Kui seda kuulen Tere, head kuulajad stuudios Jaak Ojaga, aga ma kinnitan, et see on Jaak Ojakäär, kuigi hääle järgi võib-olla ei tunne ära, sellepärast et nüüd, kui suvel ilmad ilusaks läksid, siis õnnestus saada see nohu ja köha kaela, aga noh, mis seal ikka. Ma usun, et me saame kõigest hoolimata selle tunni aga hakkama ja seal päris ära veel ei vaju. Seda enam, et mul on väga palju kuulajate kirju ette lugeda ja kõigepealt ma tahaksingi suurt tänu öelda meie kuulajatele, kes tulid meelsasti kaasa minu üleskutsega, mille ma esitasin kaks nädalat tagasi eelmises saates, kui seal mõne laulu puhul tekkis kahtlus, et mis lugu see peaks tegelikult olema ja ma olen saanud mitmeid kirju ja isegi ühe kasseti kus on see konkreetne lugu peal, nii et suur tänu teile ja me mängime neid kõiki tänases saates. Aga ma alustan kõigepealt ühe auvõlaga, sellepärast et üks kiri on meil juba maikuus saabunud ja seda pole veel siiani loetud. Ja see kõlab järgmiselt. Austatud Jaak Ojakäär, kõik nooruses läbielatu, nii rõõm kui ka valu kerkivad vanaduses eriti mõjusalt mällu. Oli 1944. aasta karmist võitlusest sinimägede juures ellu jäänud Eesti poisid olid sunnitud laiali valguma igaüks, kes kuhu ka minu kodutalulähedases vanas koolimajas oli neid üks salk veel saksa mundrites. Nad käisid ka taludes abiks põllutöödel. Mu ema hoidis neid nagu oma poegi. Nad laulsid imekenasti laule, mida tänapäeval kuuleb haruharva. Üks neist lugudest on eriti südamelähedane, ma pealkirja ei tea, kuid usun, et teie saate kaudu saan seda veel kord kuulda. Sõnad olid kaugel sinust ja kodumaast, oota kallim, Ta saab ja nii edasi. Soovin teile õnne ja jaksu edaspidigi neid saateid teha, mis annavad ka vanemale põlvkonnale midagi. Eliise Viljandimaalt. Aitäh, Eliise ja vabandust, et selle kirja ettelugemisega väike viivitus tekkis. Aga lugu peaks olema ikka see kuulus sõduri igatsus, mida on muide ka ühes teises kirjas soovitud. Kuulame kõigepealt selle loo ära ansamblilindid priid esituses ja siis juba järgmise kirja juurde. Kui kellelgi on elu ja kodumaa karmillachinimude. Kaugel sinu ja loo. Olen võitlema. Oota kallime. Tasa. Kevad lohutab sind. See on võitlus põlvinda, oota kalli. Karpe hülgasin siin. Jälle laulan masu. Oota kallime, oo tasa. Kaugel tervitan. Millal tuleb ei tea? See oli siis üks väga tuntud sõduri laul, aga nohune Jaak Ojakäär jätkab kirjade ettelugemist sellepärast et järgmises kirjas, muide oli palutud sedasama laulu, mida isa kuulsite. Ja see kiri kõlab järgmiselt. Lugupeetud härrad vikerraadiost. Tänan teid väga, saates mul meeles veel kuuldud ilusate laulude eest. Igas neist on tunda inimese hella mälestust möödunud ajast. Minu nooruse kõige romantilisem iga oli sõja aastatel kord 1943. aastal, kevade hommikul sõitsid meie õuest läbi kolm sõjaväemundris suhtes noormeest. Kahte neist ma tundsin, üks oli võõras ilmselt kellelegi tuttav. Nähes mind, peatasid nad hobuse ja tulid õuele. Eks nad olid napsitanud ka kuskil, nagu oli kombeks puhkusel olevatele sõduritele istusid trepile ja too võõras poiss ütles minule. Kuule, valge peaga tüdruk, tule istu minu juurde, ära karda, ma ei söö sind ära. Läksin ja istusin, ta võttis mul käest kinni ja hakkas laulma. Kevad jällegi õisi loob ja lõhnab nüüd niit. Tal olid lõbusad sinised, suured silmad ja ilus lauluhääl. Armusin temasse esimesest silmapilgust ja vahtisin teda nagu võlutud. Ta laulis, veel on muinasjutt õnnest. Need on sinu silmad ja metsas vaikselt ojake voolab. Ma ei tea, mis oli tema nimi ega kust ta pärit oli. Ta lubas tulla kindlasti tagasi, kui sõjas ellu jääda. Võib arvata, et ta langes Sõrve sääres või varemgi. Teised kaks kibelesid ära minema, aga tema kallistas mind ja andis põsele ühe musi. Siis lahkusid nad lauldes palju aastaid, mõtlesin temale ega tundnud huvi üldsegi ühegi meesterahva vastu. Neid laule kuuldes meenuta mulle ka nüüd jama, poetan ikka pisara. Tänan taevast, et ta tema mu teele saatis. Sest muidu oleks mu elu palju vaesem, poleks kedagi, keda meenub, seda on väga õiged, vahel hetk romaani luua võib. Palun saates mul meeles veel üht neist kolmest laulust ja kindlasti meessoost laulja esituses. Lugupidamisega proua jõgi. Ja ma arvan nii, et kuna esimene lugu juba kõlas siis kolmas ja siin puhul tahan tõesti tänada kõiki meie kuulajaid, kuna mina olen ikkagi nähtavasti nii noorest põlvkonnast, et jään hätta nende üksikute sõnadega metsas vaikselt ojake voolab, siis kõigepealt aitas mind välja härra Kuuno Tiiksaar, kes luges mulle selle teksti peaaegu tervikuna ette. Ja samuti suur tänu aidaa Sternhofile ja Milvi kõrbeckile, kes on saatnud samuti terve teksti sellest laulust. Et ikkagi minusugune noorepoolsem mees, harv saaks ka, mis lauluga tegu on? Muide, nemad ütlevad, et 40 aastat tagasi laulsid nad sedasama laulu noorte ansamblis aseris. Tahan veel kord neid daame, kes on muide saatnud ka täieliku teksti laulu kohta muinasjutt õnnest, mida on meil ka soovitud. Nüüd suur tänu loomulikult ka Sven malmile, kes saatis mulle kasseti ja kirjast võib lugeda järgmist. Lugupeetud härra Jaak Oja, kär mind ajendas kirjutama teie saade mul meeles veel vist selle kuu alguses antud saates soovis keegi laulu metsas vaikselt oja voolab ja seda ei olnud. Minu fonoteegis on see laul minu venna Hillar malmi esituses, mis plaadistatud Rootsis möödunud sajandi keskel. Ta oli tollal umbes 20 ringis laulus diska Finberi orkester. Kuna lindile oleks jäänud liialt palju ruumi, siis saadan ka mõned tollal plaadistatud laulud, mis minul on lindi näol. Tillutrio oli sealsete eestlaste hulgas küllaltki populaarne ansambel. Ütlen siin vahele niipalju, et kindlasti mängime neid teisi lugusid ka veel, mul meeles veel saadetes. Aga Edasi venna lauldud lauludest lisasin veel mõned tuntud viisid peamiselt saatemuusika pärast, mis minu arvates on väga värvikalt orkestreeritud ja mängitud tekstide osas on mõningaid apse, eks ta laulis nagu lapsepõlvest meelde oli jäänud, aga see kõik siiski ainult selleks, et ainult laulu ei tahtnud saata. Samas saates otsitud muinasjutt õnnest on minu meelest kunagi Artur Rinne poolt lauldud, aga see, mul puudub pidevalt teie saateid, nii ülalmainitud kui ka 100 aasta laulude saadet, väga huvitavad saated. Tänan südamest. Sven Malm, 79 aastane pensionär, endine kauaaegne kultuuritöötaja, suur tänu Sven valmile ja ma arvan, et teemegi nüüd niimoodi, et siis ojakese laule mängime, võib-olla, kuigi ma leidsin selle üles ka nüüd tegelikult Eesti Raadio fonoteegist, see on ikkagi täiesti salvestatud luigelaulu neliku poolt. Aga mängime siis kõigepealt seda varianti, mis on tõesti Rootsis salvestatud kuskil möödunud sajandi keskpaigas ja Sven malmi venna poolt, Hillar maailma tema nimi. Ja peale seda võib-olla natuke seda luigelaulu neliku variantigi. Oleme asjatult oodanud. Ta saaks vaid, ta on ka nii armsaid. Papa Valter pajatab. Kunagises Saksa TV-s ilmus popmuusikaajakiri melu Tiiunud rütmus. Seda sai ka Eestis tellida. Hiljem sai ostavaid kioskist, sest tiraažist ei jätkunud kõigile idasakslaste legi. Ajakiri läks hingusele koos demokraatliku Saksamaaga, kuid käesoleva aasta maikuus ilmus pärast 14 aasta pikkust vaheaega Melody und rütmus. Esimene number. Huvitav on see, et ajakiri tahab pühenduda eeskätt endiste idabloki maade popmuusikale ja artistidele muidugi mitte üksnes endistele. Et mitte ainult esimeses numbris kirjutised kaleni, gravitsest ja feisveeessist. Esialgu ilmub ajakiri neli korda aastas ja seda levitatakse vaid kontsertidel. Väljaande rõhutab, et see pole katse õhutada niinimetatud ostalgijad, et end seda vist päris vältida ei saa. Tahtsin aga alustada sellest, et tolle vanamelu Tiiunud rütmuse kaudu leidsin endale kaks eluaegset sõpra. Üks neist klarnet-ist. Saksofonist ja helilooja Frivi Sternberg kolis hiljuti kodusest treestenist lääne poole ja esineb tänapäevani temast pikemalt kunagi hiljem. Teine Louis topitš elas Prahas, oli minust mõnevõrra vanem, oli esinenud Euroopas Aafrika maades, kabareetantsijana koos tõmmu naispartneriga ja andnud välja esimest tantsule pühendatud ajakirja Tšehhoslovakkias. Tauli kirglik džässiplaatide kollektsionäär ja seemneid ühendaski. Tema saatis mulle oma kodumaal ilmunud džässiplaate mina vastu neid, mida siit saada oli. Õnneks olid juba ajad, mil neid ikka juba nii siin kui seal üksjagu ilmus. Peale kohalikega välismaistelt muusikutelt. Arvan, et aastate jooksul vahetasime üle 100 džässi rokiplaadi või enamgi. Temalt sain oma esimese Joni Mitchelli albumi, aga muidugi kõik tsehhi bändide džässi rokiplaadid. Välismaise litsentsiga plaatide tiraaž oli väike. Neid müüdi igale ostjale vaid kas aga tänu tutvustele, Louis topichell sellega probleeme polnud. Meil ilmus siis juba ka üsna palju Ameerika bändide plaate, nii et võlgu madal ei jäänud. Pealegi huvitasid teda väga ka Eesti-Vene ja teiste džässimuusikute plaadid. Kunagi Prahasse jõudes külastasin teda tema ühetoalises korteris, mis oli sõna tõsises mõttes maast laeni täis plaatija raamat, tuid. Oma kogu oli ta pärandanud Praha džässimuuseumile. Meie sõprus katkes aga ootamatult teadestima hinnalist kogu olid röövlid sinna tunginud ja peale röövimise teda ka nii rängalt peksnud teda. Paar päeva hiljem suri. Üks temalt saadud albumeid oli Gustav broomi ATistreens Võnn, sealt Jaroslav Hašeki pala Taavet ja koljat Jaromil miilits k seades. Kuigustav room seoses oma kontsertidega Tallinna külastas ja oli heliloojate liidus, jutustasin talle oma sõbrast Luistopitsist. Ja nüüd on meil telefoniühendus Urmas laatikasega tuntud pillimehega ja heliloojaga, kellelt ka muusikameenutus tahaks saada. Aga räägime enne natuke maast ja ilmast ka, tere päevast, Urmas. Ilusad suveilmad saabunud. Kuidas sul praegu on aega puhata ka või? Ikka pillimängu tähe all läheb kogu aeg. Pillimäng on minu jaoks puhkus, nii et võin öelda, et olen see õnnelik inimene, kes kogu aeg puhkab. Kas siis see aktiivne puhkus sisaldab praegu mingisugust plaadi salvestust või kontserttuuri või, või, või mida, mida iganes. Hetkel mitte, ma just lõpetasin. Muusikaliprojektis oli superstaar Tartus kus tuli hästi palju vihma kaela ja, ja nüüd natuke selles mõttes küll puhkan jah. Et mida teised ei tee, aga küll on nõus mõnede plaadiprojektid, üks neist seal siis võib natuke rääkida, on koos Airi halvega kes on tellinud mõned lood oma uue plaadi tarvis. Ja teine on, see on selline, mis võiks nagu üllatuseks jääda. Ja siis on ka sealjuures mul plaanis oma plaadi salvestamine selle tarvis. Ma vaikselt panin mõtte kõrvale vasakule, sahtlisse. Kui nüüd selle muusika meenutuse juurde tulla, siis kas see on nüüd midagi sinu enda sulest või mõni teine lugu? Nii võib öelda küll, et sulest tol ajal vist arvutid veel ja muusikat oligi kirjutada sulega. Jah, see juhtuse bostonis sel ajal, kui ma õppisin Berkley kolledžis, aastaarv oli, mis ta meil oligi, oli 1990 küllaltki kaua aega taas juba imeilusal soojal suveõhtul bostonis. Charlesi jõe kaldal. Tuli mul selline mõte, et seal oli äsja toimunud just Bostonglubi džässifestival ja kus ei lähemalt kuulata. No minu jaoks nii lähedalt esimest korda kuulasin Ööbühankoki petmedenit ja siis on ette, kes on meilegi tuttavad. Ja kas sellepärast või siis see koht lihtsalt soosib nagu nagu muusikat, et mõned päevad hiljem ma seal jalutasin veel, kui oli ääretu vaikus. Ainult linnuke laulis ja siis mul tuli selline mõte pähe, et et üks lugu teha ja sellest loost sündis lugu. Mõned aastad hiljem, kui ma olin kodus juba oma ansambliga, salvestasin Eesti raadio stuudios loo Charles River. Minu teada ei tohi veel, need on kindlasti palju, aga üks on kindel. Jõest inspiratsiooni saanud on Johan Strauss. Ja loomulikult mõni aeg tagasi ühe Doonau-nimelise jõega seoses. Ei tule kindlasti veel. Aga kuidas sinul see loomeprotsess käib siis ka niimoodi, et kõigepealt tuleb mõte, siis tuleb natuke seedida ja siis tuleb lõpuks lugu või, või oli sul seal bostonis juba see teema ka niimoodi kuidagi peas valmis? Et emal ei armastanud valimistele, ma panin kirja kohe, jaa, jaa. Et meelest ära ei läheks? Ja pärast siis, kui tagasi kodumaale naasnuna, siis ei olegi muud teha, kui selliselt ära vormistada. No ilmselt ikka raskem on teemat välja mõelda, kui seda pärast vormistada või, või kuidas seal? See on, see on nii ja naamoodi, et ei, ma ei oska öelda, kumb raskem olla. On täitsa siuksed, erinevad erinevad asjad vahelduvad teemadele väga kergesti ja ja siis, kui teda töötama hakata, siis tekivad ajutised raskused teele. Et materjal avaldab nende vastupanu, aga, aga ei noh, see on nagu ühe medali kaks külge minu jaoks. Minu arust on mõlemad ja millise koosseisuga see lugu lõpuks salvestatud sai? No sellise klassikalise seal mängivad Raivo Tafenau saksi Raul Vaigla passi, Toomas Rull trummi. Ise mängin klaverit ja ainult kitarri. Kas kolleegid annavad vahel ka loole üht-teist juurde, mingeid ideid veel või nüansse? Loomulikult annavad muusika ongi selline kollektiivne muusika, et see sõltub muidugi loost endast, et ka suurem osa nagu kollektiivse Lin positsioonil või siis alge teel on nii ja naa. Selle loo puhul on see umbes ütleme 80 protsenti nagu komponeeritud ja 20 siis veel stuudios. Aitäh Urmas latikas ja väga meeldib, on see, et kui saatesarjas mul meeles veel tavaliselt meenutatakse laule, et siis siin saab nüüd ka ühte instrumentaalpala kuulata. Urmas laadikese poolt kirjutatud ja head suve jätku sulle, aitäh sulle kõigile. Läheme nüüd edasi järgmise kuulajakirja juurde. Head mälestustega, mängijad on meloodiaid, mis on võetud kaasa minevikust ja kantakse endasse. Ent muusika balani jõutakse mööda pikka aastate teed, kohtumiste lahkumiste ja uute kohtumiste teed. Ja ühel päeval tuleb tema, see laul tuleb ja jääb, sest üks lugu, selle laululugu on saanud küpseks. Debora Vaarandi luulekogu unistaja aknal ilmus 1959. aastal. Paatluse ja tühi sõnade aeg oli ümber saamas. Õhus tundus sula kuldsed kuuekümnendad andsid endast aimu. Vaarandi lihtsate asjade luule, tema looduse ja inimese poetiseerimine. Toetumine lihtsale heale ega selle mõju ümber jutustada ei saagi. Selles kogus ilmus ka luiged. Usun, et tolle pala põhjani sügavamate hoovusteni jõutakse alles siis, kui on keegi, keda mõelda endale hämarduva kodutee nukra õhtu pilvesarnaseks. Ja kui on, siis hakkab Kulno Süvalepa viisistet ning kaunimate aastate vennaskonna esitet luiged hinge kriipima. Ja see on hea. Seda tahaks veel ja veel. Siiralt Imbi Jeletski. Ja nüüd siis luiged. Kulno Süvalepp ja Debora Vaarandi, autoriteks Ninge esitajad, näitlejad, lauljad, maid, karm Toomas Lunge, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste, Rain Simmul, Jaan alavere ja Indrek Kalda. Sõnatult teineteise. Sulandumine. Sõnatuna teine. Kõrge taeva alla jäi suur ja kaunis minu kõrval. Suur ja kaunis käinu kõrval saad. Ja veel üks kiri ettelugemiseks, lugupeetud mul meeles veel toimetus teile kirjutada, Ta igipõline viljandlane ja vana kooli õpetaja, mõtlesin teile ammu kirjutada, kuid ikka ei söandanud, sest minu soov on liiga lihtne. Kuulan pühapäeviti neid saateid huviga, eriti meeldivat kirjad. Ja nüüd minu meenutus. Sõda viis meid mõneks ajaks Saaremaale. Meenub kaunis suveöö, oli aasta 1944. Tulime isa-emaga heinatalgutelt, korraga oli taevas sähvivad tuld täis. Haarasin isa ema käest kinni, isa ütles, ära karda, laps, need olnud põuavälgud. Ma ei mäleta, millal esimest korda kuulsin Valgre Saaremaa valsi. Aga iga kord, kui seda laulu kuulen, meenub see kaheksa aastane tüdrukutirts, imekaunis suveöö isa, ema, soojad käed ja põuavälgud. Sellest on möödunud 60 aastat. Vanemaid pole enam ammugi, lapsepõlv on aastakümnete taga. Kuid need mälestused on nii armsad, et ikka ja jälle soovin kuulata seda laulu ükskõik millise artisti esituses. Väga meeldib, aga Francisco ja kitarrimuusika teid südamest tänades ja jõudu soovides lehti Viljandist. No ma arvan, et siin vihje on olemas, kui Francisco ja kitarrimuusika ka meeldib, siis see Saaremaa valss võikski olla tema esituses. Ja nüüd üks email, mis on meile saabunud ühe noorema poolsema inimese käest, tundub nii. Kiri järgmine. Tere, Jaak, haaran kohe härjal sarvist kinni ja avaldan ühe ilusa seiga oma elust, millega kaasneb ka kena ballaad. Ansambel on toto ning loo pealkiri I Remember. Kuid põhjus, miks mulle see lugu meeldib, on lihtne nimelt see oli aastate eest, kui meie planeedist möödus hälli komeet. Kõndisin mööda inimja autode tühja maanteed, oli väga pime sügisene aeg. Taevas oli selge ning tuhanded tähed sirasid rõõmsalt kõndisin ning olin rõõmus, et minuga midagi nii ilusat juhtub. Siis aga muutus mu meel, sest tundsin soovi seda hetke kellelegiga jagada. Aga kedagi polnud. Seepärast püüdsin sellest õhtust ilusa mälestuse luua, et seda siis mäletada. Ael remember on just see õige viis selle meenutamiseks. Tanel aitäh, Tanel, ja siit siis toto ja alluri member. Tänane mul meeles veel saade hakkab lõpule jõudma, ühe loo jagu on meil veel aega. Kuna see tänavune Eesti suvi on tõesti nii ettearvamatu, nagu ta on, siis olgu see laul nimega Ander Ambrella ehk vihmavarju all. Vihmavarju tasub ikka igaks juhuks endaga kaasas kanda, olgu see hommikune ilm milline iganes. Ja nohune Jaak Ojakäär teiega hüvasti, kohtume jälle vikerraadios, kõike head ja loodetavasti see suvi tuleb ka järjest ilusam ja ilusam.