Jalutuskäigud tänava päikesepoolsel küljel laulistorist ei, tema lauludest ja filmiosadest ongi jäänud mulje, et see meie kõigi naabritüdruk hiljem Ameerika veetleva vanaema ongi kogu elu kõndinud muretult päikesepaistes kuulakem, aga mida ta ise oma 20 aasta eest avaldatud autobiograafias sellest arvab? Pärast kahtekümmend seitset aastat showbusinessis kujutatakse mind avalikkusele ameerika peenutsema neitsina, kellel on elus aina vedanud, kes on vaba kõigist muredest tulvil ülevoolavat õnne. Ma võin teile kinnitada, et niisugune kujutis on rohkem välja mõeldud kui ükski minu mängitud filmiroll. 10 aastaselt avastasin ma, et minu isal oli vahekord minu parima sõbranna emaga. Kolmeteistkümneselt olin ma autos, millele sõitis otsa rong ja see ähvardas mind teha eluaegseks invaliidiks. Seitsmeteistaastaselt abiellusime psühhopaadist sadistiga kui suri mu kolmas mees, kellega ma olin olnud abielus 17 aastat, selgus, et ta oli jätnud mulle poole miljoni dollari suuruse võla. See oli tasu minu eluaegse raske töö eest. On olemas teine Toristei naine, keda ma hästi tunneb. Veetis käesoleva tunnikese Toristei lauludega, põimib tema autobiograafiast vahepaladeks üht-teist tema kunstnikuteelt ja eraelust, milles ta üsnagi avameelselt kirjutab. Tema karjäär algas orkestrisolistina esialgu vähetuntud baarney räpiorkestris, siis kuulsas Bob Crosby orkestris, kust üks konkureeriv lauljanna ta oma sidemetega enam-vähem välja sõi ja lõppes les Brauni tiiva all, kelle kohta ainult häid sõnu leiab. Less Braun oli imetore mees, kes hoolimata oma noorusest oli kindlustunnet sisaldav isalik figuur. Ta oli ka esmaklassiline muusik. Ta kirjutas oma orkestri arranžeeringuid enamasti ise. Bigbändid mängisid tegelikult samu laule ja üht bändi võis teisest eristada vaid erinevat stiili järgi. Ükski pillimees ei teinud lollusi narkootikumidega ega joonud töö ajal. Less aitas mind igapidi. Esimesel plaadistusel parandas ta minu hääldamist, et vabaneksin lõunariiklaste aktsendist. Ta aitas mind ka fraseerimise osas, kuid enamasti lasi ta mind laulda, nagu tahtsin. Kuuldud pala sel ajal, kui muusika mängib, on üks esimesi torilist, ei plaadistusi lesbrauni orkestriga. Siin on ta veel kaugel oma hilisemast võimetest, kuid ilmselt taipas less Braun, mis selles nii uus peidus oli. Igatahes kirjutas ta temast nii. Ta oli iga bänd liidri unistus, loodusliku andega vokalist, kel oli sügav lugupidamine teksti vastu ja veetlev välimus. Alguses sai ta 75 dollarit nädalas kuus aastat hiljem lahkudes oli ta palk tõusnud 500-le. Lauljana kuulub ta samasse seltskonda Bing Crosby ja Frank Sinatra, aga ükski neist ei tunne nooti, kuid tänu mälule ja kuulmisele õpivad nad kiiresti. Mis puutub teksti tõlgitsemisse, on Doris Sinatra järel parim. Olin sunnitud ta palka ka tõstma, sest iga teine orkester katsus teda minult üle lüüa. Toristei populaarseim laul Esprauni orkestris oli sentimentaalne teekond, mille üks autoreid oli Brauni ise. Laulust kirjutab toorist Hei, nõnda. Sellel, kui bänd esmakordselt seda pala mängis, lugesin omaette teksti ja tundsin, kuidas mu juuksed tõusevad püsti. Teisel läbimängimisel astusin mikrofoni ette ja laulsin. Me kõik arvasime, et sellest tuleb suur lööklaule. Järgmisel õhtul mängisime seda laulu tantsijaile. Pärast esimest salmi jäid tantsijad seisma ja kuulasid. Me pidime mängima seda laulu üha uuesti ja uuesti. Esimeses orkestris Värney räppi omas töötasin ma kuus päeva nädalas varastest õhtutundidest kella kaheni hommikul. Märne ütles mulle juba mõne päeva pärast, et ta tahab mu nime reklaamis välja panna, kuid ma õige nimi noris, kapelhow ei kõlba kuhugi. Ta ütles, et tema õige nimi on raport sellest Saire. Kas ei võiks minu nimest teha kaps pappel? Mulle see ei meeldinud, ma polnud nõus ka oma ema neiupõlve nimega võlts. Lõpuks meenus Räpile üks laul AfD täi, mida tema orkestriga laulsin sealt pakkuste välja. Torist jäi. Seegi ei meeldinud mulle ja arvan siiani, et see kõlab võltsilt. Paljud mu sõbrad leiavad sama ja on antud mulle oma hüüdnime. Näiteks hüüavad paljud mind klaraks. Doris Day esimene mees oli Simmidorsi orkestrit, rombonist, orden. Temale kuuluvad mõned kõige süngemad leheküljed Torist ei autobiograafias. Mees oli hullumeelsuseni armukade ja läks endast välja juba ainult sellest, kui Toris kellegagi lahke sõna või naera tuse vahetas. Tagajärjeks oli metsik peks isegi siis, kui naine ootas nende last, samuti ähvardused ja isegi katsed teda tappa. Ükskord sõitsime autoga kusagil New England is. Ta alustas jälle oma kärarikkaid süüdistusi, avasäki kinda sahtli ja tõmbas sealt püstoli, vajutades toru minu kõhtu ja karjudes. Sina ja su laps, ma tapan teid mõlemaid. Aastaid hiljem me olime siis juba lahutatud, kuulsin, et ta oli niimoodi autoga sõites iseenda maha lasknud. Pärast lesbrauni orkestrist lahkumist algas Doris tei. Soolokarjäär, tõsi küll, siis oli ta juba teinud oma esimese filmiromanss ulgumerel. Mõnda aega esines ta laval ja ringhäälingus koos koomik Bob hoopiga sellest ise küll suuremat rõõmu tundmata. Popovil oli tema jaoks varuks külvaid kiitvaid sõnu. Kui mõtlen loomulikust talendist, pean kõige ette seadma Toristei ja juudi Carlandi. Kui Torist tuli minuga töötama, oli ta taust väga piiratud. Tüdruk, kes oli laulnud bändi ees kuid ta näitles sketšidest nii, nagu oleks ta teinud seda eluaeg. Show business, siis on üks raskemaid asju ajatunnetus, esitluse tempo ja selle muutumine. Seda tabas Toris vähimagi vaevata. Ma pean teda suureks lauljaks. Esitada ballaadi, see on dramaatilist jutustust muusikas. Uskuge mind, see, kes suudab seda teha nagu Toris, seal on suurepärane ajatunnetus. Üks kord viidi meid haiglasse esinema, saal oli täis. Ma alustasin oma naljadega, mis olid 100 korda proovitud ja panid alati publiku naerma. Ei mingit vastukaja. Siis taipasin, et olime vaimuhaiglas, kus patsiendid olid nii sügavas depressioonis, et neile ei mõjunud enam ükski nali. Tõin siis kähku toorise välja, teades, et kui siin keegi midagi päästab, siis on see tema. Pärast paari laulu ettekannet elasid kuulajad kaasa nagu parim Paramount. Idiaatri publik. Seitsme aastaga, mil mul oli leping stuudioga Warner Brothers aastail 1948 kuni 1955 tegin ma kokku 17 filmi, välja arvatud kaks olid need kõik muusikafilmid. Tollal pidi lepinguline näitleja alluma stuudio nõudmistele ja kui uus käsikiri oli valmis päeval, mil sa lõpetasid eelmise filmi, tuli alustada uut filmi ilma hinge tõmbeta. Ma leidsin end ikka ja jälle koos samade näitlejatega. Tegin kolm filmi. Jack Kaarssoniga viis Gordon Mcreega kaks Ronald räiganiga kaks liin Elsaniga ja nii edasi ja nii edasi. Mulle meeldis laulda filmides, see oli midagi muud kui seista tantsusaali publiku ees või ringhäälingu otsesaates, kus ühe korraga peab kõik maksimaalselt hästi välja tulema, ükskõik, mis seal segada võiks. Filmilaul on lindistatud juba varem ideaalsetes stuudiotingimustes. Seda filmides tuleb laulda täielikus sünkroonis, et huuled liiguksid täpselt samal ajal laulusõnadega. Mulle meeldis filmida komöödiafilmi teegahele, kus Gordon, Mcree ja Džiin Nelson olid esmakordselt mu partneriteks. Kaasa tegi ka südamlik inimene, imetore koomik pillide Wulf kellest sai üks mu lähedasemaid sõpru. Tema kuulutas üks kord, et Toristei pole mulle sobiv nimi ja andis mulle sealsamas uue Clare Bixby. Samas filmis oli paksi armas karakternäitleja Viinist säkke Sakal kelle naine tuli iga päev stuudiosse, et temaga koos lõunatada kaasas lumivalge Damastist laudlina läikivad hõbenõud valitud vein ja viie või kuuekäiguline lõuna sek. Sorrist ei, teine mees oli jälle muusik, sedapuhku saksofonist less Brauni hiljem Sten Kentoni orkestris George Vaidla nähtavasti mõjusta toolist Ei romantilistelt tunnetele sellega, et ta oli täielik vastand esimesele abikaasale. Seegi abielu ei püsinud koos, kuna mees tundis end naise tohutu menu juures duetti teise viiulina. Pealegi võimaldanud mõlema elukutse harmoonilist. Ühiseid õhtuid ja öid jagavad kooselu. Lahkuti sõpradena. Kolmandat korda abiellus Toris teie oma 27. sünnipäeval sedapuhku oma agendi Martin Melchioriga, kelle hooleks jäi kogu tema varanduslikke asjade ajamine. Nagu hiljem selgus, oli see kohutav viga. Marty Melchior oli enne olnud abielus päti Änrõhusiga populaarsest laulu triost Andrus Sisters. Doris Day oli suhelnud filmipartnerite Jack Karlssoni ja Ronald Reiljaniga. Ronny oli äsja lahutatud Chain vaimanist ja elas üksinda korteris, millest avanes vaade Hollywoodi saansed tripile. Kaks asja avaldasid mulle tema juures muljet. Ta armastas tantsida ja armastas rääkida. Ta tantsis hästi ja tal oli meeldiv iseloom. Niisiis mulle meeldis temaga väljas käia. Ta oli tol ajal väga agressiivne liberaaldemokraat ja ma olin enamasti temaga nõus. Ta ei osalenud tegelikult poliitikas, kuid ta oli poliitiline isiksus, kütkestav, tugev ja väga paljusõnaline. Warner Brothersi muusikajuht Sämbais kirjeldab üht juhtumit, kus päti Andrus nõudis pesapallikaigas käes Toristei ukse taga sisselaskmist. Õnneks polnud otsitavat kodus. Marty Melchiori iseloomustab sama mees nõnda. Ainus asi, mida Marty armastas, oli raha. Ta armastas pätiraha niikaua kui ilmus toolise raha ja kuna seda oli rohkem, armastas ta toorise raha rohkem. Filmis proovi hällilaul tuli Torist teil tantsida ja mitte tantsupõrandal, vaid trepil. Kui ma läksin stuudiosse oma pikas Kuldlame ballikleidis ja nägin seda Mount Everesti kõrgus treppi, hakkasin tõrkuma. Ma ütlesin nii valjusti, et diaca Vorne seda kuuleks. Kas te olete hulluks läinud, ma ei saa isegi kõndida sellest trepist üles ja alla. Kui ma võinuksin valida, ma oleksin meelsamini hüppanud vette kuldvärava sillalt aga kuidagi siniste ja mustade säärtega marraskil põlvedega ja pööritava peaga oli see tants lõpuks purgis. 1953. aastal tegin ma ühe oma lemmikfilmidest hädapärast Šein aimamata, et selle filmi lõpetamisel tuleb minust hädavares Toris. Mulle meelist jäin ninakas püstoliga tehtiv preeria tüdruk. Ma rääkisin jämedama häälega ja lükkasin lõua ette. Ma ei ütle, et need füüsilised, karutembud hobuste, vankrite ja sõjakate meeste peale kargamine või selili mudases hoiakud, kumine oleks olnud eriti väsitav. Kuid äkki ma ei saanud enam korralikult hingata. Ilmus tugev südamekloppimine silmade liigutamisel, hägustus, hajuti, nägemine paremas käsivarres oli kipitustunne, esinesid perioodilised, peavalud, vahetevahel oli raskusi neelamisega ja vasak jalg tõmbles tahtest sõltumatult. Lisaks kõigele avastasin rinnas kõva tüki, mis veelgi suurendas närvipinget ning kirjutas arst mulle ette täieliku puhkuse ja rahu. Samal ajal tuli hädapärast Chain ekraanile ja minut taheti intervjuusid, millest ma pidin Aga keelduma. Kuna ma varem olin olnud väga vastutulelik, arvati nüüd, et minust on tulnud ennasttäis kinokuninganna ja sellest kirjutati, palju. Pandi pahaks, et ma ilmunud akadeemia auhindade jagamisele laulma Sämi Feini salaarmastust. Mida sellest filmist oli auhinnatud koskariga. Vabanemine Warner Brothersi stuudiost tõi mulle õiguse pakutud käsikirjast ära öelda, kuid nüüd pidin ma tegema otsustusi, mida minult varem ei nõutud. Esimene film Metro-Golden Meyeri stuudios. Armasta mind või hülga, oli 20.-te aastate populaarse lauljatari ruh Ettingeelust. Sidemed gangsteritega panid aluse tema edule. Ta oli gangsteri armuke, kes tegi endale küüntega teed viletsat Est-Chicago ööklubidest. Siig Feldi elegantsetesse rebühistesse. Polnud kindel. Publik uskus mind niisuguses osas. Tehes oma esimest filmi, hakkasin võtma näitlemistunde. Lavastaja Michael Göttis, keelas selle öeldes vaata Clark Heibli käärid kupperi või Kärol Lombardia näitlemist. Ükskõik mis osa nad mängivad alati läbi nende eneste tugev isiksus. Haasrey voogart paistab läbi igast oma osast. Sinul on tugev individuaalsus ja see teeb sinust staari. Minu vastas näitleja jäims. Carney mängis oma osa metsikult. Ühes stseenis pidi ta mind peksma ja vägistama, hiljem aga selgus, et see stseen oli suuremalt jaolt välja jäetud. Mind aga rõõmustas eriti minu laulude kõla. Nimelt oli filmis kasutatud uut menetlust nimega perfecta stereofooniline heli, mis andis lauludele kinos eriti kandva kõla. Champs käsnion pidanud filmi armasta mind või hülga viie parima hulka kuuluvaks oma 62-st filmist ta ütles produtsendile show Pasternaki tuli kulutada palju aega, veenmaks Toristeid seda osa mängima. Toris kahtles, kas ta tuleb toime nii pingelise dramaatilise rolliga. Minu arvates tulebki kahelda, niipea, kui oled kindel, kukud läbi. See film ennustas ette toorise oma elu. Martis naeder, keda mina filmis mängisin, elas oma elu tänu roots Ettingile. Maati Melchior sai oma võimalused tänu Torist eile. Alfred Hitchcock oli ammugi tõotanud mulle peaosa filmis mees, kes teadis liiga palju. Kahtlesin, kas võtta seda osa sel lihtsal põhjusel, et film pidi tehtama Londonis. Aga pärast seda, kui me kord hoobiga pääsesime üle noatera lennuõnnetusest oli lendamine mulle väga vastumeelne. Filmis oli Livingstone Evansi laul ei me ette tea. Kui seda mulle tutvustati, olin pettunud. Arvasin, et see on lastelaul üldiselt kena ja hästi sobiv sellesse filmi kuid olin oodanud enamat. See tekst ei olnud minu maitse. Ma pole kunagi rohkem eksinud. Sellest tuli minu populaarseim laul ja see sai suure ülekaaluga akadeemia auhinna. Filmis mees, kes teadis liiga palju, oli toolist partneriks kuulus Tseemsed jõualt. Toristei tipphetked seisid veel ees. 1960. ja 62. aastal oli ta Ameerika filminäitlejate edetabelis esikohal. Stewart meenutab üht episoodi mainitud filmi tegemisest. Albert hooli laval mängis Londoni sümfooniaorkester, aga samal ajal oli mul käsikirjas dialoog Toristeiga kohe-kohe toimuvast atentaadi-ist. Keset stseeni tuli Hitchcock ja ütles. Te räägite nii palju, et ma ei saa nautida sümfooniat, jätke see dialoog ära ja mängige stseen tummalt. Meie arvasime, et on lolliks läinud, aga tegime nagu kästud ja selgus, et see stseen oli niimoodi kaks korda mõjuvam. Silmis õpetaja pailaps oli, Torist ei partneriks. Hollywoodi legendaarne kuulsus Klaakeibu. Ta oli kuningas, kui mina alles hakkasin kinos käima ja ta oli veelgi kuningas, kui tegime õpetaja bailast. Ta oli väga mehelik, aga samas nagu väike poiss. See kombinatsioon avaldas naistele lausa hukutava mõju. Samas oli ta ülimalt lihtne, elas oma naisega samas talumaja moodi kodus, kus ta oli elanud kärale Lombartiga, kes hukkus lennuõnnetusel. Tema parim sõber oli grimeerija, kellega ta pärast võtteid istus viilukese viskiklaasi juures. Lihtsuses oli tema jõud. Niisugused on ja olid pool Newman, Spencer stressi kärickuuper, tahstin Hoffmann, Rock, Hatson, Lemon ja muidugi Simmistuvart. Clarke'i per oli vastand Frank Sinatra-le. Teil oli samuti filmi maalimas kuninglik staatus ja kelle ees käis alati terve Falanks ihukaitsjaid. Lõpuks saabus aeg, millal toolist ei leidis, et ta ei saa enam elada koos maati Melchioriga. Ükski tema sõpradest ei sallinud seda meest, kuid muidugi ei läinud keegi talle seda ütlema. Seoses lahutusega selgus, et Melchior oli koos advokaat Cherry Rosentaaliga läbi löönud kogu Doris Day filmitööga kogutud varanduse. Melchior oli juba surnud, kuid Torist ei võitis kohtuprotsessi Rosentaali vastu. Kohus tunnistas Rosentali petturiks 12. punktis ja määras kahjutasud kokku 22 miljonit 835646 dollarit. See oli California kohtu ajaloos seni suurim summa. CMS kaaner, kellega koos sorrist ei tegi filmi tee ruumi. Kallim ütles, et Marty Melchior rebis iga Torist ei filmi pealt endale 50000 dollarit nagu olnuks see tema tasu lepingu sõlmimise pealt. Tegelikult ei teinud ta selle raha eest midagi. Mainitud filmist on Toris teil halb mälestus. Mekaaner raske musklis mees tõstis mind pisut liiga entusiastlikult ja murdis mul paar ribi. Tegin seda filmi, olles mähitud kleeplinti nagu muumia. Mul oli raske hingata ja valus naerda. 44 aastase Toristei filmikarjäär lõppes 1968. aastal tehtud kolme filmiga. Jäägu tänase lõpetuseks 20 aasta vanune lühiiseloomustus tema ainsalt lapselt terrilt. Ma olen talle rohkem isaks kui pojaks, tal peab alati olema keegi, kellele ta saab toetuda. Talle meeldib kujutleda, et ta on vaene. Ta keelab endale kõik luksusasjad ja lõbustused. Ma ei tea, kui palju raha peab tal olema, et ta ei tunneks end vaesena. Ta tahaks uuesti abielluda, kuid tegelikult ta ei tea, kuidas reageerida meesterahva tähelepanule. Aga kes teab, ehk on tema jaoks veel midagi varuks.