Kas te mäletate esimest päeva teatris kuidagi olite värskelt lavakunstikateedri lõpetanuna teatrisse ja mis teid seal siis ees ootas? Mikk Mikiver oli peanäitejuht. Vajutanud alati tehti pilti sõrmu millegipärast meeles, laia tänava majas tehti alati pilti. Ja siis on tavaliselt nisuke koosolek ja. Ja ka mul niisugust, et ma nüüd konkreetselt mäletaks, et vot see oli see päev ja see jääb mulle eluks ajaks meelde, ei ole küll mida või keda on teil nende aastate jooksul tulnud kõige rohkem mängida, kas need rollid on olnud ühetüübilised või väga erinevad? 70, ma tulin teatrisse, nüüd on 94, see on siis 24 aast. Ja ma võiks julgelt öelda, nii et üks. Kurb küll, aga üks 20 aastat neist neljast kahjuks ühetüübiline. Aga eks see on mu enda süü olnud, et see nii on olnud, see on täiesti nii. Kuidas sind teised inimesed kõrvalt näevad, nad näevad sind nii nagu sa nagu sa ennast välja pakud. Ega keegi ei hakka sinus nii väga urgitsema, nüüd noh, asja eest teist taga täkki, temas on ikka veel midagi väga huvitavat, Tulgitaks selle välja. Noh, on küll, aga põhimõtteliselt ega sellega keegi ei hakka vaeva nägema. Ja kui ma hakkan ise niimoodi mõtlema, et see on noh see on puhtalt mu enda süü olnud. Aga õnneks ei ole ju veel kõik kadunud, neli aastat 24-st onju ju ju läinud nagu paremini ma ütleks, et mul on, see tähendab, kuidas öeldakse rollides niisugune et lavastaja võib näha täiesti kummaliselt selles ja äkki teine näeb viie poja emana, mis mul on praegu väga meeldiv. Mina ei oleks ise selle peale tulnud, aga Jaanus ütles, Tolnun. Sa ise inimesena ma olen ka muutunud, vot selles on asi. Ma olen kohe kindlasti muutunud. Teised väärtused on natuke hakanud elus tähtsad olema. Ma ütlen vahele nüüd, et viie poja ema ja Jaanus tähendab seda, et noor lavastaja Jaanus Rohumaa lavastab noorsooteatris näidendit kohe ja tema vennad ja selles mängib Ene järv ise mao osa. Aga te ütlesite, et 20 aastat on olnud näitlejarollide valik natuke kitsuke ja üheülbaline mis need rollid on olnud minu kohta, ütles väga hästi, tähendab mu endale seletas ka selle asja ära. Lilian Velle rand väga tunnustatud kriitikes ütles nii koomilisi neide ja naiivitar. Vot see oli nagu mingi sihuke. Minu ampluaa ma ütleks, noh, lumivalgeke mõtestan, naiivitar küll ju, eks see oli sihuke tüüp, jumala eest, kui oli mingi sihuke roll, kus oli vaja mingit intellektuaal ei või, või mingit väga sügava hingeeluga naisterahvas, siis ega mind ei arvatud nende hulka küll, aga jah, Priit Pedajas õnneks nägijat võika. Et äkki ma ütleks sellepärast, noh. Ma olin ka väga üllatunud, kui ta mulle andis rolli, kus oli noh, kõik koos absoluutselt. Selles naises võib-olla ja see oli friili näitemängu sina arst ja eks see on mul kõik olnud, ma ei ole julgenud seda välja pakkuda, Kuda. Te ütlesite, et näitleja peab ise ennast välja pakkuma, kas see tähendab, et Ene Järvis kui näitlejanna ei ole osanud ennast õieti müüa? Jah, nüüd ma võin küll nii-öelda vanasti ma ei osanud seda niimoodi nimetada, et noh, nüüd öeldakse jah, ennast välja pakkuda ennast müüa silma. Aga meil oli kuidagi meile sellest ei räägitud ja ja kuidagi ise ka noh, tundus, et see ei ole, see on inetu, ma olen pealetükkiv maa, kuidas ma lähen, ütlen, et mina tahan või? Kuidas nii ei sobi ikkagi see ei noh, kui antakse, on hea ja kui Anto kannatame vaikselt ja nüüd ma küll leian, et teeniks, mitte. Miks mitte jah, justkui ma ise leian, et vot seda rolli ma tahan teha, minu arust võiks hambad ristis noh, võta kinni ja tahta teha ja käia kasvõi peale ja ma ei, ma üldse ei ütle nende inimeste kohta mitte midagi halvasti. Aga kust läheb piir kõigile on ju teada tee, kuidas käib heade rollide juurde jõudmine, näiteks Hollywoodis, mida te ei ole nõus tegema, et saada head rolli. Aga ausate vahenditega saab ju ka öelda, et ma tahan ja teha on ju nii sellega kui lavastajale mittu näitlejannad, kes ütlevad, Ma tahan. Nojah, siis tuleb loobuda lihtsalt ja vaat, see on küll nii. Aga ma ei tea, võibolla võibolla, kui mõni neiu siiski näitlejanna leiab, et hakkab mul, mis siis noh kui ma ikka rolli saal, et ühesõnaga, mis siis võib-olla tõesti teeb, kui kohutavalt hästi ja võib-olla see avadki tema karjääri, võib-olla sealt tulebki suurt uus täht. Mis selles siis halba on? Ma ei oska öelda, ma ise arvan, nii, minust sellest enam ei ole. Esiteks olen ma juba, noh, ma ei tea. Aeg on möödas varsti. Ja, ja ma olen praegu vaadanud, mul läheb niigi hästi. Praegu viimased neli aastat toetleks läheb niigi hästi, nii et mul ei ole seda enam, vajab päris tõsiselt. Aga ma ei tea, kui ma noor oleks, ma ei oska öelda. Mina ei tea, mina ei ole otsustaja. Päris tõesti. Võib-olla noh, vaata voodisse minek, no kui sa kellelegi halba ei tee, rolli saad, no mine, mina ei tea, aga ma tõesti, aga, aga hullem on, see tähendab, see on muidugi noh kuidas kolleegidega vaid kui sa teisest üle astud või, või talle midagi halba teed, et tema ei saaks seda rolli, sest seal on palju suuremat, et kui see, kui, siis lähed lavastajaga voodisse. Aga vaat, ja et kui ma teda laimann näiteks või, või noh ma ei tea, teen midagi, ta jääb haigeks ja tema ei saa ja mina saan ja vot see on küll olete te vahel kade olnud ka üldtunnustatud primadonna tale? No ütleme, kasvõi Anu lambile noorsooteatrist, kelle osaks on alati langenud kõige magusama trollid. Olen küll. Tähendab mitte noh, alati. Noh, ei saa nii, need ei olegi õieti, aga olen teatud rollide puhul olen mõelnud küll, et miks tema ma võiks ju ka teha. Aga see aeg on nüüd kalm. Õnneks. See näitabki, et noh teatud asjadest üle saanud ei ole ju selles süüdi, ega see lavastaja, ma ise olen sellest siin ja kui sa sinnani jõuad, siis läheb selline asi üle. Millest või kellest oma elus kõige rohkem puudust olete tundnud? Mul on üks tingimus, ärge öelge, et rahast ei olegi rahas üldse asi. Raha, raha on täitsa nii palju elada, saan ära ja ei olegi rohkem vaja. Mul on kahju, et ma ennast nii hilja leidsin. Aga see ei ole päris. Nojah. Kui ma oleksin ennast kasvõi 10 aastat varem leidnud või? Niivõrd õige vastus lastest pole, see on õige vastus. Pole neid jõudnud saada? Jah, on läinud nii, et ei ei õnnestunud. Aga see on küll pinud, sellepärast et ega ei saa iga hommiku ärgata jälle hakata kannatama, sellepärast et mul ei ole lapsi, seisaks elada. Lihtsalt ma olen mingis tasakaalu endas jõudnud, et see on nii ja sellega leppinud ja tähendab tasakaal selles suhtes siis saab elada. Armastust tahan ma alati tuleks. See on päris tõsi. Õnneks on olnud ka vastu on väga tähtis, minu jaoks küll. Nii tore on armunud olla, aga ma ei ütleks, et ma olen sellest puudust tulnud, jäävad sellele küsimusele. Ei ole puudust tundnud, sest ma olen ise sihuke tüüp, kes on tihti elus armunud. Millal te elus midagi tõeliselt pöörast tegite viimati? Või te olete niisugune korralik kodanlane, kes käitub nii, et keegi kunagi näpuga viibutada ei hurjuta, vaatamistervis tegi, viimasel ajal võib ka nii öelda ja ja aga ajalugu varjab endas oioi huvitavaid saladusi tõesti, varjab ennast ta ikka üllatad, millega oled hakkama saanud. Aga ma ei kahetse midagi. Aga viimasel ajal võib öelda, et tõesti ma olen täitsa eeskujulik, eeskujulik naisterahvas, kergitage katet nendelt põnevalt, salapäraselt minevikul siis ometigi. No mis seal öelda milline oli Ene Järvis 15 ja 20 aastat tagasi, mida pööras ta siis korda, saatis täiesti, mis nisuke uid pähe tõi omaenda tegudest tee vastutanud küll ja. Mul oli väikseid probleeme, ma ütleks või väikseid või mis, või väikseid või suuri või alkoholiga näiteks see, see tingis paljust minu. Väljaastumised jah, see rikkus mu elu palju. Ja ma mõtlengi just, et kui ma oleks selle sest ma ütlen, joomise maha jätnud. Rohkem saavutanud elus. Aga parem hilja kui mitte kunagi, ma olen nendega praegu nii rahul, mani meeldin endale. Ja, ja ma olen täiesti vaimustuses endast. Mul oli eile aastapäev, muide, mitmes kolmas. Karsklust nii tore on, mulle meeldib niimoodi elada. Vastutad iga oma teo eest ja, ja sinus on harmoonia ja tasakaal. Ja ma arvan, et jah, et minu, minu kui inimese ja näitlejaprobleemid on paljus hakkavad sealt peale. Tuleb tunnistada, ma ütleks neile, kes tahavad joomist maha jätta, et see on ikka üks hirmus raske asjaga on võimalik. Mis meetodeid teie kasutasite? Tähendab ei mingeid rohte, ei mingeid kunstlikke vahelesegamine, tablette lihtsalt jätsin ühel heal päeval ja kogu lukku. Kas sellel oli mingi konkreetne ajend ka veel? Ja ma tundsin, et ma olen jõudnud mingi piirini. Tähendab, ma elasin nii kohutavalt üle seda. Kui ma astusin üle sellest, ma teadsin, et noh, ma ei tahtnud ja ma teadsin, et ma ei tohi ja kõik nii. Ja need üleelamised olid nii noh, ahastamapanevat rasked tähendab psühholoogiliselt ma mõtlesin, ma ei saa neist enam üle, et ükskord ma lihtsalt noh ma ei ole võimeline. Tähendab, see oleks mul lõppenud katastroofiga ja kumma ükskord see noh, ikka päris teadvusesse jõudis asi olnud tervises vaid lihtsalt minu psüühikas. Ja kui sa ikka teadvusesse jõudsid, mul on nagu päris tõeliselt valida. No päris tõeliselt ei ole rohkem teid on ainult kaks, kas. Surm või siis elan edasi. Aga ega seda enne ei usu, kui, kui sellest saab inimene aru ja päris ausalt enda päissel kõige sisemises, kõige sisemas, mitte et keegi tahab, et ma nii arvan ja siis ma räägingi nii ja, ja, ja, ja, ja, ja mitte nii, vaid ainult. Ja mis kõige hullem, ainult isin ise, saad ennast aidata, mitte keegi teine? Ma olen jah, endaga väga rahul, eile oli mul just aastapäev ja tegin kolleegidele õlut välja. Raekoja platsis. No te olete elukutseline näitleja, kas on veel mingeid muid alasid või tegevusvaldkondi, milles te olete tõeline professionaal? Ma oskan väga hästi meestest hoolitseda. Tõesti, aga ega ma noh, et ma räägiks, minust oleks hea perenaine ja kindlasti ma olen väga hea naine, mina toon hommikul kindlal deklareerida ja ma olen kohe nisuke, ma hakkan siis nii hoolitsema. Et siis ma vaaritan ja keedan ja pesen ja toon kohvi ette ja, ja siis ta on haput vett ja siis küsin ka, mis on praegu veel tahad ja mis üsa toon sulle, panen selle siia kõik pesen jalad ära, kui teine on niivõrd väsinud, Ta ei viitsi minna praegu vannituppa, siis mina toon kausi ja pesen jalad ära ja mulle meeldib niimoodi hoolitsevad minu arust täitsa geniaalne. Ma ei olegi kuulnud oma tutvusringkonnas teist, kes nisuke oleks, mul on mõnikord häbi, kui kõik räägivad, kuidas kodus on ja siis mina Nick koolitusi ja olen tõesti jah, aga ma, mida ma oskaks? Professionaal võib-olla tõesti, et siis ma võiks minna vanade inimeste eest kuhugi hoolitsema, vanadekodusse, tööle, vot seal ma oleks professionaal. Päris ausalt, ma olen seda endamisi mõelnud, see pakuks mulle isegi mingit naudingut või noh, täiesti ma saaks sellest midagi. Ma olen natuke sellega tegelenud ja mulle mulle meeldiks vanainimesi vanu inimesi vannitada, nendest hoolitseda neile. Ja ma olen mõelnud ise, et mul horoskoobis ka öeldud, et võib-olla nii noh. Nunn, kui lits, tähendab, see teine pool on must täiesti olemas, see nunnapool ja mina, mina saaks täiesti hakkama siis seda ma võiksin hästi teha. Nii et mul on veel võimalus kuhugi vanadekodusse vanade inimeste eest hoolitseb. Mulle meeldivad ka vanad inimesed, asi on ikka selles ka nendega rääkida ja. Mul on kahju, et ma oma isa suri, nii vara. Arad ma mainin siis nii rumal, ma ei oskanud temaga rääkida, võid talt küsida. Nüüd ma seda enam oleme emasse kiindunud ma kohe nagu Põlvasse saama klammerdunud ta külge alati kohe nii tahan, et ta veel oleks minuga ainult temaga ja temaga kuidagi niisugune ja vanad inimesed on ilusad. Kas teil on ka mõnevõrra silmatorkavaid veidrusi, mingi salakirg, salakirg on mul täiesti olemas. Ristsõnad täitsa saada. Kirglikult ma lähen ju vaatan iga hommiku ju seda ajalehekioskit, kas on uusi tulnud, täiesti kirge, siis ma ei taha muud, kui nii üksi kodus kohvitass, suitsupakk ja siis ma teegis lahendanud mulle nii meeldib. Ja eriti noh, nii ka niisugused, mis on tõesti rasked, et ma pean kõik seal atlased ja kõik värgid välja otsima ja siis, kui ma leian selle mäestiku seal kuskil Hispaanias või mingisuguse asula Ugandas. Ma olen kohutavalt õnnelik ja mul tuleb ta välja. Ma olen sa, mulle pakub täiesti naudingut. Mina ei tea, mul natuke häbenen seda, sest seda ei saa ju päris tõsiselt. Tõesti. Kui ma mõnikord õhtuti sellega tegelen, siis, Kuulan juba elukaaslane tunneb huvi, kus ma olen jäänud seal kuskil teises toas, siis mul on piinlik, ta ütleb ka, et no mis see on siis need lõppude lõpuks. Ja jah, ma natuke häbenesin seda, aga see on tõeline kirg, mul munad ei ole tõsiseltvõetav, eks ju. Kogu palk läheb sinna. Ma olen ma hakanud mõtlema, et siin päris palju raha, kui hakata niimoodi tõesti arvestama, tegelikult. Aga muidugi ma pean ütlema, et naud, kuna ma noh, pean ennast täiesti asjatundjaks mulle veetud kõik viktoriinid, näiteks ma vaatan, mis on seal kuskilt Soome telekast mingid mega visad ja need on minul minu nisuke kohe kaif ja siis ma pean arvestust, kas ma oleks seekord ära võitnud ju. Ja ja paljugi kordi oleks võitnud. Seal on väga rumalaid, ausalt, nad ei tea elementaarseid asju, täiesti elementaarseid asju, nad ei tea, milline võiks välja näha ene Järvise suvi, millised plaanid tal on tehtud. Plaanid ongi sellised, et ema juurde ema juurde jah, Põlvasse ema juurde ja, ja. Ma isegi mõtlen, ma saan ju nii vähe olla temaga koos. Põlv on nii kaugel, teises Eesti otsas ja viis tundi sa sõidad ja, ja, ja see arvestanud 10 tundi juba läheb ainult sa istud ühe koprad sinna saada ja tagasi, eks ju. Ja noh, ei ole nii, et ma nädalavahetusel iga nädalavahetus sõidan või noh, meil ei olegi meile kehtivuse nädalavahetuse värki, näiteks homme hommikul kiun proov. Ma kasutan iga momenti, et olla. Ma ei tea, mul on mingisugune eriliselt helluse ootamast hakanud. Kui ma hakkan mõtlema tema elu peale ja kõik see, mis on tal tulnud üle elada. Mina olen 46, tema saab 85. Ei, ma olen mõnikord elust nii väsinud juba. Ma tunnen, et oioi mis, ma ei tea, ta geniaalne lihtsalt. Ta on, ta on säilitanud oma huumorimeele, ta viskab iga lause vahele sihukesi nalju ja siis tal on energiat, siis ta toimetab siis ta askeldab. Ja, ja ma mõtlen, et noh, kui ma peaks veel elama juba 40 aastat. Ma ei tea, ma ei kujuta ette, ausalt öeldes täitsa müstiline. Ja siis ma mõtlen, talle ka meeldib, kui ma tulen, ma olen tähele pannud. Ta läheb siis ka kohe särama ja meil on nii jaagu. Eks mul seal Põlvas on veel asjaajamisi. Mul on seal klassikaaslased, kellega me oleme väga hästi läbi saanud, siiamaani saame kokku olema nagu plikad, naerame ja teeme rumalusi. Ja, ja seal on mul hea kodu. Kodu. Ma mäletan esimesed korrad, kui sai siin kuu aega või kaks, kui sai kooli tuldud, sai Tallinnas ära oldud, siis ma mõtlesin, et kui ma põlva saaks, siis ma ei tea, siis ma veel elaks edasi. Rongist näginivad Põlva raudteejaam paistab siis ma ei näinud ka seda õieti pisarate laar.