Ei mingit sellist perekonna, müüti või legendi selle kohta ei ole. Ma ei ole isegi eriti nagu püüdnud teada saada, miks nad just selle nime panid ja ma arvan, et põhjuseks on see, et mul on Venemaal sündinud. Ja ju siis oli eestlasel niimoodi kasulik panna nimi, mis on universaalne, mis kõlbab millega kõlbab seal elada ja mis ei ole ka päris slaavipärane. See on nagu ladina nimi ju ma arvan, sellepärast nad panid, et mul elus kergem oleks. Aga te ei ole kunagi elus tundnud, et nimi oleks justkui vale, et lihtsam oleks olla Peeter või Margus. Ma tean inimesi, kes ei ole oma nimega rahul, kuidas teiega lood? No ma ei tea Ma ei arva, et see nii palju nimest tuleb, pigem minu iseloomustada või et ma läksin kuueaastaselt kooli. Ja esimesed kaks tundi oli kõik väga kena, kuni suure vahetunni ja siis ikka see nimi oli nii palju võõras. Et ma kohe esimesel päeval kaklesin ja pärast seda pidevalt aastate kaupa iga päev ma kaklesin, see oli. Aga ma ei tea, kui palju selle nimega tegemist sinna natuke võib-olla nimega ka ikkagi noh, venepärane nimi või vähemalt peetidele venepäraseks ja kunagi seda ei ole ju armastatis. Kas teil on selle pärisnime kõrval olnud hüüdnimesid või lühendeid sellest nimest, kuidas sõbrad teid kutsuvad? Sõbrad no mind, vanavanaema hüüdis valliks, oli nii eestipärane, sõbrad, sõbrad, palkaks. Ma hiljem olen hakanud seda küll vältinud, palun seda ei teeks, sest ma olen juba vanaisa ja ma ei tahaks, et mu tütrepoeg ühel heal päeval hakkaks mind hüüdma. Valgaks, see, see on tõesti venelane, see mulle eriti meeldinud. Me meie ajame teiega juttu sõbrapäeval ehk valentinipäeval. Öelge, kas te olete selline inimene, kes vajab enda ümber palju sõpru, kellel on mõned üksikud valitud sõbrad või olete hoopis selline üksildane hunt, kes, kes eriti teiste sellist toetust ei vaja? Ei ikka vajab, iga inimene vajab, ma ei usu, et et ma selles mõttes erand olen. Jah, ega mul palju sõpru küll ei ole, aga mõned on ja ja, ja need on ammu ja nendega on kõik korras ja ma arvan, et meie vahel minu ja mu sõprade vahel on kõik päris hästi. Millised jooned nendes inimestes peavad olema, kellest saavad vahendin, kuigi sõbrad on midagi sellist ühist, mis neid seob? Kõik mu sõbrad on nagu samas valdkonnas tööl, kus minagi olen, olen ja me oleme koostööd teinud ja filmitöö on alati olnud selline, kus on igasuguseid riske, kus sa eriti nõukogude ajal, kus noh, tsensuur ja kõik mis oli seotud filmide lõpetamise üleandmine ja see oli niivõrd närviline ja selline hüsteeriline aeg. Et kes oli nõrgem vend, see lihtsalt hakkas kompromissi tegema ja, ja noh, see oli kõik teada. Nii et mul on sellised sõbrad, kes Need, paar meest, jah, kes eriti kompromissi nagu ei, pole kunagi teinud. Ja kelle peale võib kindel olla nii, nii heas kui halvas, nii et ma Sõpradega on mul vedanud. Te ütlesite, et sõbrad on teie oma elualalt. Kas te teete midagi muud koos selles mõttes, et on teil mingi komme käia kalal või mängida pritsi või kas kas teie sõpruskonnal on mingi selline omapära? Tähendab kala ma ei püüa, mis omapära meil võiks olla? Noh, vanasti sai viina koos võtta vanasti ei, no nüüd nüüd harvemini nüüd harvemini, vanasti oli see väga levinud. Pinge oli suur. Nii enne kui sa midagi tegema hakkasid, selle, kui sa midagi tegid ja lõpetasid. Ja, ja see oli üldse kombeks. Tervel liik jõi Eesti tänane Eesti riik sealhulgas ja ja noh, nüüd nüüd nagu ei ole enam nii suurt vajadust Kas või nii-öelda, et pinged on vähemaks jäänud? No mina töötan praegu üldse alapingega pole üldse mingit pinget, mis pinget saab olla noh, kirjutavale inimesele peale selle, selle oma pinge. Kuivõrd mind on see elatanud ka siis, siis lihtsalt pead selle asjaga. Tead ennast kontrollima, sa pead vara tõusma ja tegime oma töö ära. Teisiti lihtsalt ei saa. Me teeme oma intervjuud Lillehammeri olümpia ajal, siis ma lihtsalt pean küsima, et kas sport ja sportlane kui inimene on ajendanud teid tegema elus filme ja milliseid See on olümpiaregati ettevalmistustest ja sellest brigaadist endast, ma arvan, et me tegime hea filmi, sest me kusagil ei valetanud. Ja no näitasime, mis siin tegelikult noh, umbes aasta jooksul toimus Tallinnas. Siis me tegime veel filmi jällegi söödiga koos kümnevõistlust, Valter külvetist, nüüd? Oh siis ma olen veel enne olümpiafilmi teinud filmiregatt, see oli nagu teaduslik, populaarne, tema eesmärk oli üleliidulisele vaatajale selgeks teha olümpiamängude ja olümpiaregatil, mis on üldse purjetamine, mis jahil klassid seal võistlevad ja mismoodi see kõik toimub? Noh, ma usun, et selle ülesandesse film ära täitis. Kas luuri on film sportlasest luuris? Nojah, on vast ikka, aga selle filmiga oli kõik kõik natuke natuke raske. Mul on hea meel, et ta ikkagi tehtud sai, sest. Mingil viisil ta meie sellist rahvuslikku eneseteadvust või, või noorte inimeste eneseteadvust ikkagi vast tõstis. Ei, mul on hea meel, et ma selle filmi tegin. Aga seda, mis ma tahtsin, seda ma muidugi ka teha. Mis on see, mida te praegu lähemalt tulevikult kõige rohkem ootate? Teha oma filmi tahaks mullas stsenaariumi olemas põrgupõhja uue vanapagana tänapäevane versioon. Sest see aeg, meie tänane aeg Tuletab omases sügavamates ilmingutes meelde väga seda aega, millest Tammsaare kirjutas. Jürkade kavalaadsed aeg. Kas teil on mõni moto või mõni mõte, millega ta ikka aeg-ajalt ennast turgutate? Noh mis võiks olla selline jorss Antajana on öelnud, et tuleb loobuda, vabaneda oma illusioonidestit teostuda ideaal. Ja veel öelnud vist Margarita detsi oli vanaema, igatahes ma mäletan seda Margaret Thatcherile seoses, et need asjad, mida hästi ei anna teha, ei tasugi tegemist. Muidugi olin ma seal, kus ma siis oleksin pidanud veel olema? Tähendab kuigi selle kohta ajakirjandus ilmus nagu natuke väärasti, meid mõisteti kui keegi. Ma ei julge öelda. Ja see noor daam kirjutab artiklis, et on kummaline mõelda, et Kevin kostner või Whitney Houston või Robert Redford piketeeriks Kapitooliumi valge maja ees, noh siis tähendab Ta ei saa aru, kuivõrd erinevad on. Ameerika film ja, ja meie film ja noh, ma küll ei tunne mingit erilist rõõmu sellest suurest Ameerika totaalsest ekspositsioonist meie ekraanidele. Vaadake, vanasti oli noh, teistsugune ekspansiooni, see tekitas kah kõva protesti, aga nagu sel ajal üldse kõik toimus nagu kaksikmoraali järgi. Et partisani Jugoslaavia partisanifilmide kõrval ja kogu selle Nõukogude produktsiooni kõrval oli alati vähemalt paari nädala seas, kord võiks minna kinno vaatama Wiscontid, Kelliinid või Anton joonid, võim Bergmanni. No nemad olid nagu siin ametlikult sel ajal ka tunnustatud ja midagi ikka juhuks. Nüüd on nagu, selles mõttes raskem kommerts lihtsalt tapab. Aga noh, ma usun, et see läheb kah kunagi üle. Sest hing tahab ka alati midagi saada, ükskõik mis riik või mis aeg ka ei oleks. Millal te viimati kinos käisite ja mida vaatamas? Kohe ütlen viimati ja ma käisin vaatamas oma kolleegi Sulev Keeduse filmi Impala Liisa. Ja oleks oma südamesse andnud talle ka esikoha möödunud aastaste filmide sellises omavahelises võitluses. Ja loomulikult, see on väga hea film. Mul on hea meel, et vähemalt filmiajakirjanikud tunnistasid paremaks filmiks aasta parimaks ja mis tõesti ärevil. Ja kui keegi süüdistab seda. Filmi või autorit selles, et ta laseb kurjategijatel endid näidata sellistena, nagu nad ise tahavad olla, kusagilt ma mäletan, lugesin sellist lauset siis vabandust, kes kaamera ees ei näitaks ennast nii, nagu ta tahab, et teda nähtaks ükskõik kes, olgu poliitik või tähendab, kui kaamera filmib inimest avalikult lahtiselt nii nagu keedus tegi siis on see täiesti, noh, las nad näitest