Tead, iva sina kui keeleuuendaja. Ma mõtlesin, et ma olen, ma olen mõelnud, kas öelda sulle seda või mitte, sest ma ei tea, kas see nagu kärbib su tiibu või, või ei kärbi või sa oled nagunii iseseisev, nii enesekindel, et sa ei lase kõigutada ennast sellistel kommentaaridel. Vastupidi, ma olen ääretult ebaenesekalad ja siis ma. Okei. Ütle selline lause. Kui, kui sul tekib hetk, siis tule siia, kui sul tekib hetk, siis tulesi, okei. Et praeguses ütlesid sõna tekib normaalselt, aga sul on kalduvus öelda nii, ja vähe sellest, et sa niimoodi ütled seda suusõnaliselt, kui sa kirjutad sõna, tekib jah, sest ma olen märganud, sa kirjutad kahe kohaga, tekib nii et ma lihtsalt tahtsin küsida, et noh, ma ei tea ja nii ei tohi kirjutada, see on ebaseaduslik. Ma olen kusjuures otsinud vahel vaata seda on veel selliseid sõnu, mis nagu minu ajus tunduvad, nagu nad peaks topelt Kaaga olema ja ja ma olen vahel guugeldan, siis ma olen, ma ei tea, mis sõnad need on, sest mul ei tule praegu meelde. Aga osadel on nagu lubatud alternatiivne kirjutusfarm, kus on kaks kaelaga teki peale, siis selline sõna. No ei ole ja ma sellepärast ma mõtlesin, et kas sulle öelda seda või mitte, aga palju sõltub ka sellest, kuidas sa ennast identifitseerinud vaata sest et kui sa ütled, et see on sinu. Et, et keel on sinu loomevahend tööriist, sina kui keeleuuendaja võid seda isegi öelda siis sa võid mida iganes teha ja kirjutada. Ja näiteks jah, et poeetidel pojettidel näiteks on lubatud kõik näiteks Wimberg, eesti luuletaja, tal oli ju lausa luulekogu, mille pealkiri minu arust oli Kärt psed RB-STT täitsa võimalik. Nii et ühesõnaga sa, see ei kõiguta sind mitte praegu. Tere, minu nimi on Ivo krustak, tere, mina olen siin massilevi ja te kuulate saadet popkultuurist. Tead, mul on tekkinud niisugune kahtlus või, või sa võis alles tekib sul nõnda. Ta on tekkinud aha. Et ma, et ma olen nagu minetanud oma oma nooruse. Tead, miks on mul tekkinud? Ei tea kuigi ma tean, et selline tunne vahel tekib. Üks minu läbi aegade lemmikumad ansambleid, Ayron, meid tuleb Eestisse esinema. Nii, oled sa kuulnud seda või tead sa, Tairo mehitan, tuleb, ta tuleb, 26. mail esineb Eestis. Ja mina olen Iron Meidenit näinud kontserdil neli korda. Kolm korda, sellest on siis soomes ühe korra varem nad käisid aastal 1999 või aastaks vist oli 99. Käisid ka Tallinnas esinemas ja ma olen mul on tunne, et ma olen minetanud oma nooruse sellepärast, et ma alles täna, nagu avastasin ta. Kuule, nad on mingi nädala pärast Eestis, ma ei ole nagu üldse sellele mõelnud, telefon on pilet olemas, ma isegi ei ostnud seda piletit ise, vaid palusin. Palusin vennal seda teha, aga aga ma kujutan ette, et, et mina aastal 1999 oleksin väga pettunud minus täna, et ma sellesse nii kuidagi suvaliselt ja, ja kiretult suhtun. Aga mul viga. Ma olen nüüd jälle värskelt sattunud selle armastuse podcasti mõju alla, sest seal avaldati täna sel salvestuspäeval valdajaid uus episood, kus oli eia uus kirjanik eia uuskülas, ja siis seal ta rääkis sellest, kuidas me nagu unustame ära, et inimene oma elu jooksul muutub väga palju või noh, et ta rääkis seda ka pigem sellisesse nagu lähisuhtevõtmes või kontekstis. Aga Peame nagu meeles pidama, et kõik need arenguhüpped ja need uued avastused ja kuidagi uued seisund on isegi vähe öeldud, need uued, need uued enese määratlused, milleni me jõuame ajas, et, et ka kõik teised meie ümber muutuvad niimoodi pidevalt ja, ja, ja ütles, et tema näiteks tunneb, et ta muutub aina nooremaks, seesmiselt, et ta on just praegu lapsemeelsem kui kunagi varem, et võib-olla sinu puhul ka. Et äkki ära nüüd mine selle pessimismi rongi peale kohe, et võib-olla see ei ole nagu vananemise märk, see on lihtsalt see, et sa oled inimesena muutunud, aga sinu noorus avaldub mingil muul kujul. Kui, kui sa ütled, et Iron Meyden, tule peal, sa ei lähe ja sellepärast tunnen ennast vanana. Mul on sihuke tunne, et kui sa tunned, et sa pead minema Iron meedina kontserdile, siis oled kindlasti osa. Ma ei ole kunagi aidanud, meid olid seal nagu niisugune bänd, mis lihtsalt nagu ei ole. On, ei ole olnud osa minu kujunemisloost, tähendab, ma lähen. Ma lihtsalt, ma, ma, mul on pilet olemas, ma lihtsalt ei tunne nagu seda seda ootusärevust kuidagi ma peaaegu unustasin ära, et see kontsert toimub. Aga autoga, milles probleem on, millest me üldse räägime? Et sa tunned ennast vanana, see on probleem või? Jah, ma olen nagu minetanud mingisuguse sellise nooruse entusiasmi siin nüüd kolmekümneaastasest. Aga sul on entusiasmi muude asjade suhtes, seda küll, jah, aga ma ei tea, kas seal on tätoveering, näiteks ma ei ole sind alasti näinud, ma ei, ma ei tea, äkki seal on kuskil kehale peidetud niimoodi, praegu ma ei näe, et seal oleks otsa ees või käsivarrel. No kuna see on meie hooaja eelviimane saade on ju ja, ja järgmine nädal on hooaja viimane saade, siis ikka oleks midagi ilusat kinkida teineteisele. Et ma kingin sulle selle, et ma olen stuudios alasti, siis lõpusaates. Noh, ja ma pööran ja teen kukerpalle ja värki, et seal on, kui näed kõik ära, et kus, mis on kus, mis tätoveeringud on, või? Võiks olla midagi, sa võid nagu ideid anda ja nii, sest mina, mina olen mõelnud väga-väga palju tätoveeringu peale. Et ma justkui nagu mulle meeldib see mõte, see idee sellest nagu kontseptsioon tätoveeringust, aga mul ei ole ühtegi, sest ma ei ole suutnud välja mõelda, mis asi see on, mis, mis minust nagunii pikka aega ja nii nagu sügavalt ja sisemist mitte sisisevalt, vaid, vaid nagunii sisuliselt seda entusiasmi ja ja tundeid tekitab, et ma tahaksin seda oma kehale tätoveerida ja noh, mitte ainult, et noh, ma olen ka mõelnud, et teadus minu jaoks on selline teema. Aga et ma tahan, et see, see seega visuaalselt nagu väga selgelt seda mõtet edasi kannaks äge välja näeks ja, ja ma ei ole suutnud seda leida. Ja siin ma nagu tekibki see mure, et, et kui ma olin, kui ma olin aastal 99 manitses mingi 12 või 13 arvasin, et Aira meid on minu lemmikbänd ongi nagu see noh, näiteks et ma, kui ma kunagi suuremaks kasvanud, siis mul on ka metal bändide Maide logod või nimed või maskotid või asjad kätele tätoveeritud ja ma olen hästi äge, aga aga nüüd ma nagu tagantjärele näen, kui, kui nagu mitte vale otseselt, aga nagu kui piiratud see mõte oli. Ja see tekitabki mul siukse kuidagi eksistentsiaalse tunded. Et mis siis üldse on kindel? Kui mitte Airanud Meide. Vau, ja et. Ja ma ei tea, kuidas sind aidata. Nii et võib-olla lihtsalt tuleme nagu tagasi selle tätoveeringuid ja mulle väga meeldivad tätoveeringud idee tätoveeringutest. Ma ei ole, mul ei ole vastus su küsimusele, et mul ei ole ühtegi tätoveeringut, aga ma olen nii palju mõelnud tätoveeringutele, et mul on selline tunne, et mul on järjest olnud ikkagi aastaid siukseid nagu kinnismõtteid mingite tätoveeringute suhtes ja ma mõtlen nii tihedalt nende tätoveeringute peale peaaegu ongi selline tunne, et mul juba ongi see ja siis mööduvad mingid aastad ja siis justkui kuidagi tüütabki ära see. Ja tuleb mingisugune uus ja siis on selline tunne, et oh kui hea, et ma ei teinud seda tätoveeringut tookord et kunagi kellelegi ütlesin, et et ma ei, et mul ei ole ühtegi tätoveeringut, sest et ma ei usu. Ma ei usu kestvusesse või midagi sellist või permanentsusesse. Ja no see puudutas seda, et ma, ma tõesti arvan, et ma nagu tüdinen mu mingeid maitseeelistused ja muutuvad nii põnevad ajad, onju, siis jääbki nagu mingi märk, et et see on mingisugune põhiline takistus olnud siiamaani. Sest ma tean, et, et see kulub ära nagu mitte ainult oma toonilt, tätoveeringud ei kulu ära, nagu nad kuluvad, inimestel muutuvad kuidagi nagu sellisteks veidi tuhmimaks, võib-olla sinakateks tavaliselt. Et siis see ideega ja sellepärast ma saan ka väga hästi aru, miks inimesed muudkui edasi tätoveerivad kuidagi, et ongi, et selleks, et seda värskust nagu uuesti kogeda, ma kujutan ette või kuidagi, et see et see aina nagu täieneks või kuidagi püsiks kaasas sinu praeguse selle olekuga või praeguse mingisuguse märgiga, mida sa endas kannad, et siis sa peadki ju kogu aeg justkui nagu update tätoveeringu koondpilti. Aga kuhu me niimoodi jõuame? Ma ei tea minu jaoks nagu tätoveeringut sarnaselt T-särgile on selline väga, väga ideaalne või selline nagu keskne viis nagu oma popkultuurilembust või, või, või armastust või nägemust inimestele peegeldada või nagu näidata. Ja seetõttu noh, mõtlen isegi mingis mõttes selle T-särgi faasi igasugused bändisärgid ja igasugused naljakad särgid asjatult. Need, need, ma olen kõik nagu elus läbinud ja ja täna võib-olla isegi ei ole enam nii selle keskne kui mõned aastad tagasi. Aga dotoveering on ka alati jäänud selliseks, et, et ma nagu tunnen, et ma olen selline inimene, kellel justkui peaks tätoveering olema ja mul on hästi palju sõpru. Ääretult ägedad tätoveeringud. Aga lihtsalt ma ei, ma ei ole suutnud ka nagu, nagu nagu sinagi, see, mis sa ütlesid selle jäävuse kohta. Et ma ei tea, mis asi see on, mis peaks nagu jääma ja kuidas seda ägedalt kujundada. Legiga Stotoveeringu tegemine tõesti valus olla. Ah, see on mingi põhiteema mind alati nagu kuidagi küsivad, kas oli valus ka, nii et see vist sõltub sellest, kuhu sa teed selle? Kui sul on? Meil on, meil on nagunii sisukas saade, vaata et tätoveeringud vist on, on vist valusad või? Kuule ja ma olen kuulnud, et vahel inimesed ütlevad, et tead, see sõltub, et sellest ma ütlen sulle, ma ütlen, sulle, sõltub, sõltub sellest, et kuhu sa teed selle tätoveeringu, sellest sõltub, et kui valus on selles saates sisule praegu mängib libedasti kaaslasele sisutu vestlus üle. Paneb topelt, siis on nagu rohkem tihedam, vettpidavam ütleme nii tõsi. Aga see meenutab mulle, et kuskil mingit veel sellega, et kui põhjalikult uurimustööd nendel on kuskil mingi tüüp ütles või tegi uuringu enda peal, et ütles või tegi uuringu tegi uuringu ja ütles kõigile, et ta tegi seda. Et millise kehaosa peale on kõige valusam saada nõelata mesilase poolt, mul tuleb ka meelde, kus heli, kes poolt, kes siis oli see minu meelest räägiti seal noh ja oligi see oli mingis podcastis ja, ja see üllatav-üllatav tulemus oligi see, et, et see ei olnud mitte see, mida me nagu kõik, ilmselt arvame kohe, et kus võiks olla kõige valusam vaid see oli hoopis nina. Nii et ma arvan, et oleks loogiline järeldada, et kõige valusam koht, kui tätoveeringut teha või on siis nina Oled sa näinud mõnda nina tätoveeringut ja ootasid seda küsimust? Mul kohe nagu nägu särama. Kunagi, kui ma käisin Tartu Ülikoolis olin siis veel enne, kui tehti loodus- ja tehnoloogiateaduskond oli bioloogia geograafiateaduskond. Ja ma ei mäleta, kas see noormees, olitiographi geoloog kuidagi räägitakse, tavaliselt siuksed Tartus, vähemalt sellised linnalegendid geoloogidestanud geoloogid on segased inimesed. Mitmes mõttes. Ja ma tunnen päris mitut geoloogia, ma nagu teatud mõttes oskan seda kinnitada. Aga oli üks üks noormees, kellel oli nina peale mõlemale küljele selline mingisugune väike väike nagu sümbol või sihuke sihuke kaunistus tehtud, ta nägi päris äge välja. Minu meelest mulle täitsa meeldis, aga mul on alati totu. Mul on isegi näotätoveeringut meeldinud, kui see kui see nüüd just ei ole mingisugune nagu silmaalune pisar või mingi selline, nagu ma saan aru, et nendel dotoveeringutel on mingid sihuksed, väga olulised sümboolsed tähendused, aga, aga mul on pigem nagu selline enesekaunistamine või mingisuguse popkultuuriviita tegemine alati nagu rohkem huvi huvi teinud, kui dotoveeringu, selline sügavam sisuline või ajalooline või, või kambavaimu tähendus. Praegu avastasin Youtube'ist, et naine ees on kaks tundi tagasi uue loo külaskond, kaad, projekte nii, ühesõnaga sa rääkisid, millest näha veel oli huvitav. Kusjuures meie raadio kahe Meie kolleeg ühest teisest raadio kahe saatest. Ükskord tuli meil ukse peal vastu ja siis hakkas meile rääkima. Hakkas meile rääkima näo tätoveeringutest. Rääkis uuest Ameerika räpis genest, mis on pead tõstmas. Mis on niisugune, nagu ma ei tea, mingisugune mõmina, räpi järgmine level, kus on siis nagu siuksed põhimõtteliselt alaealised tüübid. Sihuksed valged poisid veidi nagu poolsuletud silmil, nagu karglevad ringi räppivad narkootikumidest ja relvadest, noh nagu ikka ja, ja neil on nagu näotätoveeringute, siis ta, tema, see prognoos oli, et näotätoveeringud on järgmine suur asi noorte seas, et, et kuna praegused, need Youtube'i räpi staarid nagu seda seda stiili nagu rokivad, et siis, et siis see võib olla nagu see, mis on nagu päriselt ihaldusväärne mingisugusele 12 13 aastasele. Vot, ma ei teagi, et see minu jaoks näotätoveering on. Ma tean, et meil läks kaja nagu vestlus sealt edasi kuidagi selle peale, et eks eks näo tätoveeringud või üldse nagu keha kogu keha nagu noh, mitte ainult nagu muteerimine tingimata, aga keha keha moonutamine, keha nagu kaunistamine, ütleme on ju väga vana kunst juba ja, ja see ei ole selles mõttes midagi nagu uut, et inimesed nagu näo peale siis. Pane hakkas mingeid neete või siis teevad mingeid tätoveeringuid, aga kuidagi see on nagu siiamaani mõjub mulle kuidagi keerivalt, nagu kui ma näen, et kellelgi on nagu näo peal ja see ongi see, et selle ilmselt nägu on see koht, kus, kus on nagunii avali nagu et see on see koht, see on see osa su kehast, mida nagu kõige esimesena vaadatakse alati ja, ja mis on nagu see see, kellena sa ennast nagu tunned, on ju. Et kui sa mõtled enda peale sisse nagu sa tead, mis nägu sa oled, sa tingimata võib-olla ei tea, mis kuju, kasu ma ei tea, nagu jalg on isegi nagu sa võid seal nagu unustada tähelegi, aga nägu on ju ja kui sul on seal mingi permanentne mingisugune mingi märk või mingi sõna ja samas ma olen näinud ka nagu armsaid näo tätoveeringuid, nii et see ongi nagu hästi kahtlane, aga, aga see on väga julge otsus, minu arust väga julge otsus teha näkku midagi niimoodi. Mul on semi permanentne habe olnud näos. Aga see ei olegi oluline. Ma just tahtsin öelda, et võib-olla võib-olla näotätoveeringut on sellepärast šokeerivalt, neid on lihtsalt nii vähe. Ega Eestis ju ka dotoveeringud on, on tulnud kuidagi mainstreami palju rohkem mingi viimase viie kuni 10 aastaga sest ma mäletan, kui ma Rootsis elasin, siis seal oli reaalselt vist iga. Ma ei tea, viiendik täiskasvanud inimestest kandsid tätoveeringuid ja neid oli nagu igal pool avalikult näha, nagu igas vanuserühmas igas ühiskonnakihis, igasugustel töökohtadel, sa nägin inimesi, noh kellel on, ma ei tea, näiteks üks käsi nagu suurest täis tätoveeritud, selline hästi levinud ja see muutus kuidagi nii tavaliseks või nii normaalsuseks, et seda ei, ei pööranud enam tähelepanu. Eestis ma ütlen, sa kujutad ette, sa lähed arsti juurde ja arst näiteks hakkab sind läbi vaatama, tal on mingi terve käedotoveering, eks ole, et see, see nagu üllatav Eestis, aga Roodžissööri nagu ükskõik kus ükskõik mis töös, ükskõik mis sektoris väga palju oli näha. Aga samas ma pean ütlema, et ma imetlen inimesi, kes teevad selliseid mitte liiga tyybilt läbi mõeldud, tätoveeringuid on teistpidi äge, minu arust on küll kuidagi, sest mina nagu mõtlen kohe juba eos üle ja mul ongi see, et mida sa saab tähendama 15 aasta pärast, mingi mida ma tunnen siis, kui ma olen nagu rauk ja mul on see sinine tätoveering kuskil nagu veel jäänud ja siis kõik noorus on läinud ja, ja kõik mu sõbrad on surnud ja et kuidagi ma nagu lähen nii kaugele oma mõtetes ja siis on nagu mõttetu. Lõppkokkuvõttes on see, see ka nagu ei no see ei anna mingeid vastuseid, mulle see nagu targemaks ei tee, lihtsalt niisugune tarbetu üle põdemine. Ja siis samas nähes mingeid inimesi, kes noh, ma ei tea, lihtsalt lähevad, lähevad ma ei tea, mingile muusikafestivalile ja siis seal nagu platsi peal kõigile tattoosid ja siis ta läheb telgis kuulata või siis noh, ongi mingisuguse üks muu. Ühesõnaga, et selline vahva ansambel nagu u, kui sa tahad, ka Eesti bänd u ei tea, et oo, bändiliikmega Jaaniga on mul olnud au teha koostööd ja, ja Jaanil on näiteks väga vahva, ma ei ole küsinud, et mis, mis värk sellega on, et tal on niisugune väga tore, lihtsalt niimoodi kõige harilikum, et kes te nagu käsitsi tehtud trükitähtedega nagu randme peale kirjutatud tiit. See on tõesti nii hea, nii hea tätoveering, Jaan, kui sa seda kuuled, siis respekt pole seda sulle otse respekt, et, et vot see on nagu niipidi nagu äge või siis midagi mega keerulist teha, noh tõesti niimoodi, et sa vaatad, et tehke pilt ja nagu pange galeriis. Pillav käis meil külas ja temal olid väga ägedad ja väga mitmekesised ja sellised lahedad, huvitavad tätoveeringud, see on see, millega me seal, kusjuures see ülemõtlemine on täiesti selge teema, sellepärast et ka mina olen mõelnud, et mis siis, kui ma teen siukse teaduse teema, lihtsalt Atoveeringu ja kunagi 20 aasta pärast tuleb maailmas domineerima mingi diktatuurile režiim, kes on täie kanti teadusest, siis mind pannakse põlema kuskil 100 dotoveeringu pärast Mu nahk kistakse maha ja siis ma mõtlesin, et aga tagakaugena peaksin. Ma peaksin seisma oma põhimõtetest ja see ongi nagu hea, et mind siis pannakse. Okei, aga. Selle toreda kujutluspildi juures lähmegi siis oma muusikalise külalise juurde, kes on otse loomulikult. Ja see oli otse loomulikult ansambel too kes on mõnes mõttes sama samamoodi meie mällu tätoveeritud justkui juba. Sest kuidas saab üldse nagu unustada sellist bändi, kuidas saab unustada, kas sinu elus nad on mänginud mingit rolli? Kusjuures tekitab järjekordseid eksistentsiaalseid kriise selle kohta, mida ma nooruses arvasin ja mõtlesin täna, kusjuures mulle ja mulle väga meeldis Tatu, minu meelest see, see lugu või ütleme, see inglisekeelne variant, mida mängiti ja mängitakse vist siiamaani mingites kohtades päris palju, on ääretult äge poplugu. Nõus, nõus, ma isegi läksin ja ma tean, nii palju vastakaid arvamusi oli selle bändi suhtes kuni jaaniväljad, noh et see on lihtsalt kommertslik Basket seal mingi produtsendi sihuke märg unenägu, panid projekti kokku ja palus tüdrukutel suudelda aeg-ajalt laval ja, ja oligi justkui nagu mingisugune provokatiivne. Veidi sihuke asi, aga Mul oli nagu suva. Mulle sümpaatne, kõik oli sümpaatne. Kui ma päris aus olen, ma olin ikka päris teismeline ka siis, kui. Aga minu meelest aastaid hiljem, kui olid äkki Sotši olümpiamängudega seoses, too jälle kuidagi toodi kokku või toodi esinema seesama lugu minu meelest seal kuskil mängiti või lauldi või tehtud, see oli kuidagi nii naljakas kontrast, kuidas oli väga palju sellist, samasooliste paaride vastast propagandat ja siis samal ajal toodi nagu tattoo. Te, mis oli siis selline, ma ei tea, Venemaa loodud selline, nagu sa kirjeldasid sihuke produtsendi märg unenägu siis samasoolisest popduo osta. Et see nii naljakas kontrast või nii veider või nii trikki kontrastid, et see mul siiamaani meeles nagu ka dotoveeringut. Näol. Kuule, teeme ära, lähme, teeme nii, kui saade on salvestatud, on ju? Jah, lähme võtame kuskilt mõned õlud tekiila šotid peale ja siis lähme tätoveerime endale Tatu nagu kuskile näole. Ei praeguselt nad ei praeguse ütled, ei pärast keelata, aga homme sain juba, legend. Ei mittu unustatud, jällegi, ma ei taha tekiilat, meil ei ole täna alkoholi tarbimise isu tuju aga võib ka kainena minna. Ega see häbiasi ole, teha näkku Tatu. Kui sa saad aru, mida võrdlen, saan aru Okei, no vabandust-vabandust selle mageda nalja eest ei ole midagi. Aga siis too seda mõtteainet nagu juurde siis siia eetrisse, kui me siin juba mikrofonide juures oleme. Millest võiks üks väärikas tänapäeva inimene mõelda, kes mõtleb ka popkultuuri peale vahetevahel või mõtled lihtsalt elu peale vahetevahel? Tead, mina mõtlesin täna tööst ma olin tööl ja. Kuule, väga ebaeestlaslik sinust. Jätka. Mõtlesin. Tõest ja õigusest. Ma kuulasin reketi laulu märga ja rasket Ja seal ei, ei mis oli, sa oled veel seal Poola, Poola suus nagu, et mitte ilma raskete külverasket. Ja, ja see, see laul algab sõnadega, et kuidas saaks nii, et ei peaks üldse tegema tööd ja mul tuli meelde see vestlus, mis meil oli Kanye Westi teemadel, et mitte jälle muidugi teha järjekordset saadet, kus me arutleme selle üle, kas Scania kunstimõtted on olulised või mitte, aga meil tuli selle vestluse juures mitu korda nagu ma ise ma tunnen, et mul nagu sihuke valus teema, et ma ise nagu mitu korda puudutasin seda poolt, et kas peaks nagu tegema neid asju, mis on mis on sulle nagu ainult noh, nagu olulised justkui tee ainult neid asju, mida sa armastad, ära, ära tee kompromisse, ära proovi näkku mingeid siukseid ebamugavaid asju justkui või kui sa teed ebamugavaid asju, siis ainult sellepärast, et see on sinu kirg ja seda ainult pushida teha, et nagu ära ära nägu mandu, ära tee mingit nagu muu tera Ramuut robotiks. Ma ei tea, kuidas ta seda kõike väljendus. Aga aga minule minu meelest nagu võib-olla see ongi siin nüüd see eestlaslik suhtumine, et aga minu meelest niisugust nagu lihtsalt tööd nagu alahinnatakse nooruses jube palju. Võib-olla on jälle see see eksistentsiaalne kriis, vanadus tuleb välja ka Mismõttes lihtsalt tööd või noh, et nagu, et peaks tegema justkui ainult neid asju, mida näge teha ja mis kuidagi toidavad väga sügavalt, et kõike, mis sinus nagu toitmist vajab ja mida sa sügavalt armastanud, ma olen elus teinud väga palju erinevaid töid, alates painutuspingi, operaatorist ja värviliinile, metallkastide tõstja oli, olen olnud ja ma olen muuseumi valvur olnud, kus ma reaalselt istusingi kaheksatunniseid päevi lihtsalt muuseumis ja see oli loodusloomuuseum ja Tartu, Tartu looduszooloogiamuuseum. Kõige muuseum, kas sul heliga seal mingeid seiklusi nagu benstilleril filmis näitlejad siin ei olnud, aga tead, ma tõesti ei saa sellest rääkida. Ma ma saaksin, kui see oleks olnud, aga ma võin sulle kirjeldada seda tunnet, mis oli, kui sa lähed pühapäeva hommikul tööle. Sihuke suvine aeg oli ka ja, ja see saalse esimene saal, vanastid, kui te täna lähete Tartusse zooloogiamuuseumisse, siis, siis see on kõik täiesti ümber tehtud, sinna ei saa isegi sellest samast uksest enam sisse minna ja seal ei ole seda saaliana õieti olemaski. Aga vanasti oli nii, et sa läksid sinna sinna Vanemuise 46 maja kolmandale korrusele ja läksid sinna esimesse ruumi sisse, seal polnud ühtegi akent, pime ruum. Ja kui sa tuled pühapäeva hommikul tööle, saastutaksin pimedasse ruumi sisse, lükkad lõks, lükkad valgustid sisse, kogu see, see nii-öelda päevavalguslampide jada niimoodi lülitab järjest sisse. Need topised tulevad sealt niimoodi sellest pimedusest välja. See on nagu võimas tunne, see on võrratud õnnesse, jalutad täiesti üksi, kogu maja on enam-vähem tühi. Jalutad üksi läbi läbi nende topiste koridoride ja mulle õudselt meeldis see, ma isegi nagu lootsin natuke, et oleks selline bens tilleri näitata. Siim tunne korraks, sest ma ei, ma ei tea, kas ma olen seda varem rääkinud, aga see loodusloo muuseum ma nagu läksi sinna tööle nagu erinevate Neil põhjustel, aga üks väga oluline põhjus oli see, et see mängis mu lapsepõlves suurt rolli. Teine, võib-olla tol tol ajal nagu olulisem põhjus oli see, et seal maksti raha ja mul oli vaja ära. Aga noh, ma ütlen, et see oli üks niisugune tööd, mis, mis võib-olla ei olnud nagu kõige põnevam, kõige huvitavam, et noh, oleks võib olla saanud selletagi ja samamoodi olema niitnud muru ja käinud reoveeliine läbi ja ületame neid rõve pumplaidia igal pool ja teinud nagu päris palju erinevaid asju. Ma ei tunne, nagu ükski nendest oleks olnud kuidagi väga halb või negatiivne asi, mida kogeda. Et ma nagu kuidagi natuke kardan seda või, või kardan seda mõtet, et inimesed justkui ajavad taga mingit sihukest ägedat tunnistust, ainult et ma nagu ise tunnen, et seal ägeda unistuseni jõuabki ainult siis, kui sa teed nagu väga palju erinevaid asju, päris palju neist seal võib-olla ei meeldigi või sa ei tahagi, aitäh. Veetud no ma lootsin, et tuleb mingisugune diskussioon. No sa vaidled mulle vastu näiteks diskussioon, nii. Mina arvan, et, Töö töö ja töö kui selline töö, no ma arvan, et on on iga inimese elu osa välja. Isegi kui ta ei lähe tööle, siis ikkagi mingit nagu keegi ikka kuskil, nagu kellelgi õnnestub ta panna tööle kuidagi korraks. Töö on ju, et. Vaata mäletad, kui meil oli Vaiko Eplik, elasime, rääkisime sellest, kuidas meie saatele on nüüd nagu selle madalseisu tipp, et jah, ütleme nagu Maiendav Low kasutades märilin, parim saade meie madalseisus või üldse niimoodi, et ma olen niisugune tunne, et me oleme selles madalseisu madalamad. See on väga hea aga tõuajadis algu olemas, siis on, kuhu tõusta, fööniks sina, saad aru. See on meie eelviimane saade sel hooajal järgmises osas toimub selline hüpe. Sa ei usu ka. Nii, et terve suve veel nagu niimoodi hõljume hõljule ja siis kolinal sügisel alla jälle, niimoodi kohe nagu suure häbiga. Aga ei, no mis ma oskan öelda selle selle peale, et. See ma olen, mina isiklikult olen väga selgelt teadnud, mida ma tahan teha oma eluga juba varasest nagu juba lapsepõlvest saadik. Ei, ma just täna ühe kolleegiga arutasin seda, et nagu, et ta ütles, et kuule, tegelikult ju lapsena saju saad kohe aru, et mis sa päriselt tahad teha, vaata ja siis nagu hiljem või, või ei ole vaja küsinud nagu ei ole, aga mis ma ei tea nagu kindel, aga samas, kui ma mõtlen enda peale, et siis ma jah, sain väga varakult nagu aru, et mind väga huvitav näitlemine avastamine, mind väga huvitab kirjutamine ja siis ma hakkasingi lihtsalt järjest tegema neid asju. Sattusin kohe 10 aastasena mängima ETV-s sellises inglise keele õppesaates nagu Masikamis pakis oli. Päriselt sa olid selles saates, see on üks mu lemmik saatide väela. Oota nüüd, oota, seal oli üks lemmiksaadid läbi. Aga sa ei mäleta, et mina seal oli, mis see oli? Olin seal. Õlut, mis tegid. Mängisin makrod, mängisin makrod, kes oli masi, väike lõbu. Jah, ja sõin kellasid. Et selles mõttes, et see oli, kes ei tea, siis kaks aastat Bootkest ja ma õpin sinu kohta selliseid asju, saad sa aru, Ivo, kui sa lähed ERR-i arhiivi, ma lähen tänamist, leiad pilte, kus ma olen kümneaastane ja naeratan sulle seal mustvalge pildi peal. Oota, kas selle võib panna selle tänase episoodi kaanepildiks, kas seal oli? Ma luban. Kas masi masi saates oli nagu nii-öelda seiku või stseene, mis ei olnud multikas? Ja sellesse sellepärast see saade liigi sisseostetav igal pool maailmas, et seal oli see põhiosa, mis oli see animafilmi osa mis seal inglisekeelne ja kus oli see karvane tulnukas masi, kes kes ei ole näinud seda saadet ja kusjuures nagu suurem osa inimesi ei ole näinud seda. Et ma ei usu, ma usun, et ta ei ole ta üllal, kollektiivne ajalugu, sa üllatuksid, Ivo, Sa üllatuksid, kui vähesed inimesed seda saadet näinud mäletavad. Aga minu näitlejakarjäär sai alguse sealt, Lats, näitleja, saad aru ja sellepärast ma olen ka nii alla käinud praegu, sest see on lapsnäitlejate saatus. Peavad olema täiesti, sa lihtsalt, kui sa lapsena oled juba lapsstaar, siis edasine on ainult allakäik. Kuidas nagu massist kõrgemale jõuda ei saagi 10 aastasena mängida, BBC mingisuguses sarjas ei saagi. Ühesõnaga, et et seal oli see animafilm, see asi, kes oli sihuke karvane tulnukas, kes meenutas Leopoldi, jah, ainult, et ta ei olnud nagu sihuke oranž punane tuli nagu pigem roheline ja masi oli siuke väga sõbralik tulnukas, kes sõi, äratuskellasid toitus kelladest ja vahepeal. Ja üleüldse kogu selle aia filmi nagu mõte oli see, et see nagu sealt lapsed vaatasid seda, õppisid inglise keelt ja siis selleks, et nad seda paremini õpiksid, olid seal animafilmi vahepeal sellised stuudios tehtud lavastatud osad, kas sa tõesti ei mäleta, ei mäleta seda multikat, kus olid eesti lapsed, seal Maarja-Maarit oli seal Marko oli seal Kaspar Joachim et ja Chimm oli seal. Ja siis seal me nagu oli selline nagu teleteatri osa natukene. Kus Me jätkasime, viisime edasi neid neid multika motiive või nagu äsja nähtud stseeni mingisugust tegevustiku viisime edasi või arutasime näiteks, et kui räägiti meile kellade söömisest, siis me hakkasime rääkima, et kuidas on enneminevikus, et sõin kella ja kuidas on nagu. Saad aru, täisminevikus ja jalad on söödud ja kellad on söödud, onju. Ja, ja, ja kui teised lapsed sõid stuudios komme näiteks küpsiseid vahepeal siis mina pidin imema nagu vahtkummist, kellasid, mis olid spreiga veel ära värvitud, ka sul mõnus keemiline lõhn ei antud siis, kui ma ei, ma ei saanud, ma olin tulnukad, Maikro, kellel olid lillad või roosad lindid peas, ma ei mäletagi. Siuke puhvis siuke, mingi kosmosetegelase nagu riietus oli vahepeal ja siis ma sõin kellasid. Sa ei kujuta ettegi, kui väga ma tahaks näha seda täna. No minagi. Ja sellest saatest ei ole salvestusi ERR-i arhiivis, ma ei tea, miks, kas keegi nagu tõmbas nagu tühjagi need lindid või mis, mis, mis värk on, need fotod, on see säilinud? Täitsa lõpp, masi, no hull värk, aga miks me jõudsime masin üldse, sa tahtsid rääkida, et sa juba lapselapsena jääolud, ma rääkisin sellest, et ma olen, ma olen laps staariva ja ma ei tea, ja kui seda ei hinda, siis see on lihtsalt järjekordne mitte isegi kivi minu kapsaaeda, vaid see on, ütleme nagu see on lihtsalt veel üks risk mu haual. Palju ma hindasin masi, see, see oli minu, minu aken inglise keele õppimisse. Super, ja sa, sa oled mänginud minu elus olulisemat rolli kui mina või sina ise sellest teadsin. No vot, et võib-olla me teame seda, võib-olla tõesti sa võlgned tänu mulle selle eest, et sa saad kuulata inglisekeelset muusikat, mõistad kõike, mida nad seal laulavad, mitte ainult mina, terve põlvkond. Aga kus see põlvkond on, kus nad on, mis talle sest et kogu aeg, kui ma küsin inimestelt tema tõesti küsin kogu aeg inimestelt esimese asjana, kui kohtan, kas sa teadsid, et mina olen ja mäletad mind haaran inimesel kraest kinni küsinud, mäletad mind või ei mäleta, mina õpetasin, mina õpetasin sulle inglise keelt, ma olen Macro Ma olen Macro, anna kellasid anama keldi Balti jaamas varem ma tegin seda nüüd seal, nii Hitler kant, et olen liikunud edasi. Mujal kantides, mis ei ole veel Centrifitseeritud seal ma mitte ei röövi inimestelt kellasid, aga, aga noh, palun, nii. Et ja ma teadsin lapsena juba, et näitlemine on nagu dieet ja siis sealt edasi. Ja ma hakkasin koomikseid tegema, ma nii palju rääkinud sellest ka tegelikult et ja, ja mingil määral olles nüüd siis kui vana ma olen 33 33 aastasena endiselt nagu tunnel, et need on need kõige ägedamad asjad, mida teha noh, igasugune film, film ja teater ja kirjandus ja, ja kõik, kõik selle ümber käib. Aga, aga see on huvitav ja kuidas, nagu see ratsionaalne pool inimesest ikkagi suudab nagu vahel või ka mina suutsin oma arengus jõuda sinna punkti, kus ma seadsin kõikuma, need varasemad nagu unistused ja kuidagi kindlad enesemääratlust puudutavad nagu teadmised. Seadsin kahtluse alla ja tundsin, et, et võib-olla see kõik on nagu täielik viga olnud ja ja noh, ainus viis, kuidas me sellest või mitte, ainus viis, aga üks, üks osa sellest kriisist väljatulekuks oli see spinn sellest kirjutama raamatu, mistõttu ma kirjutasin selle teatri, raamatu, armastuskirju teatrile. Et ma olin nagu eluaeg justkui liikunud mingis suunas, teades, et see kõik on seda väärt ja sellel on mõte ja et mul on koht või, või pigem, et sellel sellel loomevaldkonnana on minu elus koht ja siis järsku tundus, et see võib olla suur viga, nagu et mida ma tahan selle kõigega öelda, on see, et. Et ka oma nagu unistustest on hea eemale sattuda aeg-ajalt, sest et see on natuke nagu. Jälle keegi kuskil kirjeldas seda, kuidas tänapäeval üks tähendab, koomik kuskil kirjeldab seda, kuidas, kuidas on ajas muutunud. Meie võimalused kellelegi igatsemiseks. Et kui, kui ta rääkis oma lapsepõlvest, et kui tema oli laps ja see võis olla vaid kas Jewissainsel või see oli või see oli hoopis kes teil seal veel, ma ei ole kindel nagu täiesti panen puusse ilmselt aga keegi tähendab, Covid, keda ma vaatasin kuskilt Netflixist ilmselt, et rääkis, et, et tema lapsel on ju, et kui tema isa läks tööle, onju ja läkski, sõitis kuskile teise linna otsa saanud, nii et sa nagu et juba viis minutit hiljem, kui isa oli kodust lahkunud, juba sai kodust sõnumi nagu, et mida laps nagu kuidas ta nagu nägu on mingi supiga koosnbudrugevad või või et ta oli juba pime, sest praegu me elame siukses suhtlusvõrgustikus, kus me noh, nagu põhimõtteliselt me saame nagu live ülekandeid oma lähedastelt kogu aeg, et, et kogu aeg me oleme nagu enam-vähem kursis, et mis toimub pisiasjadeni välja ja lõpuks ka õhtul inimene jõuab koju, siis ta juba nagu tegelikult teabki nagu kõike sellest päevast, mida see koomik rääkis, oligi see, et kunagi oli aeg, kus reaalselt nagu oli ühesõnaga patriarhaalne sihuke nagu näide on, aga mees tuli töölt koju on ju, ja ta ei olnud nagu teadlik, et mis vahepeal on kodus toimunud, et major Lanemani maja vajadusel maha põlenud või kas lapsed on üldse elus veenvad? Seda infi ei tulnud nagu kogu aeg peale. Ja, ja see omakorda nagu, et, et seal oli mingi omamoodi ja nüüd noh, meie saatele omaselt me teeme seda väga professionaalselt, see on nagu pealtnägija tase põhimõtteliselt on ja mida me siin taga ajama või, või kõrgemgi veel, et ma ei mäleta, mis see lõppjäreldus oli, onju, aga kas, kas see ongi? Aga ühesõnaga soovin teile tagasi, ma toon selle tagasi nüüd päästan ära, selle mõttel on ka niimoodi. Et ka unistustega on minu meelest niimoodi, et et kui sa neist saad eemalduda, aeg-ajalt siis ka need eksirännakud nii-öelda on niisugune hea test või hea sihuke enesetunne. Aitäh sulle ka seal ta nagu seal on väga meelitav haigutusest väga meelitatud teha, niimoodi. Aga iva, ma tahan sulle rääkida praegu oma elust, haigutad, et kas mu elu ei ole siis nii huvitav, kas, kas, kas vana makrokas vananenud onari elu on nullsõjaks või ei ole? Ma ma, ma olen sinust rohkem huvitatud kui eales varem. Ma tean, et sa olid makroviin selle mõttelõnga, siis vaban lõpuni vii lõpuni. Et see, kui eemalduda vahel sellisest, nagu, kui, kui sa nagu lähed praktiliselt nagu peaaegu nagu sisetunde vastu või kuidagi või nagu teed midagi, mis sa tunned, et ei ole nagu üldse sinu rida siis see omakorda on nagu jube arendav või noh, ma ei oska öelda, kas see on nagu õige paralleel, et et meile kõigile meeldib, kui meil on nagu, nagu hea soe olla nagu või noh, nagu enam ei peaks külmetama. Aga vaata, kui sa vahepeal käid jääaugus ära, kui palju, kui palju vägevam tunne on siis veel saada sooja uuesti, vaata konsultatsiooni, kuidagi see kontrasti, teema ja, ja kaugus kuidagi annab infot selle kohta, et see aitab nagu sihikut saada tegelikult või aitab sul nagu väärtustada, et okei, aga kas see on sulle päriselt tähtis asi, millest sa nagu kaugenesid või kui sul on tunne, et noh, et ei ole, siis sa saad jälle mingisuguse koorma nagu maha heita või kuidagi liikuda edasi, et selles mõttes nagu mulle tundub, et see on nagu oma mingisuguse nagu unistuse mullis püsimine võib muutuda ka väga üksluiseks. Teistpidi või see võib nagu teistmoodi kapselduda, et minu arust nagu liikumine on võti, et kuidagi üldse nagu elu elu võti on, on liikumine nagu. Ja kui me saate alguses rääkisime, mida eia uus rääkis armastuse podcastis siis seal muutumine, onju. Ma olen sinuga väga nõus selles suhtes, et et noh, tegelikult. Ma vahel tunnen ennast natuke nagu Homer Simpson kuulsast teleseriaalist The Sims, kes seal on näinud, siis räägib. Vaatasin Vikipeediast, see nali läheb juba käest ära. Et mingi osali Simsoni diska Soomer luges ette, et tead, ma olen olnud tuletõrjuja, kirikuõpetaja, tuumainsener, keeglimaja, koristaja, nende selles, et tal on neid töid nagu mingi 100 tükki olnud. Ja, ja mul on nagu selles suhtes, kus sina rääkisid, et lapsest peale sa oled teadnud, et sinu nagu suund on, on näitlemine kirjutamine ja need on nagu väga selged olnud, siis mäletan esimene mälestus, mis mul lapsena olime, tööd tahan teha, oli autopoe müüa. Et ma tahtsin autosid, nii, see on nagu pidevalt muutunud läbi selle aja ja ja ütleme isegi tänas noh, ütleme, tänane karjäär on veel erinev, aga, aga mõned aastad tagasi, kui ma veel ülikoolis doktorandid olin, siis ma defineeris ennast. Mina olen teaduse inimene, mina olen teadlane, see ongi see, mis minu elu defineerib, aga see ei olnud nagu lapsepõlvest kaastult, ma hakkasin alles kuskil võib-olla magistri alguses magistriõpingute alguses tundma, et ahaa, teadus, et see, et ma tahan teha doktorikraadi, ma tahan sellega edasi minna, ma tahan seda teha. Aga Need, uued võimalused ja uued viisid nagu ennast defineerida nagu pidevalt juures olnud ja seetõttu mul ongi ja ma olen igasuguseid erinevaid töid teinud. Mõned nendest on olnud ääretult ebameeldivad ja mitte nauditavad, aga ma olen nagu. Ma nagu täna olen nii õnnelik kõige nende üle, et, et ma ei, ma ei oskakski nagu kuidagi teistmoodi, teistmoodi neid vaadata. Võib-olla kui ma läksin kunagi autosid müünud, siis see läks nagu või siis vähemalt teaksin autodest midagi. Täna ta enam ei tea. Aga see võib ka olla ju niisugune, tagantjärele tarkusega sa nagu selle töö tegemise hetkel tundsid või suutsid seda kuidagi niimoodi ära põhjendada. Ühel päeval ma vaatan tagasi, on ju kuidagi? Istume nagu arvangi, et natukene nagu liialt jääda kinni sellesse, et see on, see on nagu niisugune iganenud ja mõttetu, natuke their kius või et, et sa pead nagu sa pead nagu ennast üles töötama läbi mingite raskete ja keerukate olukord, aga ma ei tea, võib-olla lihtsalt see, see meie kaks saadud Kanyevastiga tekitasid minust siukse ebameeldiva tunde sisse, et justkui see õige nägemus olekski selline puhas egoism. Ainuke asi oluline minul on see, mida mina Me oleme millimeetri kaugusel järjekordsest arutelust praegu. Õnneks on saateaega jäänud veel umbes neli minutit. Suur pööre, aga et et ära, et ei pea ju jääma nii kinni sinna, mida Kanya viltrilteris ütles. Et. Aga noh, mis egoism, et no näiteks mulle väga meeldis Scania postid võid, kus ta ütles, et kui sa oled ise endal ees siis saad kõigile eest nagu tee peal ees, nagu selles mõttes, mis nagu sisuliselt see tähendab seda, et noh, et kui sa, kui sa ei ole nagu endaga rahu teinud või kui sa ei ole nagu, kui su enda sees ei ole nagu asjad paigas, siis kandub edasi ka kõigile teistele inimsuhetele. Võikski tead, mis mulle väga meeldiks nagu sihuke hunt kriimsilm nagu ma olen mitmeid ameteid, et ma tahaks siukest ametit ka, et ma olen see mees, kes nagu kirjutab neid joonealuseid kusi Kanye Westi tviitidele, et need nagu, et vaata, vaata nagu on need nagu, nagu kirjandust klassikalistele, kirjandusteostele koostatakse juurde selliseid nagu lugemike. Nagu seletama seletavaid siukseid, väikseid brošüüre. Võin olla see mees, kes siis nagu eesti üldsusele seletab lahti, mida mõtleb, mida mõtlev Kanye West tegelikult ja sina oled esimene, kes saab alati need trükis hoiad eksemplarid. Väga hea. Et et, et kas sina siis nüüd tõlgendasid seda kõike nii, et et see, kui sa nagu jäägitult usud oma unistus liigud selle suunas, et siis on nagu mingi maksimaalne egoism või mis ja see, kui sa teed mingisugust ongi, ma ei tea, pahteldatud mingit seina kuskil, et siis on nagu mingi meeletu altruism. Ei mulle kuidagi lihtsalt see, need mõtted tundusid sellise sellise. Eetilise egoismi pool, et et sa oled ühiskonnale kõige parem, siis, kui sa teed täpselt seda, mida, Tahad teha, et nagu ja kahtlemata, aga jällegi muu millegi muu vajadusest, jällegi pean tsiteerima. Tsiteerime ühte tarka inimest, kellega oli õnn rääkida hiljuti, kes tuli lagedale ka tõdemusega, mida ta oli kuulnud kuskilt, ma arvan, ta tsiteeris jällegi kedagi muud, aga et see lause oli, et kui sa, et sa ei saa teha. Sa ei saa teha hästi seda, mida sa ei taha teha tegelikult. Et kas see ei kõlanud, kas sa võid proovida. Ja, aga kas, kas sa ei usu ka, sa ei usu, et see nii on või? Ma ei ole selles päris kindel. Rääkida asjade juures, ma ei usu, et see on, ma arvan, et sa saad väga hästi teha asju, mis sulle, mida sulle ei meeldi näha. Ei, aga mida sa ei taha teha, nagu et sa teed midagi nagu hambad ristis. No näiteks võtame midagi lihtsalt, millega me iga päev kõik kokku puutuma, näiteks söögitegemine. Et kui sa nagu ei taha, kui see ei ole nagu sul ei ole seda söögitegemise nagu sul ei ole seda pisikut, lihtsalt sa ei taha teha, see ju annab alati tunda, et kas inimene on nagu toiduarmastav kokkamisarmastaja. No näiteks ma ei jõua ära oodata juba, et saaks süüa midagi, mida Rainer Peterson on teinud. Aga see kõik, kuidas ta sellest räägib ja kõik need pildid, mis ta postitab, sotsiaalmeediasse, mida ta rääkis ka meie saates kord, kui mind ei olnud siin, kui teil oli toidu toiduteemaline saade, mida muuseas saab järele kuulata aadressil popkulturistid, punkt com L täht läks kaduma ka. Saite aru küll? Et, et noh, kas sa saad teha nagu vapustavat gurmee rooga niimoodi, et sa päriselt ei taha teha seda? Ma usun küll, sest toidutegemine on retsepti järgi järgimine, algoritmi järgimine, kui see algoritm on ette õigesti tehtud, siis inimene isegi noh, ütleme robot, kes ei tea toidu nautimisest ega, ega hindamisest midagi, saab selle järgi teha ja ma usun, et väga paljud toimingud on, on lihtsalt algoritmid, kui need hästi ette koostada, siis on võimalik teha hoolimatult seda tööd hästi. Okei, nii et siis kvaliteedi tabamit kvaliteeti ei taga mitte tahe, vaid täpsus ja aga. Ütleme selle uue kvaliteedi loomine ka kokanduses, et teha midagi täiesti uut võrratut, milleks sul ei ole eesalgoritmi, vot see vajab seda seda loomingut sinna juurde või seda tõelist tahet ja, ja hingestatud. Aitäh Ivo selle vestluse eest. Sihuke tunne, et jälle ei jõudnud mitte kuskile ja mul hakkas kuidagi külm ja raske saadadele. Kes teaks, kuidas elada nii, et tegema ei pea. Ei tee, kes peaks, kuidas elada luksuslikku elu, nii, et tööd tegema ei pea. Ma just ütlesin sulle, et ma ei tea, on kunst olla rikas, kuid kahjuks ma olen kunstnik pool aega paanikas, kust leida vertulaadiat või kohtadest hommikuni tantsiks söögiks versikutet kutsuda seda prantsiks. Juba heast tahtest, ostan võlatule, kuula kuidas Koit Toome Porsche kõlapse müügiks alles siis, kui katuseraha, mis siis, et kollane käima. Kui loed kuuellast, sundides minutites tundides, kui palju selle elu jooksul teinud oled? Oled teenida külma ja rasked, kuid kus on kaks kätt, siis kartulile kast metsa panna ei saa. Kui loed kuuennas, sundides minutites tundides, kui palju selle elu jooksul ema pead tegema, pead eteerida külma ja raskelt, kus on kaks kätt, tulile kastet saab panna, kes ei tahaks tuleksiisilt sokisahtlist sama palju raha kui Chaliisila, kui asja võtad kätte viimasel printsil, pole enam, ei läheks, vaid nii, eks parem oleks Essabiltsiks, sest kõigele elus saab anda hinnangu. Põllul pole ikka maailmatangu või tundeid, elu on lotovõit sellest ajast, kui küsima hakkasin õigeid numbreid probiseda trikki sa järgmine kord, kui ta keha suvainis piisavalt niisundon helistada moblaga kiirelt üks viis null kolmed teada, kas vabu vahendeid ka piisavalt on? Ma ei ütle paberile Eila tõre postiljon ükskord sain kirja küsimusega, mis ma teeksin, kui mul oleks. Las ma vastan, mõtleks, kus käiku papol. Kui kuu ennast sundida minutites tundides palju selle elu jooksul teinud oled? Teinud oled. Et teenida külma ja rasket, kui tarkus on kaks kätt, siis kartulile kas täitsa panna ei saa kui lohet? Las sundides minutites tundides, kui palju selle elu jooksul ma pead tegema pead? Et teenida külma ja rasket kuidas, kus on kaks kätis kartulile kastet sappa panna.