Doktor Harri Jänes, nii on teie poole pöördutud viht küll juba aastakümneid ja ma kahtlen selles, kas kuulajad üldse teavad, mis on selle taga. Mis tohter te tegelikult olete. Tänapäevases terminoloogias tervisekaitse- arst vanas mõistes hügieenik hügieenik ja noh, oma kutsealadel, teadustööl ma olin toksikoloog tähendab mürkained inimeste ümbritsevas keskkonnas mis satuvad organismi. Ja ma olen kogu oma elu pühendanud teaduslikule tööle. Kohe pärast Tartu Ülikooli lõpetamist võeti mind Teaduste Akadeemiasse ja sealt siis jõudsin pensioni eani. Kui tihti helistavad teile perekonnatuttavad, ütleme, sugulased ja sõbrad ütlevad, et kuule, Harry, minuga on sellised lood, siis loevad ette oma sümptomid ja, ja paluvad abi ja lahendust. Lugu on oma, suurpereliikmed ei helista, nad teavad, et ma ei ole praktiseeriv arst. Ma ei ole kunagi polikliinikus vastu võtnud, aga jah, inimesed, kes mind nii lähedalt ei tunne ja ei tea seda juhtub küll, et pöördutakse õnneks minu telefoni teavad väga vähesed. Aga mis te neile siis ütlete, annate nõu ka vä? Oma praeguse töö tõttu ja ka selle raadio töö tõttu, mis on aastakümnete jooksul tehtud paratamatult pead olema kursis, mis toimub maailmas meditsiini valdkonnas ja millised on uuemad seisukohad ja arvamused ja ravimeetodid ja lihtsalt ma pean seda teadma. Ja ma võin seda teistele ka öelda, mida ma tean. Te ütlesite sellise pooliku lauset oma praeguse töö tõttu, aga nüüd me oleme ilmselt kuulajale seletuse võlgu, et mida see praegune töö endas sisaldab. Ma olen ajakirja kodutohter peatoimetaja kuna ma olen seal ainukene arstiteadusliku haridusega töötaja, siis ma pean kõiges orienteeruda. No tervis on minu arvates ufode horoskoopide ma ei tea, krimi nullide kõrval kindlasti üks selline valdkond, mis hästi müüb. Mida teie aastatepikkune tervisekirjandusega tegelev praktikat ütleb? Müünud näiteks seesama kodutohter, tema tiraaž enne krooni tulekut oli 25000 eksemplari. See oli üsna korralik. Ega ta praegugi väike ei ole. Jäägu see ärisaladuseks, meie elame ära omaadi rahasid ja meil on tarbijaskond olemas. No veel ei ole tulnud tervisebuum meil, tähendab, me ei ole veel jõudnud nii kaugele areneda, kui on teised arenenumad maad, kus tõesti tervist on väärtustatud. Kuigi, tõsi jah, on kuulda, et need uus ärimehed, noored nad siiski mõtlevad. Nad tunnevad huvi, nad hoolitsevad enda eest. Nad tegelevad seal kasvõi kehakultuuriga, käivad saunas ja, ja nii edasi. No paljugi saab ju teha enda jaoks kasvõi apteegist vitamiine tuua. Praegusel aastaajal. Pikime siia jutu vahele ühe otsese soovituse ka te ütlesite, et praegusel aastaajal tasuks apteegist vitamiini osta. Kas te olete kindlal seisukohal, et isegi meie suhteliselt rikkalikud puuviljaletid praegu ei suuda kevadel inimese vitamiinivajadust rahuldada? Jah, letid suudavad, aga kui inimesel jätkub rahadele jaoks sul ainukene probleem, kas vitamiinist lõpp on odavamad ei, vitamiinid, tähendab nad tulevad ja kui võtta, ütleme, C-vitamiini milligramm seal õunas apelsini hüppanaanis, siis apteegist ostes on odavam. Muidugi on puuvilju kasulikum süüa. Üks ilus suur apelsin rahuldab praktiliselt päevase C-vitamiini vajaduse. Kui nüüd isiklikuks minna, ärge, kas te võite kätt südamele pannes öelda, et te ise olete püüdnud maksimaalselt tervislikult elada? Ei ei, seda ma ei saa öelda. Tõsi küll, ma juba ammu-ammu ei suitsetan, asi on positiivne moment. Ja noh, tõsi on ka see, et ma olen püüdnud säilitada oma kehakaal enam-vähem normi piires vaatamata hea liisule ja heale unele ja see on ka õnnestunud. Tähendab, ma ei loe kaloreid. Aga umbes tean, nähtavasti ma olen neid nii palju lugenud neid kaloreid toidust. Et ma umbes tean, kui palju ma võin endale lubada, eks ole. Jah, selles mõttes küll. Aga noh, näiteks kehakultuuri mõttes käin palju, kõnnin palju, aga ma ei jookse ja no nüüd ongi selgunud, et ega ei maksagi joosta ja minu eas hoopiski mitte, see on liigestele stressiks. Aga kõndida kiirel sammul, see on kasulik. Kas te liha sööte näiteks ilma südametunnistuse piinadeta? Te ei ole oma nii-öelda rahva valgustuslikul rajal saanud veendunud taimetoitlaseks. Sööja mina söön liha rahulikult ja mulle väga meeldib näiteks praetud seapekk või, või suitsusink või no ega maisi ütelda, palju ma sain ühe killukese. Aga mulle see maitse meeldib. Ja mis puutub taimetoitluse, siis mina suhtun sellesse niiviisi mis on mul lapsepõlvest mällu jäänud. 30.-te aastate alguses oli meil suur majanduskriis, vis haaras ka Eesti ja mis oli siis seltskonnas moes? Mina elasin siis Iisaku aleviku, lisa Iisaku metsaülem, meil olid suured ruumid, sinna tuli siis alevi koorekiht kokku ja mis oli siis ja nii-öelda huviobjektiks seesama taimetoitlus siis spiritist tol ajal, tähendab, kõik istusid ümber laua pimedas toas, ootasid, kuni taldrikud liikuma hakkavad. Siis alastikultuur ja väga moes oli. Rohkem küll räägiti. Ja siis oli veel moes, praegu veel pole tulnud. Magamine enne keskööd. Nimelt, kui magada kaks tundi enne keskööd, siis rohkem pole päeva jooksul vaja magada, seal rahuldab vajadused. Mis kell 12 võid üles tõusta? Jah, ja hakka tegutsema ja järgmisel õhtul kella 10-ni. Ma tean, kes proovisid, seda, aga ise ei õnnestunud kuigi kaua. No vaat need asjad olid siis väga moes, kui mina olin, olin jälle koolitee alguses praeguse kordukaid ja on täiesti selge, et puhttaimetoiduga lapsed ei tohi üldse arvestada seda. See on väga kahjulik tervisele, raseduse ajal ei tohi peale selle täiskasvanu pea vastu võib-olla jah, seal isegi aasta-paar-kolm siis tal tekib ikkagi B12 vitamiini puudus, sellest omakorda raua ainevahetuse häired ja kehvveresus ja noh, ma võiks lugeda veelgi neid asju, mis siis juhtub. Uurimused näitavad ka, et ega taimetoitlaste tervis oluliselt parem ei ole. Sellel ajal juba, kui inimesed hakkavad sagedamini haigeks jääma, eks ole, keskealise vanem ja ka nende eluiga ei ole pike. Minul veendunud romaanina midagi hea, hea kuulda. Mind mind ei veena miski, ainult taimetoitluse ei näe selleks põhjust ei ole motivatsiooni. Te ütlesite praegu, et eluiga ei ole, pigem on, mul tuleb siinjuures meelde, eks üks mõnus selline ütlus, et kui sa ei võta napsu ja ei tee suitsu ja nii-öelda ei naudi elu siis mitte surm ei tule hiljem, aga elu lihtsalt tundub pikem, igavam, mis te sellest arvate? Need asjad ei ole nii üheselt võetavad. Mulle tuleb meelde Friedebert Tuglas, tema oli kõva suitsumees. Ja kui vabariigi akadeemia üldkogu koosolekul tuli sellest nagu juttu, ta ütles, et doktor jänes litside heaks ei kiida, Macintendid suitsu jälle ja ütlesin, ega ma ei kiida küll, et ta ikkagi üks sigaret lühendab ikkagi eluiga kaheksa minuti võrra. Siis mis ta vastas mulle ta ütles, et jah, lühendab küll, aga ta lühendab sellest otsast, mis niikuinii midagi väärt ei ole. Aga napsi viinaga on praegu olukord niisugune, et. Hästi mõõdukas tarbimine no ütleme, nagu meil müügil on, et Soome Alkus toodetud džinnipurgid 5,7 protsenti alkoholi džinnipurk päevas. Aitab vältida südameinfarkti, veresoontel lugestamist ja ühesõnaga on kasulik. Ai, see on vahva nimi. Mulle väga on jäänud mällu kohelase süüvinud mällu tõsiasi, et kui oli seal nimede eestindamine 30.-te aastate keskel, siis jänesenime ei tohtinud võtta mitte sellepärast, et ta ei ole nii tähtis viirusloom nagu lõvi või lihtsalt jäneseid oli palju nagu Metzigija ja hunte ja need pandi keelu ajal, muidu oleks liiga palju jäneseid tulnud vaibal. Milline jänes? No ükskõik, kas oma sugulaskonnast või natuke kaugemast ringist, kui lausa ema isa vennad-õed. Milline jänes teile markantse tüübina millegipärast meelde tuleb? Ja kas üldse tuleb keegi? Tartu kunagine suurärimees, jänes, kellel oli oma kauplusel oma jalgpallimeeskond ja noh, ühesõnaga ta oli, oli hea ärimees ja hea rahvamees. Ma ei tea, mis tast säiliks, ta läks sinna, kuhu paljudes Eesti agaramad tegelased viidi Aga öelge, kas jänes loomana on teile muidu sümpaatne? Mul on väga palju katseloomi olnud küülikuid, nad on väga sümpaatsed. Isa oli mul metsaülem, jaga jahimehelt paratamatult. Ta võitis, mind ka ikka kaasa, jahile jagavad, mina ei saanud. Ma ei ole ühtegi jänest lasknud, mulle see mind üldse ei tõmmanud, see jahipidamine kala püüdsin küll. Siiamaani ei ole minust saanud jahimeest ei. Kas te bussis vahel jänest sõidate või olete selline printsipiaalne inimene, et, et mitte iialgi? No on paar korda juhtunud, kui ma olen unustanud selle kuupileti või selle 30 päeva kaardi ostmata ja siis tuleb meelde, kui oled läinud juba trolli peale, aga üldiselt mitte ma püüan olla aus kodanik.