Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port oma sõnade järgi ajaloolane ja aeg-ajalt praktiseeriv riigimees viibis kolme aasta eest maailmapoliitikat käsitlevat konverentsil. Taolisel kokkusaamisel leidub teisigi sarnase taustaga tegelasi. Ometi võib antud loo jutustajad pidada eriliseks. Ta ei pea meile meeldima, aga tema arvamusega oleme sunnitud arvestama. Mõningase antipaatia on ta ära teeninud nõndanimetatud suurte riikide regionaalpoliitika vaate esindajana, milles jagab maailma tugevamate mõjusfäärideks. Väikese riigi osanikena, on meil siis põhjust ettevaatlikkusele. Mehele omistatud Nobeli rahupreemiat peetakse samuti vastuoluliseks kulmineerudes kahepreemiat määrava komitee liikme protesti märgiks ametist loobumisega. Tema värskelt arutelu tasub jälgida, kuna sedakorda nõustuta olema lihtsalt inimene. Mehe nimi on Henrik esingher ja ta muretseb inimeste aja lõppemise pärast. Viimase poole sajandi USA kõige mõjukamaks välispoliitikuks peetud Kissinger on suured. Pildi nägija ja tema arvamus rajaneb tõenäoliselt pikemaajalisele sisedialoogile millele viitab arvamusartikli kolme aasta taha paiguti valgus. Mainitud konverentsil märkas ta tehisintellektiteemalist ettekannet, mida pidas sedavõrd võõraks, et otsustas saalist lahkuda kuid ta jõudis kuulda ettekande algust. Jutt algas poliitikule tuttavast territooriumite vallutamisel. Põhineva strateegiamängust kuu ettekandja lubas teha mängus inimesi võitva masina. Lahkuma asunud üllatas lubadus käikude programmeerimine selle asemel lasta masinal mängu ise õppida. Kes insener ei kuulama ja päevinäinud poliitikastrateegi pähe tungisid. Küsimused õppivate masinate mõjus. Inimkonna tulevikule. Talle meenus arenenud tsivilisatsiooni kiuste inkasid tabanud saatus. Mõte liikus mööda rada, milles masinad omandavad teadmisi maailma kohta vaid neile omaste protsesside läbitaolise tegevuse käigus sünnitavad need ümbritsevat lähistavatest, signaalidest ja arvudest koosnevaid. Tähenduste kategooriaid, millest inimmõistus ei saa aru. Arengu loogilise jätkuna kujundavad ühendatud masinad omavahelises suhtluses, inimesele mõistetamatu keele nõrgestades asjadest arusaamisele rajanevad valitseja rolli. Sarnanen. Olukord tabas Kainkasid kohtudes mõistetamatu kultuuriga hispaanlasi. Toonane mõttehetk mõjus Cecinsorile sedavõrd ergastavalt, et korraldas järgnenud aastate jooksul rea mõttetalguid. Kutsudes vestlustele erineva taustaga eksperte toimunud mõttevahetuste tulemusel kogenud poliitilise strateegi mure paraku vaid süvenes. Ta toob ajaloolise näitena protsessi, mille käigus mõistuse ajastu võitis religioosse maailmakäsitluse epohhi. Muutuste käivitamiseks piisas trükipressist. Mõistuslikult kogetud info talletamine suurendas nende kasulikkust ja seniste uskumuste asemele asusid teadmised. Teadmiste lisandumine ja kuhjumine olid aluseks tänaseks tuntud modernse maailmakorra kujunemise. Nüüd aga oleme tunnistamas, kuidas saavutatu vaevleb uute vapustuste all ning oodata on veelgi sügavamate tagajärgedega tehnoloogilist revolutsiooni. Kesin näeb sündimas filosoofia ja eetikanormidest kammitsemata andmetele ning algoritmile rajanevate masinate põhist. Maailmakorda ta näeb protsessi, milles trükipressile järgnenud ajastu andis tõega tegelemise dogmadest vabanenud analüütilisele mõistusele. Internet. Lisas teadmiste ratifitseerimise protsessi veelgi suuremas mahus töödeldavaid andmeid. Kuid tänu internetiefektile hakkas inimese aru Kusest kadumat personaalne iseloom ja indiviidid muutusid iseandmeteks. Nüüd kannab tehisintellekt protsessi. Mis edasi ja muudab andmed valitsejateks. Internetiajastu inimesed kasutavad infot ilma sügavamalt tähenduse üle juurdlemata. Reeglina nad ei taju juhtuva olulistega filosoofilist tausta, vaid nõuavad, et info lahendaks nende jooksvaid praktilisi probleeme. Nad loovutavad tähenduse loomise otsingumootorite algoritmidega. Masinad püüavad aimata. Ta kasutajate eelistusi samal ajal arendades võimet kasutada ja müüa sama infot poliitiliste ja kaubanduslikke huvide teenistusse. Tõde muutub suhteliseks ja maitse küsimuseks ning informatsiooni rohkus hakkab asendama tarkust. Taolise arengu tulemusel on alust karta, et meist ei ole tehisintellekti kontserdile. Seda oleks vaja, kuna poliitikaekspert peab reaalseks. Aja jooksul omandavad õppivad masinad meist kiiremini ja rohkemaid kompetentse, mille käigus muudetakse inimesele jäänud kompetentsid ja inimeseks olemise seisund. Andmeteks. Tekib tavatu võimalus inimeste väärtuste ning mõtlemise. Muutmiseks edaspidi teab masin nalja, on soleku või armastuse parameetreid et vaevatud hingi nendega kostitada. Kuni inimesest kiiremini ja suuremaid vigu teha oskav masin põhjustab midagi ootamatut. Küsin seal, kutsub arvamusele lõpus inseneri ülesmängude võitja. Mise kõrval mõtestama vastuseid inimesele eksistentsiaalse matele küsimustele. Aga samas oleks ju probleem olemata, kui poliitik lahkunuks ettekande eel saalist, jättes tehisintellekti valdkonna selle enda hoolde.