel, kogu preemiad antakse ennekõike koostöö eest. Libiseb meil tihtipeale uute, võib-olla isegi mitte mõtestamata, kui sügavamõtteline on see sõna ja kui kirjutatu, kui ka mõlemad osad elavad põhjanaabritel on üks ilus ütelus, edu on enne nüüd ainult sõnaraamat, see käib ka eesti keele kohta koos vastandatakse erand, see märgib seda, et koos me suudame palju kokad kuid mida on vaja selleks, et olles kõik erinevad inimesed suudaksid koos töötada. Nii et me hindame väga kõrgelt neid, kes peavad koos töötama väga tähtis. Ja selle tõttu on väga hea Me. Et ka valitsuse ja kirikute nõukoguga koos läheb aina parem. Ma tahan kõiki teid tee kaudu ka kõigi Eestimaa kirikute liikmeid tänada tehtud töö eest sellel lõppeval aastal. Soovida teile ei lähedastele, rahulikku jõuluaega ja ilusat uut aastat. Kirikuelu Eesti kirikute nõukogu aastapreemiate üleandmise järel oli võimalus vestelda ka peaministriga ning ennekõike tundsin huvi selle vastu, kuidas on ellu rakendunud eelmise valitsuse poolt allkirjastatud ühishuvide protokoll Eesti kirikute nõukoguga. Peaminister Juhan Parts eelmise valitsuse ajal kirjutati alla ühishuvide protokoll kirikute nõukogu ja valitsuse vahel. Kas nüüd see valitsus võib öelda ka, et need on ühishuvid, mis on alla kirjutatud? Kindlasti see ühishuvide protokoll, mis määratleb lähtealuseks sellest, kuidas riik ja erinevad Eestimaa kirikud, siis kirikute nõukogude kaudu võiksid tegelikult neid ühishuve realiseerida. Laiaulatuslik annatu koostroomid erinevate eluvaldkondade jaoks. Nii et need on kõikide valitsuste ja kirikunõukogu ühishuvid. Kas te võite ka öelda tõepoolest, et nüüd valitsus ja kirikute nõukogu on ühiselt sellest protokollist nähtuvalt tegutsenud, et võite öelda, et see on ellu rakendunud, võib-olla mõned näited tuua. Ja seal on valdkondi palju, kui me hakkame võtma hariduse valdkonnas, siis me tuletame meelde, et lõppeval aastal oli ju väga äge vaidlus religiooniõpetus, sest ma arvan, et me liigume siin samm sammult. Me töötame õppekavade kallal, kui me vaatame meie kaplaniteenistuse arenguid erinevates riigiasutustes, ka siin on sellel aasta jooksul liikunud edasi, on tulnud rohkem kaplaneid ja ka vajadus on selle järgi suurem ja niimoodi tegelikult kõikides kõikides eluvaldkondades. Peaminister Juhan Parts kinnitas oma intervjuus ka seda, et riigi rahaline toetus Eesti kirikute nõukogule jääb ning summasid keegi vähendama ei hakka. Ma tuletan meelde, et ka sellel aastal me selle valitsuse ajal suurendasime seda toetust, kuna ju kirikute nõukogu laienes ühe olulise liikme väga. Nii et ma arvan, et aga nad ei ole nii suured, et Eesti riik ei jõuaks seda voodikirikute koostööd soodustada, nii et ma usun, et ei ole põhjust muret tunda, et rahad võiks kärpida. Kui peaministrilt küsiti, kuidas ta on rahul koguduste tegevusega siis vastusest selgus, et etteheited puuduvad. Taunida ei oska midagi, võib-olla lootus kiriku ja nende väärtuste, mida kirik ju ühiskonda kannab ja inimesteni viia on need, millest me teinekord tunneme puudust, nii et tegelikult minu isiklik soov oleks, et kirikut oleks rohkem näha ja rohkem inimesi jõuaks ka kiriku juurde ilma tarbetut tseremooniat või ilma mis iganes doosideta. Nii et mina soovin ainult kirikutele jõudu ja energiat selles töös. Me oleme demokraatlik ühiskond, ma arvan, et me ei saa unustada seda, kust me tuleme, me tuleme vägivaldselt kehtestatud ateismi ühiskonnas ja me peame aru saama, et sellised muudatused tunni üle ja need muudatused inimeste arusaamades inimeste väärtustes, nad peavad olema ju iga inimese poolt läbitunnetatud. Et ei saa. Ma ju ükski riigi valitsus või kes iganes vägivaldsed seda kehtestada ja ma arvan, et siin selline selgitustöö aktiivsus on ju väga teretulnud, aga ma arvan, et jällegi me peame arvestama ka teistpoolt, et eestlase omapära me võtame asju omaks või avastame midagi siiski pikkamööda ja kindlasti ka natuke pelglikult, nii et ma usun, et see see, kuidas inimesed võtavad oma kristlikke väärtusi reaalne ja see on pidev pidev protsess, kas tohib küsida ka seda jõulude-eelsel ajal, mida teie jaoks isiklikult kristlus ja kirik näiteks tähendab? No ma olen ise kiriku liige ja ma olen ju ristitud väikse poisina ja Ma lähen kirikusse tavaliselt siis, kui seal ei ole palju inimesi, nii et ta on ikkagi sügavalt individuaalne suhe, milles võib olla hetkedel toetuda. Jõulude ajal lähete ka kirikusse? Tavaliselt olen ma käinud nii, et oleks inimesi vähe, aga seekord on see ka ametikohustuste osa. Nii et kindlasti lähen. Kui enne. Oli jutuga rahadest, siis mitmete usuorganisatsioonid, mis ei kuulunud kirikute nõukogusse, on teinud etteheited sellepärast et kirikute nõukogu saab toetust riigilt ja mõned kirikud justkui jäävad välja mittekristlikud usuorganisatsioonid ennekõike. Kas need etteheited teie arvates on põhjendatud? Mul on raske hinnata, ma arvan, et me oleme ju kui näiteks sellel aastal oli, oli ju Eestis külaskäigul patriarh Aleksius teine ja kellega rääkisime just heast näitest erinevate kirikute koostöös just kirikute nõukogust ja patria meenutas, et ka tema on olnud selle koostöö loomise juures. Nii et ma arvan, et võtame ja riik olgu kirikust lahutatud ja jäägugi, nii siis ma arvan, et riigi seisukohast on mitte ainult lihtne, aga ma arvan ka õiglane. Kui on niivõrd hästi arenenud erinevate kirikute koostöö, siis riik saaks toetada niimoodi kirikuid nende tegevuste jaoks. Kirikuelu Eesti kirikute nõukogu president Einar Soone. Me osaleme praegu üritusel, kus jagati välja oikumeenilise taasta preemiad kirikute nõukogu poolt nendest preemiatest üldisemalt, millise eesmärgiga neid ikkagi välja antakse, kes on need, keda idees toetatakse? Kirikute nõukogu tunnustab tööd, mida on tehtud oikumeenilise liikumises ja me oleme erinevatel aastatel rõhuasetusena ära märkinud nüüd erinevaid töövaldu. On teil ja üldine põhimõte on see, et see töö, mida tehakse ühtsuse nimel nii nagu täna ka peaminister väljendas, et koostöö saab olla viljakas siis, kui on ühtsed arusaamised. Ühtne eesmärk ja koostöö on see, mis ma arvan. Kaasaja meie Eesti ühiskonnas on väga tähtis märksõna. Võtame nüüd need selle aasta oikumeenilise preemia saajad logos, mille poolest logost silma paistis. Kirjastus logos on aastate vältel teinud väga tõhusat tööd kristliku kirjanduse väljaandmisel. Mõnikord, kui me raamatukauplustes liigume, siis näeme, et, et pilt on väga kirju on väga erineva tasemega kristlikku kirjandust ilmunud. Ja ma meenutan võib-olla 15 20 aastat tagasi olukorda, kui me kirikuringkonnas ütlesime, et meil ei ole võimalus anda välja isegi kirikukalendreid kõige elementaarsemaid töövahendeid ja tänapäeval selles mõttes võiksime olla väga rõõmsad, et meil selle võimalus on ja sellele on kaasa aidanud väga suuresti kirjastusele. Kirjastus Seltsi Lagos nimel ma ütlen, suur tänu selle kõrge tunnustuse eest et meie 12 aastane töö ja tegevus on leidnud mõistmist oiku mehaanilises tähenduses. Tõepoolest, oleme püüdnud taastada eestikeelset kristlikku kirjandust anda algupärandit ja samuti tõlkeid teistes keeltes. Et meie, Eesti kristlik elu läheks edasi. Ja nüüd, kus maailm, kristlik maa, ilm on astunud oikumeenilise ajastusse uuel sajandil tagasipöördumatult, loodetavasti meie rõõm see kirjastuses logos, et me oleme teinud igat Eesti kirikut konfessiooni mingil viisil teenindada aidata ja samuti sedasama ühist kristlikku tunnistust edendada. Ja nüüd oleks meil võimalus soovida teile kõigile jumala õnnistust ühises Kristuse tunnistamisest. Preemiast ütles tänusamat kristlikku kirjastusseltsi logos juhatuse esimees Ingmar Kurg. Vestlesin Eesti kirikute nõukogu täitevsekretäri assistendi Ruudi Leinusega ning uurisin, mille eest sai aastapreemia luterliku kiriku misjonikoor. Ma arvan, et seal oli mitu põhjust, üks see koor ühendab kristlasi erinevatest kogudustest, erinevatest kirikutest, konfessioonidest, teine kindlasti nende väga aktiivne tegevus, et nemad ei ole mitte ainult koor, kes on salvestanud mõned CD kasseti, vaid nad käivad regulaarselt kooriga teenimas siis kohalikke kogudusi ja ma arvan, et see oligi see peamine põhjus, et nad tõesti on seda Kristuse ihu kehastanud oma teenimise, oma sõnumiga laiali. Oleme Eesti kirikute nõukogu, oikumeenilise aastapreemiate kätteandmise üritusel. Jaama vestleb praegu Maarja Vardiga, kes on misjoni koguda, või dirigent ja misjonikoor oli üks nendest, kes sai siis kirikute nõukogu aastapreemia. Kas teie jaoks tuli see aastapreemia andmine misjonikoorile koorile, mida teie juhatajate üllatusena? Ja see oli suur suur üllatus ja väga meeldiv üllatus et meid on märgatud just selle soiku meenia valdkonnas, et meie kooriliikmed on erinevatest konfessioonidest pärit ja see töö, mida me teeme, on just ilma nende konventsionaalsete piirideta, kuigi oleme luteri kiriku rüpes. Milline on misjonikoori tegevus, mille eest teid on nüüd tunnustatud? Ma arvan, et see ongi just see mitmekesisus, mida meie koorist leida võib. Et need lauljad on erinevatest konfessioonidest, need kohad, kus me käime laulmas, on ka erinevate konfessioonide piires. Ja üks asi, mida ma ilmselt seal on ka ühe sellise positiivse punktina, mis meie kasuks siis rääkida oli see, et meil pole koor lihtsalt, et laulda mitte kontsertkoor, vaid sinna juurde kuulub alati evangeelne sõnum. Seega pigem on meie õhtu muusika sõnaõhtud. Mismoodi on õnnestunud sellist koori koos hoida, milles on liikmeid üle Eesti, mis on eri kirikutest, mis moodi on võimalik üldse, et selline koor toimiks? Ma arvan, et küsimus on selles idees, et ilmselt kõik need lauljad on tajunud ära oma südames selle helina, mis just niisugust koori võib koos hoida, kus põhirõhk on inimese hingeõnnistuseks. Et me laulame ja me püüame teha oma parimat, meie proovid on küllaltki pingelised. No kui me siis välja läheme, siis kõik palvetame selle eest, et inimesed, kes tulevad meid kuulama, et nende hing saaks puudutatud ja sellepärast on ka alati evangelist meil jutlustamas ja samuti on meie oma koorilauljate tunnistused laulude vahele, kus ja kuidas te koos käite. Koguneme kord kuus ja siis on meil pikk harjutuspäev, laulame koos, peame koos piiblitunni, sööme lõunat koos selline terve päev osadust või kui ei ole harjutus päev, siis sõidame välja sinna, kus on siis meid kutsutud või kuhu meie plaanid meid viivad ja oleme siis kohapeal tavaliselt päeva või kaks, kelle laule laulab misjonikoor. Meie repertuaari valik on küll üsna-üsna lai, nii et alates siin Vanamuusikast oleme ka Gregorist laulnud eesti rahvamuusikat, klassikat ja väga palju laulame Eesti kaasaegset gospelmuusikat. Üks autoritest, no on niimoodi kujunenud ja, ja selles mõttes on mul nagu mõnes mõttes isegi eelis neid laule kirjutada, et ma tean seda kollektiivi, kellele ma kirjutasin neid ja ma tean, millised need laulud võiks olla, mis just meie kooli kõige paremini kõlama lähevad. Aitäh teile, Maarja vardja. Eesti Evangeelse luterliku kiriku misjonikoori dirigent. Eesti kirikute nõukogu täitevsekretäri assistent Ruudi leenus tutvustas ka kolmandat aastapreemia laureaati, siseministeeriumi usuasjade osakonna peaspetsialisti Ringo Ringveed. No tema puhul ma arvan, et oli oluline põhjus see, et ta on väga paljudes kohtades pidanud loenguid kristlusest kirikutest, kogudustest, seadusandlusest, nii et ta mitte ainult kristlikes ringkondades seda teinud, vaid ta on ka väljaspool kristlikke ringkondi tutvustanud kirikut ja selle tegevust, nii et ma arvan, et see oli ka põhjus, et miks just tema valiti selle preemia vääriliseks. Kui palju oli neid, kes jäid need välja sellest ringist, aga keda oleks võinud ka ikkagi esile tõsta? No küll neid oli päris mitu, tähendab nii põhipreemia osas kuliga lokaaloiko meieni osas ja see on ühtepidi meie rõõm, et esitatakse taotlus ja alati rohkem, kui on need preemiaid välja jagada. See näitab, et toikomeeni, nende laiahaardelisem ja palju kollektiive üksikisikuid vääriks seda preemiat, aga iga aasta tuleb teha siiski valik. Ja võib-olla teine probleem või küsimus on ka selles, et kõiki ei tule selle peale, et esitada mõnda isikut või kollektiivi seda preemia kandidaadiks. Aga igal aastal on olnud siiski piisavalt kandidaate, nii et mõnikord on küsitud, et kas oleks võinud käsitada aeg-ajalt, kui tähtaeg on juba ümber, siis on kahjuks see sellel aastal see rong läinud. Kas see on üksnes tunnustus või ka midagi muud, see preemia? No ma arvan, et esmalt on ikka tunnustus, see materiaalne Preemia osa, C on ka midagi väärt, kindlasti, aga esmalt ikka tunnustus, et Eesti ühiskonnas tunnustatakse ühte kollektiivi või ühte isikut tema tehtud töö eest. Aitäh Eesti kirikute nõukogu, täitevsekretäri assistent Ruudi lennust. Ringo ringvee Eesti siseministeeriumi usuasjade osakonnast. Teie enda suhe, selle mõiste koikumeenime, kui oluliseks teie peate seda näiteks, et just see kirikute vahele. Koostöö või keda ma arvan, et see on tegelikult nagu väga oluline asi ja noh, üks asi, millega ma olen olnud nagu aastaid tegev, on erinevate religioonide õpetamine erinevates koolides, riiklikes koolides kui mittegi riiklikes koolides. Ja ma arvan, et nii hästi erinevatel konfessioon reedel kui ka erinevate religioonide on nagu ühiseid selliseid momente, kus, kus need huvid kokku langevad, tänu kus on suured erinevused, tuleks kõrvale jätta ja vaadata seda ühte ühte sihti või sellist ühist eesmärki. Ma arvan, et selline selline eesmärk olemas, ma arvan, et näiteks kirikute nõukogu, Eesti kirikute nõukogu on üks näide sellest kuigi tegemist on väga erinevate kirikutega väga erinevate traditsioonidega, seal suudetakse leida nagu ühised eesmärgid, mille suunas liikuda ja olles koos või püüdes seda tegevust üheskoos teha, ollakse nagu mingil määral nagu tugevamad kasvõi oma hääle esiletoomiseks või teadvustamiseks on sellised momendid, mis puudutavad meid kõiki, mis ei puuduta ainult mingit väikest hulka inimesi, vaid vaid suuremat ja laiemat hulka. Kui kaugele saab soiku meenia minna, on väidetud, seda nii heas olukorras või seisus nagu noikumeenia Eestis ilmselt palju paremaks enam minna ei saa, sest et kirikutele on erinevad põhimõtted ja ja mis seal salata, mõnes küsimuses suisa kakeldakse. Eesti on, ma usun küll jah, tähendab selles suhtes, mis puudutab Hoiko meened poolest nagu üsna üsna, üsna ainulaadne olukord. Ma ei oska öelda näkku kaugele seda, kui kaugele võib minna, sellepärast et on erinevad inimesed, on erinevad visioonid on nagu mingid ühised väärtused see puudutab, ma arvan, et nii hästi, nii hästi kirikuid, ka inimesi laiemalt. Ja tänase neljanda advendi kirikuelu saate, lõpetame Eesti kirikute nõukogu läkitusega. Armsad kaasmaalased. Tulge ja vaadake, jumal on siin selles väikses lapsukeses, kes sirutab Petlemmast oma käsi meie poole te leiate, ütleb evangelist Luukas lapsukese mähitud ja sõimes magavat. See tunnustäheks meie elu ja olemine sõltub just sellest tunnustähest sellest kuulutusest. Täna on igaühe jaoks meie seast sündinud päästja. Ta on just see väike lapsuke ja ta on inimeseks saanud. Jumal, tulge ja vaadake, väike laps lamab sõimes, ei ole tal valitsuskeppi ega aujärge, tema kuningriigikorraldus pole sarnane selle maailma omaga. Me kõik vajame tänast päeva sõda, aga meil kõik tavapärane taandub. Täna on päev, mil iga perekond leiab iseenda ja samas leiame ka need inimesed, kes on eksinud, vigu teinud. Sest Jeesus on algusest peale ühes kohas nõrkade rõhutute kannatajate põlatute jäära tõugatutega. Tulge ja vaadake. Eriline päev pole mitte üksnes Jeesuse sündimis püha. Täna on kogu inimkonna püha eriti just kaalu kaotanud ja sihitult ekslema inimkonna püha. Betlema sündides asus kristlus selgelt inimese poolele inimese heaks. Panin ta kaalule. Säärane on tema uskumatult tugev armastus. Tema nimi on Immanuel, see tähendab jumal on meiega. Nagu kirjutab Püha Matteus jumala arm kui lohutagu ja hoidku meid alati ja igal pool. Selliste sõnadega lõpeb Eesti kirikute nõukogu jõululäkitus. Tänase kirikuelu saate pani kokku toimetaja Meelis Süld. Soovin teile rahulikke jõule.