Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Inimestevaheline vestlus on kommunikatsiooniviisidest kõige olulisem. See on midagi enamat kui sõnade vahetamine juhul kui piisaks sõnadest ja neis leiduvast infost omaksime teistsugust suhtlemise tehnikat. Lisaks sõnadele vahetatakse vestluses kah emotsioone, aimduse tähelepanu, teineteise aega ja nii edasi. Paljudel on ilmselt tuttav olukord, milles vanem, püüdes lapsele kombeid õpetada, palub tal olukorrast sõltuvalt koha peal viibivale kolmandale osapoolele kas tere või aitäh, öelda mida siis laps mõningase robotliku härra olemisega kordab. Kõik oleks nagu tore vähemalt formaalses mõttes. Sest sõna ju tekkis ja võeti ka vastu. Aga ometi jääb millestki puudu. Hiljuti korraldati kolme rühma jagatud mõnesaja üliõpilasega eksperiment, milles ühe grupivestluskaaslaseks oli robot teisele inimene ja kolmandale ei öeldud vestluskaaslase kohta midagi. Alles pärast vestlusetappi informeeriti mainitud kolmandale rühmale et nad suhtlesid masina algoritmiga. Seejärel aga paluti eksperimendis osalejat telehinnata aset leidnud kontakti meeldivust. Roboti ja inimesega suhelnud hinnangud olid enam-vähem võrdselt positiivsed. Need, kes said alles pärast sõnalist läbimist teada, et olid suhelnud masinaga, hindasid aga kogemust negatiivseks. Üheks põhjuseks ongi suhtluses sõnadest millegi enama ootus. Antud juhtumis kaks gruppi teadsid midagi vestluspartnerist ja konstrueerisid sõnade juurde vastavad täiendava konteksti. Kolmandal grupil puudus taoline täidis tähendab sisu ja saades teada tegelikkuse masinlikku tühjust, hindasid nad kogemust tontlikuks. Eelmisel nädalal korraldas Google'i juht Sander Pitchi tehnoloogia arendajate konverentsil elava publiku ees sarnase eksperimendi. Kohalviibijatele esitati juuksuri juures aja kokkuleppimise ja restoranis koha reserveerimine, dialoogide helid, talendid. Ühes kaalub klient teenindaja pakutavate erinevate aegade vahel mõtlikult pause pidades aeg-ajalt ohates alternatiive kaaludes. Klienditeenindajad jääb abivalmilt ja siiralt suheldes leida parima lahenduse. Ja umbes sama kordub restorani episoodis. Kuuldu on väga inimlik ega ärata üheski osapooles kahtluseid suhtlemisest. Inimesega. Ometi oli mõlemas näitas üheks vestluskaaslaseks Google'i loodud robotassistent dupleks. Aga väljendit kui robotid reeta, siis vahet ju ei ole, kas oled inimene kliendi või teenusepakkuja esindaja poolel sest inimesena soovib vist igaüks ette teada, kellega ta vestleb. Juhul kui vestlus sujub ja ükski signaal ei ärata kahtlused millegi muu võimalikkusest siis inimestele teadaolevalt räägib inimese moodi vaid teine inimene. Tänu ja eksimatult inimese moodi kõnelevale ja vestlust ülal hoidva roboti demonstratsioonile on nüüd edaspidi põhjust muretsemiseks. Nii vaimu kui õigussüsteemi asub urgitsema küsimus. Vestluskaaslased päritolust. Näiteks võib ülemus pahandada aga tegemata töö pärast kui viimane kaitseb end väitega, et pidas telefonis käsu esindanud isikut konkurentide loodud robotiks. Analoogselt võib edaspidi tunduda sõbra hääl telefonis kuidagi kahtlaselt metall sena samas aga suheldes robotiga inimese pähe ja nii edasi. Google'i demonstratsioonil kuulus robotile klienti esindanud osa pole hääl. Roboti nimi dupleks viitab telefoniomanikud duublile argisemad suhtlemiste koormat jagavale tehislikule asjaajale. Kõneleda oskava robot assistendiga püütakse lahendada inimesele üliolulise ning refektuurset omase infot vahetava tarbijaliidese funktsiooni. Seni oleme masinas peituvate võimetega ühendamiseks püüdnud harjutada end ekraanipõhise, treenitud käe-silma koordinatsiooni nõudva metafoorselt töölauale keskkonnaga. Nüüd, olles võimalikule kõnepõhise tarbijaliidese lahendusele väga lähedal avastatakse ehmatusega, et kõnepõhine masinaga suhtlus muudab lisaks masina juhtimisele ka seda, kuidas inimesed hakkavad teine teisse suhtuma. Näiteks kui sul pole sõbra või vanema sünnipäeva jaoks aega, kas saadad edaspidi SMSi asemel robotist assistendi suhet poputama. Teisalt paistab, et uudne aeg kasvatab üksildust ja robotist Zurokaadist kujunebki inimestele peamine suhtluspartner. Selle läbi üksildus aukuvaid sügavamaks kaevates. Põnevaid ja võimalik, et ka jahmatava väljakutseid tuleb kindlasti juurde. Aga vähemalt ühe ebamugav seal ikka püüab sander pidžaid siiski ära hoida. Tegemist on alguses toodud olukorraga, milles inimene kogeb külmavärinaid, saades alles hiljem teada et rääkis pikalt ja osavõtlikult inimese asemel masinaga. Google'i juht pakub lahenduseks reegli, et iga robot peab ütlema, et ta on robot. Loodetavasti hakkas nüüd kõigil kergem.