Tegelikult on ta märksa tasakaalukam inimene ka ütles aga mina kui nüüd lihtsalt võrrele tüüp. Ta ei tee lihtsalt väga tormakaid otsuseid ja oskab kaugemale ette näha ja et ei ole nii impulsiivne. Ma otsustan võib-olla hetke ajel midagi pärast kahetsen ja enamasti kael. Tihti teen mõne mõningaid otsuseid hoopis just nimme ja jonni pärast jonni pärast. Eriti karmiks lähevad nende otseselt siis, kui ma olen pärast pärast esimest otsustamist märganud, et see on vale ja teised olla veendunud ja kindel. Nendele otsese veel karmimaks ja veel hullemaks ja enda jaoks veel raskemaks siis. Ühesõnaga tüüpiline enesepiitsutaja, siis, siis juba mingu täiesti kõik. Aga kuidas te sellest välja tulete, pärast? Lihtsalt tulen, leian omale mingi teise mõtteliselt sisendanud, et nii ongi hea. Mina pean enda tugevaks küljeks intuitsioone. Aga temal on võib-olla lihtsalt seda Tarmo kost rohkem. Millisena teie arvates nüüd tagantjärele vaadates teie ühine laulmise aeg paistab stani nostalgiliselt kaunis või? Kokkuvõtlikult, mulle tundub see aeg lihtsalt ilus unenägu. Ta oli tõesti pingeline ja tõesti. Eriti just alguses võin ma öelda, et mee täiesti üritasime väga palju korda saata. Ja. Lõpupoole see muutus, nagu juba Just nüüd hiljuti mõtlesin selle üle järele, kui kajaga sellest rääkisime, et et minu poolest kujunes see asi nagu lohisemiseks tegelikult lõpuks kajavööndis kuni lõpuni väga-väga lihtsalt lohisesin kaasa. Mulle meeldis see, aga. Ma tundsin iga hetk, et kohe lõppeda ja ma ei tahtnud sinna nii sisse elada, et ma kõrgelt kukkuda võiks. Kuidas see kukkumine siis pärast välja tuli, ei olnudki kokkamist täiesti rahulikult, sujuvalt läks üle, mitte laulmisele. Täiesti rahulikult, mingisugust pettumustunnet ei ole jäänud hingega kaotus tunnetega. Nüüd on teine elu ja, ja tore oli teistsugune elu ja tore, mäletan midagi head sellest ja mäletan ka halba. Aga üldiselt on seks ilus unenägu. Mis see teine on, mis nüüd on? Üritan tasapisikaubandusega hakkama saada, käigu pealt kaubandust õppida ja see on kõik väga huvitav ja mul on nii kahju, et laastud on juba nii kaugele, et et kui ma hakkaksin praegu midagi juurde õppima midagi väga tõsist, mis oleks võinud juba ammu olla omandatud, kui ma oleks teadnud, mis ta tegema hakkan siis mul läheksid need head aastat praegu selle nahka, et ma õpin ja pärast ei oleks õpitud asjaga ikkagi midagi teha. Mis oskusest ja kõige rohkem puudust tunnete, no näiteks arvutid. Ja samuti ka tegelikult keelt võiks rohkem osata. Ma tunnen, et ma oleksin suuteline suhtlema palju laiemalt, aga enesekindlusest puudu. Kas te olete omaniku palgatööline? Lepinguline omanik ei ole ja ei tahagi olla, ei ole juhi tööd ka, mis selles töös on selline. Mis teid nii üdini paelub, ma saan aru, et te olete selles küll hirmsalt sisse võetud? Jah, ma olen täpselt tootjale kajaga rääkisin, et mul on selline tunne, nagu ma ei olekski lavalt lahkunud. Täpselt samamoodi pean ma käima ja inimestele esinema ja ennast arusaadavaks tegema ja veenma neid, jaa. Jaa. Ja ma pean tundma, et nad ootavad mind ja nad tahavad minuga suhelda ja see pakubki naudingut, et seda saavutada, seda taset. Kas teen inimestest mürgitust ei saa ja suhtlemisest lihtsalt väsitavad päevad on tõesti väsitavad. Eriti kui on alguses olnud täielik vastuseis ja siis läbirääkimiste või kohtumise lõpuks on see seis täiesti kardinaalselt muutunud, siis ma tunnen, et täiesti tühjakspigistatud, aga noh, see on vait ja ma olen sellest täiesti vaimustatud. Siis võib juba päeva lõpetatuks lugeda ka mingisugune suur asi on võidetud. Kas te suudate ka musta valgeks rääkida, kas te seda suudate müüa selliseid asju, mis, mis võib olla tegelikult ei olegi nii väga seda väärt. Ja sellise hinna eest, aga igatahes asjas on midagi väärtuslikku ka. Ja iga asi on kellegi jaoks, igal asjal on hind igale asjale, Nastja tuleb lihtsalt leida õigesti. Mulle tundub, et konkreetselt selles töös on igaühel omad nipid ja üldse keegi soovige neid avaldada ja kõigil on endaga nii palju tegemist oma asjadega. Kas majanduslik toimetulek on selle asja juures oluline? Selgemalt öeldes rikastumine. Et kas see on teie eesmärk, tähendab, ma ei saa öelda, et see on ainueesmärk, tähendab selle me oleme ka selgitanud, et teile põhimõtteliselt meeldib seda teha. Aga kas see on oluline, et sellega kaasneks ka mingi materiaalne, selline kindlustunne? On loomulikult muidu ei oleks mõtet ennast niimoodi tükkideks rebida, nagu ma praegu seda teen. Ma ikkagi ikkagi püüan alati kõiki tehinguid kuidagi kasulikumalt lõpetada, nii et mulle rohkem kasulik oleks. Ja samas muidugi ma ei ole ka ikkagi läinud nii lootusetu ärimeheks selles mõttes, et ma need täiesti ainult omakasust lähtudes tal on kõik muud inimlikud tunded jalgade alla ja ja tõesti, nagu te ütlesite, et meil on sellise asja, mis, mis absoluutselt kuskile ei kõlba ja lihtsalt määrin talle selle pähe külma näoga. Ja ütlen, et see on väga hea ja kuna lihtsalt talle meeldib minuga suhelda, siis ta võtab selle ära. Päris nii see ei ole. Mida te müüte? Nahkelanteriid põhimõtteliselt, kas elu Eestis on teie arvates praegu raske? Elu on praegu lihtsalt väga huvitav ja tohutute võimalustega ja minu arvates minu põhiidee kogu aeg, mis läbib kogu oma tegevust, et igaüks on omaenda õnnesed. Ent selliseid helistaja tüüpi inimesi, kes istuvad põlved koos ja nutavad, et neil ei ole tööd, neid põhimõtteliselt ei aktsepteeri, ei nimeta tänava nurgal kirjajaid, kes võiksid oma lastega minna mustikale näiteks turul müüa. Kas äri on tei iseloomus midagi muutnud? Ma ise arvan, et iseloom ei ole mitte muutunud, vaid ma olen lihtsalt niivõrd väsinud, et ma võib-olla ei ole enam nii tähelepanelik, ei suuda lihtsalt olla enam nii tähelepanelik kõigi oma ümbritsevate vastu. Ma olen sunnitud vahel lihtsalt mõne asja mööda külgi alla laskma, selleks et suuta üldse olla ei ole tihti pidanud isegi viimasel ajal hädavalet kasutama selleks et et et enda jaoks rohkem aega. Mida te teete siis, kui teil on aeg enda jaoks esimene järjekord, mis, mida ma pean tegema, aga ma ei ole parajasti seotud mööda poode kihutamisega, siis ma olen seotud kombinaat arstiga, kus ma ikka Senimaal üritan veel tikkida. Ja ma ei tahagi sealt kuidagi lahkuda, sest ma olen seal juba nii kaua olnud ja mulle meeldib järjepidevuse May. Ma tahaksin sellele selga keerata, mulle meeldib see töö väga, aga mul lihtsalt ja tema jaoks aega ja kui mul kui ma seal juba kirjas alaniaga mulle mingi töö on usaldatud, nad küll on väga aru saavad ja saavad aru, et mul on kiire ja ma lihtsalt ei jõua. Nad annavad mulle õnneks seda hästi vähe ja kuna praegu on suur tööpuudus, siis neil pole aga õnneks liiga palju mulle anda. Esimesel vabal hetkel ma pean mõtlema selle peale, et selle töö tehtud saaks. Kelle käes, muide on kõige kaunim asi, mille te kunagi olete tikkinud. See põles ära. Viitna kõrtsi seina peal olid kaks suurt vaipa tikitud. See oli eritellimus tookord. Viitna kõrts avati esimest korda koos ühe teise Dicki ega me täitsime need seinad ja olime ise väga uhked selle üle. Väga ilusad, väga suured. Mis on need tegevused number kaks ja number kolm, mis teile meelerahu tagasi annavad? Järgmine, millele ma pean mõtlema, on see, et tütar on ikkagi kaheksaaastane ja kuna ma nädala jooksul eriti palju tema jaoks aega leidnud peale õppimise kontrollimise, siis siis lihtsalt sunnin ennast minema kuskile kuskile välja, teise, täiesti teise miljöösse kasvõi lihtsalt niisama metsa või mingisuguse eesmärgi endale võtta kas mõne tuttava koeraga koos jalutama või või lähme näiteks korjame seeni või mis siis, et neid ei saa. Lähme seenele näiteks no ütleme siis, et me neid ei, see aga lööme hea meelega, aga lihtsalt need ei pruugi seal kohe olla, kus me satume? Või korjame mingisuguse aasta aega tähistava kebana endale näiteks koju või noh lihtsalt selline vahelduseks ütleme, tagasi tulema ja siis meeldivalt tädinud, õhku saanud ja ja kuidagi selline. Niimoodi jalutades väljaspool linna on see kontakt, ei tunne selline ja tahust iseenesest. Võib-olla sellepärast ma ei olnudki nii tugev selles tavalises tegevuses, et ma olen alati tahtnud igale poole võrdselt hea olla. Et leidsin alati, et ei tohi jääda oma pere unarusse, ka teine töö unarusse ega sõbrad külla kutsumata ega no ühesõnaga et kellelgi ei oleks kellelegi jaoks, ma ei oleks kadunud, et selline tugev keskmine mitte mitte ühel alal väga hea. Kas te usute sellesse? Inimese saatus on ette määratud ühest küljest ja teisest küljest ikkagi sendini lauset, et igaüks ise jaama õnned ja sepad ja mulle olete jätnud sellise muljet, Te olete suhteliselt sissepoole elav inimene. Aga nüüd ma saan aru, et võib-olla ma võib-olla olen valesti aru saanud. Arutan ikka selleks, et kuulda, mismoodi teised mingist situatsioonist arvavad väga meeldivaks, et oma üldse üldse krooniline elusituatsioonide lahkaja, hea meelega kuulan teid ja, ja mingeid konkreetseid situatsioone variante lahata, see on huvitav. Tegelikult ei viida ju kuskile, ikkagi läheb nii, nagu läheb, ma pean oma heaks omaduseks lihtsalt head kuulamisoskust, kui inimestel on väga raske ja ta on minu endale kuulajaks leidnud, siis, siis ta on sellest väga palju kasu, et mitte lihtsalt tummalt ei kuula, vaid ma ikka tõsiselt võtan asjast osa ja ja loomulikult oma elukogemuste najal ka püüan tal seda olukorda kergendada. Millisena kujutasite te oma karjääri ette? Kui te olite, no ütleme, 20 aastane oma elu üldse kas seal on läinud nii, nagu nagu ütleme keskkooli lõpetades tundus? Keskkooli lõpetades olin ma täielik taina teha? Poolest siis ma ei kujuta mitte midagi, et ma ei teadnud üldse elust mitte midagi. Ei läinudki väga palju aastaid mööda sellest keskkooli lõpust, kui mul sündis poeg ja siis tegi Kaja oma ansambli ja ma läksin sinna klaverdajaks. Ja siis ma hakkasin seal laulma temaga koos ja iseenesest läksin, ei olnud midagi ette kujutada. Kõik läks iseenesest, oli huvitav ja läksin hasarti ja mis on teid viimasel ajal elus meeldivalt üllatanud? See võib olla väga väike asi, aga võib olla ka väga suur. Ei tea, võib-olla kõige rohkem see, kui keegi omakasupüüdmatult abi veel suudab osutada, mingis probleemis on ette tulla randunud. Kuidas teil õnnestub ennast pingest vabastada. Kas te kuulate näiteks muusikat palju? Hirmsasti kuulan ütelda kõige viimasena, kõige, kõige tõhusamat, kõige kaasaegsemat jah, tantsumuusikat, mis diskoteekides haldab ja ja raadiost tuleb teda tõesti palju ja väga hästi tuleb ja. Mul on seda lihtsalt vaja. Muusika rütmis liikumist ja ma tunnen sellest väga suurt naudingut. Mind seda kodus ka teha, kui kui kodused seda natukene natuke viltu ei vaataks, kipun kaasa laulma ja kipun ennast muusika rütmis liigutama. Vahel mu tütar teeb mulle ette ideed, enne see ei sobi päägumise naljadega. Kala fileerida, nuga ühes käes kala, teised päris aimukas välja näha? Ei, mulle tõesti väga meeldib. Ma tunnen sellest suurt vajadust. Aga vajadus teada saada näiteks, mis toimub Bosnia-Hertsegoviinas, ei mingit. Nix, ei, see õnneks tuleb sinna muusik vahele ekraadiost. Viimaste Moskva sündmuste ajal ma olin kohe terve selle kuuma üleval. Nii kaua kui vähegi jaksasin ja ja ma tundsin hommikul, et see oli mind väga kõvasti puudutanud, terve järgmine päev oli, aga mitte sellepärast, et ma läksin, vähe magada saanud, see ei olnud mitte eriliselt lühike, aga aga millegipärast kuskil alateadvusesse siiski rõhus. Ma ei mõelnud tegelikult küll nii väga poliitiliselt kogu selle asja peale, et millise tulemusega lõpeb, no selge, et me kõik tahame ühte head tulemust saada, aga aga jälle leidsin, et selle mõtte heietamine midagi ei muuda. Et ma lihtsalt inimlikust küljest lähenesin kogu sellele probleemile elasin kaasa nendele inimestele, kes seal on.