Kui mult küsitaks et kuidas elad siis ja siis ma ütlen väga hästi äkki ma pressiks mingi põhjenduse teilt ka välja? Kõigepealt ma ütlen seda, et, et pere on kõik terved lapsed on terved ja, ja mees pärast igasuguseid raskeid haigusi ja ise ei tunne mingit tervisehäda. Ja ma olen nüüd küll juba peaaegu et vaat et varsti pensionieelik või nii ikkagi. Aga ma olen nüüd leidnud asja või oma elus elus niisuguse asja, mis mind nii vaimustab ja, ja millega ma tõsiselt tahan tegeleda ja see teeb mulle iga päev rõõmu, et ma saan nii palju, kui vähegi on aega põhitöö kõrvalt oma harrastusega tegeleda. Oleks nüüd puruloll, kui ma küsiks, mis asi see täpselt on nende inimeste jaoks, kes seda ei tea? No see on, see, on see lapitöö üldse igasugune käsitöö. Ja, ja see on mulle endale ka üllatus, et, et ma niisuguse asja endale avastasin, sest lapsena ma põlgasin, vihkasin. No ühesõnaga, mul ei olnud absoluutselt mingisugust huvi nõela niidi vast mingil mingil määral. Ma lapsena tegin, isa õpetas raamatute köit Neist viiendas-kuuendas klassis, kui ma olin. Ja see, see oli asi, mis ma tegin seda suure vaimustusega. Nii palju, kui ma selgeks õppisin Juhanile vanemale pojale õpetasin ka ja taks raamatuid, köit, kas teie seisite nüüd selle, selle lapiteki näituse taga ka, mis korraldati just need äsja, see oli ju suur, näitab praegu on. Praegu on lahti raamatukogus rahvusraamatukogus ja eks ta Meie väikse väikse tsunfti asi on ja ma olen nagu algusest algusest peale seda asja ajanud. Et ma hakkasin neid lapi asju tegema ja üldse igasugusest niisugusest lõngajupid ja kõik me kõik, mis jääb oma oma tarbeks ja sõpradele, no niisama tegi mingisuguseid asju. Ja siis vend Juhan hakkas ajama seal paar aastat tagasi, et tee näituste näitus, korja kõik kokku ja T1 näit. No ma ei olnud selle peale eluilmast tulnud, et kellelegi see võiks huvi pakkuda, et see on niisama ainult. Ja siis seal oma väikses Särevi kortermuuseumis. Tegin oma töödest näituse ja see huvi, mis, mis see näitus nii tekitas, see oli mulle ja kõigile täielik üllatus. Et äkki te peaksite päris päriselt pühenduma sellele poepidamisele ja käsitööle ja naiste koolitamisele või mis teid õigupoolest seal muuseumis hoiab. Jah, see on üks väga raske küsimus. Ma, ma ei julge riigitööst loobuda, see on ikkagi kindel, kindel töö ja kindel palk. Ja noh, niisuguses niisuguses eas hulljulgeid elumuutusi ei ole kerge teha. Ja sellepärast ma nüüd olen nagu kits kahe heinakuhja vahel ja, ja tõmban ennast tükkideks. Mõtted on kahel pool laiali. Mul ei tule see enam eriti meelde, et näitleja olen olnud nii palju. Tõsi. Noh, võib-olla vahel on, on niisugune mõte käinud, et ma valisin algusest peale vale ala, et oleks ma noorelt hakanud sellega tegelema just tekstiiliga ja, ja käsitööga. Kahju mul muidugi ei ole nendest aastatest, sest et väga palju oli ikkagi selles selles töös niisugust, mis, mis on eluks ajaks ikka ilusad mälestused jäänud. Aga nüüd ma küll enam ei kahetsev, tähendab. No kui ma, kui ma teatrist ära tulin, siis muidugi elasin seda väga raskelt üle. Et ma ei suutnud läbi lüüa sellel alal ja, ja palju aega läks kodu ja pere ja laste peale. Ja ikka õige mitu aastat ei tahtnud üldse teatris käia, tahtnud? Ei tahtnud nähagi. Aga, aga nüüd ma enam mingisugust piina ei tunne selle pärast, kuidas te üldse elus olete jaganud sellesama kodu ja, ja töö ja karjäärivahelist sellist vastuolu, mis seal ühe naise jaoks paratamatu, et alati tekib, kui palju te olete sellepärast piinelnud, näiteks endaga võidelnud? No ikka raske oli selles mõttes, et, et kui ma olin noor ja tahtsin teatris läbi lüüa ja kui ma jälle olin kodus lapsi ootama Thomas ja sünnitamas ja nende pärast siis kogu aeg ikka kripeldab, et tahaks ikka olla teatris ja, ja seda tööd teha. Aga, aga nüüd, kui ma, kui ma vaatan neid poiss, siis ikkagi Tasus ära küll ja just ma mõtlesin nüüd, et mu elu on sellepärast ka võib-olla väga huvitav, et mul on täielikult kaks, kaks maailma, kaks nad on niivõrd vastandlikud, et, et kogu aeg on põnev. Eks see noorem on ikka rohkem minu moodi. Ta on poeeemmlikum ja, ja kergemeelsem ja, ja mitte nii nii sügav ja põhjalik. Ja vanem vanem poeg Juhan on. Oli lapsena juba väga vaikne ja, ja tõsine, mängis väga põhjalikult, kui võttis mingi asja ette, siis selle viis lõpuni. Meil on üks, üks niisugune sümbol, põdra pilt. Ta oli kunagi maal. Tädi juures, mina olin, ma ei tea, kus ära ja, ja siis ta oli, oli suvel seal ja noh, mingid kriipsud paberi peale tõmmanud, et ma joonistasin põdra. Ja kas oli tule hakatuks tulehakatuseks läinud või, või igatahes põdra pilt oli ära kadunud. Ja, ja siis ta oli, oli no ikka võib olla mitu nädalat kogu aeg norinud, et kus on mu põdra pilt, kus on mu põdra pilt. Sest et noh, niisuguse ei järjekindlusega. Aga et tal on püsivust, püsivust rohkem ja, ja kui kui mingisse sukeldub mingi asjaga tegeleb, siis võtab seda ikka ikka üsna tõsiselt. Kui palju on tema nimepanekus süüdi tema onu, see, et onu on ka Juhan Isa, isa on Juhan või Johan õieti. Ja minu isa oli Johan ja ja vend ka. No ikka, see on niisugune suguvõsa nimi. Aga Jaagupi nimega on tegelikult üks väga hea lugu siis kui me me tahtsime nagu panna alguses Joosep aga siis tutvusringkonnast sellist Joel Sanga all. Sündisin natuke varem ja nemad panid Joosep ära ja siis tulid seal muud variandid ja panime Jaagub nimede raamatus oli sel ajal, et et see nimi ei ole enam kasutusel ainult kohanimedes, et see on Pärnu-Jaagupi, Viru-Jaagupi ja nii, aga see ei ole inimese nimena. Näitusel sai see Jaagubki ära pandud ja kui me maale läksime Saaremaale siis kolme kuune Jaagup oli siis seal ja selle küla naabritädi tuli ja ütles, et oi, see on meie külameeste nimi siin selle vanaisa ja selle isa ja minu isa ja kõik seal külas on muudkui Jaagupi olnud. Ja noh, see oli nii imelik üllatus ja ma tõesti seda enne ei teadnud, et mulle täitsa meeldib, et seal möldri külas Saaremaal on see nimi nagu. Tema venda ma tõepoolest armastan üle kõige maailmas, ta on Dannyga noh, ta, ta on minust nii erinev, aga samas ma leian, et ta on mulle kõige lähedasem inimene. Tal on õudne töövõime. Ma kadestan teda sellepärast natukene sellepärast et mina olen niisugune ära püsimatu inimene, näiteks laua taga, ma ei suuda üle mingi veerandtunni istuda, mina kujutan seda, et selles mõttes ta on isa moodi, et et kõik see ajalugu üldse. Ja, ja see asi seal loomulikult selleks, et, et oma maailmapilti avardada ja see on, see on temast, mina saan selle ühtemoodi, tema saab selle teistmoodi kätte. Kas sa oled hingelt romantik, küünik või hoopis tegudeinimene või noh, variante on palju. Ma olen kohutav unistaja. Meeletu unistaja, meeletu romantika selles mõttes, et ma olen, ma olen see loll, kes usub veel tõelisesse armastusse mis oli võib-olla tõesti rüütleja hääled. Et ai, kui sa andsid oma südamedaamile, andsid lubaduse, et siis noh, selle kindlasti ka täitsid ja ja, ja ma usun, et see on kuskil peidus see tõeline armastus ja tõeline romantika muidugi tänapäeval on seda meeletult raske leida ainult filmidest või sääst. Aga üldiselt noh, Jaagupi laule ma kuulan hea meelega, ma olen neid kuulnud võib-olla rohkem kui keegi teine, kuidas nad seal kodus toas oma toas sünnivad ja ja mismoodi tean mis meeleoludes ja, aga no Jaagupi laulutekste ma nagu ei tahakski luuleks nimetada ja minu meelest ei ole, meil on me oleme sellest ka rääkinud, et et ma ei taha neid väga kõrgelt hinnata ja minu meelest No ta ei võta seda praegu omaks ja ei kuula minu nõuda, ütleb, et tema laulab sellest, mida nii nagu ta oskab ja teeb need sõnad nii, nagu ta oskab, aga ta ei Ta ei oska teistsuguseid teha. Aga kas see selline perekonnasisene kriitika või ütleme üksteise tööde ja loomingu kritiseerimine läheb teil alati, kuidas ma ütlen nii sõbralikult ja ilma selliseid sügavaid jälgi jätmata, kuigi naistealase käsitöö, aga mulle on kõik need kolm kolm meest on nii hästi ära koolitatud, nad annavad mulle nõu seal kavandamises ja, ja võtavad väga osa tunnustavad ja hindavad. Aga kas nemad võivad öelda, et üks või teine asi on kole või nende meelest on see nüüd küll pahasti välja tulnud ja Jaagup eriti talle ei meeldi need värvid, millega mina tegelen ja ta ütleb, et kõik on nii koledad, kartulikoore värvi, et miks sa, miks sa ometi ei võta kollast ja musta ja kärtspunast ja niisuguseid eredaid värve? No kui te koote kampsuni, kas ta selga paneb, paneb küll, aga mul pole olnud aega, kodud, kujutage nüüd, ma ei ole ammu. Ja, ja kindlasti kas mingit asja tegema, siis ma küsin nõu, et millist sa tahaks ja mis, mis värvides ja mis mustriga ja, ja, ja selles selles nad oskavad ütelda kõik. Et mis, missugust tahaks ja siis ma püüan nii sedasorti teha ka. No näiteks näiteks üks lapid koli Jaagupaks peale ajama, tema tahab tekki Ameerika lippu. No mina just Suur Ameerika kummardaja ei ole. Aga kui rokkmuusik tahab endale Ameerika lipu no siis ma tegin selle ära kah.