Ja tänaseks stuudiokülaliseks on siis ringhäälingu nõukogu esimees Andres Jõesaar. Ringhäälingu nõu kogumis hoolitseb ühtviisi nii Eesti televisiooni kui Eesti Raadio hea käekäigu eest ja Andres on esimene mittepoliitiline ringhäälingu nõukogu juht. Nii on läinud ja see on tegelikult väga positiivne areng, sest me teame, et Eesti poliitilistes tuultes on ringhäälingu nõukogu esimehel küllaltki raske jääda erapooletuks, kui ta on ühe või teise erakonna esindaja. Kuidas sina nüüd poole aasta jooksul oled tundnud, kas sind aitab see, et sa ei ole seotud ühegi poliitilise jõuga? Ma arvan küll, vähemalt mul ei ole küll ühtegi parteilist kohustust kanda, nii et see peaks olema kergendav asjaolu on süüdimõistmisel Seda kindlasti, sest ringhäälingu nõukogu esimees ja jääb alati süüdlaseks. Nii mõneski mõttes. Aga räägime enne ringhäälingu nõukogu tegemistest sinust endast, sest sina oled ju olnud seotud ju vikerraadioga ju ka ju aastaid veel sellest ajast, kui raadio kahtedel üldse ei olnud olemas. Jah, enne seda, et raadiomaja on üsna tuttav, siia sai tööle tuldud ametlikult aastal 82, juba mitteametlikult, mõned aastad varem. Päris pikka aega on olnud silmakoridorides. Ja mida sa siis tegid tollal, mis saateid? Saadetest üsna erinevaid, alates nendest hommikuprogrammidest kuni keskprogrammideni välja, aga võib-olla kõige eredamad asjad olid rokiraadio tegemised, mis tol hetkel tundusid sellised üllatava revolutsiooniline, et Eesti raadios tohtis tund aega rokkmuusikat mängida. Ja loomulikult suver raadioprogrammid, mis olid oma suured suured projektid, millest on siiralt kahju, et taolisi asju enam Eesti avalik-õiguslikus jaga erameedias mitte ei ole enam. Sellest on tõesti kahju ja ma mäletan, et viimati vist kuskil kaheksa aastat tagasi. Selliseid suveraadioid üritati teha, kuid majandus seab oma piirid ja ja siis tuli vist raadio kaks olid selle alguse juures üsna. Pigem nagu enam mitte, ausalt öeldes ma olin seal ametlikult sellest maast lahkunut Gonsiori natuke suuremat numbrit kandva maja poole ehk eks televisiooni poole. Aga raadio kahest sai koostööd tehtud küll, ise olles samal ajal Eesti televisiooni nimekirjas saateid oli, oli päris mitmeid enamus seotud muusikaga ja ja huvitav aeg, igal juhul kahjuks nüüd võib-olla tõdeda taolisi muusikat, mis sel hetkel olid novaatorliku, tehku mingisuguste maailma muusikauudistevõim uuema muusika siia eksportimine tundus selline edumeelse sammu, need, neid saateid on tänapäeval Eesti raadiomaastikul liiga nii palju igasuguseid edetabeleid erinevalt firmamärki kandvate siltidega on ikka väga-väga palju. Edasi sukeldusid Sis arisse niivõrd-kuivõrd olnud seotud mitmete uute projektidega ja praegu siis tulevikumeediaga. Kui see on enam tulevikus. Ja olevik, ma arvan ka, et see praegusel hetkel on olevik kas või rääkides digitaalajastu saabumisest, siis ümberringi vaadates on see täiesti praktiliselt igapäevaeluna nähtus, üks üks kooslus meie elust, digitaaltelevisioon või digitaalringhääling. Kui selline või siis interneti televisioon, need asjad vaikselt tulevad ka Eestisse. Kui internetimaastikul oleme viie maailma juhtiva riigi hulgas nagu ite foorumil mainis Te, siis digitaalringhäälingu osas me esimese 50 hulka veel hetkel ei kuulu. Nagu ma kuulsin sellesama IT foorumi osavõtjate käest, maailm läheneb ajale, kui kõik meediat sulanduvad ühte, on üks ja ainus meediaga, mida kõik tarbivad. Kui kaugel see aeg on? See on nagu natuke keerulisem küsimus, et mis tähendab ühtesulamine ja mis tähendavad meediad, et need kanalid kindlasti muutuvad ja vahendid, millega sõnumeid edastatakse, muutuvad juba tänasel hetkel tavalise mobiiltelefoni pealt uudiseid lugeda ja videoklippe vaadata ja see aiandjad kuulata, raadiot kuulata ja kõik see asi on, et need seadmed muutuvad, teisenevad ja nii edasi, et aga kas selle sõnumi sisu, mida inimene kuulub, kui palju see muutub? See on minu jaoks palju huvitavam, et mida inimene tarbib, mida tal vaja on, et kas see on muutumas ainult heed lainida lugemiseks? Nagu üsna tihti meedia süüdistatakse selles, et ta uudistes toob välja ainult ühe kõige peamise sündmuse 14 surnud seal ja 18 surnud seal ja, ja sügavamat analüüsi ei tehta. Milliseks see meedia muutub tulevikus? See on üks keerulisem, keerulisem küsimus. Ühest küljest on tehnoloogia ju tore asi, võimaldab kätte saada igasugust informatsiooni palju paremini kui näiteks 10 aastat tagasi ainult raadio kaudu, aga aga inimesed, selle suure informatsiooni keskel on ära eksimas ja nende vahendajad, väravahoidjad, kiipolid, nagu neid kutsutakse, on muutunud siukseks. Kitsarinnalised lasevad läbi ainult teatud sõnumeid, eelkõige neid sõnumeid, mis on rahaliselt kasulik. Kommertseesmärgile suunatud sõnumid, et on selle protsessi laiem ja keerulisem taust loodetavasti meie oma vaikses skulptuuri ruumis suudame neid väravat avatuma hoida ja sealt läbi lasta ka sellist Eesti-keskset sõnumit ja natuke analüüsima. Nii et alternatiiviks ilmselt siiski jääb ka avatud eeter ja raadio kus seda on raskem teostada. Kindlasti igal juhul, millega raadiot kasvõi sedasama vikerraadio programmi tulevikus kuulatakse, ei olegi oluline, et kas ta on meil juba kõrva sisse opereeritud, mingisugune kiip, kes vasakut silma pilgutades lülitab ennast vikerraadiokanalile või on ta, on ta mingi muu vahend. See on tehnoloogia küsimus, kui kaugele geenitehnoloogia läheb, et kas juba sisse istutatakse avalik-õigusliku programmid kuhugi vasakus ajukäär. Tahaksime loota, et vast mitte, et inimesele jääks, eks vaikusehetk alles. Aga räägime nüüd sinuga natuke konkreetsemalt ringhäälingu nõukogu tegemistest, et on ju praegune valitsuskoalitsioon otsustanud. Rahvusringhäälingu moodustamise kultuurikomisjon alles sellel nädalal langetas üksmeelse otsuse Eesti Raadio ja Eesti televisiooni baasil on vaja moodustada uus rahvusringhääling. Ehkime samal ajal. Täna tähistame rahvusringhäälingu 70 seitsmendat aastapäeva, et siin on nagu teatav vastuolu peidus, et mida me siis õieti moodustame? Taas moodustame siis. Eks ajaloolastele on kindlasti erinevaid tõlgendusi sellest asjast organisatsioonilistes külgedest rääkides siis siis tõepoolest oleks eesmärgiks moodustada üks juriidiline isik või õigemini avalik-õiguslik isik oleks täpsem öelda kahe praegusele hetkele eraldi Toimiva keha asemel. See ei olegi tähtis, et kas need on üks või kaks, tähtis on nende sisu ja, ja kõige olulisem on kapemgi uuring, mis neid kahte valdkonda põhjalikult uurinud tõi välja tähenab kõige olulisema selle asja, et valdkond on alafinantseeritud olnud päris päris pikka aega ja ja arengupeetus tehnoloogilises küljes on jõudnud sellise piirini, et järsku sammu vaja astuda, et muidu me või oleme juba maha jäänud, aga muidu ei jõuagi selle rongi peale. Ja kõige lihtsam viis sellest arengutempos suurem samm edasi astuda on, on ikkagi need organisatsioonid ühendada nii tehnoloogiliselt viia uuele digitaalplatvormile vastavale tehnoloogilise baasile ja kui ka organisatsiooniliselt, et need, mis tugiüksused, mis võimaldaksid toetada kahte kahte tegevust liita üheks, hoida selle pealt ressursse kokku ja ja tagada ka siis korralik töökeskkond mõlemale organisatsioonile, ehk siis uus ringhäälingumaja. Just need majad on üsna üsnagi vanad ja nad on hästi vastu pidanud, aga aeg on edasi läinud. No meil siin raadio poole pealt vaadatuna tulnudki kogu probleem keerleb uue maja ja uue juhtkonna ümber. Jah, paljud inimesed tahaksid esimesena teada, et kuhu maja ehitatakse ja kes on selle organisatsiooni uus juht, minu jaoks on need täiesti sellised, viienda, kuuenda 10. järgu küsimused. Tuleks lähtuda ikkagi sellest uuest võimalusest, millist uut uut kvaliteeti organisatsioon suudab kuulajale pakkuda, mida, mida kuulajal vaja on, mis on eesti maastikul puudu, millest ei tohi mingil juhul taganeda näiteks eestikeelsed raadiosaated. Ja nii edasi, et see on see kõige olulisem asi, millises, kuidas öeldakse, metsatukas maja paiknema hakkab või või millist lipsu uus juht kannab, see on nagu täiesti. Ei ole oluline. Praegusel hetkel, no kui me vaatame siin naabreid, saame üles raadiot, siis seal on kümmekond üleriikliku raadioprogrammi tänaseks juba osa digitaalsed osa analoog jaamad 20 kohalikku stuudiot, kaks üleriiklikku analoogtelekanalit ja aastaks 2000, nüüd on asi lahti, kas seitse või kaheksa on üleminek täielikule digitaalse levile, millal Eestit võib sama kena tulevikku oodata, mis sa arvad? Ei julge ennustada, mul on kogu aeg tundunud, et juba kuldsel nõukogude ajal oli Soome kommunismile palju lähemal kui meieni, et hetkel oleme meie kommunismiteest kõrvale kaldunud. Soomlased paistavad ikka sinnapoole sellise heaoluühiskonna poole suure sammuga ja hästi kiiresti minema. Meie alles vaidlema selle üle, kas inimesele seda nii väga vaja ongi. No me teame, et ainuüksi uue maja ehitamine läheks maksma ligikaudu 400 miljonit, selline armumist KPMG uuringus välja käidud. Kui reaalne on siis, et aastal 2007? Samal ajal istume juba uues rahvusringhäälinguhoones varustatuna kõik võimaliku moodsama digitaaltehnikaga ja võttes ühendust üle maailma oma korrespondentide. Loo korrespondentide ka jah. Eesti raadiol neid maailmas ei ole ühtegi hetkel, jah, ma tahtsingi öelda, et iseenesest telefon, millega saaks välismaal helistada, on taskus olemas, aga aga helistada, kellele helistada, ei ole, just et eks see ongi kogu see arengukava, mis on praegusel hetkel, kuidas öeldakse, sellises peetuse seisukorras, mis parlamendis on küll vastu võetud, need asjad sätestas, mida avalik-õiguslik ringhääling peaks tegema. Nüüd on järgmine samm siis realistlike rahaliste vahenditega ikkagi need olulisemad sisulised eesmärgid ellu viia. Kas seda suudetakse teha aastaks 2007? Hetkel olen veel optimist. See eeldab muidugi loomulikult poliitilist kokkulepet. Praegusel hetkel julgen arvata, praegune valitsuskoalitsioon pigem toetab seda, kuigi seal on ka väga tugevaid kahtlevaid hääli üldse avalik-õigusliku ringhäälinguvajaduses, aga ta siiski pigem toetab sellist finantseerimise suurendamist, mis kapemgi uuringus ette on nähtud, kas just 17 protsenti või rohkemgi, et sa oled iseküsimus, aga igal juhul ei saa olla kaks-kolm protsenti aastas. Ja eile vastu võetud uus riigieelarve on üks sammukene igal juhul õiges suunas, sest avalik-õiguslik ringhääling said tänu uuele hingusele Parlamendis ikkagi raha juurde ja võimaldab teha mõningaid asju rohkem. Kasvõi see, et Eesti Raadio spordireportereid saada nüüd Ateena olümpiamängudelt otseülekannet teha, et see projekt sai ju maha tõmmatud lihtsalt rahanappuse tõttu. No see on rõõmustav sõnum meie sporditoimetusele, aga päris lõpuks tahaksin sult küsida, et need on ka kõlanud Riigikogus mõtteid, et võib-olla avalik-õigusliku ringhäälingu osa funktsioone üle anda eraringhäälingut telesee ei tähendaks seda, et siis ringhäälingu nõukogu peaks enda peale võtma ka kogu eraringhäälingu suunamise ülesanded, sest keegi peab ju hakkama otsustama, mis on hea ja mis on halb. Ei, ma arvan, et see enam ei ole siis ringhäälingu nõukogu teema, et siis luuakse kultuuriministeeriumisse vastav amet või ametiasutus sinna juurde, kes hakkaks siis programmi kriteeriumi paika panema ja erinevaid toimetusi moodustama, programme tellima ja nii edasi eetriaega erakanalitelt ostma nende programmide edastamiseks ja nii edasi, nii et siis dubleeriva ringhäälingu nõukogu. Ei, ma arvan, et see ei ole mitte dubleerima ringhäälingu nõukogu, vaid seal dubleerib rahvusringhääling, sest toimetuse tööd on vaja ära teha, et keegi peab tegema otsuseid, milliseid saateid osta, millistele kriteeriumitele vastane, kui need on toodetud, siis tuleb need hinnata, kas nad tõesti sellele vastavad. Erakanalite käest olen ju vaja välja võidelda prink taimsest milline erakanal vabatahtlikult tahaks näidata kell seitse lastesaadet, sest vabadus neil seda täna teha on ju täiesti olemas, aga millegipärast eelistavad nad mingisuguseid muid programme. Aga selline süsteem nagu Suurbritannias ots toob, kes kontrollib kogu elektroonilist meediat, seda sa Eestis ei näe. Võimalik olevat. Ma arvan, et see oleks väga vale samm, sest kolleegidega Suurbritanniast rääkides nemad liitsid kokku nüüd siis kogu telekomi regulatsiooni ja kogu ringhäälingu regulutsiooni suurde firmasse nimega Ofcom kus on kaugelt ületum, võin eksida üle 3000 töötaja ja kui ma ei eksi, et see on ikka meeletu, meeletu organisatsioon. Ma arvan, et meie sellise sellise tasemeni küll ei suudaks minna ja oleks ka vist vist päris mõttetu sellise revolutsioonini minna, nagu näiteks ringhäälingu seadus Suurbritannias on, kus telekanalitele nii erakanalitele on ka aastaks 2005 lepinguga ette näidatud, et või tähendab viis aastat ette on ette näidatud, et näiteks kell seitse peab olema sulle eetris lastesaade, mis on tehtud sellistele lastele. No meie ilmselt ühiskond on natuke teist rada pidi arenenud tänu jumala vaja. Igal juhul aitäh sulle, Andres Jõesaar tulemast stuudiosse ringhäälingu nõukogu poolt ja mida muud jääb ringhäälingu nõukogule soovida, et taga neid vaikseid tavalisi raadio- ja teletegijaid päriselt ära ei unustaks nende suurte ja grandioossed plaanide varjuks? Ja ma väga loodan, et et me siiski ei ole püstitama siseendale monumenti, aga palju on rahvusringhäälingu aastapäeva puhul, et see on palju olulisem sõnum minu poolt, ma arvan, aitäh veelkord.