Rohkem võib-olla huvitav, psühhiaatriline, kuulete siis näitleja võib ju ikka võtta selleks et katsuda hirmu peale lugeda näiteks hullumeelsed või, või teha? Vabandan kirja ei ma kindlasti avastanud taga ja kui aga ma natuke veel kuulaksin, peeti esialgu mitte see tellinud kuidagimoodi, et ma nüüd Pehka sondeerin või kuulama või mitte, seda, minul on oma seisukoht olemas. Aga kas mul on niisugune küsimus vahetekstid, kas kuidas vahelikvid olla tähendab Tuglase opereerida? Ei. Saa mina ei, ei tahaks. Muidugi autori mõte selles osas korrata. Aga peab seda tegema ja tekib tõesti küsimus. Ma püüdsin niimoodi kuulatav major üldse informeeritud konkursist head raadiokuulajad, saadet, sul on mingisugused eelteadmised liivi luulest. Oled kuulnud, kuidas seda luulet loetakse? Tead, kes olid nii? Ja, ja Heino tekib parandamatult esimene küsimus kusagil juba nii. Päris saate alguses. Et milliste eesmärkide saade millise eesmärgi saad endale. Ausalt. Tuglase materjali tubaselt tugevneb materjalist tuua välja just need momendid. Ja eriti neid rõhutada, et meie lugupeetud luuleklassik oli hullumeelne. Ma ei tea, kas, kas seda, kas seda on vaja? Meil on vaja seda rõhutada. Olen harjunud kõige nende rivinate Lubinate ja ja kahtlaste helidega, mis salate monteerimisel tekivad. Kuid minu kui võhiku sega, tekib mulje, et on tegemist paljudel juhtunud tehniliste. Seda, et me võiksime hakata, kui te tahad, tahame niimoodi öelda kuidagi uutmoodi, teisest aspektist. Vaid ta paratamatult viib meid selle peale, et me ei tohi kunagi luulet lugeda analüüside temale mõeldes. Mõtelda selle luule on tehtud. Need monument. Ma samuti sele meenutades seda luul, madaam, mul hakkab samasugune sisemine värin, akustus nagu ma Lauteri Kuna see on vanematele meestele omane aga, aga kuidagi ei, ei oska seda ette kujutada. Ja siin oli ka mitmel korral niimoodi. Kas, kas muusika mida meie? Jutu no sellega ei ela, sattus mulle Irdiaadik. Märkisin välja sellise mõtte, et ühekordne milles on tulnud soov, iha, kunsti, väljavalituid, kas ei ole selle nähtuse tekkele kaasa aidanud viimastel aastatel moodi läinud isiksuse jutumärkides enese teostamise jutumärkides kultus, mis mõnegi noore inimese nii kaugele viinud, et ta ei ole ja et ei ole enam tähti soola ise vaid olla iga hinna eest midagi erilist, kes midagi eelis tehes ennast teost, olgu see eriline, kas kaugesti, omamoodi ja kange, samamoodi pügatud või üldse rüganud habeme, ükskõik mis, peaasi, et on midagi erilist. Et meie peaksime võib-olla noortel inimestel siis õigeaegselt juhtima tähele pannud nendele vigadele, mis mõnelgi juhul tekitab vaimustust, on tehtava kajastus realisi elas ning hiljem väga valusalt kätte maksnud. Ja mina ta lausa minule ei meeldi mõeludeleda vastu. Sest mina, ma ei ole suuteline selliseid. Natuke veel kuulaks, aga kuna meil on praegu vesised Materiaalsed lihased vajavad inimesed praegu asjaosalistele pakuks sõna avaldanud oma. Eelmise kohta seda ma ei tea. Mulle väga meeldis. Ainult jäätis uut, ajada neid mulle vastu võetud täitja toomingakaemus. Mõni teine auto läheb siis hullumeelses udukujundis, muutuks sümboliks kogu kodanikuühiskonna teada Dalia ringi iseloomustada. Selle kontseptsioon on Iili vendade sugulaste, kaasaegsete Aila dokumentide haiguslood, et siis ei ole, siis on see midagi saada? Ei olnud, järelikult siis oleksid kadunud saed vahetusel lüpsajalgset sulge proovivate autorite. Rita on ilmselt rekordilisele. Et no nii ei juurde, ei oleks hea. Siis muuhulgas ei oleks. Ja aga kogu see saade nagu pildil selle kontseptsiooni sellega, et tore, kui siin tahetakse teha raskeid isiklikku saatust, mõjutada vaimuhaigus kahete rohkem mõista. Isikuga saadud siin olles tundis luulet ära luulel arengut oleks vaja, et see haiguse lugu jäämunad, rähklemiseks ja luule läheb nivoost kõrgemale soos. Sessiooni pealegi ei pea nagu kinod, millise luule kajab. Kuid selles luule ka Juhan Liivi luule, tema vallloo palk ei tõuse haigusloos üle kõrget tippu teatud haigusloo all. Siin protsessi ajal luuletas tõepoolest võib-olla tõesti kaduma ja siis meid ainult selle saate jooksul luhal lill, uuri roll seal, enne tunneksime seda laeku pean kolu hullumeelselt, juuli Lill ütlesid enda kohta tagakiusamismaania, Poola kuningatroon on vaja vastavat varda tulva alguseni. Tõuseb flirgi päraks tipuks kõrged kasutab neid suuri inglise siis tekivad juba tavakoolis teised suhtes, teised teised arusaamised olgu protsessis, allikatest, inimestes me teame ka Vambo sageli kõrva ära ja hulludest hoos ja, ja kool oli hullumeelne. Ja selliseid näiteid on väga palju. Nii, aga siin ei julge seda inimeses loovasel küll nüüd. Päästada simulaatori valimisaastate jooksul 18 meelitada. Urmas tuli värskest vistoklykvis muljeid ostul hulgast jäi. Kas see läheb nüüd lahku natuke selle luulega, kus mul lill, pujus, essantuur elas seal elektrisusla puid, varsti nägi võõras oktoobris ennast, et siin polnud tegemist siiski tüüpilise nõdrameelsena Essementia sekundaarseisukohast pakkuval tuimust, meele ahtlust. Selgus, et hiidvälismaailmast, poliitikast ja kirjanduses viitagi elavad osalkis ning ajakirjandus tähelepanuga jälginud. Otsused üksikute tegelaste kohta on haagis rahurisid üllatanud. Ei. Või mitte unustada erand inimeste juures. Ja mitte halliku loom näitama. Vähemalt näidata, et arstide kogemused uurimisest keskpäraste inimeste alal saab ja saarma luulekava suhtun liigistel vaimuhaiglasse, samuti nii nagu v tavalisi praktikud psühhiaatrikas Tallinna Paldiski maali muljet Estajasse inimeste sillubreemia keskpäraste inimeste, mis teistele. Tarmo Kruusimäe alguses veel paar null paranoigute, kes tuleb keskpärane inimene ja veel kuidas keskmine varal hoiduks, aga geniaalse eals staažikad inimeste vaimuhaigus. See on, see on selline nähtus, kus imelisi sügavus ja sajandiku kõrgus on niukses diametraalselt vastupidine, et neil tekib lausa inimesed tundluses inimesi, tundmaõppimist, Hayden ükse geniaalse ajuhaiguse tundma õppida, sest esimene uus toetus, milline on inimese loov vaid võlg või isegi oma teile seal ka ju lahti toomas. Kindral ületab kõik Kehrasse ja ja vaadake need sorte või teine see. Juhan Liivi terveks saanud ajurakud, mis on mida täitsa selgeltnägija geenius. Tuvas ütleb, et jah luulem, aids perioodi loodud, aga ometi siin tugevasti viis teemat. Esimene teemaorg isikliku saatuse teema ei olnud Isamaa saatuse teema. Enda saatuse Isamaa saatus. Poos, kas õhustate äravad Liivi üks üks idee algena oli temal rahva pant, et tema rahvas seal üks ema rahvas aga lubas siis lüket, et liilia ajus oli palju seda, mis oli haiges ajas haigi saes siis kolmas kategooria armastuse õlule. Neljas teema, loru sõnule riiess, muide luule, kui teha Liivi luule ka isi haigena, siis on vaja veel esmajärgu teema isikliku saatuse teemal, kus rahva saatuse eemalu kõrgele tõsta ja siis me tulen välja üks kummaline geniaalse inimese oma ajas geniaalne ivaimsjanomas, saksofon perioodid. Millised, millised pessimistlikud ootused ühiskonna arengust oli kyll peast, kui me organ v seda, kuidas artiklid ajal ajas Juha, nii politsei luure, kui me saame teise kvaliteedi, Me saame piisa, haigusloo, me saame teise haige Liivi luule, mis on. Oli see algus lahe. Ja ma praegu tõstaksin täitsa niukse süüdistava sõrme vastu, et ta on diskrediteerinud viil diskrimineerinud, Vii teinud neiukese kiirga huvitavad andekalt haigeliini, niisuguse nagu, nagu nagu erineks tavalisest puusepaks siinse kaskisubreenikkuse paranoigud essis, kes no ühesõnaga rosina hulluks on läinud nii. Ja see luule langeb haigusloo sisse eilse luules nestas ei tõuse haigusloost. Ja meid lauljaid, kes tahtis. Võib-olla natuke kolu, sest mina seda viiendat korda kuulanud Ma ei loe ennast spetsialistiks suureks kunstnikuks, natukene tuleb raada tööd. Ja mina olen üks nendest üle läinud seitsme liikme hulka kuuluv kes ringis, et sellel programmil on senistel katsetustel rivad olema. Mina leian, et, Austan nii sõprus, lautorit, pean temast lugu. Minu ettepanekut. Pidasin ma seda kahetseda. Ka sellised kahtlused, kas kohati mõne koha peal Nelie ei kandu natukene fototöötlusse. Kui hakata teist korda kuulama siis see kahtlus Vaata, mida kirjutas Alttoa 1959. aastal, keel ja kirjandus number kaks. Kas poleks siis õigem käsitleda kirjanikku tähendab liivi jõuetust? Nii haigus pigem kui ebasoodsaid eeldusi võitluses vaimuliku vaimulike til. Minule näiteks see saaded näitab Liivi kahe nina võitlemis tema kunstniku, mina tema traagilise linavahelist võitlust. Ja näitab seda, et kuivõrd raske oli sellel kunstnikul igal läbi murda sellest traagilisest haigest vihast. Et need samad luuletused, mida oli hoopis ElBaradei hoopis teistmoodi loe. Kui me tavaliselt oleme harjunud, luger, võib arel kuulata. Pingutused näituste luu, LEI, luuletaja, kunstniku mina oli selle saate põhjal suurem ja see võib. See võitis isegi siis, kui oli seal kõige süngemad saate momendid, kui ta oli hullumas. Kui äkki, nagu see, vaata, võtame sellised sümbolid, kui avad tuleb teatri etenduses osutama igasuguste sümbolite tähelepanu. Teine minu arvates tuunida kirjutas samuti loomingus on 49. aastal riike liivi kroonika põhjuseks pole mitte niivõrd Divingress, mida ta ei saanud muuta, kuivõrd kirjaniku enda füsioloogilised tüüpilised. Väga häid saateid. Ja kuulata seda saadet palluvuse paberile. Sinul küllaltki positiivne, mõningad etteheited ja tema ütleb, et kaks poeetilist laadi Marcus EDP esiteks, aastaid tagasi psühholoogilise lähenemise hukka mõistnud Jelena on meie alateadvuses nähtavasti mingit hirm sedasorti käsitlust ees nõuab harjumist ja praktikat, sellest ülesaamine. Teiseks mesilasharjumus nõuda igalt saartelt artiklist raamatult näidendi, et selles poleks kõike haaratud, ette heiteks kujuneb, aga miks seda ei ole näidatud? Tähendab, kui need kõik oleksid kõik 105 punkti millest tuli välja seltsimees treial, siis oleks tõesti nagu endalegi lõpetab, et kogu liivi analüüsivat pretendeeri keske kõva taanduks kooliõpik sünnitusel või viis, kus, kus ühe umbes Hiiualleel sealpärased elas. Edasi. Kui me hakkame vaatama sellest, kes hüppab lombi luulekavas oli kolm või neli Liivist Liivist luulet, heli Liivi luulest tehtud, kõik olid tehtud traditsioonipäraselt igav. Ja esitame sellise küsimuse. Kuus loori noorte reaktsioon kuulajate näol on sellele saatele põhiliselt hea. Tahetakse uuesti kuulata, seda saadab. Siis minu arvates selline saade, kus on oskuslikult ära kasutatud raadiospetsiifilised võimalused saate emotsionaalsemaks tegemiseks äratab noortes suuremat ja elavamaks indiviidi vastu kui või. Mul oleks üks küsimus ja mina pean praegu silmas olevat niimoodi aru, et selle saate eesmärgiks on tõestada. Tähendab. Näidata oliivi kui suured sõnameistrid jäigata tema loomingut tema selgete momentide puhul, mis on loodud, aga nüüd me püüame näidata seda, kuidas tema murdis läbi selleks, et meile midagi jäta oma haigushoogudest ja selleks on saade monteeritud. Ammendada näiteks Hamletit, seal peituvad probleemid vastuolusid. Nii saame ühe saatega sellist probleemi lahendada küll, aga see autor omalt poolt nagu tahtis lõigata selle Liivi kahe nina. Võitlust minule kui esimesel kuulamisel, kui mina leidsin, et siin on selle kunstniku mina selle koha pealt ma osaliselt õiega nõustunud kunstniku mina oleks võinud ja oleks pidanud olla tugev. Siin on, kui me vaatame, nüüd analüüsime professionaalselt seda minu arusaamise järgi seda, seda detailselt, seda saadet siis kolmest kolmest osast koosnev esiteks autori sissejuhatamine. Teiseks Milan, Paide Liidminagunstik. Siin ma jää rahule, esiteks selle liigi mina Haiguse poole liialdatud fotoloodulgary algatab patoloogiliselt alanenud kahest kohast kõõlus kaugemale. Esimesel kuulamisel oskas sahhariini teha. Neid kohtusid kaks retooriliselt, valgust ei tehtud ka. Teine moment, mis on selle saate looduse filosoofia, on see kunstniku mina võinuks olla tugevam mõjutuna tugeva terviklikult maa ei näe, ma ei näe. Sellel saatel on selline kahju. Et ta nüüd sea ohtu. See on liialdatud, üks liiv on niivõrd suur isiksus et see saade ei muuda suhtumist vanades tuntud sõna vältides. Ta võib esitada protesti, aga juurde, kes, kellel on võib-olla koolipingis. Keda koolipingist tiritud Liil juurde. Suured sõnameistrid stiilis mis aitaks tõesti tõsta Liivi osatähtsust, tõsta osatäht, avada liigne palliga. Kutsun teid üles veidi aktiivsemalt. Me oleme Praegu valgus meie nõupidamisest. Kübar leiab nõupidamisele eesmärkides. Nimelt sellepärast meil argustasin raadiosaade raadiotööd raadioprogramme. Avaldame oma mõtteid meie klassika pärandisse suhtumisse kohta ja selle interpreteerimine sektoril. Ei, aga 24. hommikul raadiosaadet selles programmis. Raadiosaade on praegu lihtsalt ainult üheks üheks vahendiks lugeda. Need, kes soovib? Kirjakirjaga sektsiooni liikmed on veel valve ja palun. Mägedes oponeerisin. See on omamoodi saatuse käsi ning jälginud kahel viimasel päeval, sest tõesti seal omapärane juhuslikult olla nüüd seal telefoni juures, võta see vastu. See ei olnud üldse mitte minule mõeldud, vaid kui ma õigesti mäletan, vist otsiti gruusia otsiti, vehklejad teadsid eelnevaid ja kõiki neid ei saadetud ja mäger vahele mäkke, reamees võttis kuulda lehtede pealt täis televisioonis. Ja tulin siia uuesti ja just trepi tervitasin number sama probleem. Tihti ma väidaksin, et see ei ole. Aga muidugi see, ma ei tea, kuidas kas siin mingit kombinatsiooni televisioonil ja raadiol on või ei ole, just vastupidi, et tõesti teatud niisugune mingisugune armastus ja lähedus on nendel asjadel muidugi olemas käituda. Nii tähendab selles objekti valikus sellele juurde minekust kui ka isegi üksikutes lõikudes, mida nendes saadetes kasutatakse nimelt nagu vist ka kõik siis juba teavad, on televisioonil nimelt homses programmis üks üsna lähedane asi tõesti lähedane, aga mis kaku kuidagimoodi, seda igal juhul. Mina kuulsin seda asja esimest korda praegu. Mul ei olnud varem võimalust ja nii et tõesti see mulje ja need arvamused, mis ma praegu välja ütlesin, need on selle ühekordse kuulamise põhjal ja need olid ka tähendab koheselt vahetult selle kuulamise järel nagu kohaga väiksena, nii et need kõrvalised jutud ei ole mind mitte mõjustanud. Niiviisi kindlasti on nüüd nagu kuidagi loll asuda sihukese kuidagi mingi arbiitri kohtuniku osta kohtunike osas on üldse väga alb esineda, eriti kui need on siin niisugused vastastikku juba elekter õhus ja, ja eriarvamused, tegijatel omad ja hindajatel omad ja kõik niiviisi. Aga ma usun, et kui püüad siiski kuidagi neid lahendada, mitte selle põhimõtte järgi, et kuskil tõde on keskel. Et noh, ühesõnaga neid asju kuidagi katsuda selgemaks rääkida, sest nagu seltsing siin üks tegijatest osavõtjatest või vähemalt selle saate pooldatest väitis ta väga tänulik, kui ta kuulas midagi enne sellest, milliste kriitiliste kuivõrd tõsist ma nüüd suudan öelda, see jutt. Muidugi, kui selle saate kontseptsiooniks ja tolle TV-saate kontseptsiooniks oleks see ainult näidata seda, et liiv oli ainult tänu sellele suur, et talle hullumeelne, et hullumeelsus ise ongi nagu mingisugune Loomingu läte ja põhjus ja, ja võimalus, siis on see minu arvates Lasin Juhan Luiga-le ja nii nagu ma kuulsin rõõmuga seltsimees Treier tõi välja kahjuks küll teise koha või, või võib-olla õnneks ma viitasin sellele, et tema mõte on umbes niisugune just Liivi kohta kirjutatuna. Et haigus, hullumeelsus ei lisa midagi juurde sellele missioon. Tähendab, ta võtab alati maha midagi ja tõesti selline noh, nii kontseptsioon nüüd näidata kasvõi, sest ega see liiv oli, oli vaimuhaige, see ei ole kellelegi uudis, aga see ei ole probleem üldsegi, et seda peaksid varjama kuidagi või, või see, see ei ole küsimus, kui nüüd tõesti see oleks välja tulnud, et noh nii-öelda siis iili suurus tema hullumeelsuse vastu siis oleks mingisugusel määral olnud see asi nagu omal kohal minu arvates. Ja selles suhtes seltsimees Treieriga siiski see asi nimelt välja ei tulnud ja vastupidi, DVD tuli välja. See on väga suur vahe, märkisin punktide kaupa üles need erinevused ja kuigi too saade ei puutu õieti otseselt üldse siia, siiski ma püüaksin need punktide kaupa, mis ma märkisin, kohe saab saadet kuulates märgiksin nende kaupa tähendab, mis jäi tõesti kohtlevad puudu ja mis andis sellele niisuguse subjektiivselt isikliku just nimelt ainult kliin kui hullumeelne. Vaat just nimelt kahjuks niisuguse alltekstiga sellise tõlgitud oli just see, et jäin välja täiesti tema isamaaluule, ei oleks tarvis olnud tõesti kõike neid luulerühmitus liiki lagedale tuua, aga liiv kui Isamaa lüürik seal siiski noh, niivõrd põhiliselt tema loomingusse kuuluvad seda siit välja ei oleks mitte tohtinud jätta ja ka selle tõttu just et lõpuks enne hullumeelsust ei ole midagi nimetamisväärset selles valdkonnas üldse kirjutanud ja seal lihtsalt üsna magedad asjakesed. Ja alles selles selles vaimuhaiguse perioodis tekivad niisugused noh, lihtsalt isegi mingit müstilist müstikaga seletatud isamaa luulet. Näited. Vaat nimelt just see, mis tollele saatele andis niisuguse kõrguse. Too isamaa lüürika Liivi enda isikliku traagika kontekstis ja sellega seoses mitte liiga ülepakutud olla, ainult mõned näitabki seal. See andis hoopis teise, teise kvaliteedi tollele asjale. Nüüd juba televisioonis nii helitausta pooldan täiesti teid. Kahjuks ma ei tea mulle mulle üldse näiteks ei meeldi kuulata. Kuuldemänge seal võib-olla minu erinisugune lihtsalt negatiivne kuidagi häälestus nende asjade vastu ja üldse selliseid vaata, sina tõid, mulle nad eriti ei istu, aga see on isejutt ja ma usun, et selle asja hindamisel ei mõjuta, noh, niisugune suhtumine kuidagi helitaust on ainult selleks, et rõhutada just seda rõhutada just seda just seda pataloogilis kahjuks kahjuks kõik need tagasi tirimised, need, need totrad hääled, Need on ainult selleks siiski suurel määral suurel määral, mis see muusikaline osa, see oleks siiski liiga liiga nimi võõras? Minu arvates see džässi on siis, no ja siis see oli teine punkt, noh, seal Eli ei mängi kaasa, nii et lihtsalt üks niisugune erinevus kolmandat siin saates. Kogu see rivi ehitus on kuidagi rõhutatud fragmentaarne, mis läheb jällegi sinna liigulunen. Ka need ette loetud asjad juba siin mainiti, see must lagi on meie toal see niisugune tobe lahvatamine see ei ole mitte seepärast kooli lugevne seal natukene demagoogiline väita ja see ei ole mitte tavaline see noh, ütleme niisugune kooli ütleme, see on siiski siiski töödeldud etlemine ja nimelt just kahjuks toetab jällegi seda Saates oli oma selge niisugune sisemine rütm just nimelt võib-olla see, mida seltsimees Treier rõhutas, tähendab hullumeelse tasand ja järsku vabanemine lendutõus kuskile kõrgustesse, mida isegi seal puhtmiste tehniliste vahenditega seal püüti rõhutada, ka tõusis seal selle kuubi peale loeb sealt ja tähendab üldse niisugune sisemine niisuguseid loova inimese rütme, võib-olla isegi ma ütleksin, võiks sinna juurde kasvõi tsiteerida sedasama Luigalt, jällegi kes näeb asja niiviisi, et, et kogu see haigusaegne looming, et seal nii nagu üks haige tiivaga linnu rabelemine, et ikkagi endist kõrgust saavutada, terve inimese täiust oma loomingule anda, kuid ta ise tunneb ja, ja nad ei tule välja. Ta rabeleb, ta tõuseb ja kukub tagasi alla. Vot umbes niisugused mõtted tekkisid minul selle juures. Ma olen ka kõike muud kui kuidagimoodi või vähemalt ma ise olen püüdnud seda olla kõike muud kui mingi tagurlik või, või, või kuidagi mingi niisugune, noh, ma ei tea, et mingi nüüd liialt, see peaks nüüd olema mingisuguse siidikarbikese sees seal paeltega või kuidagi tähendab nii mingisugune ilutseb suhtleja. Natuke põhimõtteliselt veidi vildakalt seatud ja kui see ei olnud seotud, siis vähemalt see, mida tegijad taotlesid, et see sellisel kujul ei Ma ei usu küll seda, et nüüd see mingisugune nüüd mingi rahvuslik õnnetus oleks või, või, või mingi katastroof või mingi mingi tohutu möödalöök või, või selles peaks mingeid tohutuid administratiivseid järeldusi tegema. Sellest on küll hästi kaugel. Seda seda küll ei makstakse. Ja oma tõde on muidugi selles ka, et, et liivi nähakse just nimelt haige. Tähendab, selles kontseptsioonis on oma tõetera sees. Võtame niisuguse mehe nagu täiesti niisuguse ratsionaalse kriitiku, nii nagu progressiivse mehe igas mõttes kurgatoli. Ja tema kirjutab näiteks see on Asso ei, see on üks teine artikkel, mitte mitte Tuglas, arvustus, aga teine asi. Ja tema ütleb umbes niiviisi. Ja, ja kui suur oleks Liivi traagika inimesena missuguseid tundeid, sega ei ärataks meis kaasinimestes ta luuletaja tee on olnud võimalik ainult nii ta luule haiglane juba alguses pidi arenema, sest sihiks lõpuni kõik väline, kõik mõistuslik lisand, vaid dissonants liini puhul peab olema fatalism, kõik, mis on olnud, on hea või jätangi sellesamamoodi, niisuguste noh, kokku viivad ja õigustavad ja inimlikku. Noh, nii sihukest. Olen rääkinud kes soovivad, mõnede ma võiksin lisada küll mitte palju. Paljud langevad minu mõtted kokku. Nojah, iseenesest. On jah, nüüd rahvusliku kultuuripärandisse rahasid kirjandusele, suhtumisel on tõepoolest nagu näha kahte ilmingut viimasel ajal. Kuna jah, meie kultuur ei ole väga Pitke, meilt puuduvad vastu oma oma Dostojevski Bulgaaria ja näiteks osta vaid, kes on põnevad ja natukene kriminaalsed, samal ajal siis siis ühest küljest meie otsime, nüüd püüame omakali, tantsime geniaalselt mees, kes on hulluse ja geniaalsuse vahel ja muide liiv ju sinna ongi iseenesest. Aga, aga see on muidugi sihuke noor noorkultuuril pingutatult püüdlikkus, et leida ka omale nüüd üks niisugune seal nagu üks külg sellest. Kuidagi arusaadav, teine, teine, teine, teine kontsert, aga meil on muidugi täiesti andekas, iga rahvas tahab ikkagi omale saada siis teisest küljest teine tendents on jälle suur pühitsemine kõigi meie Väikse vaimukultuuri, niisuguste, isegi vahest mini hermeetiline suhtumine, et mees on teinud kolm kooli, laulustame kuskil seal mõmmik väärsust ja siis siis meie tahvlit sentidele imetleme, kuigi need nendest midagi ei kujuta, tähendab see on niisugune üks suhtumine leida seda põnevat haigust ja teine olnud pateetiliselt akadeemilised vaadata kui huvitav ja kui tõsine ja ühesõnaga mitte mitte mingisugust ketserlikum lähenemisel kultuuripärandile. Kaks kaks suhtumist paistavad silma nagu siin kuulsin seda esimest korda, nagu siin tuisk jookseb, võidu tuisuga ei leidnud efekte saalis need kaks katoodil on mõlemad mõlemad olemas. Jah, aga nüüd mis puutub sellesse konkreetsesse, vaat siis on kohe päris imelik näha nii suurt asukat arutledes tunda selle saate arutamise juures mis, mis iseenesest ei ole, ei ole nii halb ega ei ole nii hea minu arvates kaunis kaunis keskpärane keskpärane saade mõningate andlikkuse välgatusega mõningase suure lapsikusega sele muusikalisel kujundamisel ja selle juures mõned maitsevääratused. Seda on väga püüdlikud tehtud ja see muusika oma andekus ei ela, aga see on nii püüdlik. Ülipüüdlikkus paistab sellest muusikast välja seal maitse viga, näiteks koraaline sissetoomine, mis on natukene kuidagi odav, see niisugune Ave Maria efekt, mida on hästi palju viimasel ajal kasutatud ja. Niisugune hetk, kus oli see ekskollaaži tütarlapsest, kus ta laulis seda rahvuslikku gaasi peal, see oli sellisel väga huvitav näiteks oleks ja näiteks see minut olid mulle täiesti nauditav, nauditav. Nii et see on kuidagi niisugune lapselikult püüdlik põnedest taotle saade, mis on kuidagi vildakalt natuke üles ehitatud, kuid meil on siiski oma oma väiksed väiksed mõjud, on väiksed võlud, isegi kui ülesanne on vast jah, mitte õieti seatud ja kõik, kõik see pingutust paistab koledasti välja, mis on, taheti teha ja siis on meil tehtud üldiselt mitte päris õiges suunas. Aga mingit skandaali või mingit hirmsat hirmsat õnnetust ta näiteks, kui oleks jah nüüd arutlus nii, et kas sellele saatele andurile esimene koht või need auhinnata või tahtsid esindada sinna igal juhul oleksin selle saate vastu selles mõttes, et väga kõrgele seda niisugust mingil juhul ei saa, aga ta vist esimestest kohtadest jäi postile, üks tahaplaanile oli, oli ergutuspreemia? Jah, kuidas ma näiteks üldse ei tea, paljude preemia tantsi ja ja kuidas? Kuidas üks ikka treeneriks radiatsioon vormisid, hoia preemia. Fakteerutada preemia Priit põld saadetasin linna tüdrukutele ja see ka ja selle vastu olid 44 inimest, teisest ma saan aru, näiteks kui oleks nüüd teise või kolmanda koha harutamine saada, kas teda ei räägiks aga ergutuspreemia peale nii tõsiselt? Ma kirjandus sündides on õige tihti niisugune asi juhtub, et et kui teos millegi poolest äratab natuke isegi vildakas ja premeerida kunagi ei saa, siis harilikult kirjanduse otsisid oma loomingus õigus ja siis siis temaga tehakse umbes niisugune saatus, nagu märgitakse ära või mis iseenesest ei ole minu meelest eriti suur esiletõstmine vaid vaid pigem nii, et autoriga edasi töötada ja ja autoriga näiteks umbes nii palju rääkida, nii kaua aega, nagu me oleme ka siin täna rääkinud, et seal seal on märksa märksa Riiata minule isiklikult meele uue lugemiseks need ütleme siis olen ma ka kahjuks üldiselt väga konservatiivne Todid traditsioonilise asja pooldaja viimasel ajal, kuid teisest küljest jah, mulle meeldivad ka viimasel ajal küll paraku üsna lihtsad esitused kuid kuna selle saate koostamisel on püütud niisuguse sünteetilise kunstivormi poole siis on see jällegi hinnatav. Ei, sa oled proovinud deklamatoorium, Doratooriumine samuti kõige esimese preemia ja on kange tahtmine midagi midagi raadiovahenditega Ell tehnika, kõnekooride niisuguste asjadega luua ühte sünteetilist kunsti, kus oleks luule osatähtsust, kuid oleks ka muusikali taustadeni võltsitud, saaks sihukse vormi kätte, seda on proovitud proovitud ja seda siiani ei ole nagu kellelegi hästi välja tulnud, kuid teises keeles. Nojah, need harilikult ei, ei taha assimised välja tulla ja siis väga raske, raske samm paistab olema raske, kuidagi pretensioonikas ja, aga teisest küljest, kuna on siin selle saarte loomisel, mis jah, ütleme ideoloogiliselt võimul selles suhtlemises on vingakse natuke lapsik. Kuna siin on siiski nii palju püütud selle sünteetilise kunstipool on, on püütud neid helitööd konkreetse muusika rakendamine, siis siis mina hindaksin siin selle asja juures seda, seda tööd ja seda, seda, seda, seda vaeva ja seda lindu. Ja kui on jah, loomingu või kirjandusvõistlustel, siis siis öeldakse, niiet et mingisuguse töövõiduga, mingisuguse äramärkimise või teistest täiesti ühenäolistest pooltest asjadest väljatõstmist võib-olla mingi mingil määral vastu. Oleksin täiesti ühel arvamusel, ütleme seal reas istuvate seltsimeestega ja protesteeris otsustavalt auhinda, kuna mingi lugu äramärkimise, kuna seda inimest hääletas. Freeri erg kolm einet jälgutesse juures. Nojah, lõpetas täna, ei tähenda, millised saated on kohati lapsik, üle pingutatud, aga mõningate suurte püüdude pärast ühendada muusikat ja luulet dial. Žanreid on sel korral ei olnud ainult vast küll suures osas. Ayala on selle selle katse poolest. Aga jah, oleks vaja nende inimestega töötada, aruta seda, seda asja, et kuskilt niisuguste lintide edaspidi tagurpidi massiliste vetiline nendega ikka kuskil midagi sellel teel ka kuskile välja jõuda, sel juhul, kui juba seatakse ülesanne täpsemalt ja mitte lihtsalt ei minda ainult nende võtete rakendada nüüd sedasi ja muusika tootil tähendab sellel sellel teel kuskil tahaksite head teod tulevikus näha ja selles mõttes on need inimesed, kes püüavad seda luua, on selles mõttes, nad on sümpaatsed, kuid tulemus ei ole suurem asi. Saber. Tema äratas minus viha mõttel. Ma tahaks seda öelda, et meil on vist eriti meie väikesel rahval vist õigem olla uhked oma vaesuses, mitte otsida kindlasti näitajaid, et meil on olemas sellised mehed, kes hullumeelsena Ega nii konkreetseid või tähendab nii kategooriliselt. Aga mul oli väga huvitav juhus, ma ei tea, kas nägite tutvustadki perefilmi, mis on tehtud tõe ja õiguse esimese osa puhul haridusministeeriumi tellimusel. Ja parajasti oli ka noori inimesi, kes seda. Ja siis küsiti režissööri käest, mida, milline oli kõige raskem probleem selle filmi loomiseks, mis ta ütles seda, et kõige raskem probleem oli saada kätte ajastu neelu ja muuli pärast. Vaatasin mis Mori noored reageerivad seal seal tõesti tehtud, suurepärased, suurepärased, minu arvates. Jääd on kolmanda kursuse üliõpilased. Selles mõttes, et kui Neljati. Sundis eitavalt sellesse ergutuspreemia eelmisesse suhtuma sel juhul lähedasema veelkordsest ja küsimus, kas ta uuesti eetrisse minnes kas. Kui ka sellepärast, et samuti me teame, paljud koolid Ja nende saabumise harrastajad otsivad uusi ideid. Uudsuse. Raadio seda saadet kuulata siis ikka noorte eeskujuks olla, seda enam, et väga suur auditoorium on ju neid, kes seda kuulevad. Ja kui need omakorda võtavad koolipidudel mujal kultuurimajades rahvamajades siit eeskuju ja Piaat lisanduda omapoolselt siis võiks lahvate Nii seda isegi andlikatelt endised meetodid kaoks. Ja meie vaidlus ka kõigile rääkisime siin isegi see saal. Ja, ja siis oli veel mees 200 teinud ning oleks vaja lunastada. Pisem palk oli, hüva. Oleme tammuti lähtunud tehnilisi meistreid, mis seisukohast, ja see india alusetu vormi silikon, loendame seda saared ise väga kõrgelt hinnanud. Kuid. Alus, et me lähtume siin need alused, mida vana Rinski ütles, kui me üldse hindame mõnda kunstiteost, siis on kõige tähtsam ylesse küsimus, mida see teos sisendab millised mida ta tahab, Välitud Miia tahab ütlema. Ja, ja see on saanud üle, kui meil siin nii hiku regi pigem näitasime erinevaid alternatiive, siis see, mis ta ütles, mis ta siseneda ka antud juhul üle selle tenniseordereid. Suure ka kuidagi muusika fooni, muusika, rahvamuusika, vehkisid eetiliste nippide-trikkide reeglis. Uut indu jätkub aga praegusel juhul siiski, kui me anname sellele kas või ergutuspreemia visanud šahhis rahalistes piinades, siis me oleme heaks kiitnud. Siis meil on heaks kiitnud jõustiku, tahtsin jahid leostunud villast ei, peamiseks, et sisenduse seisukohad ideoloogiliselt ridades selle peale enam ei saa kergelt öeldes Ahja natuke liiga. Ja see on see kõige all. Ja sellega preemiaga ideoloogiline lillaka kehtima. Ja see võlg Aga oluline seinal minuti idas. Või kolm. Minu arvates peab ühendama. Luurajad tahame muinsusaga just nii ja mitte teisiti. See peab olema iga. Jaamadel paradoksaalne nähtus. Me tea, et Juhan giid lõi oma traagilist saatust ja rasket haigust trotsides sellega võideldes elujaatava maid ja mõttesügavamaid. Luuletus Meil on oma kirjanduse suhtetunne. Ja peaks ka minu arvates elama üle aegade ja isegi üle tänapäeval kui me teda ei Secrateeri vaimumassiks, kelle luule? Ja kuule, jääb see arusaamatuks ja kutsub väga tugevaid emotsionaalseid vastuväiteid esile Juhan liilisse ema isikusse ja, ja tema loomingusse suhtumise. Siis kerkib üles pieteediküsitlus. Teravus. Tuglas ütleb nii et kogu Liivi värsipärand umbes 1001 ilma arvustama avaldamine võiks sündida ainult täielikkuse põhimõtted ajas kui sellest ei võidaks midagi. Nii Eesti kirjandus kui ka kadunud luuletaja, mälestus. Laud, mis viimasel ajal tehtud on, urva ei kõlba lehele. Maailmal ei ole vaja teada, kas ma kannatan ehklite. Niiviisi kirjutas Liisa Koldingule aastal 1891. Enne sel perioodil, kui ta hakkas haiks, kannatame haiguse all, hakkas kannatama. 1892 on nii esimesed ja tähendab jumagi. Annad oma soovi ja oma suhtumis viis endas Guilisikusse ja enda loomingus. Tasub seda arvestada, kas me oleme kohustatud järel tulevased põlved selle arvestama või mitte? Ma ei tea, see on pieteeditunde küsimus, mina isiklikult arvan, et tulega ja teisteks leviks saateid, esitlus. Luuletus, esitus, kinoa. Oma loomus oma siis mida kõneleja peaks tundma, kui aga sõna ei ole eluga seotud, vaid teda hääldatakse formaalselt mehaaniliselt, loiult ingetud, tühjalt sideaagnaneks surnukehaga, milles elu on lakanud elaval sõnal oma kindel nägu ja ta peab jääma sääraseks, milleks loodus on ka ruumi. Kui inimene ei tunne hääliku hinge, ei tunne taga sõnagi hinge ega tunnet. Aga lause mõtteid nüüd Stanislas, see on minu arvates sõnadvassi sõnalise tegevuskunstnik põhja millest oleme minu arvates liig, kui luuletajad on üks neist vähestest meie luuletajates, kes tunneb iga hääliku iga sõna. Ja iga lause mõtlesin. Juhan Liivi luule on minu arvates sisu ja vormi ühtsuse kujukas, näide liivi luurest Elisal ühtegi sõna ära jätta või juurde panna. Ilmalik luuletuse seesmine kantaks. Sest Liivi fraas on äärmisel ujundikterifas läbi tuntud dünaam. Ja minu arvates luule ei vaja abimeeste muusika. Milles on meie esivanemad ja meie põhjamaise looduse ing? Kui me tahame niisugust saadet teha nagu siin me räägime eksperimentidest ja otsingutest ja need on omal kohal siis tellige mõned meie tänapäeva. Vastaks stsenaarium ja kasutamise sellel kuul ära, kõik. Mis me tahame kaasa atribuudid kõik kõik, sest selles suhtes on see kujundus veel vägagi paar ilu. Oi jumal, missuguseid võimalusi saaks veel ära kasutada. Ja, ja kõik oleks vaeva. Aga Juhangi elab minu arvates oma loominguga, kui suur vaim sander meie tänapäevase tulevikus. Ja mitte kellelegi meist ei tohiks rikkust olla tema isikule ega loomingule meie oma arvamist ja maitset peale suu. Teatrijuhtide näitlejate, vaatajate ja kriitikute seas on palju sääraseid, kes armastavad lavale ainult Timbri teatraalsus valet. Mõnedel on see seletada Galva rikutud maitsega teiste lüli külastusega. Moodsate teooriatega, mida olevat tinginud nende rafineeritud arusaamine kunsti peensustesse. Niik kirjutab Stanislavski näitlejatele endaga katsetada. Tähendab küsimus on vähe. Ja. Nii repliigi korras Maran. Kleebivad tarbija seisu lihakunsti alal apsikum rahvalikku meeaja vaakum, rahvalistide haaratliku näo iseseisev ja meie Raasikul mudru soome saun, šašlõkk Jervjuusikaal juure, nii hullumeelne. Siin on vaja põrutada tegijatele raske põllumaad, praegu läheb ja, ja protsessi mingisugust eelist lähtus. Üks lai kandepind üle terve vabariigi, mingisugune ligi ristlikutele külastava kauase rasvased ulatas suhtumine leevee. See on ilus jutukeri ja seda ei saa nii nii ümber, sellega käik puhas. Ja vastuseks seltsimees keelt, ma ütleksin nii. Kui see noortele meeldiks saada. Siis on see väga halb ja meie peaksime selle vastu võitlema, et noortel on niisugune saada. Ja kui me ei osta, kui me ei oska teha niisuguseid saateid, mis noori suunavad emotsionaalsed õiges suunas selles suunas milles on vaja, siis me oleme kehvad töötajad, vaat selles suhtes me peame nuputama. Aga, aga mitte mitte niisugusse. Katsetused selgelzemi noortele meeldivad, vaatame, kui palju on siniste silmadega reid ja meeldib. Tugevad näitlejad ääretu tugevalt esindajad, sest iga lause õppisin alusel raa. Iga hääl nõuab oma. Olen sellel seisukohal ei saa. Võib-olla tehniliselt, jah, ma arvan. Kolkamaad tööd tehtud, palju tööd läbi mõeldud. Loe seda luuleprogrammid või või peame teda nimetama miski muu nimetusega minu arusaamise järgi ta lagunes, puhas luuleprogramm ei ole. Ta haarab väga palju publitsistikat ja on rohkem liivi traagilise saatuse kallal juurdlemine ja arutamine. Ja, ja tema looming jääb sinna väga võrdlemisi vaeslapse ossa. Nii et kas žürii peab õigeks seda võtta vaatluse alla kui keskööd? Luureprogrammi? Ei tea küll, millised olid žürii võistluse tingimused, ma ei pea sõna-sõnalt, kuidas need talk, aga mulle tundub, et ta ei vasta nagu selle võistluse eeskirjades sellisel kujul. See avaldus Aderi sõnavõtust mida me siin ei lugenud seevastu vaid ma ei tea, kuidas žüriis ei ole aus või mis tõenäoliselt sadade 11, teised alati õigeks seda küsida tahavad. Küsimus esitada. Ja kui võib-olla üks küsimus veel, et kas see, et seda me oleme siin juba arvestanud juba pikalt sellel hetkel ja küsimused nagu oleks see küsimus on nagu veel kord, eks ole. Et kas antud programmina annab aitad meid lähendada Liivi luulele või ei. Minul on selline tunne, et see ei aita. Et tal on see, et just see nii loominguline osa on, jäänud see kuidagi Narvelsaspreierete ühele pinnale, selle tema laulu meeslased hullumeelsuse ühele pinnale. Ja ei ole seda, seda just puhas süda, seda ju, või ninaga ütles autor, et et kui keegi võõras, kes riivi, ei tunne, eks seda, et milline mulje jääks sel juhul temale sellel kuulajale. Liivi luulest liini isiksus võib-olla saab talle selgeks. Aga, aga kas ta mõistaks Kalinini loomingut selle saate kaudu? Muidugi on selge, et me ei suuda haarata ühte sellisesse 25 minutilist solidaarsesse tervet liivi loomingut aga minu arust oleks pidanud siiski leidma selliseid tonte vetes, kordsel kuulamisel tekkis uuesti see küsimus, et oleks pidanud leidma ikkagi, kust välja tuleb, nii et see peamine, mida ütelda, mida tabame kuule ja neid asju olnud ja neid asju on. Kas kas me anname selle must lagi on meie toal selliselt loetuna, kas me anname millise, millise ette kujutasime, loome kuule. Väärib mitte mitte sellise arusaamise, mis ta tegelikult Aga üldiselt võttes jällegi mis puutub kõikidesse nendesse puht lavastuslik ettevõtetesse Ta sai lihtsalt autorid said võib-olla nagu haaratud sellesse taha trükkida sellised selliseid ja selliseid efekte ja nad on nagu omal kohal. Ela hullu seisukohast võttes on. Aga aga vapustas abistatud vale vapustuse, siis on muidugi kahju sellest asjast. Jah, ja eelkõige muidugi see vahekord just tema, tema isiksuse, selle traagilise isiksuse ja, ja tema loomingu vahekord ei ole antud, saatis minu arvates küll mitte. Meiereisse. Tuluke. Veel kusagil raadio- ja traat võib olla. Katsetuste ja ja ma vaatasin sealpool puhul teenitma, seada ennast ainult oli olukord Ta ja ja autori tahtmisi, raamatud, pele, positsioonid asjadega edasi minema. Ja. Ma kuulasin huviga, kuulasin esmakordselt seda, ma elasin kaasa sellele Aafrikale ja iili suurusele muusikat ja enda ei suutnud haigus Sakkovi käest ja soodustab seda. Päris selgeks ei saanud. Ja seda ma pidasin eesmärgiks just niimoodi seda näidata. Ja selles seisukohas lähima eelis nägi kaotuse lahelikke ja tulemustega tegi päid. Kui. Välja tubastel koraanidega kuni musta laeni. Siis ka autori seisu või tähendab niisuguses nagu mina ette kujutasin autori seisukohast taotlused kähkudes eri suurt on vaja sellega leppida ja sealt edasi sellele mustale naer järgnev muusika osta lae enda esitus tundus mulle. Liivi solvava ja rajada täiesti. Kuid noh, see on niisugune tee asendada autori positsioonile. Jaa. Institantsioninata, aga asjal on muidugi veel teine külg, see tähendab see, kas ma üldse olen päri niisugusegi autori taotlusega. Ja siis ei ole Ei ole kahjud maare ennast kõige ookeantari. Tahaks üksikasjalikult hakata kordama, aga kunagi palju juttu juba olnud, ma olen vast kõige rohkem pärisõitjast Treieri mõtetega. Kaaslast emaga. Ma ütlesin, et võib-olla noh, kindlati arvamus minu arvates võib-olla pisut liialdatud, et nüüd kava tegija taastasid kedagi. Aga aga ma olen täiesti päri sellega, et see nivoo, see ühtne nivoo, mis on saates määratud nii tema haigusele, haigusloole kui ka tema loomingule Rohkem, et minu meelest ei ole see nivoo isegi päris ühtne haigus praegu üle ma ei ole seda teinud. Nii et ei olegi päris ühe nivoo ja sean kurde lubamatu mu meelest. See on asja üks niisugune, üks niisugune põhiline etteheide sellele saatele. Teine ja mitte tähtsuselt teine, tähtis, et võib-olla isegi esimene on tõepoolest Ylikoht juuler koht ühiskonnas, tema ühikuna luule, tema poliitiline vale mis no minu kui raadiotöötaja seisukohad mitte ainult kui kirjanduse armastaja ja, ja alles huvitavaid seisukohalt, vaid eeskätt raadioteater seisukohalt. Suurmeistreid minevikust serveerides. Tavaliselt ikkagi mõtestada enne lahti eeskätt just ühiskondlikult positsioonilt siis see on siiski peamine vist kannan edasi, miks me neid õpetan edasi, mis me neist räägime, miks me neil Annale Ruunama saatekavas sellepärast et nad ka tänapäeval suudavad teenida meie neid eesmärke, mis Meie asutused ja organisatsioonid ja, ja, ja kõigel on muidugi siin sootuks tahaplaanile ja ma ütleksin isegi kohati, kus ta võiks pisut naerule, aga sellesama musta lae kaudu. Ja on veel üks moment, mida siin keegi ei mänginud, aga mis minule tundus häiri vana ja ka selle Saate seisukohalt nagu nagu väga tõsised pretensioonid, ma nagu ei tunneta seda et autor oleks tõepoolest kõik rakendunud oma mingisuguse sisemise veendumuse või oma oma mingisuguse sisemise hinnangu viimisel. Kuule mul on niisugune tunne, et autor on mugandunud teatud moes olevale. Ma ütlesin, et teatud ringkondades. Ja mitte ainult selles seisukohas, et ta on otsinud seal sugulust, vääri taolisega või või noh, ühesõnaga selles laadis und ainult nööri või, või. Noorema luule võib olla esindajatega katsunud mingit lähedust, leida. Minu meelest ka selles suhtes et mõningaid kohati mõningaid ridu, mõningaid tsitaate, mida saatesse toodud nägu ei oska õigustada saarte loogikaga saarte vahel tekstiga. Teatud suunale ja maitsele kasvõi seesamane roomamise koht selleks, et elada ei tulene kusagilt. Kusagilt saarde saate loogikast juba saate sisemisest niisuguses vaegus see mõeldes ei jah, mööda see seda korraldatakse kahel korral, kuid see ei ole millegagi, saates selles samas saates eriti seotidega. Erkki põhjendatud, aga sedalaadi tsitaate meil on viimasel ajal saanud kombeks niimoodi klassikas tuua, selleks et kuidagi klassikat. Igal juhul ja igale poole igasugustele grupeeringutel on siin minu silmis ka. Ja ma ei pea seda idas. Huvitav. Ega? Seal midagi oliivitunnusena. Mis puudutab, siis siis on minu arvates ka mind häirib rohkem. Saate algus, lõpp, Vaher soosik. Võiksid olla niimoodi, et need read loetas rinud, et tekkis ainult tänu sellele, et nii pole hullumeelne. Kui ta poleks seda olnud, siis võib-olla ta poleks sellisena. Lausa see tekitas kogu aeg vaimsemate kui läks saateauto juures Toompeale mistahes raamat, mis ta käes oli, mille pealt nagu raamaturiiulil peaks omale pühkima militaarKukkolfo. Selle magusa Abebe. Espenberg pea. Nii ta on ja muidugi tulevikus palju targem kui sõitsime vaevaks võtavad tulla mõnikord kokku niisugusi ilmse haigustekitavaid tekitada võivaid Kui kõik Nii suur tänu loeme selle nõupidamise. Ugala selle saatesarja Meie juhatajad kuulavad ära žürii esimaagiline informatsioon. Konkursi tulemusi. Lubava maksallartiiniga žürii otsuse nii viisat ja.