Ma ei teagi tegelikult, mis puhkus on ega tegelikult viimase Noh, võib-olla 30 on palju öeldud, aga viimase 25 aasta jooksul mina ei teagi, mis uhkus on need niimoodi vormiliselt, et ma nüüd läheks kuhugi, ainult puhkan, seekord ma olin Hiiumaal, kolmandat magasin. Ma ei suutnud oma tuttavadki külastada. Seepärast ma lihtsalt magasin, seks, lihtsalt tunnetun, tundsin, et on aeg magada ja see oli suurepärane. Miks te oma puhkamise kohaks valite, Hiiumaa, mis teid sinna tõmbab? No minu terve elu on seotud olnud Hiiumaaga juba väiksest peast kõik suved, koolivaheajad ja mu vanaema oli Hiiumaal ja Hiiumaa on võib-olla mul üks lemmikkoht siin selle maamuna peal. Ja mul on seal väga ilus kena maja mere ääres. Ja mind on alati võib-olla kõige rohkem ilmselt tõmmanud meri enda poole. Ja olen armastanud eluaeg üksildust, sest terve elu on, need on tohutus saginas ja väga, väga kiires liikumises, mulle näeb, et näib, et saarel miski nagu seisab paigal ja mulle see vist kõige rohkem jällegi. Väga kihvtid, teie aiatöid, muru pügab ja on teil puid, põõsaid, ka seal Hiiumaal. Aitäh oli seal Hiiumaa endale nõgesed ja sirelid ja, ja see on kõik nii metsik ja siin on küll nii hirmus tunnistada, aga, aga kui ma satume sinna Hiiumaale aastas see kolm nädalat, see oli erand tavaliselt eelmine aasta sain seal ühe päeva üle-eelmisel aastal ja vist ka kuus või seitse päeva. Ja see on kõik kõik aastad olnud selleks aega ei ole töötlevate. Teie õde ütles, et te olete kõige rohkem tööle pühendunud inimene, keda ta tunneb. Teen arvata, milles on selle selle tööle pühendumise juured, tähendab, kas keegi on teinud nii kasvatanud või kõik inimesed ei ole ju selliseid, näiteks mina. Kui mul oleks valida, kas teha tööd või elu nautida ja üks ei sõltuks teisest, siis loomulikult valiksin selle teise variandi. Ei tea, mulle näib, et kõik tõelised asjad sünnivad väga, väga raskelt läbi raskuste ja et midagi head teha, siin selleks on vaja palju tööd teha, see on kõigis nähtustes nii ja mul on lapsepõlvest nii selgeks saanud. Ja ilmselt kõige rohkem, mida ma endale on kvaliteet. Ja ma tean, et ükskõik, mis asjas seda kvaliteeti taotluse saada, selleks on vaja tööd teha. Juhus. Sellele ma ei looda. Kas te armastate seda maad ja kuidas ta ennast seal tunneb? Noh ma olen kena, ma olen varemalt, ma arvan, kuskil 10 12 korda viibinud Itaalias kui artist esinenud edukalt isegi Donald Ella preemia saanud. Kunagi ja seekordne Ta on peatuspunkt, on praegu Milanos, töötame skaalas. Ma ei, mul on itaallased alati meeldinud. Nad on sihuke lõbus, lõbus rahvas ja ja sümpaatne taga neist pulbitseb niisugune elurõõmu väga tugevalt. On nii imelik, kui see ei ole, mul on alati jäänud tunne nüüd seda enam Polegi nii laulurahvas, kuivõrd tantsurahvas, näiteks, kui vaadata lihtsalt õhtul. Televiisor lasevad, muud ei ole kui suur tantsimine käib. Nii imelik lõbusamalt kukkuses kuued tantsivad, aga mitte ei laula. Nii et. Minu jaoks täiesti nüüd juba veendumus, et see nii on, see torkas mul ammu juba silma. No itaallased on kuulsad oma temperamendi poolest, teie peate seal aru neid valitsema, neid ohjes hoidma, sundima neid tegema asju nii nagu teie seda näete, kuidas te sellega toime tulete, kas need vastu ei hakka? Kui ma nüüd praegu olen Metro professori onu ameti nimetasin metranud professuur selle ballettmeistriseisuses siis esiteks ma peaksin ütlema, et trupp on küllalt internatsionaalne. Teiseks. Ma ei tea, mulle näivad, et artistid ülemaailm on kõikjal nõnda ühtemoodi ilmselt seda selleks kujundab neid juba see professionaalne ettevalmistus, see baas, mis neil on. Ja seda küsimust ei ole neid. Et temperamendiga võidelda tuleks, see on vastupidi. Kuidagi asenda meeldiv, et nad on väga erksad. Jaa, jaa, väga andunud oma professioonile. Minule see igatahes vastab. Mida te möödunud aastal lavale tõite ja millega algab nüüd siis uus hooaeg, ma saan aru, et lepingut on pikendatud veel üheks aastaks. Jah, ei pikendatud jah, tähendab maja nüüd juba järgmisel nädalal sõidan uuesti hinnangul laskaallaga veel järgmiseks hooajaks leping. Ja see aasta on mul, mis tuleb, on muidugi veidi erinev. Mul õnnestus teha leping, kus ma olen teatud perioodidel võimalik ka ära olla seks, mul tuli pakkumine tutvustada end Müncheni ooperis ja ma olen, on novembrikuu töötanud misjoni ooperis. Ja märtsikuus peaks välja tulema ruumi Julia Sloveenias, seal on Mariborison uue teatri avamine ja siis esimeseks avaetenduseks. Ja see muidugi lavastamine võtab seal, ma arvan, kaks kuud aega ja selleks on mul võimalus siis jaanuaris-veebruaris ka tööd teha seal. Ja mul on suur töökoormus muidugi praegu laskavas, eriti see hooaeg oli sellest peale kompanii töö olin maaga seotud akadeemiaga ja akadeemias oli mul kaks kursust ja minu jaoks oligi see aasta niisugune, nii rohke tööaastaid ega muud endale ei saanudki lubada, kui ainult. Kuidas te itaalia köögiga harjunud olete? Noh, ma ei tunne nii hästi tähele kööki, ma tunnen väga hästi oma abikaasat, kööki, kes on minuga kaasas ja ja, ja ma pean ütlema, et ma olen vist esimest korda elus hakanud õieti söömas, eksabikaasa tunneb suurepäraselt. Neid saladusi kuidas kuidas õieti toituda. Ja muidugi see, et on võimalus saada kõike värsket ja eriti puuvilja-juurvilju. Ja see muidugi ilmselt ist tuleks kasuks kõigile, kui me sellele rohkem rõhku paneksime ja ma olen sellel hakanud rõhku panema, tunnen ennast selle pärast palju paremini, kui seda oli vanasti. Kui palju mõjutab teie töö tegemise võimet teie tuju? Teate, ma olen sellisel seisukohal, et professionaal ei tohi endale lubada sellist. Ja kui sa seda tead ja tunned, siis siis vist lihtsalt sa väldid, seda kõik, muidugi tahtejõu küsimus, aga aga eks ta mingil määral mõjutab, aga ma räägin veelkord, et töös on professionaalsusele omad reeglid. On teil mõni loomuomadus, ilma milleta teil oleks kergem elada, ma arvan, et igal inimesel on, kui ta järele mõtleb, midagi, millest ta tahaks vaba olla. Ma vaatan, et te teete siin juba vähemalt kolmandat sigaretti. Kas te näiteks suitsetamist peate nõrkuseks? Ei pea ei pea sellepärast, et ma pean seda 30 aastat juba teinud ja ja, ja kõik inimese tegevused on teatud mõttes nõrkused ja mis neist hea, mis neist halb on, aga, aga ma arvan, et inimene siis, kui ta tunneb, et ta teeb endale kahju küljes maetud. Kas te muidu spordi vastu huvi tunnete, vaatate võistlusi? Kui aega on ja vanasti olin suur spordisõber ise kunagi teinud ja kõikvõimalike aukiri veel omadus kuskil säilitanud ja olin väga, väga aktiivselt selles sees, ma mõtlen kooli aastaid, aga noh, siis juba aga see balleti elu viima eemale sellest ja, ja ei olnud enam nii võimalus kokku puutuda, aga mis puutub niisuguse huvis ja jälgimist, siis vanasti oli see vägagi müül muidugi paratamatult lihtsalt kaugenenud, sellest lihtsalt ei ole aega. Ma lihtsalt vaatasin seal kõrgus hüppajaid ja mõtlesin siis, et huvitav, kui kõrgele võiks hüpata küll. Tiit Härm kõrgus selles mõttes, et ma kujutan ette, kuidas teil laval peate tegema, jumal teab, mitu pööret õhus, see on erakordselt hea eeldus ka väga niukseks kõrgeks lennuks kõrgushüppes. Kõrgushüppe oli ja üks lemmikalasid koolis ja ma tean, et koolivormi sai meeter 85 üle hüpatud lihtsalt ilma igasuguse ettevalmistus nõndanimetatud kääriprintsiibil ja, ja noh, eks siin see sammu kõrgus aitasid kaasa. Aga jooksja, kõrgushüpe ja kõik need olid väga meeldivad alad ja nad olid ka mulle omased lihtsalt. Kas teil maailmas on veel mõni riik peale Eesti ja ütleme, nüüd teeme reveransi õieti Itaaliale, kus te tunnete ennast väga hästi. No ma ütleks, et ma Itaalias on seda eriti hästi, tunnen. Noh, siin on raske võrreldes üks, Eesti on kodu ja, ja Eestis on kõik armas. Aga ma arvan, et kuskil mul on millegipärast jäänud niisugune mulje, et kuskil väga sümpaatne on mul, austraalia tähendab jälle seesama moment, et on veidikese eraldatud sellest tohutust kirevusest ja, ja sellest Rutust, mis siin maailmas keerleb ja see, see sagin ja see kõik see niisugune pinnapealsus, mis on kõikides nendes kõikides tunda, siis Austraalias on see kõik veidi rahulikum ja veidikese tasakaalukam. Kas on asju, mida Tiit Härm kardab? Kardan, kardan. Seda tohutut väitlust imelikud ja mida ma kogu aeg näen, mis siin praegu toimub ja, ja? Mis mõjub kuidagi psühholoogiliselt väga miinusesse liivalt. Eks ta kuskil tähendab rumaluse tasemel muidugi kasvõi seedimis minuga Estonias juhtus ja see vast nagu hirmutab või või paneb mõtlema? Te vanadust kardate? Ei, ma ei ütleks, et ma arvan, et see on üks ilus aeg. Ma arvan, et selles vanaduses on jälle teatud harmoonialiin. Seal on palju täiuslikum, kui ta on olnud varem. Ja see, mis puutub muredesse ja sellest, millal nad ei ole, nad on ka noore seal ja kes, kes veel rohkem. Aga ma arvan, et ta on rikas aeg selleks, sest on võimalus midagi põhjalikumalt võib-olla mõtestada võib-olla midagi põhjalikumalt endast tunnetada, aga see on see, see on ju sama huvitav protsess. Ja, ja võib-olla tunda ka suuremat rõõmu paljudest nähtustest, kui seda inimene suuteline olnud varem tegemiseks juba vanaduse kogemused ja neid on rikkamad. Aga eks peab nii tegema ja nii elama, et ka vanaduses mitte olla üksi ja omada sõpru, omada kohti või kohta, kuhu sa tahad minna ja kus sa oled õnnelik. Kas on võimalik teie unistuste või kujutluste pildis see ette, ütleme 10 või 15 aasta pärast, võib-olla ka varem. Töötate jälle Eestis. No tahaks loota ja tahaks väga loota, sellepärast et mul on kahju, et et Eesti ütleme, mis balletile, millel ma oma elu on pühendanud, et jõudis tagasi. Ta alustas 75 aasta. Juubel on nüüd sel hooajal. Ja alustas nii siuksest liikumis liikumist, teatrist, tantsu, liikumist, teatrist, püüdes ennast välja arendada kuni klassikalise balleti omamise. Nii, aga ilmselt nüüd läkski teistpidi, ainult on teatud ringkond väikeringkondadel on tugevalt sellest huvitatud, saareni oleks, jätkub. Ja ma arvan, et kui siin seltskond, kes seda asja nii juhib, muutub, ja siis on see täiesti võimalik ja ma oleks väga rõõmus sellele.