Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Inimtegevus on suhteliselt stabiilse iseloomuga. Kuna määratud keskmiste võimetega võimalustega näiteks magatakse, süüakse, tehakse tööd, tarbitakse hüvesid, kogetakse õnnetusi või põhjustatakse pahandusi suhteliselt püsivas mahus. Tõenäoliselt tegutseb inimene oma võimaluste piiril, sest ühe alternatiivi harvenemisel tehakse midagi muud rohkem. Kurva üllatusena. Paistab samasse süsteemi kuuluvad ka kuritegevus. Rootsis on aastaid räägitud sularahata majandamisest ja kuningriigikirikut. Sellest tehakse isegi annetusi pangakaardiga. Sularahaga maksete maht moodustab umbes kaks protsenti aastas sooritatavate tehingut väärtusest. Maailmaga võrdluses on kuningriigi alamaid kõige harvemini pangaautomaadi ees sularaha välja võtmas ning rohkem kui pooltes pankades puudub sularaha. Sobivad rivi faktina oli Rootsi 1661. aastal Euroopa riikidest esimene paberraha kasutuselevõtja. Nüüd aga tahavad nad esimestena sellest loobuda. Mida sellises olu? Korras peaks siis röövlit tegema. Kaasaegse kultuuri üllatavaid aspekte kajastav teatlandid käsitles sama temaatikat pealkirja all Rootsi öökulli röövlid. Enne, kui jõuame pealkirja sisustava näite juurde. Olgu veel natukene statistikat. 2016. aastal toimus Rootsis kõigest kolm pangaröövi. Kaheksa aastat varem rööviti aga panku keskmiselt igal kolmandal päeval ehk 110 korda aastas. Pangarööve ei tasu ju ära, kui pangas pole raha ja seda ei leiduga teenindajate taskutest. Samal põhjusel on näpud põhjas paljudel taskuvarastel sest taskutest pole enam ei häirigi. Sularaha röövimisele panustatud kuritegelikku energia vabanemine otsib. Kuningriigis rakendust paistab, et ainukeseks tingimuseks on, et seda ei saa kasutada lillepoe pidamiseks, vaid see peab olema mingi kuritegevuse liik. Ühe uuendusena on hakatud muuhulgas röövima suuri kaubamajasid ja kalli elektroonikaga kauplejaid meetodiks enamasti öösel suurte veoautodega poe rammimine. Purustades kõik füüsilised takistused seejärel kantakse pood kiirkorras paari minutiga paremast kaubast tühjaks ning põgenes, tuntakse väiksemate kaubikute ka teadmata suunas. Mõned kauplused on hakanud end taoliste rünnakute vastu kaitsma, rajades enam-vähem tankide tõrjumiseks vastava kaliibriga tõkendeid. Ühetaolise kaitsega kohtasid röövlid eelmisel aastal kolmis, kui nad rammisid suure Volvoga varahommikul kalliste poodidega tänaval Snelli butiiki. Pärast. Korduvaid rammimist, katseid pidid röövlid rünnaku pooleli jätma ja nad põgenesid. Pole teada, kas tegemist on samade tegelastega aga mõned kuud hiljem rammiti naabruses olevat luksuskaupade poodi ja sealt juba lahkuti korraliku noosiga. Seega võib sularahata majandusele üheks ilminguks kujuneda. Raske metallsõrestiku või maast väljaulatuvate postide Carmeeritud, kaubanduskeskuste väliskujundus. Tõenäoliselt muutuvad serva jäävate kauba laadimiskeskuste välisilmed rohkem vanglate sarnaseks sest kasvamas on Rebecca ladudest. Kui laod muutuvad turvaliseks, siis röövitakse kallist kaupa Pedavaid autosid. Intrigeeriva arendustööna hakati kaubaveoautosid röövima sõidu ajal ilma juhti segamata. Selleks sõideti seal ilma tuledeta kaubaveoki sappa stabiliseeriti kontaktveokiga avati lukk. Siirdati kastide kaupa kallist elektroonikat teise sõidukisse. Kohalikule postiteenistusel oli toimuvast sedavõrd tülijat. Nad varustasid Veoautot kaameratega ning korraldasid ristisõitvate röövlid. Tabamiseks erioperatsiooni pihta pandava sularahanappuse tõttu on kasvanud inimeste röövimine. Kodudesse sissemurdmised ja kurjategijad on avastanud, et krattide saab ka öökulle. Linnul. Pole küll midagi võtta, võetakse kogu tiivuline, sest mõnede Põhja-Rootsis elavate öökullide eest makstakse põrandaalusel turul miljon krooni ehk umbes 100000 eurot. Rootslased lootsid sularahata elukorraldusega kuritegevust vähendada kardetavalt aga nii lihtsalt seda tahku inimesest eemaldada ei õnnestu. Võib-olla näeme tulevikus piketeerijaid, loomakaitsjaid. Kes nõuavad röövlitele sularaha tagasitoomist?